Olin umbes seitsme aastane, kui rääkisin emalale, et meil võiks koduloom olla, kasvõi väike pisike puuriloom ning ema oli jutu käigus sellega nõus, vähemalt nii ma teda mõistsin. Kogutud raha eest sõitsin lähimasse linna, kus külastasin loomapoodi ning mulle jäi silma üks hamster, kelle ma ära otsin. Müüja selgitas mulle, et pean ostma ka puuri, veehoidiku ja loomasöögi ning sedasi sooritasin kõik ostud. Koju jõudes jõudsin vaevu puuri kanda ning ema oli rohkem kui üllatunud minu teost, kuid loom oli juba ostetud ja koju toodud. Sedasi sai meie perre hamster, kellele ma mõtlesin seitsme aastaselt päris orginaalse nime - Hampsu.