Saatesõna
Tähemängud ja värssmõistatused (u. 1700 teksti) kuuluvad põhiosas enigmaatilise autoriloomingu valdkonda, mida harrastasid mitmed 19. saj. tegutsenud kirjamehed (nt O. W. Masing, J. V. Jannsen, J. Hurt, Fr. R. Kreutzwald, A. Grenzstein jpt) ning mis läksid erinevate trükiallikate, nt kalendrite, toonaste ajakirjandusväljaannete vahendusel folkloorsesse käibesse. Seesuguste riimmõistatuste küsimuspoole moodustab värsivormis tekst (J-ga ilmas olen toiduks, R-ga mässu järel võiduks? Jahu/rahu). Eestikeelsed värssmõistatused on moodustatud põhiliselt kolme põhimalli järgi:
1. Võetakse kaks või enam riimuvat (erineva algustähega) sõna, nt kukk, lukk, nukk, sukk, ja koostatakse värsike, milles antakse need algustähed ja veidi hämarat informatsiooni ka lahendsõnade kohta ning ülesandeks on leida sõnakatke, mille juurde algustähed kuuluvad;
K-ga olen talurahval joogiks,
v-ga kurjale vennaks,
t-ga olen väga külm,
n-ga lõbustan ma kõiki,
p-ga pesu juures tarvis mind.
Vastus: Kali, vali, tali, nali, pali. (Uus Aeg nr. 71 (1902) lk 324 ja nr. 77 (1902) lk 348 LU.)
2. Võetakse palindroom (st tähejärjend, mis õigetpidi lugedes annab ühe sõna ja tagurpidi lugedes teise sõna, nt aam – maa, käär – rääk, sammal – lammas, või siis mõlematpidi lugedes ühe ja sellesama sõna, nt piip, ning peidetakse selle lahendsõna(de) tähendus parafraseeritult värsikesse. Seda malli esindab kõige levinum värssmõistatus – F. R. Kreutzwaldi omaloominguline mõistatus udu kohta:
Loe mind eest ehk tagaotsast,
ikka tõusen maast ja metsast.
Teen sul võrku silma ette,
et kõik läheb minu pette.
Olen paks ja langen maha,
siis sa loodad heina teha;
tõusen üles kõrgemale,
toon sul vihma ligemale.
Vastus: Udu (Perno Postimees nr 52 (1864) 415)
3. Võetakse liitsõna, mille komponentidel leidub kõlaliselt enamvähem kattuvaid homonüüme (või ka lihtsõna, mille esi-ja lõpuots meenutavad kõlalt mingeid sõnu), ning peidetakse nende homonüümide ja tervikliitsõna tähendused värsikesse.
Mind valmistakse õlest, puust,
võib-olla ka veel mõnest muust,
kaks esimest võid süia sa
ja viimsest maja ehita.
Mu perekond on karvane.
Sa hoia, ää neil liiga tee!
Vastus: Sa mesi määri huuldele ja puust tee veike majake (mesipuu) (Valguse Kalender (1897) 117 ja (1897) 118)
Kogu värssmõistatuste tekstikorpus on hea võrdlusmaterjal eestikeelse luule kujunemise loole.
Värssmõistatuste andmebaasi tehnilisest teostusest
Värssmõistatuste ja tähemängude tekstid sisestati Excel-tabelisse. PHP- ja HTML-keeles loodi veebileheküljed (kujundus CSS-keeles), millel said tekstid kasutajale nähtavaks. Andmeid hoitakse andmebaasisüsteemis PostGreSQL, mille poole kasutaja pöördub otsimismasina abil.
Tänu otsimismasinale võib kasutaja andmebaasist genereerida kõiki värssmõistatusi ja tähemänge vastavalt järgmistele atribuutidele: küsimus, vastus, arhiiviviide, koguja, kogumiskoht, kogumisaeg ning märksõna.
Atribuut küsimus. Vaadeldes mõistatuste žanri vormielementidena küsimuspoolt ja vastuspooolt, asuvad need ka andmebaasi otsimismasinas eraldi. Küsimuse-väljast leiab küsimuseteksti.
Atribuut vastuse toel saab sorteerida värssmõistatuse mingi kindla vastusetekstis sisalduva kirje kaudu.
Atribuut arhiiviviide võimaldab leida teksti nii teadaoleva unikaalse arhiiviviite järgi, aga ka saada ülevaate ühe köite piires leiduvast materjalist, mis paberkartoteegi põhjal kujuneks väga töömahukas protsessiks.
Atribuut koguja annab võimaluse genereerida korraga ühe koguja kõiki tekste, mida paraku on võimatu teostada pelgalt paberkartoteegiga töötades. Lühend L koguja väljas näitab, et tegemist on kirjandusest (literatuur) pärineva tekstiga ning kogujat märkida pole võimalik.
Atribuut koht märgib kogumistopograafiat ja on sisestatud kaht momenti arvesse võttes: kõigepealt on ära märgitud informandi kodukihelkond (lühendina) ja täpsustatud teadaolev kodupaik. Kogumiskohaks märgitud 0 või kogumiskoha ette märgitud 0 tähendab järgmist:
1. Tegemist kirjandusest pärineva üleskirjutusega ning üleskirjutamise kohta pole trükises määratletud.
2. 0 on märgitud ka selliste tekstide kogumistopograafia ette, mis tavamõistatuste autentsuskartoteegi põhjal on juba ilmunud kirjanduse põhjalised mahakirjutused.
3. Olen jõudumööda (st ebasüsteemselt) 0 ette kirjutanud ka muul viisil mõistatuste autentsuskartoteegi põhjal ebaehtsatele tekstidele. Siia hulka kuuluvad näiteks ühe koguja topeltüleskirjutused (nt saadetised korraga M. J. Eisenile ja J. Hurdale, mille puhul üks saadetud materjalidest on taandatud), samuti kui kahe koguja materjal langeb ühte. Need on konkreetsed juhused, mida sai pärismõistatuste akadeemilise väljaande koostamisel välja selgitada ja mille kohta on lühivormide töörühma töötajad Anne Hussar ja Rein Saukas koostanud autentsuskartoteegi.
Atribuut dateering võimaldab otsida tekste kogumisaastat aluseks võttes.
Atribuudi märksõna märkimine oli vajalik paberkartoteegi süstematiseermisjärgus. Värssmõistatuste ja tähemängude puhul on märksõna valikul lähtutud vastuseks olevast sõnast, mis on ühtlasi värsi või tähemängu aluseks, ja need on reastatud alfabeetiliselt.
Kirjandust
Krikmann 1997 = Krikmann, A. Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme. Tartu.