Mul on yorkshire terjer'i tõugu koer, ta nimi on Karlsson. Ta nimi paberite peal on Karlsson My Best Freind. Kui me hakkasime talle Karlssonist lühemat nime mõtlema, siis ei tlud sellest väga midagi välja. Ja kuna me ei mõelnud lühemat nime välja siis jäig Karlsson, aga praeguhüüame teda ka lühemalt "Kassu" .
Üks mitte just kõige toredam lugu(vähemlt mitte minu jaoks) oli see kui ta üks hommik nagu kuulsin, kuidas keegi meie koduuksele koputas. Ma lolli peaga ei võtnud Kassut sülle, sest ma muidu teadsin et ta võib ukse vahelt plehku panna. Ma siis tegin ukse lahti et vaadata kes seal on, ukse taga polnud kedagi. Aga Kassu jooksis ukse vahelt välja. Ta jäi trepi peal seisma ja ma hakkasin teda tagsi tuppa kutsma, aga ta ei tulud. Nägin kuidas ta õue jooksis, Läksin ruttu tuppa ja panin hommikumantli selga ja viskasin endle saamad jalga(isegi lukke ei saanud kinni panna) ta jooksis korteri ees murupltsi peal ringi ja ma proovisin teda tagasi kutsuda. Siis tahakkas eemale jookma ja ma jooksin siis talle järgi. Ma nii väga kardsin et ta jookseb autotee peale, aga seda ta õneks ei teinud. Ta jooksis ühe teise inimses majaplatsi peal rigi ja ma proovisin teda kätte saada, kui ta lõpuks ühe lillepeenra juures jalga tõstis, võsin tal kaelast kinni, ja krabasin ta sülle. Ta siples küll, aga ma hoidsin vimalikult kõvsti kinni.