EESTI PILTMÕISTATUSED

Hea piltmõistatustehuviline arvutikasutaja!

Andmebaas EESTI PILTMÕISTATUSED on digitaalne koopia Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjalistes kogudes leiduvate
piltmõistatuste põhjal koostatud paberkartoteegist. Lisaks kogudele sisaldab andmebaas erinevates trükistes ja Postimehe võrguväljaande
huumorileheküljel ilmunud piltmõistatusi.

Projekt EESTI PILTMÕISTATUSED valmis Eesti Kultuurkapitali toetusel.
Andmebaasi koostas (paberkartoteegi süstematiseeris, tekstid sisestas ning pildid joonistas) Piret Voolaid.
Eriline tänu kuulub Tiit Konsandile, kes aitas pilte arvutisse skaneerida ning Indrek Zolgule, kes toetas andmebaasi loomist arvutialaste näpunäidetega.

Ühe osa inimeste emakeelsest vaimuelust moodustab rahvaluule. Nii nagu muutub kogu meie elu, muutub pidevalt ka vaimne pärand. Muutunud on ka rahvaluule üks
liikidest - mõistatused. Klassikalised mõistatused oma traditsioonilisel tuumsel kujul on tãnapäeval taandumas staatilise folkloori seisusesse. Loodus aga tühja kohta ei
salli ning nii on vanu mõistatusi ammu elavalt asendama asunud "tänapäeva mõistatused".
    Kõige ilmekamalt väljendub mõistatusteliigi tuumsel alal olevate klassikaliste mõistatuste ning enamjaolt hilistekkelist päritolu liigi perifeersel alal olevate tänapäevamõistatuste vastandumine Eesti Kirjandusmuuseumi (edaspidi KM) Eesti Rahvaluule Arhiivi (edaspidi ERA) kogude põhjal koostatud mõistatuste paberkartoteegis.
    Tsentraalsele alale jäävad umbkaudu 130 000 klassikalise mõistatuse (Üks hani, neli nina? - Padi) tekstivarianti moodustavad põhimassi u 175 000 tekstivariandilisest mõistatuste kogumaterjalist. Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid peegelduvad arhiiviarvudes järgmiselt: keerdküsimused (Mis vahe on eestlastel ja soomlastel? - Eestlaste B-proov on negatiivne) - u 25 000 tekstivarianti, (liit)sõnamängud (Missugune suu ei räägi? - Kotisuu) - u 5000 tekstivarianti, tähemängud (J-ga ilmas olen toiduks, R-ga mässu järel võiduks? - Jahu/rahu) - u 3000 tekstivarianti, valemid (SAA 1x5A2? - Saa ükskord viisakaks) - u 1000 tekstivarianti, lühendid (ETA? - Eeslid tulevad appi) - u 2000 tekstivarianti, tähelepanutestid (Olete lendur ja lendate kaks korda nädalas liinil Moskva-Jerevan, vahemaandumisega Taškendis. Kui vana on lendur? - Teievanune) - u 200 tekstivarianti, sugulussidemetega ülesanded (Ta on sinu vanemate laps, aga pole sinu õde ega vend? - Sina ise) - u 500 tekstivarianti, arvutusülesanded (Kahe poisi vahel jaotati neli õuna. Kuidas sai kumbki poiss kaks õuna, kui korvi jäi üks õun? - Üks poiss sai õuna korviga) - u 300 tekstivarianti.

Mis on piltmõistatused?

Nimetatud ritta mahuvad ka mõistatuste paberkartoteegis leiduvad umbkaudu 7500 piltmõistatust ehk reebust - need on mõistatused, mille vormi moodustavad sarnaselt tavamõistatustele küsimus ja vastus. Oluliseks erinevuseks muudest mõistatuse alaliikidest on asjaolu, et harjumuspärase rahvaluule omaduse - suulisuse - asemel on tegemist kirjaliku realiseeringuga:
Mis on pildil?

Kodaniku lips jäi lifti ukse vahele.

Mis on pildil?

Kaelkirjak neelas telefoni alla

Küsimuspoole moodustab paberile joonistatud (tavaliselt raamitud) minimalistlik pilt koos selle juurde esitatud küsimusega Mis on pildil?, vastuseks on aga pildil oleva nähtuse, eseme, tegevuse, olukorra ühe sõna või lausena antud kujundlik kirjeldus. Piltmõistatusi on tuntud sajandeid, kui populaarseks said nad 1950. aastatel Ameerikas. Ingliskeelne termin droodles pärineb 1953. aastast ameeriklaselt Roger Price'ilt, kes kombineeris sõnad drawing ('joonistus') ja doodle ('kritseldus'); soome laste seas hakati neid 1970. aastatel nimetama sõnaga toopeli (Kaivola-Bregenhoj 2001: 62). Teadaolevalt ühe varasema piltmõistatuse autorsus omistatakse itaalia maalikunstnikule Agostino Caraccile (1557-1602), kes on joonistanud alljärgneva piltmõistatuse (it. k 'indovinelli grafici'):

Pime kerjus tänavanurga taga.
    Nn klassikaliste mõistatuste paberkartoteegi põhjal on KM folkloristika osakonna lühivormide töörühma töötajatel tänaseks valmis mahukas arvutiandmebaas. Ka uuemal, nn perifeersel mõistatusmaterjalil põhineva paberkartoteegi süstematiseerimine on jõudnud faasi, kust edasine töötamine hõlbustub kartoteegi kaasajastamise - elektrooniliseks võrguversiooniks muutmise järel. Paberkartoteegis leiduvast umbkaudu 7500-tekstivariandilisest piltmõistatusmaterjalist andmebaasi loomine kujunes mõistatuste perifeersete alaliikide digiteerimise reas esimeseks proovikiviks.

Piltmõistatuste andmebaasi tehnilisest teostusest

Nagu juba mainitud, on andmebaasi lähtematerjaliks paberkartoteek, kuhu on KM folkloristika osakonna lühivormide töörühma töötajad koondanud ERA kogudes leiduvad piltmõistatused, mis kogutud 1960. aastate algusest tänapäevani välja.
    Ideaalis peaks andmebaas sisaldama ka kõiki trükistes leiduvaid piltmõistatusi, kuid trükiste (eriti palju leidub piltmõistatusi ajakirjanduse veergudel) põhjalikum läbivaatamine seisab alles ees. E. Kalmre kogumik "Banaanil on nohu" (1995) ja A. Tuisu kogumik "Neeger päevitab" (1996) on koostatud 1992. aasta kogumisvõistluse käsikirjade põhjal, mistõttu nad kattuvad käesoleva andmebaasi materjaliga.
    Erinevalt tavalisest tekstiandmebaasist teeb reebuste andmebaasi loomise ja teostuse raskemaks visuaalse poole - joonistatud pildi - olemasolu.
    Tehniliselt eraldati arvutisse sisestamisel pildid tekstidest, iga kartoteegis leiduv pilt sai läbijoonistamise käigus omale numbri. Pärast piltide arvutisse skaneerimist ning lahti lõikamist ja mõningast töötlemist graafikaprogrammi GIMP (GNU Image Manipulation Program) abil paigutati üksikud pildid gif-failidena andmebaasi põhikataloogi.
    Tekstid sisestati Excel-tabelisse, mille ühes veerus paikneb mõistatusele vastava pildifaili number. PHP- ja HTML-keeles loodi veebileheküljed (kujundus CSS-keeles), millel said tekstid kasutajale nähtavaks.
    Digitaalne andmebaas on võrreldav Tallinna linnaga, mis kunagi valmis ei saa, tehniliselt on võimalik andmeid pidevalt juurde lisada. Praeguseks on elektroonilise vormi saanud 8399 piltmõistatust.

Otsimismasin

Andmeid hoitakse andmebaasisüsteemis PostGreSQL, mille poole kasutaja pöördub veebilehitseja perl-keelse skripti, nn otsimismasina abil.
    Tänu otsimismasinale võib kasutaja andmebaasist genereerida piltmõistatusi vastavalt järgmistele atribuutidele: küsimus, vastus, arhiiviviide, koguja, kogumiskoht ehk topograafia, kogumisaeg ehk dateering ning märksõna.
    Atribuut küsimus. Vaadeldes piltmõistatuse vormielementidena küsimuspoolt ja vastuspooolt, näeme, et küsimuspool võib jaotuda omakorda veel kaheks: lisaks kohustuslikule pildile võib lisanduda verbaalne osa küsimusega Mis on pildil?, Mis see on?. Nii pole see vaid narratiivsete piltmõistatuste puhul, kus küsimuspooleks on pikk jutt ja vastus piirdub tavaliselt ühe sõnaga. Sisuliselt on tegemist kasutaja jaoks küllaltki tühja informatsiooniga. Esitussituatsioonis kuulub küsimus vähemalt mõistatamise alustamisel kohustusliku elemendina pildi juurde. Et enamik piltmõistatusi on arhiivi jõudnud koolilastelt kirjalike küsitlusankeetidele vastamise tulemusena, siis ongi tekstiline küsimuspool hoopis olematu.
    Atribuut vastus kätkeb kasutaja tarvis enim informatsiooni, kuivõrd sisaldab kujundlikku seletust pildikritselduse enese kohta.
    Näiteks: Teame, et piltmõistatuste produktiivseid tegelasi on karu, aga kas ka babmbuskaru? Leiame andmebaasist otsimisel kaks teksti.
    Atribuut arhiiviviide võimaldab leida teksti nii teadaoleva unikaalse arhiiviviite järgi, aga ka saada ülevaate ühe köite piires leiduvast materjalist, mis paberkartoteegi baasil kujuneks väga töömahukas protsessiks.
    Atribuut koht märgib kogumistopograafiat ja on sisestatud kaht momenti arvesse võttes: kõigepealt on ära märgitud informandi kodukihelkond ja täpsustatud teadaolev kodupaik. Et piltmõistatuste kogumisel on kogujateks enamikul juhtudest kooliõpilased, siis oli oluline ära näidata ka kool, tihtilugu moodustuvad ju piltmõistatuste lokaalredaktsioonidki just ühest ja samast koolist üles kirjutatud materjali piires. Enamasti jääb kool kodukihelkonna piiresse, aga alati ei pruugi see nii olla (Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, Nõo Reaalgümnaasium on koolid, kus õpib lapsi üle Eesti). Kodukoht ja kooli asukoht on teineteisest semikooloniga eraldatud. Juhul kui kohaks on märgitud 0, tähendab see, et tegemist on kirjandusest pärineva üleskirjutusega ning kohta pole trükises määratletud.
    Atribuut dateering võimaldab otsida piltmõistatusi kogumisaastat aluseks võttes. Algselt enne otsingumootori valmimist sai dateeringu järgi ka tekste lahutatud, mistõttu kasutaja leiab pealehelt aktiivse lingi lahutustulemustele.
    Atribuudi märksõna märkimine oli vajalik paberkartoteegi süstematiseermisjärgus ning tulenes piltmõistatuste kahedimensioonilisusest (pildipool - tekstipool) ja tarvidusest mingitmoodi piltmõistatusi paberkartoteegis järjestada. Kuna pilte pole võimalik reastada tähestikku, siis tuli tekstist intuitsiooni järgi välja noppida mingi mõjuv märksõna ning vastava märksõna alt on vastav tekst kartoteegist leitav. Kasutajale võib imelik tunduda, kui mõnikord sõna kass sisaldavad piltmõistatused esinevad tegelikult hoopis märksõna elevant all. Märksõnu on kasutajale ette antud piiratud koguses ja nende järgi on vöimalik andmebaasi tekste paberkartoteegist üles leida.

Piltmõistatuste tüpoloogilise taksonoomia kajastusi andmebaasis

Piltmõistatuse kõiki passiandmeid tagastav otsimismootor on küll kasutaja asendamatu abimees, siiski pole tema võimalused piiramatud.
    Et arvutisse sai sisestatud juba tüpoloogiliselt süstematiseeritud paberkartoteek, siis pidasin oluliseks andmebaasiski seda külge kajastada. Nii on andmebaasis piltmõistatusi lahutatud ka lähtuvalt tüpoloogilisest taksonoomiast ning esileheküljel on link piltmõistatuste tüüpidele. Mingite tunnuste alusel sarnastest variantidest koonduvaid kogumeid ehk tüüpe on andmebaasis välja toodud üle 600. Variandid tüübi sees koonduvad mingite sellele tüübile kõige tunnuslikuma, prototüüpseima teksti ehk tüübipea järele. Tüübirealt leiab ka arhiiviviite tüübipeaks nimetatud tekstivariandile ning arvu, mitu piltmõistatust vastavas tüübis on. Tüübisisesed redaktsioonid ehk ühe tüübi piires kattuvad variandid moodustuvad enam-vähem identsetest piltidest.
    Tüüpideks jagamine on iga rahvaluuleliigi süstematiseerimisel subjektiivne, nii tekivad ka piltmõistatuste puhul iseloomulikud probleemid. Andmebaas sisaldab seega looja tüpologiseerimisotsuseid ja pole kindlasti täiesti objektiivne.
    Redaktsioonide moodustamine on piltmõistatuste puhul mitmedimensiooniline: süstematiseermisel tuli teha valik, millest lähtuda: kas a) varieeruvast küsimuspoolest või b) varieeruvast vastusest. Korraga mõlemat arvesse võtta ei saanud, kuidas ka ei tahtnud, pidi ühe eelisseisu seadma. Praegu joonistub andmebaasis redaktsioonilisus väga selgesti välja küsimuspoolt - pilti - arvesse võtvas pooluses. Iga ühesuguselt läbijoonistatud pilt vaadeldavas ainekogumis moodustab ühe, omaette redaktsiooni. Ühe ja sama pildi taha võivad koonduda väga erinevate vastusevariantidega tekstid.
    Vaatleme lähemalt tüüpide kuningat, suurimat ja levinumat 871 tekstivariandiga tüüpi Karu ronib puu otsa. Selles tüübis on nn ühesuguselt joonistatud pilte kokku 334 , niisiis on ka redaktsioone 334.
    Redaktsioonideks koonduvad näiteks 0001.gif pildi alla 62. tekstivarianti, 0002.gif-i alla võime mahutada identsete piltidega variante 121, 0003.gif-i alla 2, 0004.gif-i alla 2. jne.
    Raske on alati määratleda, kuidas toimida piiri peal olevate juhtumite puhul, mil mingi pilt ei ole enam päriselt tüübi sisene redaktsioon, vaid moodustub pigem iseseisev tüüp. Kui kasutaja sedasama Karu ronib puu otsa tüüpi vaatab ja lõpuotsa kerib, kerkib tal kindlasti küsimus,kas viimased selle tüübi tekstid kuuluvad juba teise tüüpi või on selle sama tüübi redaktsioonid. Uurides lähemalt naabertüüpe (Karud ronivad puu otsa, Karupojad puu otsas ja Karu tassib mesipuud) võib tekkida küsimus, äkki peaksid need kuuluma hoopis megatüüpi Karu ronib puu otsa, mitte ei peaks moodustama uusi tüüpe.
    Samasuguseid probleeme kohtame ükskõik millise tüübi juures. Piltmõistatuste tüpologiseerimine on keerukas probleemide kompleks, mille juurde pöördun kindlasti edaspidigi.

Piltmõistatuste traditsioonilisus ja improvisatsioonilisus

Piltmõistatuste andmebaasi luues oli folkloristlikust aspektist huvipakkuv ka materjali traditsioonilisusest ja suurest improvisatsioonilisusest lähtuv probleemistik. Eesti piltmõistatuste loomispõhimõtetest rääkides on seda teemat varem puudutanud Mall Hiiemäe (1995).
    Rahvaluulele omaselt toimivad traditsioon ja improvisatsioon vastandlikult: traditsioon püüab säilitada teksti muutumatult ja kajastub eelkõige suurtes ja laialt tuntud piltmõistatustüüpides, lapsed teavad kindla pildi juurde just konkreetset vastust.

Traditsioonilisemate (levikult tugevate) tüüpide esiviisteist on järgmine:

1.	187. tüüp [871 varianti] Karu ronib puu otsa [RKM, KP 11, 591 (7)]

2.	159. tüüp [756 varianti] Akna taga kaelkirjak [RKM, KP 30, 357 (2a)]

3.	230. tüüp [649 varianti] Kauboi sõidab jalgrattaga [RKM, KP 5, 406 (6)]

4.	56. tüüp [307 varianti] Neli elevanti nuusutavad ühte apelsini [RKM II 258, 284 (5)]

5.	266. tüüp [298 varianti] Mehed mängisid kaarte, üks kaart kukkus laua alla, nüüd nad otsivad seda [RKM, KP 2, 523 (24)]

6.	348. tüüp [237 varianti] Vanaeit veab kitse, aga ainult nöör mahtus pildile [RKM, KP 21, 53 (3)]

7.	237. tüüp [208 varianti] Kauboi sõidab paadiga [RKM, KP 36, 360 (7)]

8.	451. tüüp [184 varianti] Ema jalgu pesemas (tagantvaates) [RKM, KP 43, 158 (9)]

9.	449. tüüp [152 varianti] Vanamutt palvetab [RKM, KP 1, 354 (2)]

10.	455. tüüp [143 varianti] Neeger pimedas toas [RKM, KP 10, 5 (15)]

11.	473. tüüp [134 varianti] Nool [RKM, KP 3, 458 (2a)]

12.	422. tüüp [132 varianti] Nõia transport [RKM, KP 3, 359 (3a)]

13.	110. tüüp [110 varianti] Jahimees läheb püssi ja koeraga [RKM, KP 44, 102 (6)]

14.	717. tüüp [89 varianti] Mees lükkab naise rongi alla, mees läheb karistusega vanglasse ja naine viiakse haiglasse. [RKM, KP 14, 35 (1)]

15.	719. tüüp [87 varianti] Nad peavad saia ära sööma. [EFA II 7, 154 (1)]

    Kui aga tekst kasutuses teiseneb, saab rääkida improvisatsioonist, mida piltmõistatuste puhul võib jälgida mitmes kihistuses.
1. Samas tüübis või tekstis võivad muutused tekkida eri aegadel (sama tüübi eri redaktsioonid või kahest eri tüübist tekkinud kontaminatsioonid.
Karu kallistab kaelkirjakut. [RKM, KP 36, 56 (3i)]
2. Piltmõistatuste puhul väga levinud nähtuseks on seejuures rohkearvuliselt liigisiseselt vanalt baasilt tekkivad uued iseseisvad ühe tekstivariandiga tüübid. Seetõttu on levinud (tinglikult nimetades rohkem traditsiooniliste) tüüpide ja ühest tekstist koosnevate (rohkem improvisatsiooniliste) tüüpide arvuline erinevus tohutult suur.
    Mitmete folkloorižanrite peal paikapidav ja lingvistide seas aabitsatõena tuntud Zipfi mudel kehtib ka piltmõistatusi vaadates. Selle mudeli kohaselt on folkloorižanris kõige rohkem üheainsa kirjapanekuga esindatud tüüpe, järsult vähem kahe kirjapanekuga esindatud tüüpe jne, jne kuni žanri teise otsa ülilevinud suurte supertüüpideni välja, mida on kõige vähem (Krikmann 1997: 188).
    Piltmõistatustes kajastub täpselt sama: kahele üle 700-variandilisele tüübile (Karu ronib puu otsa, Kaelkirjak akna taga) võib vastu panna teises otsas 300 ühevariandilist tüüpi. Levikult tugevaid tüüpe on tegelikult kogu põhimassi arvestades väga vähe.

Improvisatsioonilisemaid (mõne tekstivariandiga) tüüpe:

Kolm musketäri ja d'Artagnan. [RKM, KP 10, 155 (4)] 2 varianti
Šiškini maal "Kolm karu". [RKM, KP 11, 497 (7)] 1 variant
Kellarihm karbis. [RKM, KP 4, 468 (1)] 3 varianti
Janes hüppab kitse. [RKM, KP 28, 27 (4a)] 4 varianti
Kaks lindu lendavad pilvedes. [EFA II 7, 155 (7)] 1 variant
Päevariietes muna. [RKM 27, 278 (6)] 7 varianti
Mutionu nina. [RKM, KP 30, 688 ja 90 (14)] 1 variant
Valged vahivad musta. [RKM, KP 4, 320 (11)] 5 varianti
Naised kummardavad vanni kohal. [RKM, KP 19, 438 (8)] 5 varianti
Isakass teeb emakassile silma. [RKM II 428, 143 (20)] 2 varianti

    Žanr kaotaks ka aktuaalsuse, kui korrataks muutumatuna ainult suuri kinnistunud tüüpe Karu ronib puu otsa ja Kauboi sõidab rattaga ning Kaelkirjak akna taga. Kui improvisatsiooni klassikalised põhjused on unustamine ja vajadus luua midagi uut, siis piltmõistatuste puhul seisame silmitsi just viimasega. Tegemist on ju koolifolklooriga, lapsi kõidabki piltmõistatuste juures üks vahendeid - võimalus improviseerida, omaloomingut harrastada, selleks et mõistatamine poleks liiga lihtne ja täidaks oma võistluslikku funktsiooni.

Kujundlikkusest piltmõistatustes

Andmebaasis leiduvat vaadates näeb kasutaja, et piltmõistatuste juures on improvisatsioonil suur osakaal, mis tõstab küsimuse nende olemusest.
    Millist pilti rahvaluuleuurija piltmõistatuseks nimetamise vääriliseks peab? Mis teeb ühe pildi lisaks pilt-küsimus-vastus-vormile piltmõistatuseks? Rahvaluule seisukohalt olulisim element on kujundlikkus. Antud juhul väljendub see kõige üldisemas plaanis lihtsa pildikritselduse (mille paberile visandamisega saab hakkama kõige algajam joonistaja) kohta antava polüseemilise vastuse teisetähenduslikus osas. Samas võib polüseemilisus olla ka taotluslik jälgede segamise võte.
    Lihtsamalt väljendatuna joonistate raami, tõmbate selle keskele horisontaalse joone ning küsite teistelt: Mis see on?

    Vastuse Joon peale (mis faktiliselt samuti õige on, kuid liiga lihtne, mõistatuse lahendaja aga otsib kujundit)) piltmõistatuste-uurija särama ei lähe, küll aga rõõmustab ta järgmiste piltmõistatuste andmebaasis leiduvate vastuste peale: Mees veab kitse, pildile jäi ainult nöör, Postkaart, Raamat küliliasendis jne. Esmapilgul tavaline kriips saab vastavasse loogikamehhanismi nihkudes hoopis teise tähenduse. Tõepoolest, üks kriips võibki ju ükskõik mida tähendada ja mõistatuse lahendamine kujuneb seda keerulisemaks.
    Samas on andmebaasis väga palju selliseid tekstivariante, kus esmapilgul on mingit kujundit ehk teisetähenduslikku osa raske leida. Vaatame näiteks suurt tüüpi

Nõia transport [RKM, KP 3, 359 (3a)]
     132 tekstivariandiga tüübis on enamus vastuseid otsesed ja ilma kujundita Luud, Hari, Pintsel. Kujundit sisaldavad vaid mõned vastused: Nõia transport, Nõidadel sissepääs keelatud,kujundiloomelt parimad ja huvipakkuvamad on aga kaks sarjana esitatavat piltmõistatust:

Baba-Jagaa lendab turule.

Baba-Jagaa lendab koju tagasi.

    Andmebaasi on iga üksik, ka improvisatsiooniline, ühe-kahe tekstivariandiga tüüp võimalikult täpselt ümber joonistatud. Kasutajal võib tekkida nii mõnelegi piltmõistatusele peale vaadates õigustatud hämming ja küsimus: "Mis siin vaimukat on?" Siiski pidasin vajalikuks kajastada andmebaasis ka improvisatsiooni, mis mitte alati lastel "hästi" välja ei kuku. Piltmõistatuste puhul ei saa rääkida autentsusest tema traditsioonilises folkloristlikus tähenduses (eesti vanasõnade ja klassikaliste mõistatuste teaduslikku väljaannet koostades pöörati lühivormide töörühmas autentsuskontrollile väga suurt tähelepanu), sest selle liigi puhul on improvisatsioon (ja omalooming) üks piltmõistatuste kui žanri eripärasusi.

Kokkuvõtteks

    Eesti piltmõistatuste andmebaas on ERA-s leiduvate piltmõistatuste kohta täisandmetega kogum, millest peaks kasu olema nii kitsa eriala esindajatele - folkloristidele kui ka laiemale huviliste ringile - kooliõpilastele, kes piltmõistatusi elavas kasutuses hoiavad, kooliõpetajatele, jne. Samuti võiks andmebaas huvi pakkuda rahvusvahelisele kasutajale. Arvestades piltmõistatuste globaalset kandepinda, võib põnevaid rahvusvahelisi paralleele ilmneda.
    Andmebaasides leiduvad andmed saab laias laastus jagada kolme rühma:
1) esmased ehk reaalsed andmed, mis peegeldavad vahetult reaalset tegelikkust või reaalset süsteemi;
2) teisesed ehk metaandmed, mis saadakse esmaandmete põhjal mitmesuguste teisenduste tulemusena;
3) organisatsioonilised ehk abiandmed, mis võimaldavad andmebaasis leiduvaid andmeid teatud viisil struktureerida.
    Oma tööga olen jõudnud sinnamaani, kus esmased ehk reaalsed andmed on sisestatud ning andmebaasi tarvis välja töötatud struktuur ja tehniline teostus võimaldab seda pidevalt täiendada ning täiustada uue materjaliga. Erinevaid meetodeid ja programme kasutades on võimalik esmaseid andmeid edaspidi teisendada ning jõuda tulemusteni, milleni paberkartoteegiga töötamise kaudu jõudmine oleks vaevaline, kui mitte võimatu.
    Ülaltoodut kokku vöttes peab vastama ka küsimusele, mis kasu neist piltmõistatustest ja tänapäevamõistatustest üldse on? Kas ja milleks neid kas või kooli emakeeletundides käsitleda ja lastele täiskasvanutelt nende tegemiste kohta tagasisidet anda?
    Rahvaluulet on hea õpetada just tänapäevase materjali tutvustamisega alustades, sest see on elav ja lastele tuttav. Õpilased näevad, et nemad ise ongi rahvaluule tekitajad ja kandjad. Võib julgelt väita, et erinevalt unne vajunud klassikalistest mõistatustest, mis talupojafolklooris täiskasvanute repertuaari kuulusid ja lausa maagilist funktsiooni kandsid (nii aidanud talvine mõistatamine enne talvistepühi ja enne jõuluaega kaasa karjaõnnele), on tänapäevamõistatuste näol tegemist just lastefolklooriga. Ka täiskasvanud tunnevad ja harrastavad neid praegu ikkagi paljuski vaid lastega seoses. Lisaks arendavad piltmõistatused laste mõtlemist ja loovust. Poleks paha ka täiskasvanul vahetevahel asju lastepäraselt näha, sellist teistmoodi nägemise võimet soosida ja lapsi loovusele ärgitada.
    Mäletate kindlasti Prantsuse kirjaniku Antoine de Saint-Exupery raamatus "Väike prints" kirjeldatud peategelase kurbust, kui täiskasvanud inimesed tema joonistatud piltide tähendust ei mõistnud. Need pildid on jõudnud ka meie laste piltmõistatusepärimusse ja moodustavad kaks päris produktiivset tüüpi:

See ei ole kübar, nagu arvaks täiskasvanu, vaid hoopis boamadu, kes elevanti seedib.
Ja teine:

Uskuge, see on just lammas, ainult et kasti sees!
    Traditsioonilisi piltmõistatusi tundes loovad lapsed uusi. Neist uutest jäävad sõelale vaimult-sisult parimad, mis omakorda rahva (loe: laste) hulgas ringlema lähevad ja end traditsioonilistena kinnistavad. Seega loob traditsioon läbi improvisatsiooni uusi piltmõistatusi ning annab rahvaluuleteadlastele uut uurimisainet.

Kirjandust

Hiiemäe, Mall 1995. Eesti piltmõistatuste loomispõhimõtetest. -- Lipitud-lapitud, tänapäeva folkloorist. Tartu, lk 23-32.
Kaivola-Bregenhoj, Annikki 2001. Riddles: Perspectives on the use, function and change in a folklore genre. Studia Fennica Folkloristica 10. Helsinki : Finnish
Literature Society.
Kalmre, Eda 1995. Banaanil on nohu. Valik koolinalju ja muud. Tallinn.
Krikmann, Arvo 1997. Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme. Tartu, lk 187-193.
Lipponen, Ulla 1997. Sika sumussa. Kuva-arvoituksia. Hämeenlinna.
Tuisk, Astrid 1998. Neeger päevitab. Maailma rahvad Eesti laste naljades. Tallinn.
Voolaid, Piret 2003. Kaelkirjak akna taga. Põimik piltmõistatusi. Tallinn.
Voolaid, Piret 2009. Narratiivsed piltmõistatused – mitme folkloorižanri piirinähtus. – Keel ja Kirjandus 7, 473–488.

Põnevaid linke

The Droodles Homepage
http://www.cut-the-knot.org/ctk/Droodle.shtml
Archimedes' Laboratory