Mul on 2 kassi praegu. Üks elab minuga Tartus ja teine elab mu vana-vanematega Peedul, kus ma käin peaaegu iga nädalavahetus. Tartu kassi nimi on Sass(9), kes on Oranž ja valge. Ma sain ta 5 aastaselt, kui me Tartusse kolisime. Ma isegi ei tea, kust ta nime sai. Tal on nina haigus, mis meenutab nohu ja tal on see juba 7 aastat olnud. Selle haiguse tõttu noriseb ta ja kõik, kes teda esimest korda näevad arvavad, et ta on kuri. Ma mäletan, kui ta kunagi arsti juurest tagasi tuli, olid tal esikäppadel sidemed ja ta kõndis jube naljakalt sirgete jalgadega ja astus kaarega jalgu oma ette pannes. Ma siiani naeran selle mälestuse peale. Sass pole kunagi sülekass olnud, aga viimasel ajal tükib ta kogu aeg sülle. Tiit, ehk Tiido, on mu maakass. Enne teda on meil mall veel 2 kassi olnud. Esimene(Kasper) elas minu sünnist kuni minu 8 aastaseks saamiseni. Järgmine kass(Tuhk-Nai) kadus alla aastaseks saamist ära ja praegune kass(Tiido) saime me 3 aastat tagasi sügisel. Ta tuli meie peretuttavatelt Setomaalt ja sellepärast hüüdnimi Tiido. Ta on must-valge ja suur sülekass. Temast on mul erk mälestus esimesest ööst, kui ta meie juures oli. Oli laupäev(14. september) ja ma ärkasin öösel kella 3 paiku üles ja läksin temaga elutuppa mängima, kuna kassipoeg oli loomulikult üleval ja tormas mööda tuba ringi. Ma armastan väga mõlemat kassi.