Kõige ootamatum leid tehti [Kiltsi mõisa] keldri krohvist. Ehkki keldriseinad ise olid keskaegsed, olid need ilmselt 17. sajandil üle krohvitud. Värskesse krohvi olid kritseldatud kaks mehe profiili, pühitsusristi laadne rist ning lisaks veel mitmeid jooni, kriipse jmt. Mõlemad mehe profiilid olid joonistatud suhteliselt skemaatiliselt, kujutatud pikkade juustega ning väiksemal näol ka lõua otsas oleva kitsehabemega. Lisaks neile, ja 27 cm läbimõõduga pühitsusristile oli krohvi graveeritud ka üks ümmargune suurem ring ja eraldi rühmana kuus väiksemat. Ilmselt võib samalaadse nn kaunistusena vaadata ka mitmeid lohke krohvis, mis võivad olla värskesse krohvi sõrmega vajutatud. Uusaegne grafiti ei ole iseenesest mingi haruldus ja enamiku teadaolevatest näidetest moodustavad kas krohvi või kivisse kraabitud lihtsad ristid, mida leidub nii kirikutes kui ka linnustes. Kiltsi karikatuuridega mõnevõrra sarnaseid on teada Tallinna raekojast, mille 15. sajandi kellukrohvis olid kodanikesaali seina kraabitud mitmeid sümboleid, pühapaistega nägu tornitrepi käigus (tõlgendatud kui Kristus) ning gooti s?riftis tekstikatke (Bõckler 1999: 137). Selline grafiti on kahtlemata olnud oluliselt levinum, kuid ilmselt on seda rohkem tehtud puidule, mis ei ole säilinud. Kui laiema konteksti järgi tundub tõenäoline, et tegemist on 17. sajandi krohvi ja grafitiga, siis hoopis keerulisem aga samas ka huvitavam on küsimus, keda need kujutasid? Ühelt poolt on selge, et tegemist ei olnud eksponeerimiseks mõeldud kunstiteostega ning nende autor(e)iks võib pidada keldrit krohvima saadetud külapoisse. Nii nägude soengud kui ilme osutavad, et kujutatud ei ole kedagi külast. See annab ka vihje, et kujutada võidi Kiltsi mõisahärrat, eriti kuna tollaste talupoegade moes ei esinenud kitsehabemeid lõua otsas. Otsustades selle järgi, et Otto Reinhold von Uexküll oli 17. sajandi keskel kõige aktiivsem Kiltsi valitsejatest, siis võis kogu hoone kordategemine olla tema initsiatiiv (Hein 2011: 32). Ehk oli see just tema, kes sel moel ka krohvi sisse jäädvustatud sai ...? Pühitsusrist oli aga ilmselt kirikust üle toodud teema (Väike-Maarja kiriku seinast avastati samalaadne värskesse krohvi graveeritud rist 2001. aastal (Hein 2011: 33)). Miks oli pühitsusristi laadne rist krohvi lõigatud sellises varjatud ja ebasobivas kohas nagu kelder, jääb ilmselt vastuseta. Võimalik, et risti tulekski tõlgendada seoses kahe näoga ning ehk oli kas Otto von Uexkülli või mõne teise mõisahärra religioossus selline, mis vääris seinale karikeerimist? - Jonuks, Tõnno 2012. Kiltsi mõis – keskaegsest kivimajast esindusliku härrastehooneni. - SA Virumaa Muuseumi Toimetised.