Saatesõna
Hea lühendmõistatustehuviline arvutikasutaja!
Sõnade lühendamine on otstarbekuse ja ruumisäästmise eesmärgil levinud paljudes keeltes nii kõnes kui ka kirjas. Kirjaruumi kokkuhoiu ja väljenduse ökonoomsuse eesmärgil on olemas nii üldkasutatavad lühendid, mida kasutavad kõik kirjutajad ja millel on arusaadavuse huvides kokkuleppeline kuju ja kindel tähendus, kui ka ühe konkreetse raamatu, kirjutise vm teksti tarvis kindlaksmääratavad lühendid, nn tekstilühendid, mille sisu avatakse kas esmakordsel esinemisel tekstis või nimestikus teksti järel.
Eesti Kirjandusmuuseumi folklooriarhiivis leidub aga umbkaudu 3000 lühendit, mis pealtnäha küll üldtuntud ja laialdaselt levinud, ent nende eesmärk pole mitte suulises või kirjalikus tekstis ruumi säästa, vaid pigem esindavad nad oma olemuselt rahvahuumorit ja on žanrilt lähedased mõistatustega. Sel põhjusel tarvitatakse folkloristlikus terminoloogias nende kohta terminit lühendmõistatused, ent sama hästi võiks neid nimetada ka lühendiparoodiateks, lühendite alternatiivseteks tõlgendusteks jne
Kõigile mõistatuste alaliikidele on omane kindel, küsimusest ja vastusest koosnev vorm. Lühendmõistatuste küsimuspoole moodustab peamiselt üldtuntud lühend ehk abreviatuur (ladina keeles abbreviatura 'lühend' < abbrevio 'lühendan'), nagu nt Mida tähendas ENSV 1940. aastal?, millele antakse vastuses tavapärasest (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) hoopis erinev, vaimukas ja humoorikas lahtiseletus, nt Enne nälg, siis viletsus. Ühel ja samal lühendil esineb seega mitu tõlgendusvõimalust - esimene tõlgendus on üldtuntud, st normatiivne, teine aga folkloorne, st alternatiivne. Ühel ja samal lühendil võib olla mitu normatiivset ja mitu alternatiivset tõlgendust.
Peamiselt on eesti lühendmõistatuste allikaks suurtähtlühendid, mille annavad traditsioonilises kasutuses suure algustähega kirjutatavad sõnaühendid. Mitme sõna esitähtedest moodustatakse sõnana häälduv akronüüm, mille põhieesmärk keeles on otstarbekus - sagedasi sõnalohesid vältida - või lihtsalt ruumi säästa.
Lühendmõistatuste andmebaasi materjal on arhiivi kogutud aastail 1938-1996; nagu muudegi mõistatuste perifeeriažanride puhul on lõviosa (2200 kirjet) kogutud üle-eestilise koolipärimuse kogumise aktsiooni käigus aastal 1992. Seetõttu on suuresti tegu oma ajastut ja tolleaegset piiratud sõnavabadusega ühiskonda iseloomustava ainesega, millest enamik on tänaseks juba ajaloohõnguline ja andmebaasi valmimisajaks päevakajalisuse kaotanud. Ent käesoleva andmekgumi eesmärk pole mitte kajastada tekstide ajakohasust, vaid anda kasutajale ühe mõistatuse alaliigi piires ülevaade eri aegadel kogutust materjalist, rahvaluuležanri eripalgelisusest ja iseärasustest.
Lühendmõistatuste seas kõige levinumad akronüümid on poliitilise suunitlusega, seda eriti riikide ja parteide nimedest tuletatud lühendite tõlgendustes (vt ka Sarv 1995: 122). Tüüpide levikutabeli esikümnes paiknevad lühendid nõukogudeaegsetest riiginimedest nagu SSSR (andmebaasis 467 teksti), ENSV (300 teksti), NSVL (114 teksti), ent nende kolme esitamisel ei oota küsija vastuseks mitte tavakasutuses tuntud suure algustähega sõnaühendeid Sovetskij Sojuz Sotsialistitšeskih Respublik, Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ega Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, vaid just rahvasuus levinud vaimukaid tõlgendusi. Nii sobivad andmebaasi materjali paljude vastusevariantide põhjal SSSR-i folkloorseteks tähendusteks nt suur sibulasööjate riik (<1985, 26 teksti; siin ja järgnevalt tähistab teksti järel sulgudes esimene arv andmebaasis esinevat esmakordset üleskirjutuse aastat, teine arv sarnaste variantide koguarvu), sakslane sõitis Siberi rongis (<1979, 1 tekst), sitt seis selles riigis (<1984, 1 tekst), Stalin sittus, saba rõngas (<1984, 5 teksti), Siberi sead söövad reas (<1985, 10 teksti), smert' Stalina spasenie Rossij (<1988, 1 tekst), suured sulid saavad rikkaks (<1989, 1 tekst) või Soome saadik saatis raha (<1992, 1 tekst); ENSV puhul nt Eesti naiste silmavesi (<1940-50, 1 tekst), enne nälg, siis viletsus (<1940-50, 28 teksti), enne nuusuta, siis võta (<1977, 2 teksti), ennenägemata sulide valitsus (<1988, 3 teksti), Eesti naiste suur võit (<1990, 1 tekst), Eesti nuumab sigu Venele (<1990, 2 teksti), ei näe sina vabadust (<1991, 5 teksti), eestlased, nõudke Stalini verd! (<1992, 3 teksti); ning NSVL-i korral näljase silmaga vaatab läände / näljased silmad vahivad läände (<1976, 63 teksti), näljased sead vahivad lakke (<1982, 17 teksti).
Poliitilist värvingut kannavad samuti omaaegsete parteinimede lühendite vaimukad tõlgendused: KPSS (22 teksti), tavakasutuses tuntud tähendusega Kommunistitšeskaja Partija Sovetskogo Sojuza, rahvasuus variantidega kõva pidu sauna ja seksiga (<1983, 23 teksti; ühel korral järgneb lühend EKPSS tõlgendusega eriti kõva pidu sauna ja seksiga). Levikult üks produktiivsemaid tüüpe on ka ETKVL (andmebaasis 351 teksti), ametliku tähendusega Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit, mis oli aga rahvasuus vähemalt selle lühendi aktiivsel käibeloleku ajal populaarne nt tõlgendustes elada teiste kulul võimalikult lõbusalt (<1976, 61 teksti), elan teiste kulul väga lahedalt (<1985, 22 teksti), eestlane tagus kiviga venelasele lagipähe (<1987, 3 teksti), eestlased taovad kirvestega/kaigastega venelasi lolliks (<1985, 40 teksti), enne tarvitamist kuuma veega loputada (<1973, 3 teksti), Eesti talupoeg kingib venelasele liha.
Lühendmõistatuste andmebaasi tehnilisest teostusest
Lühendmõistatuste tekstid sisestati Excel-tabelisse. PHP- ja HTML-keeles loodi veebileheküljed (kujundus CSS-keeles), millel said tekstid kasutajale nähtavaks.
Andmeid hoitakse andmebaasisüsteemis PostGreSQL, mille poole kasutaja pöördub veebilehitseja perl-keelse skripti, nn otsimismasina abil.
Tänu otsimismasinale võib kasutaja andmebaasist genereerida kõiki lühendmõistatusi vastavalt järgmistele atribuutidele: küsimus, vastus, arhiiviviide, koguja, kogumiskoht ehk topograafia, kogumisaeg ehk dateering ning märksõna.
Atribuut küsimus. Vaadeldes lühendmõistatuse vormielementidena küsimuspoolt ja vastuspooolt, asuvad need ka andmebaasi otsimismasinas eraldi. Küsimuse-väljast leiab küsimuseteksti ehk käesoleval juhul lühendi, millele oodataksetakse vastajalt taähendust.
Atribuut vastuse toel saab sorteerida lühendmõistatusi mingi kindla vastusetekstis sisalduva kirje kaudu.
Atribuut arhiiviviide võimaldab leida teksti nii teadaoleva unikaalse arhiiviviite järgi, aga ka saada ülevaate ühe köite piires leiduvast materjalist, mis paberkartoteegi põhjal kujuneks väga töömahukas protsessiks.
Atribuut koguja annab võimaluse genereerida korraga ühe koguja kõiki tekste, mida paraku on võimatu teostada pelgalt paberkartoteegiga töötades. Lühend L koguja väljas näitab, et tegemist on kirjandusest (literatuur) pärineva tekstiga ning kogujat märkida pole võimalik.
Atribuut koht märgib kogumistopograafiat ja on sisestatud kaht momenti arvesse võttes: kõigepealt on ära märgitud informandi kodukihelkond ja täpsustatud teadaolev kodupaik. Et lühendmõistatuste puhul nagu üldse uuema-aegse mõistatusainese puhul on kogujateks enamikul juhtudest kooliõpilased, siis oli oluline ära näidata ka kool, tihtilugu moodustuvad lokaalredaktsioonidki just ühest ja samast koolist üles kirjutatud materjali piires. Enamasti jääb kool kodukihelkonna piiresse, aga alati ei pruugi see nii olla (Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, Nõo Reaalgümnaasium on koolid, kus õpib lapsi üle Eesti). Kodukoht ja kooli asukoht on teineteisest semikooloniga eraldatud.
Kogumiskohaks märgitud 0 või kogumiskoha ette märgitud 0 tähendab järgmist:
1. Tegemist kirjandusest pärineva üleskirjutusega ning üleskirjutamise kohta pole trükises määratletud.
2. 0 on märgitud ka selliste tekstide kogumistopograafia ette, mis tavamõistatuste autentsuskartoteegi põhjal on juba ilmunud kirjanduse põhjalised mahakirjutused.
Atribuut dateering võimaldab otsida lühendmõistatusi kogumisaastat aluseks võttes. Varaseim lühendmõistatuste andmebaasi kirjapanek pärineb aastast 1938 Johannes Raidlalt Kolga-Jaanist. Koguja on üles kirjutanud lühendi ETK (ametlik tähendus - Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus (1917-41, siis ETKVL) erinevaid nimetusi - (1) elab tarvitaja kasust, (2) elab teiste kulul, (3) eesti töörahva kurnaja (ERA II 202, 528).
Atribuudi märksõna märkimine oli vajalik paberkartoteegi süstematiseermisjärgus. Lühendmõistatuste andmebaasis nagu ka paberkartoteegis on tüübid akronüümide tähestikulises järjekorras, märksõnaks on küsimuses esitatud akronüümid ja nende tavapärased ametlikud tähendused, nt kui lühendi AKSK folkloorne vastus on Aids kabistab sinu kallimat, siis märksõna väljast leiab lisaks akronüümile ka ametliku tähenduse AKSK - Armee Keskspordiklubi (RKM, KP 36, 317 (7)). Folkloorset inspiratsiooni andnud lühendite ametlike tähenduste tuvastamisel on toetutud Martin Ollisaare "Väikesele lühendiraamatule" (Ollisaar 1980).
Kirjandus
Ollisaar 1980 = Ollisaar, Martin. Väike lühendiraamat. Tallinn: Valgus.
Ollisaar 2006 = Ollisaar, Martin. Lühendiraamat. Tallinn: Valgus.
Sarv 1995 = Sarv, Kadi. "Mina tahan ka Nõukogude Liidus elada!" - Lipitud-lapitud. Tänapäeva folkloorist. Tartu, lk. 106-160.
Voolaid, Piret 2009. Lühendite alternatiivsed tõlgendused - rahvahuumor ja erikeel. Langemets, Margit; Metslang, Helle; Sepper, Maria-Maren; Argus, Reili (Toim.). Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat = Estonian Papers in Applied Linguistics. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing, lk 345-363.