Olete teretulnud tutvuma näitusega "Kaarle Krohn 150", mille seadis kokku Rein Saukas.

Kaarle Krohn (1863-1933)

   Soome folkloristi ja folkloristika teoreetikut, geograafilis-ajaloolise koolkonna arendajat ning kirglikku välitöölist sidusid Eestiga lugematud niidikesed. Tänaseni annavad tema teoreetilised tööd ja eepose "Kalevala" käsitlused ainet arutlusteks, nende juurde pöördutakse tagasi. 1898. aastast oli K. Krohn Helsingi Ülikooli soome ja võrdleva rahvaluule professor. Õppesuuna arendamise kõrval pani ta aluse tänaseni maailmatuntusega sarjadele nagu Folklore Fellows' Communications (1907), Finno-ugrische Forschungen (Emil Nestor Setäläga, 1901), Virittäjä (1896). Küllap on kõnekas asjaolu, et tema lähemate sõprade hulka kuulusid 20. sajandi algupoole suured folklooriteoreetikud Johannes Bolte ja Axel Olrik jpt. Kaarle Krohni uurimusest "Die folkloristiche Arbeitsmethode" sai saksa keeles avaldamise järel soome koolkonda tutvustav tunnusteos. Eesti folkloristide hulgas oli tal kolleege, tuttavaid ja sõpru, kellega teda sidus elav erialane suhtlus. Jäägitu toetuse andis K. Krohn ideele tuua Jakob Hurda vanavara köited hoiule Eestisse, kus neist sai asutatava rahvaluulearhiivi süda.

Näitus koostati 2013. aastal Kaarle Kohni 150. sünniaastapäevaks ja seda eksponeeriti Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees.