Tartu linnaraamatukogu ees on neli pargipinki, mille seljatugedel on kunstnik ja disainer Artur (Kuus) Tuur kujutanud antropomorfseid Tartule iseloomulikke hakke, keda on kokku 26. Kui me seisame näoga raamatukogu poole, siis kellaosuti suunas liikudes esimesel pingi seljatoel on kujutatud hakki, kes maalib, istub vetsupotil, vaatab end peeglist, kraaksub tiivad laiali, st peab kõnet, hakiema lapsega ja hakki, kes tahab suitsukoniga õhupalli tonksata; õhupallil keskele on paigutatud metallplaat (vt allpool). Teisel pingil on üks hakk vannis, teine, kolmas ja neljas loevad raamatut, seejärel hakk suitsetab (vt allpool) ja lõpuks hakk magab voodis. Kolmanda pingi seljatoel hakid lõõgastuvad, esimesed kaks tipsutavad pokaalidest veini, seejärel on kolm hakki tegevuses kaarsillal, neist esimene hakkab jalgrattaga kaarest üles sõitma, teine istub kaarel nagu mõni üliõpilane ja kolmas hakkab teiselt poolt tõuksiga kaarele sõitma, seejärel istub üks hakk postamendil ja viimaks tonksab üks hakk ümmargust varrekesega kera, vbl et õuna. Viimasel pingil hakkide lõõgastumine jätkub: esimene hakk kuulab kõrvaklappidega muusikat, teine laulab mikrofoni, kolmas ilmselt sõrmitseb moblat, viies ja kuues tantsivad ning viimane kas vaatab midagi läpakast või tšätib sotsiaalmeedias. Vt ka <https://tartu.postimees.ee/7937899/linnaraamatukogu-pinkidel-laiutavad-hakid-nagu-kahejalgsed-tiivutud-tartlased>.

Grafiti valmis linnaraamatukogu tellimustööna 1.-10. jaanuari vahel 2024. a ning 11. jaanuaril pandi pingid juba raamatukogu ette (Kristina Pai SMS). Varem oli samas kohas olnud pinkide seljatugedel Edward von Lõnguse grafiti, mille ta (omal algatusel) lõi 2013. aasta märtsi lõpus kingituseks linnaraamatukogule tolle 100. sünnipäevaks (vt <https://tartu.postimees.ee/1188454/tanavakunstnik-kaunistas-raamatukogu-ees-pingid> ning igat pinki eraldi graffiti andmebaasist otsinguga: Kompanii). Kuna pinkide seljatoed olid kümnekonna aastaga hakanud pehastuma, viis linnaraamatukogu need oma hoidlasse ja tellis Artur (Kuus) Tuurilt uued. Linnaraamatukogu plaanib Edward von Lõnguse loodud seljatoed tulevikus eksponeerida (Kristina Pai teade).

2015. a lõpus või 2016. a päris alguses paigaldati „ühel ööl“ Edward von Lõnguse kujundatud pingi seljatoele kalambuurse tekstiga „SETU KOHT / TII PINGILE PAI!“ mälestusplaat. Mälestusplaat paigaldati kauaaegse linnaraamatukogu töötaja Mati Pai (1962-2915) meenutuseks. Sõbrad olla teda kutsunud Setuks <https://suurjalutuskaik.blogspot.com/2016/01/tii-pingile-pai.html>. Kui Edward von Lõnguse kujundusega pinkide seljatoed majja hoiule viidi, siis plaat eemaldati ja paigaldati algse pingi vastas oleva pingi uuele seljatoele.

Edward von Lõngus tsiteeris ühel seljatoel (vt <https://www.folklore.ee/graffiti/grafitid/koigil-oleks-nagu-usna-ukskoik-mis-olnud-mis-voi-mis-tuleb-1>) oma varasemaid pinkide läheduses asuvaid töid „Koondatud Tammsaare“ (vt <https://www.folklore.ee/graffiti/grafitid/koondatud-h-tammsaare-1>) ja „ „Eluraskustes suitsetav Koidula“ (vt <https://www.folklore.ee/graffiti/grafitid/lydia-koidula-urovicheski-bolezn-hobl-ljohkih>). „Koondatud Tammsaare“ sümboliseerib meie riigi eurole üleminekut, mille käigus „koondati“ ka 25-kroonised Tammsaare pildiga rahatähed. Von Lõngus tegi „Koondatud Tammsaare“ ja eluraskustes suitsetava Koidula (Vabaduse pst 4, Magistri tn poolsel küljel) 2011. a peale Eesti krooni kadumist ajalukku Ka Koidula „koondati“ eurole ülemineku käigus, sest käibelt kadus ka 100-kroonine „Koidula“.

Huvitaval kombel tsiteerib Artur (Kuus) Tuur omakorda Edward von Lõnguse Tammsaare ja Koidula tsitaati. Tuur paigutab sama pingi seljatoele, samale kohale kuhu von Lõngus oli paigutanud Tammsaare ja Koidula, kaks vastakuti tõtt vahtivat hakki, kellest vasakpoolne (Tammsaare) hoiab käes raamatut ja parempoolne (Koidula) suitsetab. Von Lõngusel on pingil Tammsaare ja Koidula küll teineteisele selja keeranud; Tammsaare tsiteerib end „Kõigil oleks nagu üsna ükskõik, mis olnud, mis on või mis tuleb, peaasi, et saaks aga kuidagi raha jaole ja et saaks selle kuidagi läbi lüüa.“, mis on antud kontekstis otsene viide tema pildiga 25-ka erru saatmisele. Tuuri Tammsaare võib raamatust („Tõde ja õigus“ IV) just sedasama kohta Koidulale ette lugeda.