Mul on olnud kaks küülikut, aga üks lämbus ja teine suri vanadusse, aga nad olid ägedad mängisid koos jne. Praegu on mul kass kelle nimi on Tuuker. Me ei võtnud seda kassi aga ta hakkas käima naabrihoovist meil, naabritel on 2 väikest koera. Tuukeriga saab palju nalja nt: mängib minu käega kui mul käsi näiteks tekiall.
Minu lemmik loom on koer ja ta nimi on Brigita. Ta sain oma nime meie eelmise koera nime järgi, kes oli Brita.Miks ta just tema järgi nime sai oli see, et Brita oli sündinud sõbrapäeval ja ma soovisin, et ta oleks sarnane.Muidugi oli selles süüdi ka minu suur igatsus tema järele.
Mul on rott ja tal on palju nimesid,ta on saanud oma nime selle järgi ,et ta on nii armas.Üks päev suvel rott kaevas end kortel maja seina sisse ja me ei saanud teda kaua aega välja,aga lõpuks saime.
Mul on kass. Ta nimi on Mustu, kuna ta on tumedat värvi. Alles paar nädalat hiljem, kui olime juba nimega ära harjunud, saime aru, et ta on tegelikult lihtsalt väga tumedat pruuni karva. Ta sööb kogu aeg toalilli.
Mul on koer. Ta on basenji tõugu, ning tal on pisut veidraid harjumusi. Tema nimi on Congo Line Celecti Esti. Tema nimi oleks pidanud olema lihtsalt Esti, kuna ta täis nimi on liiga pikk, aga me otsustasime, et armsal lapsel peab olema seitse nime. Ta kodu nimi on Bassa, aga kuna meil on vene keelne pere, on tal veel erinevaid nimesid.
nt: Tshutcha, Kolbassa, Musja, Duduka ja kõik sellised. KOer magab kaisus ja ta on üpriski oma elu üle õnnelik.
Mul on tore 10-aastane kass, Lotte. Oma nime sai ta tegelikult naljakal viisil. olime ta pisikesena koju toonud, kui ta järsku külmkapi alla peitu puges. Kõigi esimene soov oli ta sealt välja saada. Nii siis, hakkasime nimesid katsetama. "Miisu!", hõikas ema esimesena, aga kass lihtsalt vaatas talle oma rohekate silmadega otsa. Siis prooviti järgmisega Lottet, mille tagajärjel kassike ka välja otsustas ronida. Läbi selle oli ka olemas loomal nimi.
Mul kaks kassi. Ühe nimi on Paula ja teise nimi Jossu.
Paula võtsime me, siis kui ma olin teises klassis. Kui ta veel väike oli, siis oli meil ühe toa aken natukene lahti, et värsket õhku saada. Uks oli meil kinni aga ta pääses ikkagi sinna tuppa ja oli aknale niimoodi hüpanud, et kukkus katuselt alla. Mina hakkasin muretsema ja otsima teda. Ema läks lõpuks välja vaatama ja nägi teda trepil istumas endal hirm nahas. Kõik õnneks lõppes hästi.
Jossuga oli nii, et meil jäi välisuks praokile ja ta pääses välja. Vanemad alguses ei märganud seda, aga siis nägid, et uks oli lahti ja teda pole toas. tavaliselt jookseb ta veranda alla, aga see kord polnud teda. Lõpuks me leidsime ta ja ta susises meie peale. Õnneks laabus kõik hästi.