Mul on praegu liivahiir. Ta nimi on Daisy ja selle nime valisin selle pärast, et alguses võtsime kaks liivahiirt ja mõtlesime neile kaks omavahel sobivat nime, mis ka neile sobisid - Lilly ja Daisy. Alguses polnud meil aega neid treenida, seega kätte neid võtta ei saa ja tihti hammustavad nad selle kätt, kes neid kätte võtta üritab.
Mul on kass nimega Liisu ja me leidsime ta sõbraga maal olles mahajäetud majast, tema omanik oli surnud. Sõbra pere otsustas lahkelt kassi mulle anda. Ma olin mõne päeva pärast linna tagasi minemas ja me pidime ta ruttu kohaliku loomaarsti juurde viima, et ta tervist kontrollida. Seal oli mul vaja talle ka kiiresti nimi panna. Kuna mu sõbral on õde nimega Liisa ja "kiisu" riimub Liisuga, otsustasingi talle selle nime panna.
Minu kassil on olnud väga palju erinevaid nimevariante. Kuna ta on leopardi mustriga sarnaneva mustriga, siis algselt tahtsime panna talle nime tuntud golfimängija Tiger Woodsi järgi ning see nimi on tal praeguseni, kuid kutsume teda lühendatult Tikiks. Väiksena olles otsustasime talle veel õega palju nimesid juurde, näiteks modellisaate Adelina oli meie lemmik ja seetõttu kutsusime kassi vahepeal Adelina Tikitataks, kuid miski ei ole ületanud algset nime. Samuti on meil koer, kelle nimi on Skippy. Kuna tema on Austraalia lambakoer, siis pika vaidluse tulemusena valisime just selle nime, kuna seda on kerge öelda ja samuti on olemas film "Skippy the bush kangaroo", mis on seotud Austraaliaga ehk läheb kokku ka koeratõuga.
Jah mul on lemmikloom. Kass. Ma mäletan, et nime valimisel istusime me Ülemiste parklas ja arutasime. Ma üritasin pakkuda nii palju kassi nimesi kui ma sain, kuid need väga ei sobinud. Siis ütles mu vanem vend sellise nime nagu "Jenna" ja see kuidagi sobis selle kassiga väga ja kõik olid sellega nõus ja lõpuks otsustasimegi ära, et paneme kassi nimeks "Jenna".
Hetkel on mul kaks lemmiklooma, kass ja koer, kuid kokku on mul olnud kolm. Esimesena oli mul kass, kelle nimi oli Rääbu. Selle kassiga oli meie perel pikem ajalugu. Me leidsime ta mõni päev peale seda, kui mina sündisin, kuid siis tundus ta mu vanematele vana kassina. Nad viisid ta mu vanavanaema juurde tallu, sest kass oli kuuevärviline ja väga ilus ning mu vanemad ei tahtnud teda jätta tänavale. 10 aastat hiljem pidi mu vanavanaema maalt linna tulema raske haiguse tõttu, aga see kass oli truult endiselt seal talus. Kuna talu jäi tühjaks ütles mu isa, et kui tema selle kassi sinna viis, siis toob ta kassi ka tagasi. Nii läkski ning tõime ta oma koju. Maal elades polnud tal kindlat nime, aga linnas panime talle nimeks Rääbu, sest ta nägi algul väga räbal välja. Rääbu elas meiega veel 5 aastat kuni 2017 suveni, kuni ta vähi sai. Tegemist oli imelise kassiga, kes elas meie arvamise järgi väärikalt vähemalt 20 eluaastat.
Veel siis kui Rääbu meiega oli, otsustasime omale võtta Berni Alpi karjakoera. Võttes oli ta 3 kuune ning käitus äärmiselt lapsikult. Kuna talle meeldis pereliikmete asju salaja röövida, kutsusime teda algul röövliks. Üks päev turgatas mu isale pähe Röövlitütar Ronja ja nüüd on juba poolteist aastat meie peres olnud koeratüdruku nimi Ronja.
Peale meie esimese kassi Rääbu lahkumist meie seast, mõtlesime uue kassi võtmise peale ning umbes kolmveerand aastat hiljem võtsimegi uue. Ta oli võttes väga sõjakas ja kuri ning me ei suutnud talle nime välja mõelda. Üks päev, kui ma kassiga kaklesin hüüdsin valjuhäälselt, et ta on nii raju. See oli kuidagi nii tabav, et meie kassi nimeks saigi Raju.
Mul on kass, kelle nimi on Kitty, koer kelle nimi on Vikky ja rott, kelle nimi on Kiki. Nagu näha, jägisin lihtsalt samasugust mustrit nende nimede panemisel. Need nimed on nunnutavad ja lühikesed.
Mul on 3 koera ja 1 kass. Mul on kõikidel loomadel suvaliselt tulnud nimed. Huvitavat lugu ka ei oska öelda, nad on lihtsalt üleüldse olnud toredad koduloomad.
Minul on kass. Tema nimi on Piri. Kui ta sündis, siis ei teatud, mis soost ta on ning ei osatud vastavat nime panna. Seepärast pandigi ta nimeks Piri. Pirile meeldib kurk. Ta sööb kurki iga hommik. Vahest sööb ta ka melonit.
Mul on praegu kaks ja üks kolmas suri aasta tagasi. Surnu, Kurru, nimi tuli tema emalt, sest nad oli väga sarnased. Miki nimi tuli minu tädilt, põhjuseks oli, et mu aastane nõbu suudaks seda öelda. Ramsese nimi aga tuli ühest raamatust.
Minul ei ole lemmiklooma, kuid mu vanevanematel on kass. Tema nimi on Taku. Talle kinkis minu isa endine kaasa. Kassi sünnipärane nimi oli Tuusti, kuid mu vanaisa ei jaksanud tervet nime välja öelda, mistõttu hakkas ta teda kutsuma Takuks. Taku on väga pelglik ja laisk kass. Ta laseb ennast paitada ainult siis kui ta nurub süüa. Maal oleva koera nimi on Toomas. Tema saime siis kui mu vanaisa sai 55 aastaseks ning Toomas oli meie kingitus. Vanasti kutsusime teda hellitavalt Tommiks kui ta veel kutsikas oli ning me teda toas hoidsime. Suuremaks kasvades ta hakkas üles tuhnima mu vanaema peenraid ning sellepärast panime ta ketti. Praegult käin ma oma vennaga teda jalutamas pea iga kord kui me tema juurde satume.
Mul on koer, kes on oma nime saanud enne, kui ma teda tundsin.
Mäletan kuidas me metsas jalutamas käisime ning ma ta lahti lasin, et ta võiks kitsi tagaajada.