Mul on kaks koera, kaks jänest, kass ning kanad ja kukk. Koertele on nime pannud mu üks pereliige. Kassile panin mina nime, selle järgi, et meil oli kunagi sellise nimega kass. Jänestele panin samuti mina nime, lihtsalt vaatasin millised nad iseloomult on ja selle järgi panin
Minu kassi nimi on Kitty ja ta sai oma nime meie eelmise kassi järgi kelle nimi oli ka Kitty, aga kust tema selle sai ei oska öelda. Naljatame vahest ikka, et Hello Kitty'lt.
Mul on kass Elvis. Tema sai endale nime mu isa ja vanaema koosmõjul. Alguses arvasime, et ta on meessoost kass ja panimegi talle nimeks Elvis, ta oli lihtsalt selline Elvise näoga. Hiljem aga selgus, et ta on hoopis naine ja siis ei hakanud me enam sellise pisiasja tõttu ta nime muutma. Elvisega seoses on meil palju lugusid, aga mitte midagi ülimalt huvitavat ja naljakat.
Meil on koer Reigan (hüüdnimega Giorgio), aga ma ei tea kust need nimed tulid, sest me saime koera enne minu sündi ja ma ei ole ka küsinud kust nimi tuli
Mul on kaks kassi Miki ja Minni. Otsustasime perega neile üheskoos nimed valida, tingimus oli see, et nimed oleksid omavahel seotud või sarnased. Autoga maalt linna sõites mõtlesime terve tee kiisudele nimesid, kuni lõpuks jõudsime otsusele panna nimeks Miki ja Minni. Valikus olid ka Rocky ja Blacky või Vanilla ja Šoko.
meie kassid üpüüavad maal väga palju hiiri ja linnukesi, minule see muidugi ei meeldi, aga selle vastu ma ei oska ka midagi teha. Elame korteris kolmandal korrusel ja kassikesed on mitu korda rõdult alla kukkunud, õnneks on kõik hästi, ilma vigastusteta lõppenud.
Eelmis kassi nimi oli Ripsu, selle nime mõtlesin ma ise talle välja. See nimi lihtsalt kargas mulle ühel hetkel pähe ja ma eisaanud seda enne peast välja kui ma selle talle nimeks panin.
Mul on koer. Ta nimi passis on Beatrice, kutsume teda kodus Betty'ks, sest see on lühem ja kergem ning väksena oli mul kinnisidee panna oma lemmikloomale nimeks Betty.
Kui me teda esimesel korral vaatamas käisime, siis ta hoidis pigem omaette, oli väga vaikne võrreldes oma ema, õe ja vennaga ning enamus ajast magas mu süles. Nüüd kui ta kuskil väikest krõbinat kuuleb hakkab kohe haukuma, on pigem teistega ehk mu perega koos, mitte üksinda, ta endiselt magab palju, aga mitte minu, vaid mu isa süles.
Koer Cali
me olime juba mõnda aega mõelnud koera võtmisele ning 2016 sõbrapäeval sõitsidki mu vanemad Narva, et meie kutsikas koju tooda. Mina jäin koju ülesandega leida koerale nimi. Ma uurisin ka internetist ilusaid nimesid ning peale mõningast otsimist jäi mu silm kohe Cali peale. Üks minu lemmiklaule(juba pikka aega) on "Greetings from Califournia" ning see aitas mul teha valiku. Seega mu koer on nimetatud põhimõtteliselt nu lemmiklaulu järgi.
Kass Kiisu
Kui meie eelmine kass suri, otsustasime võtta uue kassi, sest kodu tundus kuidagi tühi ilma kassita. Varjupaigas näidati meile palju kasse, kuid minule läks enim hinge väikest kasvu kass Iivika, kes sülle võtmisel klammerdus kohe minu külge, justkui kallistades. Nüüdki teeme nalja, et mitte meie ei valinud teda, vaid tema valis meid.
Iivika pole kuidagi üldse kassi nime, seega otsustasime talle leida parema hüüdnime. Kuigi me mõtlesime ja otsisime, siis lõpuks kujunes kuidagi ta hüüdnimeks Kiisu. Nüüd meil ongi kass nimega Kiisu!
Mul on kolm kassi, nende nimed on Robert, Sandy ja Mustiina. Sandy nimi on varjupaigast pärit. Eeldasime, et ta on sellega kõige rohkem harjunud ning sellest jäigi talle see nimi. Mustiinale pani nime minu sugulane, mulle meeldis ja nii see jäigi. Robertile mõtlesin nime ise välja. Meil ei olnud teda plaaniski võtta, ta elas meie maakodus ja tahtsin talle õe naerma ajamiseks naljaka nime välja mõelda. Roberti hüüdnimi on ju teadagi Bob, kuigi meie hüüame teda hellitavalt Bobbyks.
Sandy on kõige priskem ja üks päev temaga jalutades ta pääses lahti ja hakkas minema kihutama. Ta jooksis maja nurgani ja ma arvasin, et ta ongi nüüd läinud, aga sinna jõudes avastasin, et ta seal lõõtsutades istub. Maja nurk ei ole eriti kaugel ka. Olin valmis juba teda uuesti taga ajama, et teda kätte saada, aga ta oli oma vabadusest lahti öelnud, sest mingit vastupanu ei olnud. Ju siis ta arvas, et pigem elada pere juures kui joosta aeg-ajalt.
Teiste kassidega midagi erilist ei olegi, välja arvatud kassidega elamises väga arvestatava asjaga, selleks see siis, et nad rõdult alla kipuvad kukkuma.