Minul endal isiklikku looma pole, aga õel on kass, keda ma võin pidada enda omaks. (Mina toidan, mängin, käin õues temaga.) Tema nimi on Asta (lahe nimi). Selle nime mõtles naljapärast ema ja see hakkas kõigile meeldima ning selle ta oma nimeks saigi. Ta on hästi kuri kass, kõlbab paremini maja kaitsma kui koer. Meie kass ronib alati ukse peale ja jääb sinna lõksu ning siis peab teda aitama. Tänu temale on meil ka üks seina nurk ära muterdatud. Kui ta ronib seal siis jätab tapeeti küüne jäljed.