Pealkiri
Trihvaa
Tekst
Oma tähelepanekute järgi mängitakse „Trihvaad“ enamasti laste keskel, kuna suurematel poistel ja tüdrukutel on see mäng juba tagaplaanile jäänud. Mängust osavõtjad kogunevad kokku, poisid või tüdrukud segamini – või kuidas lihtsalt osavõtjaid on. Mängu alustatakse sellega, et valitakse „lugeja“, võttes teatava arvu ja lugedes seda omavahel. Kellele langeb võetud arvu viimane number, see on mängu järgi lugemisest vaba. See, kes jääb viimaseks, s.t. kellele langeb viimane number, see jääb nüüd kõrvale ja lugemist alustatakse uuesti ning korratakse niikaua (ikka viimaseid välja jättes), kuni jääb järele viimane osavõtja ja see on ka niinimetatud lugejaks.
Teine lugeja valimise viis on see, et loetakse teatud salm (samuti kui arvu puhul) ja „lugejaks“ jääb samuti see, kellele ei lange loetud salmi viimane sõna. Kuuldud mängu juures tarvitatud salm olgu siin toodud ja see kõlaks järgmiselt:
Entel, tentel drika drei,
dreissis kinder kammarei,
ein not, keiser brot,
du bist tot.
Mainitud salmi on kuidagi tabavalt käänatud ja isegi antud eesti ja saksa omapäraga, kuid selle mängu juures oli see tarvitusel.
Nüüd valitud lugejale määratakse teatud koht kuskil seina ääres või mujal, kus ta peab seisma silmi kinni hoides ja ei tohi ringi vaadata. Selle aja sees, kui „lugeja loeb“, lähevad teised osavõtjad peitu. Lugeja peab seisma sääl niikaua, kuni peituminejad on ennast arvatavalt peitnud. Olles seisnud ära oma aja, võib lugeja ümber pöörduda ja siirduda peitnute otsimisele. Kuid enne peab ta hüüdma: „Nüüd tulen!“ Saades kätte ühe peidusolija, peab lugeja jooksma lugemiskoha juurde ja lööma teatud osavõtja „kinni“, hüüdes selle juures „Trihvaa!“ Kui aga saab keegi peidusolijast ette joosta ja lugeja kinni lüüa, on ta sellega ennast lugeja ametist päästnud ja samuti ka teised osavõtjad kõik. Kui esimene saab lugeja kinni lüüa, siis on lugejal kindlustatud teistkordne lugemine. Kui aga saab lugeja kinni lüüa esimese kättesaadu, siis peab esimene kättesaadu võtma üle sellega lugeja ameti. Lugeja jätkab otsimist, kuni on leidnud kõik peidusolijad. Järgmised peidusolijad enam lugeja ossa ei puutu, nende huvides on ainult see, kas nad lasevad ennast kinni lüüa või löövad kinni lugeja. Samuti võib ka peidusolijaist lüüa kinni lugeja, ilma et see pruugiks teda otsida. Asi seisab selles, et keegi saaks lugeja esimesena kinni lüüa ja säästa sellega lugejale teistkordse lugemise. Mängu korratakse niikaua, kui on mängijad tüdinud.
Mängukohaks on majade ümbrus, kus leidub peitmisvõimalusi. Samuti määratakse mängu eel kindlaks osavõtjate vahel peitmisraadius ja üle selle minna ei tohi.
Teine lugeja valimise viis on see, et loetakse teatud salm (samuti kui arvu puhul) ja „lugejaks“ jääb samuti see, kellele ei lange loetud salmi viimane sõna. Kuuldud mängu juures tarvitatud salm olgu siin toodud ja see kõlaks järgmiselt:
Entel, tentel drika drei,
dreissis kinder kammarei,
ein not, keiser brot,
du bist tot.
Mainitud salmi on kuidagi tabavalt käänatud ja isegi antud eesti ja saksa omapäraga, kuid selle mängu juures oli see tarvitusel.
Nüüd valitud lugejale määratakse teatud koht kuskil seina ääres või mujal, kus ta peab seisma silmi kinni hoides ja ei tohi ringi vaadata. Selle aja sees, kui „lugeja loeb“, lähevad teised osavõtjad peitu. Lugeja peab seisma sääl niikaua, kuni peituminejad on ennast arvatavalt peitnud. Olles seisnud ära oma aja, võib lugeja ümber pöörduda ja siirduda peitnute otsimisele. Kuid enne peab ta hüüdma: „Nüüd tulen!“ Saades kätte ühe peidusolija, peab lugeja jooksma lugemiskoha juurde ja lööma teatud osavõtja „kinni“, hüüdes selle juures „Trihvaa!“ Kui aga saab keegi peidusolijast ette joosta ja lugeja kinni lüüa, on ta sellega ennast lugeja ametist päästnud ja samuti ka teised osavõtjad kõik. Kui esimene saab lugeja kinni lüüa, siis on lugejal kindlustatud teistkordne lugemine. Kui aga saab lugeja kinni lüüa esimese kättesaadu, siis peab esimene kättesaadu võtma üle sellega lugeja ameti. Lugeja jätkab otsimist, kuni on leidnud kõik peidusolijad. Järgmised peidusolijad enam lugeja ossa ei puutu, nende huvides on ainult see, kas nad lasevad ennast kinni lüüa või löövad kinni lugeja. Samuti võib ka peidusolijaist lüüa kinni lugeja, ilma et see pruugiks teda otsida. Asi seisab selles, et keegi saaks lugeja esimesena kinni lüüa ja säästa sellega lugejale teistkordse lugemise. Mängu korratakse niikaua, kui on mängijad tüdinud.
Mängukohaks on majade ümbrus, kus leidub peitmisvõimalusi. Samuti määratakse mängu eel kindlaks osavõtjate vahel peitmisraadius ja üle selle minna ei tohi.
Täisviide
ERA II 99, 293/6 (1) < Tartu-Maarja khk., Raadi v., Saare t. – Richard Jurs, Tartu poegl. keskkooli õpilane, s. 1919 (1935)
Maakond
Koguja
Kihelkond
Tartu-Maarja