Mul on kaks lemmiklooma, kass Mirjam ja koer Ruudi. Mirjam on vahva, sest ta on väga isepäine. Ta on valge, aga musta- ja pruuni laiguline. Ükskord magas ta aknalaua peal samal ajal, kui meie (mu pere) sõime lõunat. Üks hetk ta ringutas ja libastus üle aknalaua põrandale. Peale seda ta enam seal ei maga.
Ruudi on armas Walesi springerspanjel ja tema armastab lund. Kui ta õue saab ja lumi on maas, siis hüppab ta peadpidi lumme ja nii mitu korda. Niikui ta tuppa tuleb, on tal käpad, jalad, rind ja kõrvad jääs.
Minu praegune lemmikloom on koer, ta nimi on Leedi ja ta on beagle'i tõugu. Ta on väike, armas ja nunnu. Tal on pikad kõrvad ja ta on väga agressiivne. Ta on nii nunnu, et tahaks teda kogu aeg kallistada. Aga Leedi on vahel ka paha koer, näiteks ta käib küla peal kondamas, kuigi ei tohi.
Mul oli ka teine lemmikloom, ta nimi oli Nännu, ta oli jänes. Ta näris meil vahepeal juhtmeid läbi, see oli nõme. Nüüd aga on Nännu surnud, ta elas päris vanaks (inimeste aastates), 7 aastat. Aga nüüd on ta mulla all, kus teda ei tülita keegi.
Kunagi oli meil koer nimega Bella. Ta värvus oli must. Me võtsime ta, kui ma olin üheaastane. Sain temaga väga hästi läbi. Talle meeldis järves mängida, palliga möllata, süüa, joosta, teiste koertega olla. Ühel vanaaastaõhtul oli saabunud aeg õue minna, et ilutulestikku lasta. Bella oli ka kaasas. Läksime maja kõrvale koos sõprade ja tuttavatega. Isa avas auto pakiruumi ning võttis sealt raketid, uks jäi aga lahti. Saabus kell 00.00. Suured paugud lasti lendu. Kõik soovisid teineteisele head uut aastat, järsku märkasime, et koer on kadunud. Otsisime, hüüdsime, aga mitte midagi. Küsisime naabritelt ning käisime maja juures uurimas, mina läksin korra autosse. Sisse minnes avanes mulle üllatav vaatepilt - Bella oli pakiruumi hüpanud, üle istmete läinud ning siis esiistmete alla pugenud. Kõik olid väga rõõmsad leiu üle.
Järgmine lugu on selline. Ma sain seitsme või kaheksa aastaseks. Mulle kingiti suur roosa 300grammine piimašokolaadi tahvel. Jätsin selle õhtul laua peale. Hommikul ärgates märkas ema, et šokolaad on kadunud, ainult paber oli järgi. Bella oli terve maiuse öösel nahka pannud.
Paar suve tagasi käisime õe ja lemmikloomaga metsmaasikaid korjamas. Meie kummardame ja nopime ning märkame, kuidas kutsa sööb lamades maasikaid.
Veel mängisime Bellaga sellist mängu: mina peitsin krõbinad mööda tuba laiali ja tema otsis need pärast üles.
Praegu on mul kaks merisiga Daisy ja Tixi.
Ma ei tea, kust mu kass endale nime sai. Ma mäletan, kui mu kass kartis vannivett, panin vee jooksma ja kass jooksis ära. Umbes 2 kuud hiljem jäi vanni natukene vett, kui hiljem vaatama läksin, mis sulin see on, oli mu kass vannis ja otsis seda vett taga, mis oli ära läinud. Tahtsin kassi vannist ära võtta ja ta lõi hambad kätte kinni.
Mul on kaks lemmiklooma, koer ja kass. Koera nimi on Timmu ja kassi nime polegi, seepärast, et me ei ole oma kassile nime pannud, me lihtsalt hüüame teda kassiks või kiisuks. Me võtsime mõlemad loomad loomade varjupaigast, seepärast et me ei teadnud, kust mujalt looma võtta.
Meie eelmised lemmikloomad koer Simba ja kass Kitty olid juba ära surnud. Koer suri ära, aga kassi kohta täpselt ei tea, sest ta on kadunud. Praegused lemmikloomad võtsime septembris. Vahel meie koer ja kass teevad pahandusi, meil kass ja koer ei ole sõbralikud üksteise vastu.
Mul on kolm kassi ja üks koer. Mu ühe kassi nimi on Igorch Migliniaks. Mu kass on emane, aga mu isa pani selle nime ühe sportlase järgi. Ülejäänud kahe kassi nimed on Virsik ja Mürsik. Nad on õde ja vend. Virsik on virsiku värvi ja Mürsik on hästi suur ja paks.
Mul on koer, tema nimi on Vaiper, mis on tulnud automargist Dodge Viper, sest sellel autol on kaks triipu üle katuse ja mu koeral on ka kaks triipu (valget) üle pea.