Mul on kass nimega Juniour, ta sai selle nime tänu sellele, et meil on üks lauamäng nimega Eesti Juniour ja siis mul tuli see idee, et talle Juniour nimeks panna. Me saime ta ühtede sõprade käest ja mu õde tõi ta kastis koju ja kui ta oli meil majas ringi käinud, siis ta hakkas väga mu juures käima nagu kui ma arvutis olin siis ta istus mulle sülle ja öösiti ta tuleb mu peale magama ja hakkab mu tekki sööma.
Mul on kaks lemmiklooma, kass Mirjam ja koer Ruudi. Mirjam on vahva, sest ta on väga isepäine. Ta on valge, aga musta- ja pruuni laiguline. Ükskord magas ta aknalaua peal samal ajal, kui meie (mu pere) sõime lõunat. Üks hetk ta ringutas ja libastus üle aknalaua põrandale. Peale seda ta enam seal ei maga.
Ruudi on armas Walesi springerspanjel ja tema armastab lund. Kui ta õue saab ja lumi on maas, siis hüppab ta peadpidi lumme ja nii mitu korda. Niikui ta tuppa tuleb, on tal käpad, jalad, rind ja kõrvad jääs.
Mul praegu on ainult üks lemmikloom, kelleks on kass nimega Liisu. Ma ei tea, kust ta sellise nime sai. Temaga tuleb mulle meelde, kuidas ta väiksena jäi alati puu otsa ja ta ei julgenud sealt alla tulla. Üritasime terve perega teda alla saada ja kui me lõpuks ta alla saime, läks ta puu otsa tagasi.
Kahjuks 2017. aasta jooksul lahkus meie perest üks kass ja üks koer. Kassi nimi oli Goldi ja ta kippus kakama kellegi voodisse, kui neid kodus ei olnud. Koera nimi oli Rolli, ta oli juba vana koer, aga ikka väga energiline. Temaga tuleb mulle meelde, kuidas ta puges alati tekkide alla, kui ta toas oli.
Mul on koer, kelle nimi on Basja. Ma ei tea, kust ta oma nime sai, sest kui me ta saime, siis oli see nimi tal juba passis.
Mu vanaemal on kass, kelle ma talle viisin ja ta nimi on Mustu, sest ta oli süsimust ja ainult silmad paistsid pimedas.
Mul on ka tšintšilja, kelle nimi on Bobo. Ma kahjuks ei tea, kust selline nimi tuli. Ma ise arvan, et äkki kuskilt multikast.
Mul on kass ja koer, kelle saime varjupaigast. Koeral oli juba nimi olemas. Koera nimi on Timmu. Ma ei tea, kust see nimi tuli. Kassi nimi on Kiisu. Algul me ei teadnud, mis talle nimeks panna. Tal ei olnud mingi kaks nädalat nime. Lõpuks me panime talle nime ka.
Mul on narivoodi, algul ta sinna üles ei osanud minna, aga nüüd oskab. Öösel on kiisu tulnud minu voodisse teki alla. Seda on juhtunud kaks korda. Kiisu tuleb tavaliselt hommikuti minu voodisse ja vendade voodisse ka.
Timmu me laseme ka tuppa siis, kui ta haugub. Timmu võttis ükskord mu võileiva ära ja võttis mu venna võileiva ka. Timmu läheb siis aknale (see võib olla ükskõik mis asi), aga tagasi ei too. Timmu magab tavaliselt laua all, ahju ees, diivani juures.
Timmu ja Kiisu ei salli teineteist.
Minu praegune lemmikloom on koer, ta nimi on Leedi ja ta on beagle'i tõugu. Ta on väike, armas ja nunnu. Tal on pikad kõrvad ja ta on väga agressiivne. Ta on nii nunnu, et tahaks teda kogu aeg kallistada. Aga Leedi on vahel ka paha koer, näiteks ta käib küla peal kondamas, kuigi ei tohi.
Mul oli ka teine lemmikloom, ta nimi oli Nännu, ta oli jänes. Ta näris meil vahepeal juhtmeid läbi, see oli nõme. Nüüd aga on Nännu surnud, ta elas päris vanaks (inimeste aastates), 7 aastat. Aga nüüd on ta mulla all, kus teda ei tülita keegi.
Mul oli tšintšilja, kellele ma panin nimeks Sossu. Ta sai sellise nime, sest kui ma hoidsin teda suveõhtul enda käes ja minult küsiti, mis me talle nimeks paneme, ma vastasin Sossu, sest tal oli nii soe ja pehme karv.
Kuna ta on näriline, siis ma ei teadnud, kuidas ta saaks õues käia. Mõne aja pärast me hakkasime laskma teda, ilma rihma, puuri või millegita, õue ringi jooksma, kuni ma pärast Sossu kinni püüdsin. Lõpuks me tegime ühe tema puuridest tühjaks ja kuna see oli korras, siis ta sai selle puuriga koos õues jalutamas käia.
Kunagi oli meil koer nimega Bella. Ta värvus oli must. Me võtsime ta, kui ma olin üheaastane. Sain temaga väga hästi läbi. Talle meeldis järves mängida, palliga möllata, süüa, joosta, teiste koertega olla. Ühel vanaaastaõhtul oli saabunud aeg õue minna, et ilutulestikku lasta. Bella oli ka kaasas. Läksime maja kõrvale koos sõprade ja tuttavatega. Isa avas auto pakiruumi ning võttis sealt raketid, uks jäi aga lahti. Saabus kell 00.00. Suured paugud lasti lendu. Kõik soovisid teineteisele head uut aastat, järsku märkasime, et koer on kadunud. Otsisime, hüüdsime, aga mitte midagi. Küsisime naabritelt ning käisime maja juures uurimas, mina läksin korra autosse. Sisse minnes avanes mulle üllatav vaatepilt - Bella oli pakiruumi hüpanud, üle istmete läinud ning siis esiistmete alla pugenud. Kõik olid väga rõõmsad leiu üle.
Järgmine lugu on selline. Ma sain seitsme või kaheksa aastaseks. Mulle kingiti suur roosa 300grammine piimašokolaadi tahvel. Jätsin selle õhtul laua peale. Hommikul ärgates märkas ema, et šokolaad on kadunud, ainult paber oli järgi. Bella oli terve maiuse öösel nahka pannud.
Paar suve tagasi käisime õe ja lemmikloomaga metsmaasikaid korjamas. Meie kummardame ja nopime ning märkame, kuidas kutsa sööb lamades maasikaid.
Veel mängisime Bellaga sellist mängu: mina peitsin krõbinad mööda tuba laiali ja tema otsis need pärast üles.
Praegu on mul kaks merisiga Daisy ja Tixi.
Mul on kass nimega Mõki, mu isa hakkas teda nii kutsuma. Kui ma võtan ta ära kohast, kus ta ei või olla, siis ta hüppab jalga kinni ja hakkab seda närima.
Mul on kaks lemmiklooma, kass kelle nimi on Kiisu ja koer, kelle nimi on Timmu. Ma ei tea nende kohta lugusid, sest sain nad alles hiljuti. Kuigi mul on olnud veel palju kasse ja üks koer. Kahjuks suri koer, kelle nimi oli Simba, eelmisel suvel. Ta oli tiibeti mastiff, emane koer. Ta oli väga hea majavalvur. Kunagi oli mul veel kass, kelle nimi oli Hallu, ta sai oma nime, sest ta oli halli värvi ja hästi armas. Siis oli mul veel Kirju, ta sai oma nime, sest ta oli kirjut värvi kass. Ta oli mu lemmik, kuigi ta küünistas ja hammustas.
Mul on kaks lemmiklooma, üks kass ja üks jänes. Minu kassi nimi on Muster, ta sai oma nime minult. Ma panin talle selle, sest ta on musta värvi. Kunagi, kui ta veel väike oli, siis ta ei olnud meie oma, aga ta käis meil alati piima joomas ja söömas.
Minu jänese nimi on Käpik, ta sai selle nime minult. Ma panin selle talle, sest ta oli hästi karvane. Nüüd ta elab meil kuuris, kus tal on hästi palju ruumi ja ta on hakanud ka kaevama urge maa alla.
Minu lemmikloom on koer nimega Rex. Minu koer on krants. Üks kord, kui ma olin 6aastane, siis ta hüppas mulle selga niimoodi, et ta küüs läks mulle silma lähedale, et millimeeter jäi puudu, et ta küüs mulle silma läheks.
Mul on ka kass. Tal ei ole nime ja temaga ei ole ka midagi juhtunud.
Mul on kass, tema nimi on Murtsik, sest ta tahab, et teda sööma viidaks, kuigi ta saaks ise minna. Murtsik on emane kass ja ta kakas ükskord mu vanemate voodisse teki alla.
Minul on neli lemmiklooma, kaks kassi ja kaks koera. Ühe kiisu nimi on Nööp. Nimi tuli sellepärast, et ta oli sündides väga pisike, teistest väiksem. Tema on meie kõige lemmikum ja armasam halli, musta ja valge kirju emane kass.
Teine kiisu on Peedu. Kahjuks ma seda lugu ei tea, kuidas ta nime sai.
Koera nimi on Rocky. Ma õiget versiooni sellest loost ei tea, miks talle selline nimi valiti, aga arvan, et see on sellepärast, kuna nad teadsid, milline ta tulevikus välja näeb. Rocky on väga suur ja tugev koer, kes võib väga kuri välja näha, aga tegelikult on ta väga armas isane kutsu.
Teise koera nimi on Noora. Kahjuks ei tea ma ka seda lugu, kuidas talle just selline nimi valiti.
Mitu aastat tagasi kaduma läinud kassi nimi oli Tsonga. Nimi sellepärast selline, kuna tal oli song.
Ma ei tea, kust mu kass endale nime sai. Ma mäletan, kui mu kass kartis vannivett, panin vee jooksma ja kass jooksis ära. Umbes 2 kuud hiljem jäi vanni natukene vett, kui hiljem vaatama läksin, mis sulin see on, oli mu kass vannis ja otsis seda vett taga, mis oli ära läinud. Tahtsin kassi vannist ära võtta ja ta lõi hambad kätte kinni.
Mul on koer, taks, puhtatõuline. Temaga on nii palju halba juhtunud, seega ei tulegi praegu midagi head meelde. Nätieks praegu me otsime talle rattaid tagajalgade asemele.
Siiani on mul olnud kaks kodulooma, kelle nimed on Ats ja Milki. Ats oli mu esimene koduloom (kass), keda ma väga armastasin. Ats oli ka see kass, kes kõige rohkem pahandust tegi. Mu esimese kassi nimi Ats oli tulnud (nii nagu mina mäletan) multisaatest "Lotte", kus tal oli veel kaks õde või venda nimega Käts ja Pats. Aastal 2015 oli ta kaduma läinud.
Mu teine loom (kass), kelle nimi on Milki on siiani olnud väga energiline ja väga mängutujuline. Milki sai enda nime sõnast 'milk', mis tuleb inglisekeelsest sõnast 'piim'. Teine valik oleks olnud Mustikas, sest tal on karv musta ja valge laiguline ja see must osa meenutas mustikat. Ma valisin Milki, sest ta valge osa karvast meenutas mulle piima ja mulle meeldis see nimi rohkem.
Mul on kolm lemmiklooma. Koer pontu on neist kõige vanem. Me võtsime ta siis, kui me Kõuele kolisime ning ma arvan, et ta nimi tuli sellest, et Pontu on klassikaline koeranimi.
Kass Tiiger oli sünnipäevakink mu õele ning ta sai oma nime selle järgi, et ta on oranž ning tal on valged triibud.
Koer Lola on kõige noorem. Mu õde ostis ta endale sünnipäevakingiks eelmisel suvel. Algul tahtis mu õde talle nimeks panna Aria või Arya oma lemmikseriaalide järgi, kuid otsustas lõpuks siiski ümber, sest Lola oli kergem hääldada.
Mul oli ka lemmikloom nimega Mihkel, keda me hüüdsime Mikuks, kuid kahjuks ta ei ole enam meiega. Kord läksime mina ja minu õde Gerda bussi ootama ning Mihkel tuli meile järele ning peale seda ajas koer ta puu otsa ning ta ei tulnud enam tagasi.
Vanast kodust olid meil kaasas ka kaks vöötoravat Tiku ja Taku. Üks pääses lahti ning teine suri üksindusse. Nüüd tuli mul ka meelde, et meil on kanad ja faasanid.