EKM Teaduskirjastus

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus vormistati 2007. aastal Eesti esimese humanitaartippkeskuse "Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika keskus" (2001-2007) ja kirjandusmuuseumi teadussarjade toimetajate initsiatiivil. Eesti Kirjandusmuuseumi kirjastamisel avaldatakse järjepidevalt rahvusvaheliselt tunnustatud erialast eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised) ennekõike eesti, kuid ka inglise, vene ja teistes keeltes; samuti on avaldatakse välisautorite käsikirju.

Pidevalt ilmuvad ka asjatundlikult koostatud ja põhjalikult kommenteeritud humanitaarteaduste allikmaterjalide publikatsioonid.

Avaldatava teaduskirjanduse peamised valdkonnad on folkloristika, kultuurilugu, kirjandusteadus ja kirjanduslugu, etnomusikoloogia, semiootika, kunstiteadus, lingvistika, raamatuteadus jt.

Teaduskirjastusel on oma nõukogu, mis hindab käsikirjade sobivust ja rahvusvaheline kolleegium; sarjadel ja ajakirjadel oma kolleegiumid. Sarjamärgi “F” all ilmuvad väljaanded on indekseeritavad rahvusvahelistes andmebaasides.

Uudised

Mäetagused 90 tutvustab udmurdi pärimust

Vahetult enne jõule sai nii trükituna kui ka veebis loetavaks Mäetaguste 90. number, mis tutvustab udmurdi pärimusmaailma.
Numbri avaartikli „Udmurdi rahva arusaamad kosmogooniast: tähtede nimed ja nende kujutamine rahvaluules“ on kirjutanud tänavu mais meie seast lahkunud udmurdi folklorist Tatjana Vladõkina.
Nadežda Šutova kirjutab Tšeptsa jõest põhjaudmurtide rahvakultuuris, Galina Gluhhova aga tutvustab mütoloogilist tegelast tšokmori. Ajakirjas on juttu ka tavanditoitudest (Denis Kornilovi artikkel „Vjatka-taguste udmurtide rituaalne roog tšek-tšegei“) ja pulmakombestikust (Tatjana Korobova, „Kaasaegse udmurdi pulmatseremoonia eripära ja kultuuriline tähendus“). Ranus Sadikov teeb põike emamaalt eemal elavate rahvuskaaslaste juurde artiklis „Baškortostani udmurtide folkloor: žanriline iseloomustus, kogumislugu, käibimise iseärasused tänapäeval“.
Udmurdid on laulurahvas, ja nad uurivad oma rahva laule hoolega, võib järeldada asjaolust, et kümnest artiklist neli käsitleb laulupärimust ja lauludega seotud kombestikku: Irina Ptšelovodova ja Nikolai Anisimov, „Kama-taguste udmurtide kevadise suure päeva (bõddzh’õnal) kombetalituste laulufolkloor“; Irina Nurijeva, „Udmurdi hällilaul: veel kord esmaalllika probleemist“; Svetlana Tolkatšova, „„Liikumisega“ vene laulude kultuurilisi tähendusi Udmurdimaa Debjossõ rajooni Varni külas“ ja Alevtina Kamitova, „Mihhail Kurotškini panus udmurdi folkloristikasse“. Mihhail Kurotškin oli esimene, kes kirjutas Udmurdimaal kogutud laulutekste üles nootidega. Tema sulest on 1925. aastal Iževskis tuhandes eksemplaris ilmunud udmurdi laulude kogumik “Kubõz. Udmurt kres’jos (gur”jos)” (“Kubõz. Udmurdi viisid”), millest on tänaseks saanud bibliograafiline haruldus.
Eva Toulouze võtab oma külaskäigud udmurtide juurde kokku artiklis „Kolmkümmend aastat udmurtide juures käimas. Mida olen õppinud?“.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja esinemistest ning tutvustab ilmunud raamatuid, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996 ja kõnealune number on veebis loetav aadressil https://www.folklore.ee/tagused/nr90/.

Ilmunud on ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore number 94

Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 94. number sisaldab artikleid teemal "Hääl, ühendus ja sõnum traditsioonilisel laulmisel".
Autoriteks on Jelena Jovanovič (serbia rituaalsed laulud), Austė Nakienė ja Rūta Žarskienė (lauluharrastust Leedu diasporaas), Janika Oras (rahvalaulik Laine Mesikäpa repertuaarist), Savannah-Rivka Powell (ainu identiteet läbi rahvamuusika), Liina Saarlo (lauluesitused rahvaluulekogumise olukorras), Hanna Karhu (soome riimilise rahvalaulu asetamine uude konteksti), uurimisrühm koosseisus Kati Kallio, Mari Väina, Maciej Janicki ja Eetu Mäkelä (ERAB, SKVR ja JR korpuste võrdlus) ning teine uurimisrühm Olha Petrovych, Inna Zavalniuk ja Valentyna Bohatko (vokatiivsed väljendid laulus), samuti Taive Särg ja Kaarel Veskis (mõisted ‘laul’ ja ‘laulmine’).
Eelretsenseeritav, avatud juurdepääsuga ingliskeelne teadusajakiri ilmub järjepidevalt alates aastast 1996.
Ajakirja lugema. Head lugemist!

*****

This special issue of Folklore: Electronic Journal of Folklore gathers research articles that are based and elaborate on the presentations given at the conference under the theme “Voice, Connection and Message in Traditional Singing”.
Jelena Jovanovič explores the transcendable ritual function in Serbian traditional songs employed in current singing practices. The article documents an experiment intended to arrange a performance of a selection of multipart repertoires of various peoples in Europe, which was unfortunately altered by the COVID-19 pandemic lockdown conditions.
Austė Nakienė and Rūta Žarskienė have studied the singing practice and the preferred traditional repertoires in the first-generation diaspora communities of Lithuanians in the United States, which were recorded by Jonas Balys, a seminal folklorist of the time. This historiographical review traces the documentation of traditional songs in which the image of the homeland left behind connects to memories of the practice of singing traditional songs.
Janika Oras examines the complexities of a colonial subject position by introducing a talented professional stage performer of folklore from the mid-twentieth-century Estonia, Laine Mesikäpp, who practiced traditional singing styles and repertoires. The article focuses on her creative voice and messages, which were compromising, censored, and self-censored, but also resistant, constantly testing the limits.
Savannah-Rivka Powell investigates the encoded Ainu identity and its bonds to the transnational Indigeneity movement, which the Ainu folk music revival promotes. The analysis traces the fusion of historical sources with global popular music styles, which creates a positive hybridity that carries the potential to build connections among the modern urban Ainu.
Liina Saarlo highlights the role of an individual, be it a singer as a performer or the counterpart represented by a documenting folklore collector. The author questions the latter’s aesthetic judgements on the performative qualities as well as the overall scarcity of meta-data concerning the performance context.
Hanna Karhu builds her critical study on the usage of archival materials when presenting Finnish rhymed folk songs that have fed into literary works, which became particularly popular in early-twentieth-century theatrical performances. She illuminates the process of national identity construction in Finland where creative writers of the new literary culture elaborated traditional songs into modern poetry through selection and recontextualisation.
Kati Kallio, Mari Väina, Maciej Janicki, and Eetu Mäkelä introduce explorations of the similarities detectable between texts found in the Estonian language ERAB corpus and Karelian-Ingrian-Finnish language SKVR and JR corpora. Based on their research on various levels – song types, verse types, motifs, and formulae – the authors conclude that there is no single computational method or toolbox suitable for tracking all the aspects of similarities and variabilities.
Olha Petrovych, Inna Zavalniuk, and Valentyna Bohatko study in their analysis the semantic usage of vocative expressions to address or invoke someone, and to serve as guides for introducing substantive and emotional elements, distinguishable in the folk song corpus from the Podillia region in Ukraine.
Taive Särg and Kaarel Veskis address the concepts denoting singer or singing, which have been comparatively extracted from an archival corpus of Estonian media texts from the 1890s, and from the corpus of song lyrics / poetic texts at the Estonian Folklore Archives. The results highlight the verbal quality of the vernacular concept in traditional poetry, while also demonstrating the potential of corpus linguistics.
Folklore: EJF is a peer-reviewed open-access academic journal published since 1996, and the current issue is available online at https://www.folklore.ee/folklore/vol94/.

Uut lugemist: Kirjandusmuuseumis ilmuv ingliskeelne ajakiri Folklore: Electronic Journal of Folklore 93

Ingliskeelse teadusajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 93. number toob lugejani uute eksperimentide tulemusi, teoreetilisi lahendusi ja tüpoloogiaid.
Ain Haas (Indiana Ülikool) vaatleb viikingiaegse või veel varasemast ajast pärinevat vibukandle ehk rootsikandle päritolu, levikut ja taaselustamisliikumist Skandinaavia ja Baltikumi näitel. Kuigi traditsioonilised häälestusskeemid, mängustiilid ja repertuaar on säilinud ka tänapäeval on instrumendi sotsiaalne funktsioon, pärimuse edasiandmine ja esitusviisid muutunud (nt ansambel Puuluup).
Kenzhegul Bizhanova (Al-Farabi Kasahhi Rahvusülikool) ja kaasautorite uuring „Noorte identiteedi arendamine traditsioonilise kasahhi rahvamuusika alusel“ sedastab, et hip-hop ja räpp on vastajate seas kõige populaarsemad muusikastiilid (42,2%).
Tom Kencis (Läti Ülikool) käsitleb hilissotsialismi perioodi sõnumeid ja strateegiaid artiklis „„Etno-graafika“ Kaljo Põllu, Dzidra Ezergaile ja Birute Žilytė loomingu näitel“.
Anastasiya Fiadotava, Guillem Castañar ja Liisi Laineste (EKM ja TÜ) testivad artiklis „Humoorikad reaktsioonid vastuoludele Eesti avalikkuses 2023. aasta suvel“ suurt tähelepanu pälvinud sündmusi: Wagneri grupi mässu ja Eesti peaministri Kaja Kallase skandaali, osutades kuidas sisu, vorm, huumorimehhanismid ja kommentaarid võivad olla mõjutatud poleemika olemusest ja psühholoogilisest kaugusest poleemikat vallandanud allika suhtes.
Tiiu Jaago (TÜ) vaatleb traumateooria rakendusvõimalusi suulise ajaloo analüüsimisel ja Mariana Čechová (Univerzita Konštantína Filozofa v Nitre) antagonisti arhetüüpe slovaki klassikaliste muinasjuttude ja muude kultuuritekstide näitel.
Andrew Schumann (Rzeszowi Informaatika ja Juhtimise Ülikool), Vladimir Sazonov (TÜ/Kaitseväe Akadeemia) ja Joanna Töyräänvuori (Helsingi Ülikool) kasutavad Boole'i algebrat vana Mesopotaamia ennete vaatlemisel ning Ain Raal ja tema kaasautorid (TÜ, Harkovi Ülikool, EKM) vaatlevad väidetavat täiskuu mõju tänaste apteegikülastajate käitumisele. Hicran Karataşi (Bartıni Ülikool, Türgi) artikkel „Rituaalid, riskid ja oht“ vaatleb Musta mere äärsete antiigiküttide tabusid ja kaitserituaale.
Ergysa Ikonomi arutleb folkloori üle autoriõiguse ja intellektuaalse omandi raamistikus ning analüüsib Albaania näitel, kuidas teatud avalikuks omandiks olevatele domeenidele on siiski tasuline juurdepääs.
Teadusajakiri ilmub järjepidevalt alates aastast 1996, veebis saab artikleid lugeda aadressil.
Teate edastas Tiina Mällo Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastusest.

Ilmus ajakiri Mäetagused 89

Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 89. number, mille põhiosa on pühendatud lastele ja mängude tähtsusele laste elus.
Dagmar Kutsar käsitleb artiklis „Muutuvad arusaamad lastest ja laste uuenduslik energia“ lapse ja lapsepõlve mõistmist eri aegadel, rõhutades, et mäng on elamise harjutamine, mäng sisaldab uuenduslikkust ja kohanevat arengut.
Teemat jätkab Astrid Tuisk artikliga „Trihvaa, uka-uka ja teised peitmismängud Eestis 20. sajandil“.
Reet Bender heidab pilgu minevikku artiklis „Levkoi, Washnik, härra Krokus ja teised. Baltisaksa laste mängu- ja kasvamismaailmad“.
Helena Grauberg tugineb oma artiklis „Mitte ainult mängu asi. Esemeuurimus nukk Lottest museoloogilisest aspektist“ Tartu Mänguasjamuuseumi kogudele.
Mare Kõiva ja Andres Kuperjanovi artikkel „Muinastulede öö“ käsitleb kõnealuse traditsiooni sotsiaal-kultuurilisi tegureid.
Tatiana Agapkina analüüsib artiklis „Loitsude edasiandmise ja esitamise iseärasused idaslaavlastel“ maagiliste teadmiste edasiandmise tingimusi ja reegleid.
Numbri kaks viimast artiklit on Ranus Sadikovilt „Innovatsioonid idaudmurtide preesterkonnas“) ja Natalia Ermakovilt („Mordva materjal Eesti kogudes ja mordva diasporaad Eestis 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses“).
Lugeja leiab ülevaateid toimunud konverentsidest ja raamatututvustusi, samuti artiklitel ngliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996.
Kõnealune number on juba veebis.

Uus ajakirjanumber: The Yearbook of Balkan and Baltic Studies 7 ootab lugejaid

Ilmunud on Balkani ja Balti-uuringute aastaraamat nr 7 2024.
Ühendavaks teemaks on looduse ja kultuuri seoste mitmesugused aspektid ning väljendusviisid. Aastaraamatu sisuks on:
Toimetajate Ekaterina Anastasova, Mare Kõiva ja Sergey Troitskiy avaartikkel
Can Nature and Business Exist in Harmony? Local Entrepreneurs’ Perceptions of Protected Areas and Economic Development - Atanaska Stancheva
Old Shrines, New Worshipers: Cultural Practices for Connection with Nature - Evgenia Troeva
The Self-representation of Secular Spirituality Movements in Virtual Space: The Case of Lithuania - Dalia Senvaitytė, Gintarė Vaitonytė, Eugenija Valienė
Constructing Sacred Sites as a Form of Collective Memory: The Sacrificial Stone on Toomemägi Hill in Tartu - Ott Heinapuu
Plants and migration - Mariyanka Borisova Zhekova
Cattle colours with a dendrological component as an ethnolinguistic phenomenon - Tsimur Buiko
Alien Trees and Shrubs with the Complements Saksamaa (Germany) and Saksa (German) in Early Written Language and Folklore - Jüri Viikberg, Heldur Sander, Raivo Kalle
Sacred Footwear: Latvian Perceptions in the 19th Century and Today - Ieva Pīgozne
Patron Saints of Cities and Their Relics: From Medieval Times to Modernity - Victoria Legkikh
Evading Military Service and Tales of Hidden Artillery: Military Legends in Estonian Folklore - Eda Kalmre
The Moscow–Tartu Semiotic School and Soviet Art History - Nataliya Zlydneva
The Relationship between Faith and Knowledge in the Works of Mykhailo Maksymovych - Pavlo Yeremieiev
The Nature of Culture: Rites of Interaction Between Ukrainian Refugees and Latvian Society (2022) - Māra Kiope
Epidemics in the Vilayet Of Kosovo (1877–1912) - Marigonë Rizani, Zekirja Shabani
COVID-19 in Saaremaa. Limited Resources and the Mechanisms for Healing and Prevention - Mare Kõiva
The Estonian and Ukrainian Conference on the Nature of Laughter - Viktor Levchenko, Kostiantyn Raikhert
Caricatures as a Sphere of Communication in the Late- and Post-Ottoman Context (workshop in Istanbul, 25-26 March 2024) - Sergey Troitskiy
Magic and witchcraft, Living Socio-cultural Phenomena - Ciprian Voicilă
Young Russia: Non-System Forms of Culture. The Other View of Russia - Wiktoria Jarska
New books on semiotics - Artem Indychenko
Humans and Bears - Petar Petrov
Folklore.ee soovitab väga tutvuda, artiklid on leitavad siit.

Ilmus raamat Siberi eestlaste ravitarkustest

Sarja „Eesti asundused“ üheksanda väljaandena ilmus raamat Siberi eestlaste ravitarkustest. Anu Korbi koostatud ja toimetatud teos pealkirjaga „Siberi eestlaste rahvapärased ravioskused“ annab ülevaate rahvapäraste meditsiiniliste teadmiste arengust ja muutumisest Siberi eesti kogukondades.
Rohkete arhiivifotodega illustreeritud väljaande kujundas ja küljendas Merike Kask, keeletoimetaja oli Inge Annom, ingliskeelse resümee tõlkis Kait Tamm, projektijuht oli Risto Järv.
Raamatut esitletakse Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis 30. mail kell 16.15 Akadeemilise Rahvaluule Seltsi hooaja lõpukoosolekul. Olete oodatud!

Rahvausundi ja mütoloogia uuringute aastaraamat SATOR avaldas Maria Nikonova päeviku

2024. aasta kevadel ilmus aastaraamatu Sator 25. numbris allikapublikatsioon "«Улон – питыран, сюлэм – пияла…»: одӥг Удмурт кышномуртлэн дауръем улон сюресэз" (Ühe udmurdi naise sajandipikkune rännak).
Maria Nikonova on 1926. aastal sündinud udmurdi naine, kelle koduküla on Выль Тӥгырмен Kijassovo rajoonis (Кияса ёрос).
Ta on udmurdi traditsioonide suurepärane tundja. Sama hea on ta olnud oma kutsetöös kooliõpetajana. Kõik udmurdi ja mitmed teistegi maade folkloristid, etnograafid, etnomusikoloogid ja õppurid on temaga kokku puutunud, saades rikkalikke teadmisi ning uurimisainest.
Alates 1980. aastatest peetud päeviku abil saame tema kogemustele kaasa elada, lugeda tema emotsionaalseid meenutusi, aga ka omaloodud luuletusi ja laule, mida päevikud samuti sisaldavad.
Maria ülestähendused on väärtuslikud refleksiivsed allikad, mis kajastavad nii tema isiklikke sündmusi (pereelu ja sellega seonduvat) kui ka kodukülas ja kodumaal, isegi laias maailmas juhtunut.
Päevikusissekanded on udmurdi keeles, st lugemiseks tuleks appi kutsuda udmurdi keelt oskav sõber. Noodikirja tundja võib viise kohe järgi laulda või pillil mängida proovida.
2021. aastal usaldas Maria elatud elu kajastavad vihikud Nikolai Anisimovile, lootuses säilitada ning jagada oma kogemusi ja tarkust. Lootus on nüüd teoks saanud. Lugeja leiab teose algusest pikema sissejuhatuse vene ja inglise keeles (tõlge inglise keelde Eva Touluze’ilt). Publikatsiooni koostaja Anisimov kirjutab eessõnas, et töö käsikirjaga oli põnev väljakutse, pealegi olid paljud jutuks tulnud tegelased, kohad ja rituaalid talle lapsepõlvest tuttavad. Töö käsikirjaga pakkus koostajale süvenemisvõimalust lihtsa külanaise maailmakogemise viisidesse, mis tekitas küsimusi, missuguste lõikude avaldamisest tuleks siiski loobuda. Väljaanne on sündinud koostaja ja päeviku autori ühise kavandamise ja nõupidamise sümbioosis.
Raamatu e-versioon avaneb siit.

Folklore: Electronic Journal of Folklore nr 92

Tiina Mällo, kirjandusmuuseumi väljaannete toimetaja teatab ajakirja Folklore: EJF 92. numbri valmimisest.
Sisuks on:
Eve Annuk, Piret Voolaid – Representations of Gender in Estonian Graffiti and Street Art
Rebeka Põldsam – Homophobic Discourses and Their Soviet History in Estonia
Ingrid Ruudi – Adopting or Dodging the Heroic Model: Professional Trajectories of Estonian Women Architects
Carola Maria Wide – Wooing Werewolves. Girls’ Genius, Feminine, and Initiation in Angela Carter’s and Märta Tikkanen’s Versions of “Little Red Riding Hood”
Ahmet Demir – The Wild Woman Archetype. A Comparative Study of Motif Correspondence Between “Bluebeard” and the Turkish Fairy Tale “ İğci Baba”
Esra Sazyek – The Appearance of Grotesque Forms in Crystal Manor Tales
Caihong Zhou, Zongmei Fu – An Archetypal Analysis of the Queen Mother of the West in Chinese Mythology
Kolsoum Ghazanfari, Mohammad Seadat Asl – Traces of a Greek Myth (?) in Subcultures of Lur-Inhabited Regions of Western Iran
Sibel Akgün, The Structures of Dialect as the Founding Element of Social Identity: The Case of Bursa City
Reet Hiiemäe, Andrus Tins – Impressions from a World Conference of Ethnologists and Anthropologists in India
Jonathan Roper What Can We Know of the Ministrels’ Songs. Book Review: Richard Rastall with Andrew Taylor, „Minstrels and Minstrelsy in Late Medieval England“ Woodbridge: Boydell Press, 2023. 476 pp.
Folklore: EJF on alates 1996. aastast ilmuv eelretsenseeritav, avatud juurdepääsuga teadusajakiri. Nii uusim väljaanne kui ka kõik eelmised on leitavad leheküljelt folklore.ee

Ilmus ajakiri Mäetagused 88

Väljaannete toimetaja Asta Niinemetsa teatel on ilmunud ajakirja Mäetagused uus number!
Lugeda saab Sloveenia kaduvatest järvedest (Barbara Ivančič Kutin), vepsa Šimjärve piirkonna kabelitega seotud pärimusest (Irina Vinokurova); Ivan Julma ja Krimmi khaani Devlet-Girei diplomaatilistest suhetest pärast Molodi lahingu kaotamist (Sirje Kupp-Sazonov ja Vladimir Sazonov).
Põneva sissevaate Abhaasia eestlaste rändenarratiividesse ja identiteediloome kesksetesse motiividesse heidab Aivar Jürgenson. Saame teada, kui olulisel kohal on vanal kodumaal valitsenud rasked majanduslikud olud ning kuri ja vägivaldne saksa mõisnik, kes rõhus asunike esivanemaid ja ajendas kodumaalt lahkuma 1880. aastatel.
Tutvustatakse laialdaste uurijahuvidega uralisti Aleksei Burõkinit (Szilárd Tibor Tóth) ning muuseumite ja keskkonnahariduskeskuste õppeprogrammide juhendajate tegevust seitsme fookusrühma näitel (Helene Uppin ja Inge Timoštšuk).
1996. aastast järjepidevalt ilmuv teadusajakiri sisaldab erialaste ürituste kroonikat, Aimar Ventseli intervjuud Mare Kõivaga ja Eda Kalmre retsensiooni teaduspreemia pälvinud M. Madissoni, A. Ventseli ja M. Lotmani monograafiale „Varjatud märgid ja salaühingud. Vandenõuteooriate tähendusmaailm.“
Ajakirja veebiversioon

Kirjandusmuuseumis ilmus ingliskeelse teadusajakirja Folklore: EJF 91. number

Ilmunud on teadusajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 91. number.
Külalistoimetajad Mari Sarv, Ave Goršič ja Risto Järv on kokku pannud sisuka erinumbri arhiividest kui teadmuskeskustest.
Etnograafilised välitööd Vepsamaale 1960ndatel aastatel on teemaks Indrek Jäätsi käsitluses.
Jacek Jackowski vaagib Poola rahvamuusika erinevaid allikaid paigutatuna nüüdisaja muusikauuringute raamidesse, erilise tähelepanu all on rahvamuusika taaselustamine.
Yanina Hrynevich jälgib folkloorikogude kujunemist Valgevenes, Rūta Žarskienė aga rahvaluule kogumist ja digitaliseerimist Leedu näitel.
Liina Saarlo analüüsib folkloristide ja arhiivitöötajate tegutsemisvõimalusi poliitika ja ideoloogiate taustal ning puudutab autentsuse probleeme.
Päivi Mehtonen ja Tarja Soiniola tutvustavad huvitavat käsikirjade kogu aastatest 1780–1830 ja selle rahvusvahelise uurimise projekti.
Ajakirjast leiame ka Viktor Denisovi ülevaate udmurdi folkloori kogumisest, Katalin Lázári ungari rahvamängude andmebaasi tutvustuse ja Mall Hiiemäe arutluse, kuidas ERA arenes teadmuskeskuseks. Üheks Hiiemäe märksõnaks on muuhulgas arhiivi vastutus oma kaastöötajate ja informantide ees.
Helen Kõmmuse artiklis on lugeda kaasategevast, kogukonda loovast osalusest rahvamuusikafestivalidel.
Sille Kapper-Tiisler avab rahvatantsude ja traditsioonilise tantsimise jäädvustamise ning tantsukirjeldustest arusaamise problemaatikat.
Carme Oriol ja Emili Samper illustreerivad avatud juurdepääsuga andmebaasi sotsiaalseid mõjusid ühiskonnas.
Folklore: EJF on eelretsenseeritav, avatud juurdepääsuga teaduslik kultuuriuuringutele pühendatud ajakiri, mis ilmub alates 1996. aastast.
Link ajakirja lugemiseks on siin.
Tutvumist väärivad ka eelmised 90 numbrit.

Ilmus Mäetagused 87

Asta Niinemets Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastusest teatab, et jõuludeks on ilmunud uusimaid folkloori- ja kultuuriuuringuid pakkuv ajakiri Mäetagused 87!
Avaartiklis „Subjektiivsuse aspekt Aurora Semperi kontserdikriitikas aastail 1938–1940 ja 1957–1965“ uurib Meeta Morozov, mil määral said Aurora Semperi 1930. aastateks välja kujunenud subjektiivsed esteetilised arusaamad, näiteks kammermuusika paigutamine muusikažanrite hierarhia tippu, või hariduslik taust, sh klaveriõpingud ja Lääne-Euroopa muusikaelu kogemus väljenduda riigikorra ajal, mis nõudis kriitikult helitööde ja nende ajaloolise konteksti ümberhindamist marksistlik-leninliku ideoloogia kriteeriumite järgi.
Klassikalisel laulmisel on tihti probleemiks lauldava teksti arusaadavus. Allan Vurma, Tuuri Dede, Veeda Kala, Einar Meister, Lya Meister, Marju Raju ja Jaan Ross uurivad artiklis „Vokaalide ja klusiilide intensiivsussuhted laulmisel teksti arusaadavuse mõjutajana“, mis aitaks lauljatel parandada klassikalise laulmise puhul tekstist arusaamist.
Mare Kõiva käsitleb artiklis „Mesilased eesti usundilises folklooris“ mesilaste nimetusi, eufemisme ja nende kasutamist loitsudes. Tutvustatakse ka mesilast kui üht hinge hüpostaasi usundis ja mesilase seoseid mütoloogiaga, sh varavedajaga ning muistenditega hingerännakute ja unenäo narratiivide näitel.
Sergey Troitskiy artikli pealkiri räägib iseenda eest: „Duginast Krimmini. Vene intelligentsi reageeringud sotsiaalmeedias sündmustele septembrist 2022 märtsini 2023“.
Tiiu Jaago heidab artiklis „Folkloristika Tartu ülikoolis 1941–1944: eriala järjepidevuse küsimus“ pilgu rahvaluulealase tegevuse ajalukku.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996.
Mäetagused 87 on loetav sellel aadressil.

Eesti lemmikloomanimede eelistused 21. sajandil

Sageli on lemmikloomad sama olulised kui teisedki pereliikmed ning neile antakse nimi. Loomanimesid on suhteliselt vähe uuritud. On põnev teada, kust on lemmikloomadele pandavad nimed pärit ning millised on nimede valikut enim mõjutavad tegurid. Kas loomadele eelistatakse anda eelkõige loomast endast lähtuvaid nimesid või on nimeloomet mõjutanud hoopis miski muu?
Nimekogu on jaotatud kaheks osaks. Esimene osa, mis on omakorda jaotatud loomaliikide kaupa alamkategooriatesse, käsitleb lemmikloomade pärisnimesid ning teine osa nende hüüd- ja hellitusnimesid. Lõpus on ülevaade läbiviidud andmekogumisest ning lisadena on toodud kõikide uurimuses osalenud lemmikloomade nimed liikide kaupa alfabeetilises järjestuses liikide kaupa.
Tutvu raamatuga: https://www.folklore.ee/rl/pubte/loomad/lemmikunimi/
Rohkem loomadega seotud raamatuid ja artikleid: https://www.folklore.ee/rl/pubte/loomad/

Folklore: Electronic Journal of Folklore CEES eriväljaanne numbriga 90 on ilmunud

Tippkeskus on seitsme aasta jooksul pakkunud tulemuslikku institutsioonide- ja distsipliinide-ülest ning ka rahvusvahelist koostööd. Seda näeme ka tippkeskuse kogumikus, mis ilmus meie maja maineka ajakirja Folklore erinumbrina nr 90. Avaldatud artiklid esindavad 12 EUTK uurimisrühma aktuaalseid uurimisteemasid. Kokkuvõtlikult oli EUTK-s uurimiskeskmes viis kattuvat valdkonda: (1) Eesti kultuur, (2) diasporaad ja Eestis elavad etnilised grupid, (3) üleilmsete kultuurinähtuste omaksvõtt, (4) kaasaja kultuurinähtuste sh transmediaalsuse dokumenteerimine, ja (5) uute digipõhiste metodoloogiliste mudelite ja lahenduste väljatöötamine. Nendega tegelesid 12 interdistsiplinaarset töörühma, kelle olulisemad tulemused puudutasid tervise- ja keskkonnaproblemaatikat (sh lahenduste väljatöötamine kriisiolukorras, nt kliinilise eetika juhiseid haiglatele), tehisintellekti- ja keeletehnoloogiat (sh kõnetuvastuse, transkribeerimise, automaattõlke tehnoloogiad, kus suhteline veamäär vähenes 35–63%), globaalse ja lokaalse väljendumist kultuuris (sh mudeldati kultuurinähtuste muutumisprotsesse nt rahvusliku mõtteloo arengus, veebikommunikatsioonis jm). Kõigis uurimisvaldkondades arendati teoreetilist ja metodoloogilist tööriistakasti ning tutvustati tulemeid aktiivselt nii Eestis kui väljaspool. Folklore viimases, 90 numbris avaldati 10 artiklit, mis puudutasid teemasid eluloo- ja kirjakultuuriuurimisest tänapäeva folkloorini, hõlmates ka eesti keele foneetikat, naisuurimuse perspektiivi arengut eesti teaduses ja narratiive.
Ajakirja saab lugeda https://www.folklore.ee/folklore/vol90/

Lükata-tõmmata, hargiga-roobiga

Värske topeltalbumi „Lükata-tõmmata, hargiga-roobiga“ keskmes on sada aastat tagasi elanud Läänemaa külapillimees Jaan Rand ja tema muusika. Album ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi sarjas “Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist”. Väljaande koostasid Katariin Raska, Leanne Barbo ja Natali Ponetajev, toimetas Janika Oras. Plaati esitletakse 19. detsembril Kreutzwaldi päevadel.

Jaan Rossi elulooraamat

EKM Teaduskirjastuses ilmus Jaan Rossi elulooraamat Inimesed muutuvas ajas. Kuuendat põlve õpetaja. Raamatut esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus, 19. detsembril Kreutzwaldi päevadel.