Otsi, kasutades seda päringutüüpi:



Otsi ainult neid kirjetüüpe:

Ühik
Fail
Kogu

Täpsem otsing (ainult ühikud)

Mõttelugeja

Pealkiri

Mõttelugeja

Tekst

Mänguosalised on poisid ja tüdrukud, ka mängivad vahel seda vanemad inimesed. Üks mänguosalistest läheb ruumist välja – eraldub teistest mängijaist. Tema on n.-ö. mõttelugeja. Ajal, kui „mõttelugeja“ on ruumist väljas ega kuule ruumisolijate juttu, valivad need teatud asja, eseme, näiteks rohu, ja mõtlevad igaüks, mida võiks valitud asjast (näiteks rohust) kõneleda. Ei tohi aga kokkulepitud esemest liig „avalikult“ rääkida, muidu võib mõttelugeja taibata toda asja, millist on mõeldud. Ta ütleb selle asja välja. Kui on tabanud õigesti, siis jääb uueks mõttelugejaks see, kelle kõne järgi ta taipas, millest on mõeldud ja räägitud.
On kõik ruumisviibijad leidnud omadusi, mida mõttelugejale küsimise peale valitud asjast ütelda, kutsutakse see sisse. See käib mööda tuba ja küsib ruumisviibijatelt järgimööda valitud asja üle teateid. Praegusel juhul räägitakse rohust. Mõttelugeja küsib selle üle teateid (mõttelugeja ise ei tea, et jutt on rohust). Küsib kelleltki. Küsitav vastab mõne omaduse või midagi muud, mis on seotud rohu mõistega, näiteks: „Vahel on pudelis, vahel terve karjamaa teda täis.“ Mõttelugeja veel ei taipa, mis see niisugune on. Ta küsib teise käest. Teine vastab oma mõeldud omaduse (seoses rohu mõistega), näiteks: „Suvel on ta roheline, talvel valge vaibaga kaetud.“ Ei taipa ta veelgi, mis see on, küsib edasi järgmist. See vastab, näiteks: „Loomad söövad hea meelega.“ Ütleme, et nüüd mõttelugeja taipas, mis sarnane on, ja ütlebki välja, et see on rohi. Siis jääb see viimane küsitav, kes vastas „loomad söövad hea meelega“, mõttelugejaks.

Täisviide

ERA II 104, 281 (6) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k., Kopli t. < Tallinn – Jaan Võmma, s. 1916 (1935)

Maakond

Koguja

Kihelkond

Kose