Mul on lemmikloomaks koer, kelle nimi on Laska. Nimi oli tal juba olemas kui me ta endale võtsime. Kui elasime Tartus oli meil seal väga tore naabrinaine, kes andis kondid meie koerale, kui oli sülti valmistanud. Iga kord kui koer kogemata aiast välja sai jooksis ta kohe naabrinase akna juurde ja hakkas selle all klähvima et saada kas mõni kont või lihatükike. Naabrinane muidugi andis kah. Siis pidi ema jälle naljaga selgitama et ega me talle kodus ise süüa ei anna jah.