Mul on kass Popo. Me võtsime ta varjupaigast, aga arvame, et ta sai oma nime, sest ta on selline megasõbralik ja täielik süleloom, ning varjupaigast tulles oli ta ka heal toitumusel ja kuna sela ei saa liikuda, vaid ta oli lihtsalt puuris, siis oli ta ka veidi ümaram kui peaks ja Popo on selline ümar ja armas nimi.
Kohe kui me teda varjupaika vaatama läksime, oli mina täiesti kindel, et ta on meie kass. minu ema veidike kahtles. Kui me ta puurist välja lasime üritas ta kõike teha, et meile meeldida, kuid umbes tunni aja pärast(olime seal ikka mitu tundi) tüdines ta ära ja hakkas ringi kõndima. Kuna talle ÜLDSE ei meeldi teised kassid, siis ta üritas teist kassi läbi puuri rünnata, mis oli päris ehmatav, kui siiski veidi naljakas.
Popole meeldib väga inimese kaisus magada ja kui kuskil on vähegi mõni karp või kast laokil, siis pressib ta ennast sinna sisse ja magab seal.
Ta on kõigi laste totaalne lemmik, kuid kui väga palju inimesi on külas, siis poeb ta kuhugi peitu ja ei tule enne välja, kui oht möödas. ;)