Minul oli lemmikloom nimega Dästy. Ta oli saksa lambakoer. Me saime ta endale, sest onu koertel sündisid kutsikad ning ta andis ühe meile, kuid ma olin siis üpriski väike ja ei mäleta, kes koerale nime andis. Ilmselt oli see onu naine või onu. Mäletan, et Dästy oli lapsepõlves mu parim sõber, me tegime kõike koos, sest me kasvasime koos suureks. Me sõime lausa samal ajal ning vahel peale pikka ja väsitavat õues mängimist jäin Dästy kõrvale põrandale magama. Talv oli alati vahva, sest siis saime perega korda mööda üksteist lume alla peita ning koer leidis meid alati üles. Dästyile meeldis lumi väga, ta oli suurepärane lumepallide püüdja. Dästy oli väga tark koer ja teist sellist lihtsalt ei ole.