Mul on väike viirpapagoi. Nime ta sai väga lihtsalt. Ema oli uurniud internetist, millisednimed sobivad papagoidele, et nad pärast selle ära õppida saaks ja rääkida, ning tuli välja, et papagoid oskavad hästi väja öelda susisevaid ja katustega häälikuid ning seetõttu saigi ta endale nimeks Tšif.
Ja üks põnevamatest lugudest temaga on vist see, kuidas ma teda rääkima õppisin. Iga hommik ja õhtu, kui ma köögis olin ja sõin, istus ta mulle õla peale ja ma kordasin mitu korda ühte ja sama lauset, et ta on hea lind ja ma armastan teda. Paari nädala pärast oligi ema kuulnud teda rääkimas seda sama lauset.