Pealkiri
Laptuu
Tekst
Mängijateks noored. Mängitakse väljas lagedal platsil. Mängijate arv peab olema paaris. Võetakse kepiga kahe mängija vahel liisku. Liisuvõtmine toimib järgmiselt. Võetakse üks kepp, üks mängija viskab selle üles ja teine püüab kinni; nüüd säält, kustkohalt teine kepist kinni sai, hakkab liisuvõtmise edasiandmine peale. Ja nimelt, teine mängija paneb oma käe teise mängija käe peale, siis jälle teine jne., kuni lõpuni. Kelle terve pihu kepi tipust kinni hoiab, on liisuvõtja. Kui aga kepi tipust paari sõrmega kinni hoitakse, võib teine liisuvõtja kolm korda kolme sõrmega vastu keppi lüüa, ja kui seeaeg kepp maha kukub, on kepi vastu lööja võitja.
Liisuvõtja võib esimesena endale mängijate hulgast mängija valida: nii võtavad liisuvõtjad kordamööda endale mängijad, kuni kõik on valitud. Nüüd tehakse kepiga maale pikergune plats, mille pikkus peab nii suur olema, et kui ühest platsi äärest teise joosta, annab mõned pikad sammud välja. Ülemist platsi hüütakse linnaks ja alumist osa maaks. Võetakse liisku, et missugune meeskond jääb maale ja missugune linna. Pääle liisuvõtmist asuvad meeskonnad kohtadele. Üks alumisest meeskonnast võtab palli ja läheb linna „sörkima“. „Sörkija“ viskab palli üles, teised linnasolijad peavad ükshaaval pallile käega või kaikaga külge lööma nii kõvasti, et kohe kaugele lendab. Seda palli püüavad maalolijad. Kui kõik linnasolijad on palli löönud, peale ühe, kellel on võimalus kolm korda palli lüüa, peavad teised mängijad, kes linnas on, korra maale jooksma ja siis tagasi. Seda jooksmist võib iga lööja teha kohe pärast seda, kui on palli löönud. Alumised, maalolijad, katsuvad aga võimalikult kiiresti palli kinni püüda ja mõnele jooksjale külge visata, ka võib „sörkija“ palliga jooksjaid visata. Kui keegi tabab jooksjaid (s.t. kedagi maalolijaist), vahetavad maalolijad ja linnalased kohad, nii et maalased lähevad linna ja linnalased maale ja mäng läheb jälle edasi. Ka siis, kui maalastest keegi püüab löödud palli õhus kinni, vahetatakse pooled.
Praegusel ajal mängitav mäng.
Liisuvõtja võib esimesena endale mängijate hulgast mängija valida: nii võtavad liisuvõtjad kordamööda endale mängijad, kuni kõik on valitud. Nüüd tehakse kepiga maale pikergune plats, mille pikkus peab nii suur olema, et kui ühest platsi äärest teise joosta, annab mõned pikad sammud välja. Ülemist platsi hüütakse linnaks ja alumist osa maaks. Võetakse liisku, et missugune meeskond jääb maale ja missugune linna. Pääle liisuvõtmist asuvad meeskonnad kohtadele. Üks alumisest meeskonnast võtab palli ja läheb linna „sörkima“. „Sörkija“ viskab palli üles, teised linnasolijad peavad ükshaaval pallile käega või kaikaga külge lööma nii kõvasti, et kohe kaugele lendab. Seda palli püüavad maalolijad. Kui kõik linnasolijad on palli löönud, peale ühe, kellel on võimalus kolm korda palli lüüa, peavad teised mängijad, kes linnas on, korra maale jooksma ja siis tagasi. Seda jooksmist võib iga lööja teha kohe pärast seda, kui on palli löönud. Alumised, maalolijad, katsuvad aga võimalikult kiiresti palli kinni püüda ja mõnele jooksjale külge visata, ka võib „sörkija“ palliga jooksjaid visata. Kui keegi tabab jooksjaid (s.t. kedagi maalolijaist), vahetavad maalolijad ja linnalased kohad, nii et maalased lähevad linna ja linnalased maale ja mäng läheb jälle edasi. Ka siis, kui maalastest keegi püüab löödud palli õhus kinni, vahetatakse pooled.
Praegusel ajal mängitav mäng.
Täisviide
ERA II 89, 80/3 (44) < Tapa l. < Virumaa, Vao v. – Leida Böckler, Tapa ühisgümnaasiumi õpilane (1935)
Maakond
Koguja
Kihelkond
Tapa l