EKM Teaduskirjastus

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus vormistati 2007. aastal Eesti esimese humanitaartippkeskuse "Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika keskus" (2001-2007) ja kirjandusmuuseumi teadussarjade toimetajate initsiatiivil. Eesti Kirjandusmuuseumi kirjastamisel avaldatakse järjepidevalt rahvusvaheliselt tunnustatud erialast eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised) ennekõike eesti, kuid ka inglise, vene ja teistes keeltes; samuti on avaldatakse välisautorite käsikirju.

Pidevalt ilmuvad ka asjatundlikult koostatud ja põhjalikult kommenteeritud humanitaarteaduste allikmaterjalide publikatsioonid.

Avaldatava teaduskirjanduse peamised valdkonnad on folkloristika, kultuurilugu, kirjandusteadus ja kirjanduslugu, etnomusikoloogia, semiootika, kunstiteadus, lingvistika, raamatuteadus jt.

Teaduskirjastusel on oma nõukogu, mis hindab käsikirjade sobivust ja rahvusvaheline kolleegium; sarjadel ja ajakirjadel oma kolleegiumid. Sarjamärgi “F” all ilmuvad väljaanded on indekseeritavad rahvusvahelistes andmebaasides.

Uudised

Mäetagused 93

Uus ajakirja Mäetagused number on ilmunud!
Kaheksa analüüsi kuueteistkümnelt teadlaselt, ülevaateid, intervjuusid, juubilaride saavutuste esiletoomisi, raamatututvustusi ning teadussündmuste kroonikat - nagu ajakirjas Mäetagused heaks tavaks.
Noorsoouurimuste keskmes on erinevate põlvkondade noorte arvamused, hinnangud ja väärtused, aga ka neile kehtinud piirangud. Triinu Ojamaa ja Hanna Saare analüüsivad artiklis "Lapsed, kes uskusid IMEsse" 154 elulugu siirdeajast (1989–1993), kus tollaste teismeliste domineerivad teemad on tulevik, mured IME teostumise pärast ja isamaalisus.
Andrus Tinsi uurimusest selguvad Eesti humanitaar- ja kunstivaldkonna üliõpilaste tehisaru kasutuse tendentsid ja riskid.
Maria Žuravljova, Judit Strömpl ja Kadri Soo on uurinud kinniseid lasteasutusi Eestis saja aasta jooksul.
Müüdiloole ja folkloorile erinevate rahvaste pärimuse näitel keskenduvad:
Elena Boganeva, Ilja Butov ja Mare Kõiva artiklis Eestivenelaste kummituslood (liigitus, ilmumiskujud, eesti ja valgevene paralleelid);
Kama-taguste udmurtide pulmalaulude arhailisemat ja hilisemat kihistust, kasutatud poeetilisi kujundeid ja muusikalist vormi, kuid ka looma- ja taimeriigi motiividel põhinevat sümboolikat tutvustavad Tatiana Korobova, Irina Ptšelovodova, Nikolai Anisimov;
Natalia Ermakov kirjutab meest ja vahast ersamordvalaste kombestikus, kus mesi on oluline mälestus- ja pühadetoit.
Kolmas teemakese ajakirjas on seotud meedia ja vanemate allikatega.
Olga Burdakova ja Jelena Nõmm iseloomustavad 1920.-1930. aastate Narva sündmusi, pidupäevi ja muutusi venekeelses ajakirjanduses ilmunud tekstide vahendusel;
Vladimir Sazonov loob huvitavaid paralleele tänapäevaga kirjutises Kesk-Assüüria impeeriumi propaganda Tukultī-Ninurta I titulatuuris. Kuninga tiitlid ja epiteedid toimisid kui propagandavahend, neis peegeldus poliitilis-ideoloogiline programm ja geopoliitilised ambitsioonid.
Tähistamaks jutu-uurija Pille Kippari ning Eesti rahvalaulu ja laulukultuuri uurija Ingrid Rüütli 90. sünnipäeva, saame põhjaliku ülevaate nende panusest folkloori-uuringute kujundamisse 20. sajandil.
Ajakirja lugema

Folklore: EJF nr 97 käsitleb rituaalide muutumist ja kohanemist ebakindlatel aegadel

Ilmunud on ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 97. number "Ebakindlad rituaalid", mis käsitleb rituaalide muutumist ja kohanemist ebakindlatel aegadel.
Erinumbri külalistoimetajad on Laurent Sébastien Fournier, Maria Bernadette L. Abrera ja Jesus Federico C. Hernandez.
Ajakirja kuues artiklis esitavad oma uurimistulemusi tuntud Euroopa ja Aasia rituaaliuurijad, kes käsitlevad COVID-19 pandeemia, migratsioonilainete ning puhkenud sõdade mõjusid rituaalidele.
Erinumber põhineb 2023. aastal Brnos peetud 16. SIEFi kongressi Rituaalse Aasta töörühma (RYWG) kahe paneeli - "Ebakindlus, improvisatsioon ja konstantsus rituaalses aastas" ja "Usu ja religiooni rituaalid ebakindlatel aegadel" ettekannetel. Kui ühelt poolt on kahanemas traditsiooniliste rituaalide korrapära, eriti inimeste mobiilsuse tõttu, siis on mõistlik reflekteerida rituaalide elu ja surma üle ka teistel põhjustel.
Vaadeldakse kaitserituaale Leedus, palvepraktikate kohanemist Itaalias COVID-19 pandeemia ajal, Shinto pühapaiga rituaalse elu ümberkujundamist Jaapanis ning pulmatraditsioonide taasleiutamist Ungaris piirangute tingimustes. Samuti analüüsitakse Monaco Püha Devota festivali muutumist modernsuse ja turvalisusnõuete kontekstis ning maskeraadi poliitiliste muutuste markerina. Uurimused näitavad, kuidas rituaalid ei kao kriiside ajal, vaid omandavad uusi vorme, tähendusi ja toimimisviise.
Ajakirjanumber hõlmab veel mitmekesiseid uurimusi muusika, eepika, huumori ja diskursuse vallast. Artiklid käsitlevad Ukraina lüroeepilist rahvaluulet, huumoripõhiseid reaktsioone Wagneri grupile Eestis, Poolas ja Valgevenes, Kesk-Aasia heroilise eepose historismi ning Abdera raidkirjatekste. Samuti uuritakse esteetilise komponendi rolli muusikaesitluses Hiina ja Lääne muusika võrdluses.
Anastasiya Fiadotava ja Liisi Laineste koostööartikkel Guillem Castañari ning Władysław Chłopickiga uurib huumoripõhiseid reaktsioone Wagneri grupi vastuhakule.
Globaliseerumise ja digiajastul levivad uudised kiiresti üle riigipiiride, samuti huumoripõhised reaktsioonid nendele. Fookuses on huumori žanrid, mehhanismid ja kommunikatsioonistiilid. Erinevused kolme rahvusliku andmestiku vahel tulenevad poliitilisest kliimast, ajaloolistest ja tänapäevastest vihjetest, emotsionaalsest distantsist seoses konfliktiga ja suhtest Venemaaga. Autorid järeldavad, et riigiülesed aspektid huumori edasiandmisel domineerivad rahvuslike elementide üle.
Reet Hiiemäe retsenseerib Kaarina Kallo monograafiat "Saunakultuur, higi ja spirituaalsus" (2025), on lugeda lühiuudiseid ning ülevaateidd olulistest sündmustest folkloristika ja etnomusikoloogia vallas.
Folklore on eelretsenseeritav rahvusvaheline teadusajakiri, mis ilmub järjepidevalt alates 1996. aastast.
Olete oodatud värsket ajakirja lugema!

Vana Kannel XV. Muhu regilaulud esitlus 29.11

Muhu "Vana Kandle" esitlus toimub Kirjandusmuuseumis 29. novembril 2025 kell 16.00 osana Ingrid Rüütli juubelile pühendatud rahvalaulukonverentsist.
Konverentsil (sh raamatuesitlusel osalemiseks on vajalik registreerumine)!
Registreerumiseks, kava ja ettekannete tutvustuste uurimiseks avage palun konverentsi kodulehekülg
Konverentsi kannab üle KirmusTV.
12. detsembril 2025 kell 17.00 esitletakse Muhu regilaulude "Vana Kannelt" Muhu Põhikoolis. Olete ka sinna oodatud!

Raamatute „Salviks sauna leilikene“ ja „Saunarahu“ autorite vestlus 18.11

18. novembril kell 18.00 toimub Tartus Tampere majas kirjanike Mika Keräneni ja Reeli Reinausi vestlusõhtu nende saunaraamatute teemal.

2025. aastal ilmus Mika Keränenil päevikuvormis kirjutatud raamat ning Reeli Reinaus pani Eesti Rahvaluule Arhiivi tekstidest kokku kogumiku „Salviks sauna leilikene“. Vestlusõhtul võtavad kirjanikud üksteise raamatud ette ning arutlevad sauna ja kirjanduse seoste üle.

Novellmuinasjuttega novembrisse

26. oktoobril kell 16.30 toimub Tartu Linnamuuseumis esitlus-ettelugemisõhtu, kus raamatust Novellmuinasjutud loeb jutte näitleja Mirtel Pohla ning kõnelevad tegijad.

Uus ajakirjanumber: Mäetagused 92

Akadeemilise eelretsenseeritava ajakirja 92. number käsitleb hirme, uskumusi, müüte ja rituaale eri kultuurilises ja ajaloolises kontekstis.
Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson on uurinud hirmudiskursust vandenõuteooriate vastases meedias ning selgitavad, kuidas hirmudiskursus avaldub tekstides, mis kritiseerivad vandenõuteooriaid ja nn uhhuu-nähtusi. Tavaliselt analüüsitakse hirmu kui strateegilist tööriista vandenõuteooriates endis, kuid siin keskendutakse hoopis sellele, kuidas hirmu väljendatakse ja käsitletakse kriitilistes vastureaktsioonides.
Autorid kasutavad semiootika ja tundereeglite-teoreetilist raamistikku, et näidata, kuidas kultuurilised mehhanismid kujundavad hirmu tähendust. Samuti pakutakse välja viise, kuidas hirmust rääkida ilma seda võimendamata.
Piiblitegelaste Behemoti ja Leviatani folkloorseid metamorfoose käsitleb Jaan Lahe. Mütoloogilise olendite kujutamist jälgitakse juudi, kristliku ja gnostilise pärimuse, sh kabalistika valguses. Uurimus põhineb tekstianalüüsil ja näitab, kuidas need olendid on hakanud elama oma elu väljaspool Piibli konteksti.
Ajalooliste tekstide tõlkimise väljakutseid vaatleb Sirje Sazonov-Kupp oma põneva pealkirjaga artiklis “Kuidas kirjutanuks Ivan Julm eesti keeles?”
Narva peatänava funktsioone 1920. aastatel tutvustavad faktitihedas vaatluses Olga Burdakova ja Jelena Nõmm.
Tšuvaššide nekrutikombestiku rituaale ja maagilisi uskumusi käsitleb Igor Petrov.
Lõuna-Uurali ravipraktikate vahendusel osutab Farida Galieva, kuidas ja missugustele objektidele kanti haigusi üle.
India folkloristika suurkuju Jawaharlal Handoo elutööst ja india folkloristika kujunemisest annab ülevaate Mehandra Kumar Mishra.
Lisaks sisaldab ajakiri erialasündmuste, konverentside ja raamatute tutvustusi, vaatleb kaitstud väitekirjasid ja muud erialale olulist.
Ajakiri Mäetagused ilmub alates aastast 1996 trükisena ja tasuta veebiväljaandena.
Ootame lugema aadressil: https://www.folklore.ee/tagused/nr92

Uus ajakirjanumber: Folklore: Electronic Journal of Folklore 96

Ingliskeelse ajakirja Folklore: EJF 96. numbri "Surnute agentsus" külalistoimetajaks on Mirjam Mencej. Üheksas artiklis esitavad tuntud surmakultuuriuurijad oma analüüsitulemused.
Nagu Mirjam Mencej oma sissejuhatuses selgitab, on erinumber rahvusvahelise interdistsiplinaarse konverentsi tulemus (korraldajaks ERC projekt "The Roles of the Agency of the Dead in the Lives of Individuals in Contemporary Society (DEAGENCY, nr 101095729; 2023–2028)). Projekti eesmärk on saada terviklik arusaam surnute rollist üksikisikute elus tänapäeva lääne ühiskonnas, keskendudes eriti postsotsialistlikele riikidele. Artiklid käsitlevad surnuid kui aktiivseid agente, kes mõjutavad elavaid mälestuste, rituaalide, unenägude ja vaimsete kogemuste kaudu.
Fookuses on surnute intensionaalsus, moraalne autoriteet ja ruumiline kohalolu ning uuritakse elavate ja surnute vahelise suhtlusega seotud rahvapäraseid uskumusi ja praktikaid, mille hulka kuuluvad unenäod, rituaalid, šamanistlikud praktikad, katoliiklikud õpetused (nt puhastustuli) ja vaimsed tõlgendused. Uuringud põhinevad kohalikul religioossusel ja rahvapärasel kristlusel, islamil ning vaimsetel liikumistel.
Kaarina Koski kasutab arhiivis talletatud mälestuslugusid, et uurida elavate ja surnute vahelise suhtluse tahtlikkust ning nende võimusuhteid 21. sajandi Soome igapäevaelus.
Éva Pócs annab ülevaate elavate ja surnute suhtlusvormidest Rumeenia ungari vähemuse seas rahvapärase kristluse kontekstis.
Vito Carrassi käsitleb kahte lõuna-Itaalias praktiseeritavat rituaali, mis on suunatud puhastustules olevatele hingedele, näidates, kuidas vanu tavasid saab taaselustada ja ümber hinnata.
Ágnes Hesz keskendub ühe Ungari maaelaniku surnutekäsitlusele, et avada laiemalt surnute rolli tänapäeva ühiskonnas.
Ikhlas Abdul Hadi uurib malai mosleminaise kogemust, keda kummitab sünnitusel surnud naise vaim, vaadeldes seda malai rituaalide ja rahvapäraste uskumuste taustal.
Tatiana Bužeková ja Tina Ivnik uurivad elavate ja surnute sidemeid uutes vaimsetes tõlgendusraamides: Bužeková šamanistlikes ringkondades Slovakkias, Ivnik unenäopõhises suhtluses Bosnias.
Simona Kuntarič Zupanc keskendub taimedele kui „elavatele sildadele“ elavate ja surnute vahel.
Mirjam Mencej lõpetab erinumbri artikliga, kus ta analüüsib, kuidas moslemi suulistes narratiivides kujutatud surnud kui moraalsed agendid muutuvad meedia kaudu etnonatsionalistliku agenda kandjateks.
Lisaks teemanumbri sisule on lugeda artikleid, milles
- Mehmet Fikret Arargüç ja Özge Özgun pakuvad uut žanrimääratlust Türgi rahvajuttudele, tuginedes Teyo Pehlivani ja Cumhur Sevali jutustustele;
- Richita Sulagna Pradhan ja Arpita Goswami uurivad Odisha rikkalikku folklooripärandit, keskendudes vaimsusele kohalikes tseremooniates, festivalides ja rahvajuttudes;
- Adam Grydehǿj ja Qi Pan käsitlevad rituaalsete teenuste osutajaid hävitatud küla templis Lõuna-Hiinas.
Arutelurubriigis annab Tatiana Korobova ülevaate tunnustatud udmurdi folkloristi Galina Glukhova töödest tema juubeli puhul, Mahendra Kumar Mishra mälestab tuntud folklooriuurijat Jawaharlal Handood, tuues esile tema panuse ja pärandi. Järgneb järelehüüe silmapaistvale folkloristile, etnoloogile ja antropoloogile Kristin Kuutmale. Numbri lõpetab uudisartikkel Soome-ugri keelekohviku viimaste aastate tegevusest Tartus.
Eelretsenseeritav vaba juurdepääsuga teadusajakiri ilmub aastast 1996 trükisena ja veebis. Ajakirja saab lugeda väljaande kodulehel https://www.folklore.ee/folklore/vol96

Ilmunud on Raivo Kalle raamat “Mesinike lood elust, loodusest, mesilastest ja mesindusest”

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuses ilmus 2025 aastal Raivo Kalle raamat “Mesinike lood elust, loodusest, mesilastest ja mesindusest”.
Mesindusest on tänaseks eesti keeles juba nii palju raamatuid ilmunud, et nendest saaks kokku kohe väikese raamatukogu. Kuid seda raamatukogu sirvides jääb sealt midagi justkui puudu… Puuduva otsimisel ütlesin mesinikele, et ma uurin seda, mis jääb kirjapandud teadmise taha. Üsna tihti sain vastuse: „Enamik asju jääb kirjapandud teksti taha.” Sealt siis hakkasingi teemadega hargnema ja nendest harudest sündisid käesoleva raamatu alapealkirjad.
Tutvu raamatuga lähemalt siin

Uus raamat: "Ersa pärand Eesti arhiivides"

Kutsume tutvuma sarja SATOR 27. numbris äsja ilmunud raamatuga “Ersa pärand Eesti arhiivides”.
Teose koostas Natalia Ermakov, ersalanna, kes on ersa kultuuri ja keele suurepärane asjatundja. Natalia sõnul on raamatu eesmärk anda süstemaatiline ülevaade ersa arhiividest ning mordvalaste ja nende kultuuriseltside ajaloost ja tegevusest Eestis.
Kogutud materjali abil saab avada teatud perioodidele omaseid jooni ersamordva rahvaluules ja etnograafias.
Eesti teadlaste poolt kogutu on mitmekülgne ja sisaldab vaimse ja materiaalse kultuuri näidete kõrval ka välitööde päevikuid, kommentaare ja märkmeid aastatest 1913–2024.
Raamatu ilmumisandmed ning peatükid avanevad sarja SATOR leheküljel siin

City Rituals 1 (Ritual Year 13)

The rural-urban balance has recently been reversed, with more people now living in urban, rather than in rural environments. Facilitated by the rapid changes in communication, the influence of urban centres is today stronger than ever before. The first volume of City Rituals addresses ritual practices and public events (such as seasonal festivals and traditions, national holidays and commemorations, and religious feasts) that mark the life of urban residents in cities in all corners of the world. The authors highlight their connection with local traditions and history, describe their evolution over time, and draw attention to more recent trends, due to globalization.
Editor for this issue is Irina Stahl.
Please start reading the book here

Uus: Folklore: Electronic Journal of Folklore 95

Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 95. number sisaldab põnevaid ja mitmekeseiseid eri piirkondade kultuuride käsitlusi, hõlmates sünni- ja pulmakombeid, traditsioonilise muusika esitamist ja õpetamist, samuti vanasõnu sõnaraamatutes, väljarändajate kevadrituaalide sooritusi ning näkimütoloogiat.
Autoriteks on Louise S. Milne (naissoost veeasukad võrdlevalt keldi ja Põhja-Euroopa folkloorsetes allikates), Laurent Sébastien Fournier ja Lia Giancristofaro (usurituaalide roll ümberasujate kohanemisel), Matej Meterc (vaade fraseologismide selgitustele sloveenia sõnaraamatutes), Inna Lisniak ja Tetiana Cherneta (duumade, varieeruva värsimõõduga stroofiliste ukraina rahvalaulude, esitamise problemaatika), Tattigul Kartaeva ja Saltanat Ashimova (kasahhi pulmakombestik), Aktoty Mukhan koos Kenzhekhan Matyzhanovi, Zhanna Bugybayeva ja Akedil Toishanulyga (samuti kasahhi pulmatraditsioonid), Emine Atmaca koos Reshıde Gözdaşi ja Atila Kartaliga (karai türklaste siirderituaalid), He Cao koos Qian Xu ja Yang Liga (hiina rahvamuusika põimimine kooliõpetusse) ning Pinqi Zhang ja Jin Gao (juhtumiuuring ühe rahvalaulu, „Mo Li Hua” mõjust tänapäevasele hiina muusikale).
Lugeja leiab lisaks ka erialaseid lühiuudiseid ning konverentsiülevaate.
Eelretsenseeritav, avatud juurdepääsuga teadusajakiri ilmub järjepidevalt alates aastast 1996.
Ajakiri e-lugemiseks
Head avastamist!

Uus: ajakiri Mäetagused 91

2025. aasta aprillis ilmunud Mäetaguste number on pühendatud Narva linnale ja selle elanikele erinevate sotsiaalpoliitiliste muutuste ajal. Artiklid põhinevad Narvas 19.–21. oktoobrini 2023. aastal korraldatud konverentsi „Koha kultuuriline maine ja mentaalne kaart: Narva“ tulemustel.
Erinumbri avaartikli „Narva noorte väärtused ja identiteet“ on eelnenud ulatusliku uuringu toel kirjutanud sotsioloogide uurimisrühm koosseisus Andu Rämmer, Maria Žuravljova, Anne Kivimäe, Maria Anderson.
Enamik Mäetaguste 91. numbris avaldatud kirjatöid viib ajas tagasi: näiteks vaadeldakse venekeelse ajakirjanduse põhjal 1990. aastate poliitilis-majanduslikke ideid ja nende kajastusi meedias (autor Elena Popova). Vladimir Vaingortilt on kirjutis Balti elektrijaama ehituse aegsest Narva mainest. Jelena Nõmm ja Anna Troitskaya analüüsivad kahes eraldi artiklis Narva linna kuvandiloomet venekeelsetes nõukogude-aegsetes turismibrošüürides.
Olga Burdakova ja Jelena Nõmm on vaadanud läbi 1923–1929 Narvas ilmunud venekeelseid ajalehti ning üritavad rekonstrueerida, kuidas Narva venelased 1920. aastatel piiritlesid kesklinna.
Mare Kõiva intervjuu Alar Madissoniga jätkab Narva ja Virumaa temaatikat, heites pilgu piirkonnale 1990. aastate eesti-saksa fotosessioonide, ühisprojektide ja näituste vahendusel.
Ajakiri annab ülevaate toimunud teadussündmustest ning tutvustab ilmunud raamatuid, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996
Tutvu ajakirjanumbriga
Ajakirja sisu vahendas Asta Niinemets EKM Teaduskirjastusest

Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuse ja Tartu Ülikooli ühispublikatsioonina on ilmunud raamat Kaama-taguste udmurtide rituaalidest

Eva Toulouze’i ja Liivo Niglase koostatud teos Collective rituals of the Eastern Udmurt: The example of Tatyshly district in Bashkortostan / Коллективные ритуалы закамских удмуртов: На примере Татышлинского района Башкортостана keskendub neljale kalendritsükli palvusele Baškiirias Tatõšlõ rajoonis (küla palvus gurt vös, kümne küla ühispalvus mör vös, kogu piirkonna tseremoonia, ja talvine ühispalvus tol mör vös).
Eva Toulouze’i sõnul on Kaama-taguste udmurtide juures toimumas traditsiooniliste palvuste taaselustamine – ka nendes külades, kus palvused on vahepeal katkenud, korraldatakse kollektiivseid animistlikke ohverdusriitusi.
Autorid, kes on teinud sealsete udmurtide juures pikaaegseid välitöid, analüüsivad ja mõtestavad uuritavaid religioosseid praktikaid.
Ühispalvustes pöördutakse taevajumaluste poole ja palutakse neilt soosingut – head saaki, tervist loomadele ja inimestele. Rituaalid ühendavad, külaelanikud annetavad vilja, võid ja raha.
Raamatust leiame ka 12 udmurdikeelset palveloitsu (kuris’kon) tõlkega vene ja inglise keelde. Udmurdimaa folkloristide sõnul osutab kuris’kon (tegusõnast kuris’kyny – palvetama) sõnamaagiale mõjutamaks üleloomulikku väge inimese heaks.
Raamat online-formaadis on lugemisootel.

Esitlused Eesti Kirjandusmuuseumi sõbra auhinna väljakuulutamise üritusel

31. jaanuaril kell 16 kuulutatakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis välja Eesti Kirjandusmuuseumi sõbra auhinna saaja 2025. Pärast väljakuulutamist, orienteeruvalt kell 17 algavad raamatuesitlused. Tutvustatakse Mare Kõiva raamatut „Saaremaa nõiad ja võlud“ (Sator, 26) ning väljaannet „Oled sa näinud valget härga? Veerandsada lõputa lugu ja ahel(muinas)juttu“. Rahvaluulearhiivi käigukoridoris avatakse Juka Käärmanni seto muinasjuttude savikujude näitus „Mis nägu on saatus?“. Esineb seto jutuvestja Terje Lillmaa.

Mäetagused 90 tutvustab udmurdi pärimust

Vahetult enne jõule sai nii trükituna kui ka veebis loetavaks Mäetaguste 90. number, mis tutvustab udmurdi pärimusmaailma.
Numbri avaartikli „Udmurdi rahva arusaamad kosmogooniast: tähtede nimed ja nende kujutamine rahvaluules“ on kirjutanud tänavu mais meie seast lahkunud udmurdi folklorist Tatjana Vladõkina.
Nadežda Šutova kirjutab Tšeptsa jõest põhjaudmurtide rahvakultuuris, Galina Gluhhova aga tutvustab mütoloogilist tegelast tšokmori. Ajakirjas on juttu ka tavanditoitudest (Denis Kornilovi artikkel „Vjatka-taguste udmurtide rituaalne roog tšek-tšegei“) ja pulmakombestikust (Tatjana Korobova, „Kaasaegse udmurdi pulmatseremoonia eripära ja kultuuriline tähendus“). Ranus Sadikov teeb põike emamaalt eemal elavate rahvuskaaslaste juurde artiklis „Baškortostani udmurtide folkloor: žanriline iseloomustus, kogumislugu, käibimise iseärasused tänapäeval“.
Udmurdid on laulurahvas, ja nad uurivad oma rahva laule hoolega, võib järeldada asjaolust, et kümnest artiklist neli käsitleb laulupärimust ja lauludega seotud kombestikku: Irina Ptšelovodova ja Nikolai Anisimov, „Kama-taguste udmurtide kevadise suure päeva (bõddzh’õnal) kombetalituste laulufolkloor“; Irina Nurijeva, „Udmurdi hällilaul: veel kord esmaalllika probleemist“; Svetlana Tolkatšova, „„Liikumisega“ vene laulude kultuurilisi tähendusi Udmurdimaa Debjossõ rajooni Varni külas“ ja Alevtina Kamitova, „Mihhail Kurotškini panus udmurdi folkloristikasse“. Mihhail Kurotškin oli esimene, kes kirjutas Udmurdimaal kogutud laulutekste üles nootidega. Tema sulest on 1925. aastal Iževskis tuhandes eksemplaris ilmunud udmurdi laulude kogumik “Kubõz. Udmurt kres’jos (gur”jos)” (“Kubõz. Udmurdi viisid”), millest on tänaseks saanud bibliograafiline haruldus.
Eva Toulouze võtab oma külaskäigud udmurtide juurde kokku artiklis „Kolmkümmend aastat udmurtide juures käimas. Mida olen õppinud?“.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja esinemistest ning tutvustab ilmunud raamatuid, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996 ja kõnealune number on veebis loetav aadressil https://www.folklore.ee/tagused/nr90/.