Niblik on mu kass. Paljud arvavad, et see on tulnud sõnapaarist nilbe liblikas, aga tegelikult mitte. Selle pani mu õde ilma suurema eelloota või mõtteta. Niblikut nägin esimest korda kui mõni aasta tagasi tuli esimeselt Tartu Popkooripeolt. Koju jõudes nägin 4 kassipoega, kes olid tuttava maalt ära päästetud. Mina suure kassifännina sattusin vaimustusse. Isa ei olnud mul kunagi lubanud kassi koju võtta. Järgmisel päeval pidime minema teid tutu juurde soovijatele andma. Mõned kassid said ära antud, kuid Nibliku ei tahtnud ma ära anda. Õemees ütles naljaga, et kui sa ei taha, siis ütle iga kord kui keegi tuleb, et see on kass kinni pandud. Ja mina mõtlesin, et see on väga hea plaan ning ei saanud aru et see nali on. Igatahes nii ma tegingi. Seega koju sõites oli meil üks kass alles- minu kaisus. Noh, ja kui mul see kass juba nimoodi oli ei suutnud u pere mulle ei öelda.
Teise kassi nimi on Puravik ja tema vahetasime koera vastu. Tuttav võttis uue mehe, kellel oli kassiallergia ing meil oli koer, kuna mu vend oli laevakaitsjaks läinud ning meil kellelgi ei olnud väga aega selle koeraga tegeleda. Niisiis vahetasimegi kassid koera vastu. (Hiljem saime selle koera ka tagasi, kui tuttav oma uuest mehest lahku läks, aga kasse me tagasi ei andnud). Teine kass Miška ei ole koduteed koju tagasi leidnud mõni aasta.
Mul on 2 koera ja 2 kassi.
Kõige vanem neist on berhardiin. Ta nimi on Lotte. Ma arvan, et see nimi võis tulla "Leiutajateküla Lottest". Ma olin sel ajal, kui ta sündis umbes kuue aastane.
Teise koera on Blacky. Ma ei tea kust see nimi on tulnud, sest see oli tal juba sellel ajal, kui me ta võtsime. Aga võibolla tuli see sellest, et tal on oma tõu kohta eriti palju musta karvkatet.
Mul on ka oma kass, kelle nimi on Roosi. Minu peres on ta just minu kass, sest mina hoolitsem tema eest ning Roosi on minuga kõige lähedasem. Ta on justkui metsik kass, aga kui ma kodus olen, siis ta tuleb mulle voodisse mitte teistele. Nimi oli tal samuti enne pandud kui ta meie juurde tuli, aga see sobib suurepäraselt meie koduga, sest meil on hiiglasltik roosiaed.
Meil on üks Roosi poeg. Ta nimi on Miisu/Miška. Algselt pidi mu vanaema ta endale võtma ning ta pani nimeks Miisu, aga me kiindusime temasse liiga palju, et ta lihtsalt ära anda ning jätsime endale. Siis avastasime, et ta on poiss ning nüüd suurema osa avast kutsume teda Miškaks.