Lääne-Bulgaarias asuva Perniku linna (ca 40 km Sofiast edelas) valisime välitööde paigaks kui kõige pikema ajalooga, kõige arvukamate osavõtjatega, kõige vanema ja tuntuma festivali. Umbes 100 000 elanikuga tööstuslinn paikneb Struma jõe kal astel. 4. sajandil eKr asus seal traakia kindlus, hilisem rooma asundus. Alates 9. sajandist kuulus Pernik Bulgaaria impeeriumi tähtsamate kindluste hulka. Sellesse aega jääb ka esmamainimine. Hilisemate sajandite kuulsusrikkad episoodid on võitlus bütsantslaste (tsaar Samuili sõjad Bütsantsi impeeriumiga) ja türklastega. 20. Sajandi alguses kujunes Pernikust kiiresti arenev kaevandus- ja rasketööstuskeskus, mis sai linna nimetuse 1929, alates 1958. aastast on Pernik piirkonnakeskus. Perniku maskeerimisfestivali korraldatakse alates 1966. aastast. Algselt võtsid sellest osa ainult Perniku piirkonna rühmad, kokku 800 maskeeritut. Festival on pidevalt üha laienenud. Alates teisest festivalist nimetatakse seda rahvuslikuks kukeri ja survakari iidsele kombele pühendatud kevadiseks laulu- ja tantsufestivaliks. 1985. aastast kutsutakse festivalile rahvusvahelisi rühmi, eeskätt lähialadelt, kuid ka nt Hiinast ja Koreast jm. 1995. aastal võeti Pernik Rahvusvahelise Karnevalilinnade Föderatsiooni täisliikmeks ning 2009. aasta juunis lisandus uus tiitel: Euroopa survade ja sanditajate pealinn. Rahvusvaheline festival toimub jaanuari viimase nädalavahetuse kahel päeval. 2010. aastal võttis maskeerimisüritusest osa ca 6400 inimest ehk 90 rühma kõigist Bulgaaria piirkondadest ning külalisrühmad Euroopast, Aasiast ja Aafrikast.