Andmebaas

* S 30453 (12) < Se, Vilo v., Mitkovits-Ssagorje k. < Setumaa, Vilo v., Saptja k. - Fedot Paluots < Anastasia Paluots (s. 1863) (1930) Sisestas USN
Arsti sõnad.
Lindaja sõnad.
Must miis hahk särk
üle miin teie, üle puie,
üle kivve, üle kanda,
üle kivetse keriku,
üle karastõ katustõ (kapstid),
üle merri, üle vessi,
suurdõ suu, lakkä laandõ,
palja paiu räbestikku,
koh kikka kiri-i ja kana kõõrita-i,
sinnä ootõtas häti ja viku.

ALS 1, 128 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Loode t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
Püssirohtu pudelisse, vett pääle ja pudelist loomale suhu kallata, nii et kõik rohu alla neelab.

ALS 1, 129 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Loode t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
Kolm tikut haige looma nina juures korraga põlema tõmmata, seda arstimist korrata kolm kord järgemööda.

ALS 1, 135 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Loode t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Friedrich Kips, 62 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
Laaditi püss ainult rohuga, lasti kord vasemalt ja kord paremalt poolt kõhu alt läbi ning loom sai terveks.

ALS 1, 186 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Nasva k. - Vassil Ridala (Grünthal) < Aadu Ellerbuš, 58 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
Äkise haiguse puhul parem ninasõõre kinni hoida ja vasakusse 3 kord puhuda, siis ei sure loom ära.

ALS 1, 191 < Jämaja khk., Torgu v., Ranna t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Liisa Meri, 67 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus inimesel.
Kui inimesel on rabandus, siis tuleb elavad sööd tal põuest läbi laska.

ALS 1, 203 < Jämaja khk., Torgu v., Ranna t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Liisa Meri, 67 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Rabanduse arstimiseks kõrv katki lõigata, et verd tuleks, siis läheb haigus mööda.

ALS 1, 254 < Anseküla khk., Abruka v., Tehumardi k., Ranna t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Liisa Punn, 69 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
Kui mõnel loomal äkine haigus, siis antakse rauareierohu teed ja suitsetakse koirohtu looma nina all.

ALS 1, 264 < Muhu khk., Hellamaa v., Simiste k., Uielu t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Ivan Jürisson, 57 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkisehaige sõnad.
Es vatin im sar tentupist
Im himel himel
Loeti äkise haiguse puhul.
Jutustaja seletuse järele on tema vanaisa need sõnad Sõrve (Saaremaal) targalt maha kirjutanud.

ALS 1, 282 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Upa k., Luskare t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Liisa Punn, 67 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
Äkise haiguse vastu anti loomale sisse püssirohtu ja soola.

ALS 1, 372 < Anseküla khk., Abruka v., Tehumardi k., Järve t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Karl Vilbas, 52 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
Neljast toanurgast puru võtta, mõni tiku hulka ja looma nina juures suitsema panna.

ALS 1, 373 < Anseküla khk., Abruka v., Tehumardi k., Järve t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Karl Vilbas, 52 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
9-ksa tiku suitsu ninasse lasta, see pidi aitama äkise haiguse vastu.

ALS 1, 408 < Muhu khk., Hellamaa v., Simiste k., Jõepaali t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Kia Jürjesson, 67 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Rabanduse vastu anti vahest (mõnikord) loomale sisse püssirohu ja oma verd.

ALS 1, 427 < Muhu khk., Hellamaa v., Simiste k., Jõepaali t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Kia Jürjesson, 67 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Rabanduse vastu anti sisse rabandusekivi (apteegist saadud).

ALS 1, 475 < Muhu khk., Hellamaa v., Simiste k., Kääru t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Maria Kärme, 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Rabanduse vastu anti sisse rabandusekivi.

ALS 1, 477 < Muhu khk., Hellamaa v., Simiste k., Kääru t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Maria Kärme, 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
Äkise haiguse puhul suitsetati püssirohtu nina all ja anti salbeetrit sisse.

ALS 1, 480 < Muhu khk., Hellamaa v., Simiste k., Kääru t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Maria Kärme, 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusekivi
See oli, mis ma nägin, punane pulber.

ALS 1, 526 < Muhu khk., Hellamaa v., Simiste k., Ranna t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Mihkel Rand, 61 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
Äkise haiguse vastu pidi kõige parem rohi olema ristteelt (teerist, kaks teed lähevad üksteisest üle) toodud puru ja seda tuli suitsetada haige looma nina all ja südame kohal.

ALS 1, 580 < Kaarma khk., Kaarma-Suure v., Nasva k. - Vassil Ridala (Grünthal) < Aadu Ellerbuš, 58 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine.
Lõigati kõrv lõhki ja vigastati noaga sabaotsa, mõlemist kohast võeti mõni tilk verd ja anti leivaga sisse.

ALS 1, 583 < Püha khk., Pihtla v., Putla k., Tikri t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Anna Mätlik, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Loomale anti rabanduse vastu ka naiste musta särgi (Särk, kus kuupuhastuse vereplekid pääl. - Koguja märkus.) vett sisse.

ALS 1, 584 < Püha khk., Pihtla v., Putla k., Tikri t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Anna Mätlik, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Rabanduse puhul anti looma enda verd sisse.

ALS 1, 592 < Püha khk., Pihtla v., Putla k., Tikri t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Anna Mätlik, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
Kui loom äkisese haiguse jäi, siis värises ta, seda arstiti tevisriki õli suitsetamisega nina all.

ALS 1, 646 < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa k., Madi t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Kadri Ühtit, 72 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
Äkise haiguse vastu anti sisse salbeetrit.

ALS 1, 648 < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa k., Madi t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Kadri Ühtit, 72 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
Äkist haigust arstiti sedaviisi, et loomale pandi suur riie üle ja riide alla lasti püssirohusuitsu.

ALS 1, 695 < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa k., Ränga t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Andrei Metsniit, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
See on haigus, mis võera inimese tegu (nõiutud). Toodi ukse ja värava alt puru ja suitsetati sellega looma. See pidi aitama.

ALS 1, 696 < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa k., Ränga t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Andrei Metsniit, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
Äkist haigust arstiti kua sedaviisi, et lõigati haigel loomal kõru (kõrv) lõhki, sealt hakkas verd tulema ja seda verd anti loomale leivaga sisse.

ALS 1, 701 < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa k., Ränga t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Andrei Metsniit, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
See oo kua võera inimese tehtud, loom jääb järsku haigeks ja hakkab värisema. Seda arstiti sedasama moodi nagu äkist haigustki, suitsetati ukse ja õuevärava vahelt toodud purudega haiget looma.

ALS 1, 703 < Muhu khk., Muhu-Suure v., Suuremõisa k., Ränga t. - Vassil Ridala (Grünthal) < Andrei Metsniit, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus.
Äkise haiguse vastu anti loomale sisse püssirohtu ja salbeetrit.

ALS 2, 121 < Võru l. < Rõuge khk. - Konstantin Tannenthal < Anna Kõiv (1929) Sisestanud USN, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva vastu loomale aitab ka tubaka sisseandmine.

ALS 2, 154 < Keila khk. < Kadrina khk. - Konstantin Tannenthal < Marie Umbaed (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lehm on rabatud, siis anna temale 9 seltsi asja. Need on: lihasoolvesi, silgusoolvesi, võisoolvesi, viin, piim, püssirohi, mäda kanamuna, trivistik ja sinine kivi.

ALS 2, 187 < Ambla khk., Lehtse v., Kolgu k. - Konstantin Tannenthal < Jaan Pärtelson, 59 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Püssirohi on rabanduse rohi.

ALS 2, 197 < Palamuse khk., Kaarepere v. < Laiuse khk. - Konstantin Tannenthal < Mart Sööt, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomal on rabandus, siis võta meresüsi, tambi puruks, sega püssirohuga ja anna loomale.

ALS 2, 204 < Sangaste khk., Sangaste v. - Konstantin Tannenthal < Marie Mürsepp, 110 a (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lendva lööb läbi loomast, siis loe issameiet "taaspere". See aitab.

ALS 2, 207 < Sangaste khk., Sangaste v. < Helme khk. - Konstantin Tannenthal < Marie Marie?, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui vasikal jookseb suust verd, siis on see lendaja. Meie tark luges sõnu soolale ja andis vasikale. Vasikas oli järgmisel päeval terve.

ALS 2, 236 < Võru l. < Vastseliina khk., Vastseliina v. - Konstantin Tannenthal < Marie Põltsepp (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva vastu tarvitati "lendvakuld" - säratse kuldlehed, mis seisavad raamatute vahel, seda "lendvat kulda" anti loomadele.

ALS 2, 237 < Võru l. < Vastseliina khk., Vastseliina v. - Konstantin Tannenthal < Marie Põltsepp (1929) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Hobune kukkus äkitselt maha ja ei tõusnud enam ülesse, röökis. Tegin mulgi naise õpetuse järele: sittusin ja toppisin seda sitta hobuse suhu ja ninasõõrmesse. Loom kargas äkki ülesse ja sõi järgmisel päeval jälle korralikult.
Teine särane juhtumine oli mul lehmaga. Seekord aga tarvitasin määrimiseks peremehe sitta. Nii sai lahti lendvast.

ALS 2, 273 < Võru l. < Vastseliina khk., Lasva v. - Konstantin Tannenthal < Anna Rabovoitra (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lendva tuleb ja et ära võtta suurt häda, anna loomale võid, piima ja ussiviina, segatult kõik hästi läbi.

ALS 2, 286 < Võru l. - Konstantin Tannenthal < Katarina Jurjev (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lendva looma lööb läbi, siis aitab kõige paremini "siugviin", kui seda sisse anda loomale.

ALS 2, 311 < Võru l. < Rõuge khk. - Konstantin Tannenthal < Liisa Albert (1929) Sisestanud USN, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus ja äkiline haigus tulevad tuulest.

ALS 2, 324 < Võru l. < Rõuge khk., - Konstantin Tannenthal < Hermann Kivi (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loom on rabatud, siis tee järgmist: võta raudkatel, aja see tuliseks, sinna katlasse pane püssirohtu ja siis pane veel oma naise kust juure ning lase seda luhvti loomal sisse hingata.

ALS 2, 344 < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v. - Konstantin Tannenthal < Liisa Tobre (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui meil tapeti loom, kes oli rabatud tuulest, siis nägin ise oma silmaga, kuidas lendva oli läbi löönud loomast. Nii kui uss puurind läbi, et ainult jäänud järele veretee.

ALS 2, 356 < Võru l. < Vastseliina khk. - Konstantin Tannenthal < Liisa Ossip (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva vastu aitab (loomadel), kui puhud soola läbi raamatu ja loed sõnu. Sõnu aga ei mäleta.

ALS 2, 401 < Ambla khk., Ambla v., Linnapea k. - Konstantin Tannenthal < Kustas Kirnmann, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu aitab, kui valad loomale kurku püssirohtu viinaga.

ALS 2, 408 < Ambla khk. < Rapla khk. - Konstantin Tannenthal < Juhann Neudorf (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kanamuna on hea rabanduse rohi. Seda peab andma loomale tervelt (kõrisse toppima).

ALS 2, 409 < Ambla khk. < Rapla khk. - Konstantin Tannenthal < Juhann Neudorf (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loom rabatud, ehmata teda. Võta selleks püss ja lase sellest risti looma jalgede vahelt. Hea abi.

ALS 2, 49 < Võru l. < Hargla khk., Mõniste v. - Konstantin Tannenthal < Karline Taivalan (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lehm on läbi löödu - anna temal järgmist segu: häirmevõrk, haudunud muna, klaasitükipulber, see kõik segatult veega - kokku üks korter.

ALS 2, 511 < Rapla khk., Kuusiku v. - Konstantin Tannenthal < J. Kuurman (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomal tuleb rabandus, anna temale a 30 tilka kolm kord päevas Beltsepuuli õli.

ALS 2, 512 < Rapla khk., Kuusiku v. - Konstantin Tannenthal < J. Kuurman (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lendva lööb läbi, anna loomale 3 kanamuna, mis segatud rõõsa piimaga.

ALS 2, 513 < Rapla khk., Kuusiku v. - Konstantin Tannenthal < J. Kuurman (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Pane püssirohtu taldrekule, vii lehma nina alla ja süüta põlema. Lehm ehmatab ja saab terveks. See aitab lendva vastu.

ALS 2, 516 < Rapla khk., Kuusiku v. - Konstantin Tannenthal < J. Kuurman (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomal lendva, anna loomale aaloe-vihamust.

ALS 2, 528 < Keila khk., Saue v. - Konstantin Tannenthal < Kustas Mauer, 59 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse rohi on püssirohi. Anna seda loomale.

ALS 2, 536 < Keila khk., Saue v. - Konstantin Tannenthal < Kustas Mauer, 59 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu anna loomale püssirohtu õliga.

ALS 2, 538 < Rapla khk., Kehtna v. - Konstantin Tannenthal < Anna Lussmann, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva vastu anna loomale püssirohtu ja võisoolvett.

ALS 2, 580 < Käina khk., Käina v. - Konstantin Tannenthal < Liisa Kask, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui on lendva, korja kollaseid ja tuulerohte (sinised hiireherned), keeda ära ja anna seda keedist loomale.

ALS 2, 603 < Karula khk., Vaabina v. - Konstantin Tannenthal < Sofie Luts, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomal on rabandus või lendva, siis anna loomale kaks supilusikatäit lihasoolvett.

ALS 2, 623 < Võru l. - Konstantin Tannenthal < Anna Kersten, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lehm oli rabatud, andis isa lehmale püssirohtu piimaga. See pidi ka aitama.

ALS 2, 624 < Võru l. - Konstantin Tannenthal < Anna Kersten, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lehm "hakkab puhuma", s.t. heidab maha ja ei tõuse ülesse, siis on temal äkiline haigus - rabandus. Anna lehmale laeng püssirohtu ja suitseta teda tubakaga. Pane ka tubakat ninasõõrmesse, et lehm aevastaks! Kui see juhtub, saab lehm pea terveks.

ALS 2, 680 < Rõuge khk., Nursi v. - Konstantin Tannenthal < Leena Tamp, 68 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva vastu anna loomale püssirohtu.

ALS 2, 686 < Rõuge khk., Nursi v. - Konstantin Tannenthal < Liisa Tiinert, 56 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lendva on läbi löönud loomast, siis pane väävlit tulisesse patta, kata loom rõivaga kinni ja lase loomal hingata seda väävliõhku. Siis vala veidi vett patta ja lase ka seda auru loomal sisse hingata. Siis täida pada veega ja anna seda loomale juua.

ALS 2, 717 < Valga l. < Helme khk. - Konstantin Tannenthal < Ilse Egar, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loom on rabatud, anna temale püssirohtu 1/2 klaasi.

ALS 2, 72 < Võru l. < Tartu - Konstantin Tannenthal < Anna Kanich (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva ja rabanduse vastu aitab järgmine segu: ämblikuvõrk, parblasesitt, paland savi, püssirohi ja inimese kusi. Seda kõiki peab läbi segama ja sisse andma loomale. Seda tehti meie pool vanal ajal.

ALS 2, 767 < Urvaste khk., Antsla al. < Rõuge khk., Tsooru v. - Konstantin Tannenthal < Karl Uibo (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus, kui ka kõik mu umbhaigus arsti elektriaparaadiga.

ALS 2, 780 < Kadrina khk., Palmse v. - Konstantin Tannenthal < Mai Seih, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kivisüsi on rabanduse rohi, kui seda anda sisse loomale.

ALS 2, 787 < Kadrina khk., Palmse v. - Konstantin Tannenthal < Mai Seih, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lendva on löönud läbi, siis anna loomale püssirohtu viinaga ja lase kaks korda looma kõhu alt püssi. Esimest korda lase eespoolt parema jala juurest tagumise pahema jala poole ja teist korda jällegi eespoolt, kuid pahema jala poolt tagumise parema jala sihis.

ALS 3, 112 < Kadrina khk., Undla v., Saari k. - Albert Paabo < J. Taltsepp, 46 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva.
Pastlanõela otsast anda 3 suutäit leiba (sisemine lendva) peale selle pöörati sõrm teisipidi ja puhastati välja.

ALS 3, 118 < Kadrina khk., Undla v., Saari k. - Albert Paabo < J. Taltsepp, 46 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Nahaalune lendva.
Ühe riista põhja päält higi anda.

ALS 3, 149 < Haljala khk., Idavere k. - Albert Paabo < M. Mark (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
a) Püssirohtu sisse anda.
b) Tubakasuitsu ninna lasta.

ALS 3, 179 < Lüganuse khk., Maidla v., Savala k. - Albert Peebo < Jüri Luiker, 62 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva.
a) Viina sisse anda ja b) püssiga kõhu alt läbi lasta.

ALS 3, 186 < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. - Albert Paabo < P. Muri, 75 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva.
Anda püssirohtu viinaga.

ALS 3, 219 < Kadrina khk., Neeruti as. - Albert Paabo < J. Rinde, 40 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkiliste haigestumiste puhul loomal kõrv lõhki lõigata ja verd loomale endale juua anda.

ALS 3, 246 < Simuna khk., Avanduse v., Määri k. - Albert Paabo < J. Lehtmets, 80 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Anda viina ja nõiasoola (= glaubersool).

ALS 3, 295 < Kadrina khk. - Albert Paabo (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus. Lastakse piibusuitsu suhu.

ALS 3, 331 < Kadrina khk. - Albert Paabo (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus. Loomale lasti suhu üks kanamuna.

ALS 3, 339 < Haljala khk., Idavere k. - Albert Paabo < M. Madiberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Pihutäis soola suhu ja veega alla loputada.

ALS 3, 346 < Haljala khk., Idavere k. - Albert Paabo < M. Madiberg (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Piiritusega, millele vähe vett hulka lisatud, seljasooni hõõruda ja sooja tekiga kinni katta.

ALS 3, 350 < Iisaku khk., Mäetaguse v., Uhe k. - Albert Paabo < Eduard Kreenmann, 30 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva.
Anda musta püssirohtu peeneks hõõrutult.

ALS 3, 376 < Viru-Jaagupi khk., Kehala k. - Albert Paabo < Juhan Villo (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Hobuse rabandus. Pastlanõelaga takune nöör, mille sisse 3 sõlme tõmmatud, 3 x läbi keele tõmmata.

ALS 3, 389 < Kadrina khk., Jõetaguse k. - Albert Paabo < Joosep Alaküla (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva.
Sisse anda inimese roe, vedelaks tehtud hariliku kaevuveega.

ALS 3, 391 < Kadrina khk., Jõetaguse k. - Albert Paabo < Joosep Alaküla (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva.
Mädamuna (hautud) pudelisse, vesi pääle ja sisse anda.

ALS 3, 40 < Rakvere khk. - Albert Paabo < Hans Hinno (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus. Mõnikord aitavat vahest verelaskmisest.

ALS 3, 406 < Kadrina khk., Neeruti k. - Albert Paabo < J. Rinde, 40 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva.
Lõngaõli ja püssirohtu sisse anda.

ALS 3, 415 < Kadrina khk., Vohnja v., Kolu k. - Albert Paabo < E. Neumann, 66 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Sisse anda viina ja musta püssirohtu ning linnumagusat (mett).

ALS 3, 420 < Kadrina khk., Vohnja v., Kolu k. - Albert Paabo < E. Neumann, 66 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kas rabatud loom sureb või ei?
Lasta püssiga kõhu alt läbi, kui ehmatab, siis ei sure veel niipea.

ALS 3, 518 < Lüganuse khk., Maidla v., Savala k. - Albert Paabo < Jaan Iisküll (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva.
Anda lendvarohu keedist (Thymus serpyllum)

ALS 3, 530 < Simuna khk., Salla v., Meiste - Albert Paabo < L. Metson, 60 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Sea rabandus.
Anda sisse rõõsk piim + püssirohi + süsi.

ALS 3, 537 < Kadrina khk. - Albert Paabo (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu pandi soola suhu ja kõrva.

ALS 3, 538 < Kadrina khk. - Albert Paabo (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu antakse püssirohtu, rebasekakku ja lendavat kulda.

ALS 3, 542 < Simuna khk., Salla v., Meiste - Albert Paabo < L. Metson, 60 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Anda püssirohtu.

ALS 3, 558 < Haljala khk., Viitna k., Aaspere - Albert Paabo < A. Sammelselg, 43 a. (1931) Sisestanud USN, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Püssirohtu anda.

ALS 3, 559 < Viru-Jaagupi khk., Küti v., Voore k. - Albert Paabo < M. Nurk, 65 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Anda kuni 1/2 sorokovkat viina, kuhu hulka lisatud kõrvavaiku.

ALS 3, 574 < Simuna khk. - Albert Paabo < Liisa Leemann, 63 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu on kõige parem, kui loomale suhu kolm korda puhuda.

ALS 3, 576 < Simuna khk. - Albert Paabo < Liisa Leemann, 63 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lambal rabandus, siis peab kohe vaskraha tuliseks ajama ja siis vette panema ja see vesi kolm korda läbi ahjuluua laskma ja seda vett lambale sisse andma.

ALS 3, 581 < Väike-Maarja khk. - Albert Paabo < Jakob Viirsoo, 46 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Vaskraha visatakse tulde, sealt vette ja seda vett antakse loomale sisse.

ALS 3, 587 < Väike-Maarja khk. - Albert Paabo < Jakob Viirsoo, 46 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu antakse lendavat kulda.

ALS 3, 588 < Simuna khk. - Albert Paabo < Liisa Leemann, 63 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus ehk lendva. Võetakse mäda muna, tehakse rist otsa peale ja antakse lehmale sisse.

ALS 3, 589 < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Palase k. - Albert Paabo < Minna Maurus, 61 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Segatakse laengu osa püssirohtu poole toobi veega (ehk rõõsa piimaga; viimasel juhul võib veel juure lisada kaks või kolm kanamuna - 3 on kuntsi pärast harilikult). Antakse sisse pudelist.

ALS 3, 590 < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Palase k. - Albert Paabo < Liisa Jürna, 51 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Loom jääb äkitselt haigeks, väriseb tervest kehast ja ajab seest täis. Nina ja sarved on külmad. - Antakse peoga (3-4 pihutäit) loomale suhu ja riistast külma (ehk leiget) vett pääle. Mõnel pool ehmatatakse püssirohuga. Püssirohi pannakse looma nina all põlema, et loom ehmataks. Kui lendva läbi lööb, siis ei aita selle vastu midagi.

ALS 3, 594 < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Palase k. - Albert Paabo < Mai Joa, 77 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse puhul lastakse üks kord püssiga looma kõhu alt läbi, selleks et ehmataks. - Põletatakse püssirohtu looma nina all.

ALS 3, 595 < Kadrina khk., Võduvere k. - Albert Paabo < Elts Schönfeld (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse puhul (täh. kui loom üldse haige oli - vanasti nim. kõiki äkilisi haigusi rabanduseks) kaabiti hõberaha küljest hõbedat kolme-vitsaga riista sisse, segati puhta veega ja anti loomale. Ka tarvitati rabanduse vastu kolme pikka peergu. Need pandi põlema ja hoiti kõik kolm korraga käes (vististi paremas), käidi kolm korda ümber looma, sealjuures puudutades põleva peeruga karvu. Ise olen arstinud loomadel rabandust lõngaõliga. Tegin vee hapuks ja andsin seda. (Ise tuli enne järele katsuda, maitseda).

ALS 3, 596 < Kadrina khk., Hõbeda k. - Albert Paabo < A. Haagana (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Lahja viin ja püssirohi segatult. Pool soru korraga poole laengu püssirohuga. Kui kohe üle ei lähe, siis võib 4 tunni järele uuesti anda. Lastakse pääle püssirohu ja viina andmist veel linase riide suitsu sõõrmetesse, nii et läkastama hakkab. Rabanduse korral on lehmal sõõrmed kuivad ja külmad.

ALS 3, 609 < Kadrina khk., Võduvere k. - Albert Paabo < Elts Schönfeld (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse ja imestuse vastu tarvitati musta-ussi tuhka (Seda sai osta ka apteegist). Uss tapeti ära, kuivatati, hõõruti tuhaks ja anti veega sisse ehk toidu hulgas, mitte palju.

ALS 3, 610 < Kadrina khk., Tokolopi k. - Albert Paabo < Lepamets, 74 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse puhul lasti külje päält looma kõhu alt püssiga läbi.

ALS 3, 611 < Kadrina khk., Võduvere k. - Albert Paabo < Mari Viite, 60 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse korral lakuti peopesa ja kratsiti pääd, siis pidi tervis tulema. - Kui oli loomal rabandus, siis pekseti looma jahukotiga. Peksja võis olla peremees ise ehk ükskõik kes. Sääljuures midagi ei öeldud.

ALS 3, 671 < Simuna khk., Salla k. - Albert Paabo < Jaan Kirsch, 45 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkiliste haiguste vastu soolahapet ja tärpentiini.

ALS 3, 673 < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k. - Albert Paabo < M. Tomberg, 70 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva.
Lasta paar tilka lambiõli looma ristluude peale ja põlema pista ning kohe riidega kinni katta, siis ehmatab tagasi.

ALS 3, 783 < Kadrina khk., Hõbeda k. - Albert Paabo < Andres Haagana (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Punasehaigus.
Et vadakoorik kinni ei jääks, peab kohe haiguse alguses sisse andma hülge- ehk searasva lõikusid. Siis rasva järel antakse viina ja püssirohu segu: soru lahja viina kohta laengu jagu. Sisse antakse pool soru korraga. See ei lase rabandust tulla.
Punaserohust (Geum rivale) keedetud vett, kusjuures rohtu ennast ka võib sisse sööta. Keedetakse varsi ühes õite ja lehtedega - 3 toobi vee kohta paras pihutäis. Antakse kaks korda päevas, umbes pudelitäis korraga. (Soomes, Virumaal) antakse ka linaseemneõli. Linaseemneid keedetakse veega: 3-4 toobi vee kohta 1 toop linaseemneid, võib ka vähem. Ühes keeduveega võib anda ka linaseemneid.

ALS 3, 86 < Kadrina khk. - Albert Paabo < Jakob Priks (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva:
a) püssirohtu sisse anda, b) viina anda.

ALS 3, 97 < Iisaku khk., Varesmetsa k. - Albert Paabo < J. Kask, 87 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva.
a) Sisselöönud lendav - apteegist tuua lendvakulda või lendvakivi.
b) Nahaalune lendav - loom hakkab maha loopima, naha all krabisevad just kui vähid, paistetab üles. Terava noaga haav, lõigates ei tule verd, vaid kollast vedelikku vanematel loomadel.

ALS 4, 138 < Harjumaa - Bruno Vingisaar (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu loe sõnad:
Sina, roojane vaim, tagane ära, anna püha vaimule maad, mingu ta üle Punase mere, seal on üks valge ristiga kivi, mis meie Issand, Jeesus Kristus oma Jordanis kirjutand, sealt ta sind ringutas, varbale vajutas, Jumala, Isa, poja ja pühavaimu nimel. + + +

ALS 4, 149 < Harjumaa - Bruno Vingisaar (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse ravi.
Mina palun tuule rabanduse vastu abi, see Jumala, see Isa, see Poja Jumala ja Püha Vaimu nimel; põhjatuul, Issanda meri seisku minu ees kui uks ja vahel kui sein. See õhtu tuuleke saatku temale (nimi) tema tuhandene tervis tagasi, see Isa, Poja ja Pühavaimu nimel.

ALS 4, 17 < Risti khk., Vihterpalu v., Englamäe k. - Bruno Vingisaar < Jüri Nahk, 86 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse juhtudel lõigati kummagi kõrva ja saba otsast väiksed tükid ära, nii et sealt veri välja tuli, ja siis anti see veri leivaga koos 3 korda loomale sisse.

ALS 4, 22 < Risti khk., Vihterpalu v., Englamäe k. - Bruno Vingisaar < Jüri Nahk, 86 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusest võis nii hoiduda: kui teati, et keegi nõid oli toas ja läks enne sööki ära, siis pidi tema jälgedesse kohe kuuma tuhka viskama ja lauda 3 korda tõstma.

ALS 4, 276 < Jüri khk., Kurna v., Säire k. - Bruno Vingisaar < Ann Peitung, 72 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse korral pandi loomale ümber pea valge rätik, et kõrvad välja jäid, siis karjuti kõvasti loomale kõrvadesse ja samal ajal löödi mehe mütsiga loomale sarvede vahel asuva rätiku peale.

ALS 4, 277 < Jüri khk., Kurna v., Säire k., Lauri t. - Bruno Vingisaar < Ann Peitung, 72 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu antakse sissehingamiseks:"piksekivi" aetakse tuliseks ja siis visatakse vette, selle auru.

ALS 4, 278 < Jüri khk., Kurna v., Säire k., Lauri t. - Bruno Vingisaar < Ann Peitung, 72 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu antakse kanasitta sisse (kukesitta ei tohi seas olla).

ALS 4, 33 < Risti khk., Vihterpalu v., Englamäe k. - Bruno Vingisaar < Jüri Nahk, 86 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse puhul anti loomale peent halli väävlit sisse.

ALS 4, 334 < Jüri khk., Nabala v., Roosamardi t. - Bruno Vingisaar < Liisu Sinikas, 81 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu on hea kullatolmu sisse sööta.

ALS 4, 393 < Jüri khk., Kurna v., Vene k., Leemestri t. - Bruno Vingisaar < Liisu Opmann, 83 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu pandi terve toos tikkudega looma nina all põlema, et suits ninasse läheks.

ALS 4, 395 < Jüri khk., Kurna v., Vene k., Leemestri t. - Bruno Vingisaar < Liisu Opmann, 83 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu lasti looma ninasse kanasi.. suitsu.

ALS 4, 399 < Jüri khk., Kurna v., Vene k., Leemestri t. - Bruno Vingisaar < Liisu Opmann, 83 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu lastakse loomale väävlisuitsu ninasse.

ALS 4, 406 < Keila khk., Joa v. - Bruno Vingisaar (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu aitab apteegist toodud "rabatse" kivi.

ALS 4, 499 < Jüri khk., Kurna v., Vene k., Leemestri t. - Bruno Vingisaar < Liisu Opmann, 83 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu võeti inimese s..., pandi pudelisse, kallati vesi peale, loksutati läbi ja anti see loomale sisse.

ALS 4, 60 < Jüri khk., Kurna v., Pade k., Matsi t. - Bruno Vingisaar < Anna Sirmann, 63 a. (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu anti püssirohu ja viina segu.

ALS 5, 164 < Halliste khk., Laatre v. - V. Sossi < Jaan Hiiup, 54 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomal lendaja läbi lasknud, siis 3 korda lugeda loomale vasakusse kõrva meieisapalvet, aamen ütlemata. Viimse lugemise järele 3 korda aamen.

ALS 5, 167 < Halliste khk., Mõisaküla k. < V. Sossi < Leena Kadak (1933) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkilise haiguse korral loomale anda leiba, mis läbi torgitud jämeda nõelaga.

ALS 5, 176 < Saarde khk., Voltveti v., Sarapu t. - V. Sossi < Juhan Pakkov, 61 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lendva looma läbi lasknud, siis segatakse: räime-, või- ja lihasoolvett igat 1 supilusikatäis. Sinna juure sõrmkübaratäis püssirohtu, supilusikatäis sula searasva ja klaas vett. Segu kallatakse pudelist loomale kurku.

ALS 6, 250 < Karula khk., Karula v., Iigaste k. - L. Mägi < Iisak Sõna, 68 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvast läbilöödud (anthrax) lehma hõõruda mageda searasvaga ümber sarvi ja ristluie kohalt.

ALS 6, 251 < Karula khk., Karula v., Iigaste k. - L. Mägi < Iisak Sõna, 68 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvast läbilöödud lehmale sisse anda lendvakulda.

ALS 7, 103 < Jõhvi khk., Voka v., Vaivina k., Vaivina t. - N. Räga < Miina Pärnik, 67 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus - kõrvast verd lasta ja veri leivaga sisse anda.

ALS 7, 137 < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as., Kalvi t. - N. Räga < Oskar Kalk, 50 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Pearabandus - külma vett pea ja kaela peale, hiljem aga kuni üle keha.

ALS 7, 172 < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k., Piibu t. - N. Räga < Liina Piip, 57 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva vastu lehekulda leivaga sisse anda.

ALS 7, 2 < Vaivara khk., Narva v., Hanike k., Uus t. - N. Räga < Johannes Saksa, 53 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva - sisse anda veega kuldpaberit.

ALS 7, 206 < Viru-Nigula khk.,. Pada v., Satsu k., Laiamänni t. - N. Räga < Mai Sagar, 60 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu tuletukke nina all suitsetada.

ALS 7, 210 < Viru-Nigula khk., Pada v., Satsu k., Laiamänni t. - N. Räga < Mai Sagar, 60 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu: nõge ja püssirohtu, tuld ja soola pudelisse panna ja siis sisse valada.

ALS 7, 22 < Vaivara khk., Narva v., Kallivere k., Jõe t. - N. Räga < Mari Otsa, 65 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva - naisterahva musta särgiga üle nühkida ja pesta särgiga ja pesuvesi sisse joota.

ALS 7, 226 < Lüganuse khk., Maidla v., Savala k., Tagatsoo t. - N. Räga < Theodor Iisküll, 43 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Peaaju rabanduse vastu suust verd lasta.

ALS 7, 247a < Jõhvi al. - N. Räga < Miili Paju, 49 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu vee hulka püssirohtu, kanamuna ja siis kõik see sisse anda.

ALS 7, 48 < Jõhvi khk., Jõhvi al. - N. Räga < Miili Sarap, 48 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus - püssiga risti looma kõhu alt läbi lasta ja peent püssirohtu sisse anda.

ALS 7, 70 < Jõhvi khk., Voka v., Konju k., Tagatsoo t. - N. Räga < Mari Raadus, 74 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva vastu püssirohtu ja viina klaasitäis sisse anda.

ALS 7, 71 < Jõhvi khk., Voka v., Konju k., Tagatsoo t. - N. Räga < Mari Raadus, 74 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu elavhõbedat.

ALS 7, 99 < Jõhvi khk., Voka v., Vaivina k., Vaivina t. - N. Räga < Miina Pärnik, 67 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav - siis palderjani (lendverohi) keeta ja sisse anda.

ALS 8, 10 < Setu, Vilo v. - Theodor Kõivastik < Vassili Võsu, 38 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lindaja.
Lindaja on väga äkiline haig. kas hob. või lehmal.
Kui lindaja lööb loomale südamesse, siis sureb lehm silmapilkselt, kui aga tagakehasse, siis loom ei söö ega joo ja on raskesti haige.
Antakse sisse "lindaja kulda" leivaga.

ALS 8, 35 < Setu, Pankjavitsa v. - Theodor Kõivastik < Filip Tampere, 46 a. (1934) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lindaja.
Vahel juhtub nii, et lehm sureb äkki, nii nagu püssikuulist tabatud, või siis jääb äkki haigeks. Seda nimetadakse meil lindajaks.
Kui lindaja lööb südamesse, siis sureb loom kohe, kui aga tagakehasse, siis jääb raskesti haigeks. Loom ei söö, kõhust lahti.
Ravi: antakse „lindajakulda“ kas leivaga või piimaga.

ALS 8, 59 < Setu, Petseri v. - Theodor Kõivastik < Egor Paloveer, 53 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lindaja.
Mõnikord juhtub nii, et lehm sureb väga äkki ära, ilma et oleks põdenud haigust. Mõnikord tuleb see haigus nii ruttu, et lööb looma nagu püssiga maha.
Arvatakse, see on lindaja ja kui lindaja lööb südamesse, siis järgneb kohe surm. Mis "lindaja" om, ei tea.

ALS 8, 63 < Setu, Vilo v. - Theodor Kõivastik < Egor Vislapuu (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lindaja.
Egor Vislapuu seletuse järele on lindaja mingisugune kuri vaim, mis hukkab loomi. Kord olla ta ise kuulnud, kuidas lendas kõrvust vuhisedes mööda ja lõi kohe lehma surnuks.
Et lendaja on kuri vaim, siis arstirohud ei aita. Kui loom äkki ära ei sure, siis mõned teavad niisuguseid sõnu, mis võtavad haiguse ära.

E 11418 (122) < Tarvastu khk., Vooru k. - Juhan Kala (1894) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Langetõbe arstimiseks lõika haige enese pealae pealt tükk juukseid ühes nahaga ära, nõnda et verd välja tuleb. Nüüd pead selle vere leivaga sisse söötma ühes juuksedega, mida peeneks oled lõikanud, ehk jälle pead selle tõbe aegus kohe hamme (särgi) seljast tõmbama ja ahjus ära põletama, siis saab ta terveks.

E 11492 (16) < Ambla khk., Tapa l. - J. Ekemann (1894) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Langetõbe vastu otsitakse kaarna pesast sulgesi, põletakse tuhaks ja antakse ilma haige enese teadmata talle sisse.

E 12789 (3) < Jamburi mk., Simititsa k. < Kuusalu khk., Kolga v. - Madis Odenberg (1894) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004, parandas Salle Kajak 2006
Kui lehmal lendev läbi käib, siis kraabi hõbedat püssi sisse ja lae rohuga pääle. Nüüd pöörä lehm ruttu seljali, jalad ülespoole, nõnda et lehma tagumine pool pihlaka poole jääb (kui pihlakat ligidal ei kasva, aitab ka teine puu, parem on aga pihlakas), märgi silmaga puu pääl kolm kohta ja lase siis eestpoolt pikiti lehma jalgade vahelt läbi vastu puu pääl märgitud keskmist märki. Siis on lehma nõiduja palga saanud.

E 13948 (108) < Audru khk. - Johan Pill (1894) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Langetõbi võib tulla sellele, kes läbi sideme kasvanuid rukisid söövat.

E 13948 (109) < Audru khk. - Johan Pill (1894) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Langetõbi kaub takjajuure söömisest.

E 13991 (9) < Koeru khk., Merja k. - Otto Hintzenberg (1894) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Tuulamise ajal esi- ja taguvärava piitade sisse kirved lüia, siis ei pease hallitus, ravandus ega muu kuri haigus looma kallale, kes tuulatud vilja sööb.

E 13993 (18) < Maarja-Magdaleena khk. < Koeru khk., Merja k. - Otto Hintzenberg (1894) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004, parandas Salle Kajak 2006
Tuulehoogu, mis äkitselt läbi akna tuppa keerab, peetakse rabanduse saatjaks.

E 14318 (2) < Viljandi khk., Viljandi l. - Heinrich Põder < Hans Põder (1895) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004, parandas Salle Kajak 2006
Kuida lendavat tehakse.
Vanast, kui juudid mööda maad hulkusid ja rahvast petsid ning palju kurja tegid. Kord läinud üks juut mööda teed ja kaotanud ühe Seitsme Moosese nõidusetähe ära, mida karjapoiss ülesse oli leidnud. See oli õpetanud, kuida lendavat tehakse. Poiss võtnud ka nõuks proovi teha. Teinud selle lehe õpetuse järele pihlakapuust kolm kolmetahiliste otsadega noole ja võtnud siis oma ema lehma prooviks, mis emal ainuke varandus on olnud ja just poisi lähedal on maganud. Siis lugenud ta säält lehe päält need sõnad, mis nõnda on olnud:
”Siit tulgu, sinna mingu. Vääst tulgu, vältas kaalan. Saki voki, kalli volli.”
Selle pääle oleva poisi peost nooled kadunud ja ema lehm korraga surnud. Kahjatsus tulli liig hilja.

E 14765/8 < Oudova mk., Sträkova k. < Põlva khk. - J. Tamm (1895) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lapse sündimine ja varrude pidamine.
Kui lapse ema juba tunneb enese käima pääl olemas, siis peab ta iseäranis oma eluseisust parema poole pääle hoidma. Üteldakse, et palju noori naisi sellest ei tea ega hooli ja oma järeltuleva sugu sellepärast ka õnnetuse sisse toovad. Selle ajal peab ema alati oma seisuse pärast palvetama, peab püidma vaga ja rahu alalhoidja olema. Ei pea kellegi pärast tüli tegema ega pahandama. Ei pea pidude pääl kuskil kõrvast armastust südamese sigitama ega üleüldse liiderlikku elukombet eneses hoidma. Ei pea ka nõnda käima, et kustkilt ehmatetuks saaks ehk jälestust näeks.
Sellest kõigest, mis ema lapsekandmisel olnud ehk ehmatanud, saab ka ilmatulevale lapsele osa külge, mille arstimine harukõrradel vanul inimestel võimalik on. On lapse ema kandmisel vihastaja ja kurjaline olnud, siis saab ka laps selle vaimu osaline. On ema tulekahju ehmatanud, siis tunneb laps, enamalt ikka noorespõlves, tulest suurt hirmu ja kasvada selles lapsele tähenduseks punane märk kuhugile ihu pääle. On ema jälle väga murelist elu kandmise ajal elanud, siis saada lapsele kuni ta elueaks tuim murelik eluvaim ja seda tõendada lapse sündimisel tema lubjavalged käed.
On ema jälle hunt ehmatanud, siis olla lapsel hall karvaline märk ihu pääl ja ta inista voodis olles nagu hunt uludes.
Kui jälle koera on ema hirmunud, siis laps voodis või kiikus haukuda ja õristada nagu koer.
On jälle ema madu ehmatanud, siis saada lapse silmad rahuta keerlevad, ja ka ihuliikmed saama. Kaks aega olla maa pääl olemas, hää aeg ja paha aeg, millal kõiksugumast pesemise ja tapmise tööd liha juures tehtakse, ja aeg, millal teisi töösid selle vastu tehtakse, seepärast ütleb vanarahva sõna: “Jumal anna hääl ajal kõnelda ja kural ajal vaiki olla.” Olla ka lapse külgesaamiseks aeg, et ta täielik mõistusele saaks ja ka ihule, ja nimelt: täiekuu ajal. Ometige ajad tulla ette üle tundide, mis hääd ja pahad olla, ja sellepärast nende õige arv ettealgamisel teadmata.
Selle kohta paar vanaajast nõidust.
Keegist mees olla omast ihuhädast pahal tunnil ja pahast vaimu abist pääsnud. Selleks tõutanud ta pahale vaimule igal aastal matitäie lindvaid kolmes jaus sellel ajal ohverdada ja ilma lasta, ühe jau tuulde, mis inimesi surmanuvad, teise jau metsa, mis loome surmanuvad, ja kolmanda jau vette, mis kalu surmanuvad. Iga lindva olnud sõrmepikkune pihlapuust pulgakene, millel mõlemad otsad teravad ja keskkoht jäme.
Kõrd läinud keegist noor naene lauta ja vaadelnud õhvakest, kellest eespool arvata hea piimalehm saama pidanud. Kõrraga jäänud noor õhvakene haigeks. Noor naene teatanud seda vanale inimesele, kes kohe ka vaatama tulnud. Kohe küsinud ta noore naise käest, mis ta õhvakest (mullik) vaadeldes iseeneses mõtelnud. Noor naene arvanud, aga ei tulnud esite midagist meele, kui aga vanainimene jätmata nõudnud, siis algatunud ometige meele, et ta arvanud tuleval aastal sellest õhvakesest enesele head piimalehma saama. Selle peale palvetanud vanainimene ja ütelnud, et inimesed ei teava kurjal ajal mitte vaikida. Nagu nimetatud, olgu naisterahvaga kokkusaamine täiel kuul ja keskpäeva valgel, siis saada lapsest pärast inimene, kes igad asja üle mõistlik ja aru selge.
Kui laps een sündimist emaihus püsimata, siis on teada, et sündiv inimesena virk ja usin saab, aga kui eel sündmise ihus tuim on, siis saada ka sündiv inimesena tuim inimene saama.
On laps sündinud ja poisslaps, siis toodakse peale riidesse panemise kohe kas kirves või nuga kätte, et temast puutööle usin saaks. Kui jälle tütarlaps, siis aetakse ta läbi meeste püksisääre, et temast meesterahvale kuulsaks saase ja ruttu mehele saab. Lapsel pantakse esimesel kõrral ikka parem käsi riidesse, et töötegemine parema käega saab. Kes aga juhtub pahema käe lapsel esimesel kõrral riidesse panema, sellel saab ka töötegemine pahema käega.
On laps juba riidis, siis loetakse temale ema poolt palved ja issameie ehk muud ja kolm kõrda aamen üteldakse pääle. Uskujad panevad ka sepa tehtud nua sängi õlgi sisse ehk raamatu lapse pää kohta, et kurivaim mitte lapse juure ei pääseks. Ka võetakse elavhõbe ja võid segamine ja määritakse laps üleüldse kokku, et kurjal silmal võimalik kahju teha ei saa. Ristimise vee sees, kus ka hõberaha sees, peseb esite lapse ema silmad ja pärast kõik majarahvas, põhjusel, et silmad ja nägemine selgeks ja terveks jääb. Vaderid annavad raha lapse jauks ristimisel: vader paneb esite raha oma hamba pääle ja pärast laseb ristivee sisse, see on siis hambaraha. Antakse ka hambaraha lapse emale kätte, aga ka pistetakse lapse oma kätte, et temal elamisel rahast puudu ei saa olema. Et lapsest pärast aus ja kõigite tark inimene saaks, selles lastavat ristitul lapsel tema käega neid raamatulehti segada, kust teda ristitud. Poisslapse ristivesi viidavat vastu päeva oleva tuaseina pääle viskamisel kõrgele ja üteldavat järele: “Au kõrgele.” Tütarlapse ristivesi visatakse kõrgele uibuse ja üteldakse järele: “Nii häitsegu sinu au kui sel uibul!” Ka lillede pääle vistakse ristivett ja üteldakse järele: “Nii häitsegu sinu ilu ja au kui need lilled.” Et paljudel tütarlapsil au elamisel pole, tulla siis see sellest, et rumalad ristivee kuhugile õue pääle või koguni porise on heitnud.
Ema näkku pojal saada hea elamise õnn ja isa näkku tütrel. Laps ei pidada mitte kaua mähkmetes hoietama, sest siis jääda ihu lapsel tuimas. Lapse võerutamine olgu alati täiel kuul, siis saada ta täieline mõistusele. Tütarlapsel olgu aga noorekuu kolmandamal päeval nisa ära võerudetama, sellest tulla siis edaspoole inimesena naisterahva tõbi naisele kergesti külge ja kaduda kergesti küllest. Naine ei pea ka kunagiste last saunas imetama. Saunas imedetu laps saada pärast kiimaluse himuline saama, olgu siis meeste- vai naisterahvas. Ema ei või ka iialgist vihtasid paaris sauna viima, sellest võida ette tulla, et eespool lapsed paaris naisele sündivad. Vana kombe järele ei võida poisid ega tüdrukud varrudele tulla, see aga olla üksi naismeeste või paarirahva asi, ja aetavat neile varrudele tulejatele taosed kaala. Veikestele lapsile saada kergesti silmamisest (kadedusest) viga külge ja enamasti mustaverd inimeste järele. Niisugumaste mustaverd inimeste jälgede seest võetakse siis, kui ta läinud, põrmu ja antakse joogina sisse, millest abi saada.
Kõrd jälle, kui lapseristmine koguni teatavas kohas ja inimeste keskel olnud, võtnud ema oma tütarlapse enne ristimist rahva silma all riidist lahti ja pesenud teda kõige rahva päältvaatamisel selge päeva ees. Kes nüüd ei mõistnuvad, neil olnud küll ime, aga kes kunsti aimanuvad, need lootnuvad sellest tütarlapsele tähtsat tulevikku. Nõnda ka olnudkist, mitme tütre hulgast olnud see kõige õnnelikum laps. Ta saanud kõige esite mehele ja ausale abielule, kuna teised õed viletsatele mehele saanuvad ehk ka koguni meheta jäänuvad.

E 15132 (97) < Ambla khk., Tapa l. - J. Ekemann (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004, parandas Salle Kajak 2006
Kui loom rabanduses on, siis antakse temale pahema jala kinga kannast juua.

E 17089 (2) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Ma olin oma isa maeas alles poissmees. See oli sõnnikuvedamise aeg. Koormad läksid metsa ja mina seisin tahraaia pääl kohuli, ja vaatsin, kui tõistre perenaene oma põrsastele üle aia sööki ette kallas. Sääl tuli äkitselt üks kange tuulekeerutus, mis mulda aias üles keerutas, ning selle sees üks tulesässi mis just minu paremalt poolt mööda jooksis ja tõistre perenaist vist puutus. Se satte selsamal silmapilgul maha ja oli surnud. Öeldi, et lendaja olla teda läbi löönud.
(Villandi Karola, Rootsi talus.)

E 17090 (3) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2002, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Vanast elanud Tee vallas üks tark vai nõid, kes paljo head ja paha teinud. Kord tulnud kaks meest tema juure, et herra viha ära võtaks ehk teda koguni surmaks. “Kummad ma pean tegema siis,” öelnud tark, “kas ära surma või haigust saatma?” Poeg vastanud: “Tarvis ära surmata.” Kelle hinge pääle?” öelnud tark. Vana isa pole seda oma hinge pääle võtnud, aga poeg olnud kohe valmis ja öelnud: “Tee minu hinge pääle, mispääle siis tark tulise söe ahjust võtnud, ümber poisi pea keerutanud ja minema saatnud. Ja enne kui targa juures käijad kojo jõudnud, olnud herra surnud. Ja see sündinud selsamal tunnil, kui tark tulesöe lendu saatnud. Asi, mikspärast nad targa jüüres käinud, olnud see, et mõisaherra nad koha päält välja tõstnud.
(Jutt Tarvastust perit.)

E 17703 (2) < Halliste khk., Kaarli v. - Jaak Sõggel (1895) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Õpitud nõidumised olivad need, mida nõiad isi olivad õppinud ja välja arvanud, mismoodi omale leiba teenida ja kasu püüda. Niisama nagu mõnesugused arstimised, arstirohtude korjamised ja valmistamised. Sellesarnased olivad ka roosi aitamine ja roosipaberi valmistamine. Igaüks arst ei aitanud igaühte roosihaigust kah. Roosi üteldi üheksasugune olevad ja igaühel üteldi isi arsti ja arstimist tarvis olevad. Kõige halvem üteldi luuroosi aitamine olevad.
Ka tuulest rabatud ja maalise haigused üteldi mitmesugused olevad, nendasama ka "ütsmesugune kahetiseroht".
Siis olivad jooksja haigused, seest valu j.n.e. Igaüks tarvitas oma jagu kunsti ja äraõppimist.

E 17706/7 (6) < Halliste khk., Kaarli v. - Jaak Sõggel (1895) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kus vallas ja talus nõiasid on olnud? Tean, et seda teaduse uurimise juures üliväga tarvis saab olema, kui meie nõiade elukohad ja nimed ülesse kirjutaksime. Aga kas me seda tohime teha? Kui vahest asja mõnest kohast liig paljuks ei panta, teeme siis seda sellepärast lühidalt ja pealdkautselt.
Halliste kihelkonnas teame kaks, mõlemad küll nüüd juba surnud. Esimene tähtsam varguste kättejuhataja, nikatsiarst ja vere kinnipaneja. Tõine arstis roosi ja mõistis ussisõna. Mõlemad elasivad Kaarli vallas.
Paistu Heimthali vallas teame kolm. Esimene maalise-, tõine nikatsi- ja kolmas roosiarst. Sellesama kihelkonna Holstre vallas elab praegu üks, kes kõik aitab, mingu mistahtesuguse haigusega tema juurde.
Halliste Uue-Karistes elas üks, kes loomi ja elajaid aitas ja nende jaoks rohtusid valmistas.
Saarde Voltvetis elas üks mees, kes langetõbe teadis avitada. Selle kohta käib minu üleskirjutatud muinasjutt, mis rahvas temast teadis kõneleda, et selle mehe juurte üks vana mehikene tulnud ja suurest raamatust teda lasknud lugeda, milles see siis arstimise ammeti saanud.

E 17708/9 (2) < Halliste khk., Kaarli v. - Jaak Sõggel (1895) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004, parandas Salle Kajak 2006
Lendaja läbilastud lehm.
Vanal ajal oli lendaja ühe mehe lehma läbi lasknud. Vaesel mehel olnud sellest õige kahju. Ta läinud pusija juurte paluma, et see ütleks, kes tema lehma läbi lasknud.
Kui vaene mees pusijale oma häda jutustanud, ütlenud see: "Ma tulen vaatama, küll näeme, mis saab!"
Läinud ka. Kui pusija vaese mehe lehma vaatanud, ütlenud siis:
"Ega häda nii suur ole, kui arvatakse."
Pusija lõikanud lehmale kummagi kõrva otsast karvasid kolm korda ja saba otsast kolm korda, läinud tuppa ja kõrvetanud need tule peal ära. Ütlenud siis:
"Noh küll lehm elama tõuseb ja küll see valu peab tundma, kes seda tegi!"
Läinud siis vähe aja järel lauda juure vaatama ja näinud - lehm elanud ka laudas.
Pärast saadud kuulda, et tõise talu vanaema maas hinge kisendamas olnud, ja keegi ei teadnud, mis temale viga. Viimaks, kui ta suure valu pärast ülesse tunnistanud, et tema vaese mehe lehma läbi lasknud, siis saanud ta terveks ja elanud pärast kava veel, aga ialgi ei teinud ta enne surma seesugust tempu enam.

E 17711 (4) < Halliste khk., Kaarli v. - Jaak Sõggel (1895) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004, parandas Salle Kajak 2006
Kuida mees ära surnud.
Kord oli lendaja ühe vaese mehe lehma läbi lasknud. Lehm koolnud ka varsi selle järele ära. Vaene mees läinud targa juurte asjalugu kaebama. Kui tark lou üle kuulanud, pistnud ta mõned asjad taskusse ja läinud ühes vaese mehega kaasa. Kui nad vaese mehe kodu jõudnud, läinud siis lauda juure vaatama, kus läbilastud lehm pikali maas olnud. Tark käskinud tõised ära minna ja jäänud üksinda lauta. Väha aja järel tulnud ta siis laudast ja ütlenud teistele:
"Küll ta nüüd näeb, mis ta saab!"
Vaene mees annud targale väha näpuvalged ja see läinud siis kodu.
Tõisel päeval saanud vaene mees kuulda, et tõise talu vanaisa maas surma vaakumas olla ja ei surevad ära kah. Viimaks kahenädalise maasolemise järel ütlenud ta oma pererahvale, et ta tõise talu vaese mehe lehma läbi lasknud. Kui ta selle ülesse tunnistanud, siis surenud ka varsi ära.

E 17712 (5) < Halliste khk., Kaarli v. - Jaak Sõggel (1895) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004, parandas Salle Kajak 2006
Kuidas lendaja hobuse läbi lasknud.
Muiste künnud talusulane põldu. Tõise talu peremees tulnud sinna ja ajanud sulasega juttu, kuni teda sööma kutsutud. Sulane läinud sööma ja tõise talu peremees läinud oma kodu.
Kui sulane peale söömaaja jälle kündma tulnud, leidnud hobuse ühes adraga pikali maas. Sulane läinud kodu ja kaebanud asjalugu peremehele. Kui peremees metsa tulnud ja hobust järele vaatanud, leidnud, et see lendajast läbi oli lastud.
Sulane jutustanud, et tõise talu peremees seal käinud ja õige tihedasti hobuse peale vahtinud. Nüüd arvatud tõise talu peremeest süüdlaseks. Ka pere teadnud peremehe mõne võeriti oleku üle mõndagi jutustada.

E 17943 < Palamuse khk. - Helene Maasen (1895) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendev on kurjast saadetud äkiline haigus, mis loomale süsikonnas suurt valu teeb, nii et loom end pikali viskab, vaht suu peal. Selle haiguse vastu antakse kullavahtu (lendvakulda) haigele loomale sisse.

E 18034 (2) < Saarde khk., Jäärja v. - Jaan Aavikson (1895) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui vast mõni loom või inimene on lenjast läbi löödud, siis peab sula hõbedad püssi sisse laadima ja kolm korda järgmised sõnad pääle lugema: "Mina vannutan sind, sa kuri ja roojane vaim, sunik sorr, nunn ja näkk, raudne mees, raudne püss ja raudne püssilaskja." Iga korra lugemisele peab veel üheksa aament pääle lugema ja iga korra lugemise järgi püssiga kolm rõngast vastupäeva ümber haige looma ehk inimese pea keerutama. Kui see tehtud on, siis mindakse põhja poolt väravast välja ja kõmmutakse pauk üle vasakõla põhja poole külge välja. Pääle selle tuldakse kodu tagasi, aga ei pea enne maease jõudmist üle õla tagasi vaatama.

E 18925 (13) < Jüri khk., Sausti v. - E. Mannov (1895) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui inimesel langetõbi peal käib, siis peab ta roostevett jooma, niikaua kui tõbi järele jääb; ka on see vesi hea rohi krampide vastu.

E 19896 (10) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Otto Schantz (1895) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Sõnad rabanduse vastu.
Kolm inglid tulid taevast otse maha, ja käisivad Maaratast mäge mööda. Püha Jeesus tuli nende vastu: “Kolm inglid, kuhu teie lähete?” Nemad vastasid: "Meie läheme rabandust ehk äkilist haigust aitama ja kurja vaimu kavalust rikkuma." Minge, minge, ma tahan teile abiks olla: esiteks homiku, teiseks õhtu, kolmandaks lõuna ja neljandaks põhja poole.” Jumala see Isa, Poja ja Püha vaimu nimel, Aamen. - Nende sõnade juures tehakse niisama, nagu veiste haiguse juures tehakse! (Vasaku käe nimetsisõrmega leivatüki peale kolm risti, siis loetakse issameie ühe hingetõmbamisega ära.)

E 19940 (6) < Halliste khk. - Karl August Sinka (1895) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendav lasknud mõisa nurmel ühe teomehe hobuse läbi. Valitseja saanud asjalugu teada, lasknud hobuse südame rinnust välja lõikada, pannud ajateiva otsa, ütelnud ise: “Nüüd on so lõõg ometi kord täis, kassa väha teistele kahju olete teinud.” Võtnud püssi, lasknud südame puruks. Sel samal tunnil kärbanud külas üks vana kiusak naene ära.

E 19991/2 (2) < Võnnu khk. - Jaan Rootslane (1895) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lindva eest võida hoida seega, kui üks hobuse pääluu õue põhjapoolse külge ülesse saab ridvaga pantud, kusjuures tuleb sõnuda: “Mine ära, kuri. Murra tõiste muri.
Mine ära kaugele
Soo ja raba laugele.”

E 20062 (21) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Kusta Treff (1895) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kuida lendajad lastud.
Ühel mehel oli lendaja lehma läbi lasknud. Mees läinud nõia juure nõu küsima. Nõid juhatanud kohe: "Võta hobuse pahema jala raua nael, pane püssi sisse ja lase ära surnud lehmale, kui see veel kolm päeva vana ei ole, otse südamesse. Küll ta siis näeb, mis ta saab!"
Mees läinud kodu, kiskunud hobuse pahema jala raua naela, laadinud sellega püssi ja lasknud siis surnud lehmale otse südame kohta.
Pärast saanud kuulda, et tõise talu vana ema rutuselt suure kisendamisega hinge heitnud. Pere teadnud ka jutustada, et nende talu emal alati üks võeras asi toimetada olnud.

E 20643/9 (14) < Rõuge khk. - Märt Siipsen < Tooma Marin (1895) Sisestas Salle Kajak 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Tarkus ja nõidus.
Minu vanaisa Kala Jaak oli nõnda tark mees, et ta keiki avitas, kellel hullu ehk nõdrameele haigus oli. Aga miska ta avitas? Ei muuga mingiga, kui ainolt sõnadega, mis ta unes kord oli lugenud, ning veel üheksa korda issameiet ning üheksa risti nõdrameelese haige pea pääle, see avitas iga kord. Kus sel aeal mõni tohter oli? Ja mis õpetud tohter praegugi vaimuhaigele ära teeb? Nõnda tegi tema kadunud õnnis sadanded haiged terveks, ei, kulla latsekesed, mingi muuga kui palvega ja selge jumalasõnaga.
Kord oli meie oma külamehel see õnnetus. Ta leidnud hobuste ruhve alt lamba sääreluu, mis sinna nõidusekunsti pärast oli pantud. Ta võtnud selle luu, viinud nurme pääle ja põletanud tuhaks, aga kohe mehel ise häda käes, paremb käsi hakanud kangeste valutama ja jäänud krõnksi, otsinud maailma abi, ei midagi. Viimaks tuli mo vanaisa Kala Jaagu juure, kellega kord noores põlves pahandust saanud, palus teda et vana eksitust andeks annaks, mis ka vanaisa heameelega tegi. Luges siis käe pääle. Ja vaata imet, käsi terve nago enne ja pärast.
Kulla rahvakese, hädasid oli vanal aeal paljo rohkemb kui nüüd, sest kas vanast niisugutse söögi oli kui nüüd, aga avitajaid ja arste oli ka rohkemb. Välimised ihu- ja nahahaigused, paised, sammaspooled kõhu- ja peavalud, äkilised rabatused — need olivad minu vanaisal veikesed asjad ära arstida. Nende tühja asjade tarvis ei pruukinudki ta püha jumalasõna. Äkilise rabatuse vastu võttis ta pisut 1/4 korteli viina, kaabitses sinna pisut ravantsekivi tuhka sissi, pisut lendavat kulda, pisut rebasipätsi, kampust ja püssirohto ja terakene soola veel hulka, loputas segi ja andis haigele sissi. Ja kui ta küll minestand ning eluõhk veel juures oli, lõi kohe pääle rohu andmist silmad lahti ning hakkas rääkima, ning oligi varsi terve.
Sammaspoolikut arstida oli tal kerge asi, sest kes kord merevett on joonud, olgu see kes taht, süllitagu kolm kord ilma ivata sammaspooliku pääle, siis on varsi kadunud. Aga kellel sammaspoolik väga laiali läinud üle kaela ehk kaendlaaluse, seda peab vastse halja noaga arstima, et enne kolm korda lapi noa pääle süllitad ja siis kolm korda haiget kohta vaeotad. Aga ikka see ärgu mingu seda tegema, kes merevett pole joonud.
Maohaiguse vasto andis minu vanaisa alati harjakaupmehe käest ostetud ussirohtu, vanematele inimestele rohkemb, lastele vähemb, sest ka vanematel inimestel teevad ussid kõhus kõbinat, võtvad söögiisu ära ning aeavad pasale, liiategi neil kes kõhna söögiisuga ning närvad sööma on ehk liig magedalt toitu ehk suppi söövad. Seepärast ärgu öelgu keegi: ega vanainimesel ussa kõhus pole.
Noh oli kellegil muidu äkiline kõhunäpistus, mitte söömise läbi siginud ussiviga, seda mõistis mo vanaisa kohe, mis niisugusele tuli anda. Pipraga viin või ehk räimesoolvesi, natuke rõigast, (mäda)rõigast ehk sibulat pääle salva, ka püssirohtu pani sagedaste nimitud vedeligu hulka. Ehk kui kedagi muud rohtu käepärast polnud, siis laskis valukannataja soola suhu võtta ja vett pääle rüübata. Ja ma ei näinud seda kunagi, et abi ei saanud. Päälegi oli mo vanaisa suur mesilindude pidaja, paarkümend puud oli tal sagedaste ületalve aias. Mett käisid külanaesed keige haiguste vastu meie käest otsimas ja mett tarvitas ka vanaisa ise paisete ja kurguhaiguste vastu. Oli kellegil kurguhaigus ja tuli tema juure, et enamb süüa ega neelata ei saanud, andis ta haigele seda õpetust, et pidi mett sööma ehk kuivand leivakooruksega mee sissi kastetud leiba närima ehk mett sooja rõõsa piimaga jooma. Ja kellel mitte surmahaigus polnud, see abi ikka sai. Silmahaiged juhatas ta Koolmeistri talu vähema allikale ja käskis neid sääl värske puhta veega kolm ehk neli korda päevas peseda, mis paljogi haigid silmi terveks tegi. Nüüd siis tahan teile veel lätteojast mõnda sõna rääkida, mis Kõrgepalu mõisa piiris Oina veske ligidal seisab. Sinna viiti vanal aeal keik pantusad ja nõiduse asjad, topiti enne rattarummude sissi, panti pihlakapuust punn kummagile poole otsa ette ning surveti pori sissi põhja, et tegijale tehtud kurja ise kaelapääle tagasi saata. Kord jäi mo vanaisal ise keige paremb lehm äkki haigeks, sel lehmal oli nii õrn udar, et kui kahte nisa lüpsid, siis kaks ise piima hakkasivad jooksma. Meie oma tõistre kuri peremees ei võinud seda sallida, et meil niisugune lehm oli. Ta pannud kanamuna, kus muidugi vist nõidusesõnad pääle loetud, öösel lehmade jootmise ruhve sissi ja see lehm oli ikka esimene, kes enne tõisi jooma tõttas. Kohe lehmal häda käes, ei enamb iva ega marja, ei jahupõrmu ega vett suu sissi. Panti siis lehm lauta kinni, aga ta ammus ühtepuhku, et hale kuulda. Aga kus nõiotud loom paigal püsib, ta kakkus keige kõvemad kanepised lõad, katki ja aeas siis seina mööda püsti üles, et välja pääseda. Näris hammastega seinapalkisid ja tegi viis imet. Noh mis nüüd heaks nõuks? Hakati siis asjalugu keigipidi järele arvama ning saadi viimaks selle otsusele, et tõise tare peremees lehma ära nõidunud. Leiti ka lehmade ruhve seest kanamuna kätte, panti rattarummu sissi, viiti lätteojja ning surveti pori sissi. See oli pühabe õhtapool, kui see lugu sündis. Ja esmabe homiku vara oli tõistre peremees meie pool ning kaebas kanget seestvalu ning palus mo vanaisa käest rohtu. “Mina sulle seekord ühtegi rohtu ei anna,” ütles mo vanaisa. “Mis sul mo lehmaga asja oli? Mis lehm sulle kurja tegi? Oli sinul midagi viha, siis teinud minule, mis sa, paha vaim vagast elajaloomast puudud, kellel meelt pääs ega keelt suus rääkida ei ole.” Tunnistas siis mehekene ise oma patu üles ja palus andeks, et ta tõinekord enamb meie loomadese ei puudu. Anti talle siis tükk võidleiba, mida ta kui näljane koer ära sõi. Ning siis ühes minu isaga lätteoeale tõttasid, säält rattarummu pori seest üles otsisid ja punnid eest ära võtsid, siis alles pääsnud naabriperemehel kõht lahti ja püksid kohe paska täis, mida ta suure pakiga enamb pole saanud maha lasta. Lehm paranes küll aegamööda ära, aga endist piimaandjat enamb ei saanud.

E 21221 (2) < Haljala khk., Palmse - Danel Pruhl < Jüri Traamberg (1895) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Sagadis on üks mees olnud, kes loomade lendvad on arstinud, ja on lendva kohe sellele tagasi saatnud, kes esite selle lendva saatis. See lendva haigus on ikka teise inimese saadetud. Hüütaks: vanapaha on loomal. Seda on tehtud üheksat sugu asjast, kolm õle pead, üks pastlanõel ja ei tea mis veel. Selle jäuks peavad ka sõnad olema, miska lendva minema saadetakse, ja kellesse see puutub sel palju elulootust ei pea olema, kui tarka kohe saadaval ei ole. (Jüri Traamberg uskus seda kõike tõeste, mis ta rääkis.)

E 21430/1 (4) < Hanila khk., Massu v., Virtsu - Aadu Reimann (1895) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Sõnad sõerdumas.
Kaks naist läinud kevade kalaranda. Puhkanud hobusid H. kiriku kõrtsi juures. Kõrtsitoas ütelnud teine naine teisele: “Minu sõnad hakkavad sõerduma, kus ma tahan nad siin võeras paikas saata?”
Teine ütelnud: “Mine õue, saada nad kivide ja kändude külge, aga ära hingeliste külge neid saada.”
Läinud õue. Õues võtnud naine vasksukavarda ja puhunud seda mööda. Kui siis löönud aiateibad pliks ja plõks. Tulist kiiru rutanud edasi.
Naine ütelnud siis teisele: “Nõnda läheb ta nüüd seitse penikoormat edasi, kes tal aga ees juhtub, sellesse ta puutub. Esiti surmab kohe, aga pärast teeb ta rabanduse haigust.”

E 22267 (4) < Ambla khk., Lehtse v., Tapa l. - J. Ekemann (1896) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kellel ravanduse haigus on, see peab pahema jala kinga kanna seest kolm korda vett rüüpama. Niisama ka aitab see, kui pahema käe pihupesa lakutakse risti, kolm korda.

E 22498/500 (9.2) < Haljala khk., Metsiku k. - Danel Pruhl (1896) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva.
Aga üks teine kartetav elukas on siitrahval, keda nad rohkem kartavad kui tonti, see on lendva. See toob loomadele haigusi, vahel harvast ka inimestele. Kelle loomase see haigus, lendva, puutub, jääb äkiste haigeks. Kui lendva südamese puutub, siis on loom kohe surnud, kui majale süssikonnasse puutub, jääb ka vahel elama, kui ruttu abi, "lendvavastust" saab. Kui loom ära sureb ja nahk seljast ära võetakse, siis võib küll näha, kust lendva on läbi käinud. See koht on loomal sinine, vahel ka must, mõnikord peab loomal ka auk seal kohas olema, kust lendva läbi käinud, et pane sõrm auku, augu ümbert must ja sinine, nii kui põlenud. Kui looma takkaotsast läbi käib, siis peab tagumine ots nõrgaks jääma ja n.e.
Lendva on teise kurja inimese töö, teine inime saadab teisele ehk teise loomale lendva. Lendva saab kurjast inimesest tehtud ja kuhu teda saadetakse, senna tema ka läheb. Vahel peab ka lendva muido saadetama, et kohta ei juhadata. Siis teeb ta seal kurja, kuhu ta aga juhtub, kes teel ette juhtub.
Lendval on ka veel teised nimed: vanakuri ja vanapaha, mõni ütleb ka lendvarabandus. Kui küssid, mis loomal viga oli, vastab: vanakuri ehk vanapaha käis loomast läbi ehk rabandus oli loomal, harvast ööldakse ka: lendva käis loomast läbi ja n.e.
Lendva saab kurjast inimesest nõiduse abil tehtud. Kolm rukki õlepead seutakse vana võrguniidiga kokku, vana kulunud särgisavast võetakse üks tükk riiet, selle sisse pannakse nõiutud soola ja süsi (ja ei tea mis veel), seutakse nartsunuustik õlepeadega kokku, nii et õlepeade terav ots ettepoole jääb. Õlepead ees, nartsunuustik rohtudega taga saadetakse lendva minema nõiduse sõnadega. Ja kuhu saadetakse, senna läheb. Targad peavad ka lendva nõiduse abil sellele tagasi saatma, kes esite lendva tegi ja välja saatis. Loomade arstimine lendva vastu on: Vana kulliga vaskrahade pealt kaabitakse noaga vaske ja piksekivist (piksekivi on pehme ümargune must kivi umbes kolm tolli läbi mõeta laius, mitte paksus, nairi moodi, olen ise seda kivi näinud) kaabitakse tolmu, ja siis seda vasetolmuga segamine antakse loomale rõõsa piimaga, vahel ka veega loomale sisse, pihutäis lausutud soola antakse ka loomale sisse. (Seda lausutud soola peeti ikka hädaajaks kodo, sest et arstid mõnel ruttu kättesaadaval ei olnud.) Anti ka loomale püssirohtu, terbendiini ja poomõli rõõsa piimaga sisse. Oli ka mitu muud arstimise rohtu ja viisi. Kui loom täis ja jämedas ajas, siis võeti kass, parem kui must kass oli, sellega kiibiti looma seljas. Olid ka oma sõnad, need olen unustanud. Püss laeti palja rohuga, sellega lasti kaks pauku risti looma kõhu alt läbi. Kui loom kartis, oli abi loota, aga kui loom ei kartnud, pidi uueste veel laskma. Võeti ka raudpann või ehk pada, pandi tuliseid süssi sisse ja looma nina alla, siis pandi püssirohtu süte peale, et põlema plahvatas ja suits looma ninase läks. Nii oli neid arstimise moodisid üsna paljo. Inimese arstimiseks lendva rabanduse vastu kõige parem rohi võtta püssirohtu viinaga sisse, mine voodi kasuka alla, küll higi kõik kurja välja ajab.

E 22668 (106) < Halliste khk., Kaubi k. - Hans Reissar (1896) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Ku õhtu kolme varba kurgu alt higi võtad ja sedä nuusuted, sis ei tule äkilist haigust.

E 22863 < Pilistvere khk., Kõo v. - Hans Keller (1896) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendav.
Võõsiki valdas oli rikka peremehel ika see õnnetus, et kõige parem lehm ära surnud. Noh, tark õpetab teda ja ta ootab aega kätte saada seda lendavat. Ka peab talle jälle hea lehm saama, on seks ju kasvatud ja jääbki järsku haigeks. Ja peremees jookseb suu juure ja puhub lehmale ninasse ja hoiab sõermed kinni, hõerub. Lehm sureb ikka ja lõikavad lõhki — lendav südames, seesugune lihapomm või kera ja pikk siidiniit järel. Nad võtnd selle välja ja teind suure tule karjamaale ja visand selle kera tulde. Kui tükk aega visisend, löönd pauh lõhki ja tuli surnuks. Aga sest ajast kadund lendav ja peremees kasvatab kõik head lehmad ja ükski ei sure enam.

E 229/230 (31) < Koeru khk., Ramma k. - M. Leppik (1884?) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Ravandusesõnad ja arstimine.
Kui inimesele ravandus tuleb, siis luetakse issameiet kolm korda põue. Ei aita see aga mitte, siis võetakse kolm tulist sütt, visatakse vette ja antakse see vesi haige kätte ära juua. Kui ei taha, siis pannakse vägise jooma.
Kolmandeks võetakse kolm vaskraha, mis enne viis aga nüid 1 ½ kop. maksab, tehakse tulega punaseks ja visatakse vette. See piab kurja haiguse kallalt ära ajama. Ravandus pidada kurja inimese töö olema.
Tulised süed lastakse kolm korda särgi suuaugust läbi põrandale kukkuda, pärast visatakse vette ja antakse haigelle juua.
Võetakse supilusikatäis vett ja 3-4 tilka lõnga (vitrioli) õli, segatakse segamine ja antakse haigelle juua.
See on eestlaste kõige parem rohi iga haiguse vasta.

E 23582 (69) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Et aga sauna arstimise ja kiige nõiduse asemeks on tarvitatud, seda tunistavad need järgmised tööd: puuki, lendvad, katku, halli ja luupainajad olla saunas tehtud.

E 23582/3 (71) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendvad, seda tehtud ka neljapäeva õhtu. Kuid ainult üksainus õhtu. Pääks võetud selle teha suur nõel ja taha pandud talle kivi või tükk tina. Kolm kord visatud teda üle pahema õla, öeldes: “Sünni eide linnukene, tõuse taadi tondikene! Käi üle maa, mere, käi läbi tule ja vee!” Nüüd pidi lendva ennast lihaks ümber muutma ja ka oma peremehe sõna pääle igasse kohta minema, kus see aga soovis. Terav ots käinud tal eel ja jäme ots see olnud tagapool.

E 24649/51 (4) < Ambla khk., Põriki k. - Otto Hintzenberg < Hans Anis (1896) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Eks ma ütelnd, et lendva!
Mehe hobune jäänud äkiselt haigeks. Arstinud teist ikka ka, kuid see pole aitanud. Pole muud nõu olnud, kui targa juure minna. Läinud siis ühte sauna. Seal elanud vanamees, kes hobuseid arstinud.
Sauna vanameest pole aga kodu olnud. Mehele tehtud ahjulaele ase. Kästud oodata, kuni vanamees kodu tuleb. Mees kobinud ahjulaele, heitnud sinna sirevile.
Vähe aja pärast tulnud vanamees koju. Naene, arvates et mees ahjul magab, rääkinud vanamehele, et külamees hobuse haigust arstima tulnud. Hobune olla äkitselt haigeks jäänud, vist olla lendva.
Vanamees naernud: "Ehehehee! Lenva nüüd! Kes siin paigas lendvat teha oskab. Pole muud kui rabandus!"
"Ära aga usu!" ütelnud naene. "On lendva, tunned ise valu!"
"On rabandus! Pole muud kui arstin.” Toonud kastist näputäie karvu, kõrvetanud ja pomisenud. Visanud siis üle pahema õla uksest õue. Ise läinud kambri, heitnud magama. Mees ahjul uinunud ka magama.
Hommiku koidu eeli ärkanud mees ahjul müra pääle ülesse. Kuulnud, vanamoor ütelnud kambris: "Paras, paras, eks ma ütelnud, ehk on lendva. Kannata nüüd. Nüüd tuli haigus hobuselt sulle omale." Viimaks viinud naene tuast nurgast reelaudi varva, peksnud sellega vanameest. Ise hüüdnud ikka: "Eks ma ütelnd, et lendva, eks ma ütelnd, et lendva."
Mees seda kuuldes roninud ahjult maha ja põgenenud koju. Kodu leidnud hobuse terve olema.

E 25138 (7) < Tarvastu khk., Vooru k. - J. Kuusk (1896) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendaja.
Tige peremees, kes näha ei tahtnud, et naabril hääd ja prisked loomad olivad, tegi ta loomadele lendaja. Lendaja oli kahest otsast teritatud puupulk, mida tegija pärituult minema viskas. Selle juures loeti sõnu. Lendaja pidi minema ja naabri karjast kõige lihavama looma ära "laskma". Üks lendaja laskis ikka üheainsa looma. Kui teist looma taheti lasta, siis pidi uus lendaja tehtama.

E 25327 < Oudova mk., Sträkova k. < Põlva khk. - Joosep Tamm (1896) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Veel rahvajutustus puukidest ja lindvatest.
Kudas nii laialt ja ühetasase jutustamisega vanarahvas puugist ja puugi tegemisest teavad, sellest olen juba mõnda kirjutanud, kuid teatan veel, et puugi tegemiseks pea kõige kulunud asjade lõpud kogutakse ja neid ühtekokku rehemaja katuse urka kõrgele pantakse. Seia peab siis puugitegija või elusse ristija kolm neljapäevaõhtad pimedusel käima ja neid puugiks ühinevat kraami kindla lootusega üksteisest läbi segama, et nad kõrd elama saavad, ja viimaks tegijat kõigesugumase tööde pääle teenima hakkab. Esimese neljapäevaõhtu järele ei ilmuda tegijale midagi elutsemist puugist, teisel neljapäevaõhtul hakata puugis saavad jaud igaüks eralde kigisema ja kägisema ja mille kohalt siis ka mõned nõrgad puugitegijad tegemise poolele jätta, asjad maha pilduda ja hirmu tunda. Kolmandamal neljapäevaõhtul segab tegija puukiks saavaid asju viimast kõrda, mille pääle asjad ka üheks kokku läevad. Ja sellega on puuk valmis, kui tegija ristib nüüd oma parema käe nimetetud sõrmest kolme veretilga väljalõikamisel ja puugi pääle tilgutamisel puugi enesele ära. Sellega on siis tegija puugile või kurjale oma henge pääle koolmise ära andnud ja kinnitanud, ja puuk peab teda surmani teenima, et elu ausa ja rikkust ei puudu. Et aga ka puugist lahkuda saada aga siis, kui puuk peremehe tööd ei jäksa kõrda teha, nagu liivast köist, liivast kuhja, kotiga tuult kanda. Peremees peab puuki aga väljasaatmisel ja kodutulemisel valvama, et teised kurja takistust ei teeks ja puuk peremehe vastu kardetavaks surmajaks ei saaks. Puuk tehakse: põranda pühmedest, luuatükist, vihatükist, peaharja tükist, viisu ja kota tükkidest, kulbi ja rattarummu tükast kokku, ka hobuse kabjad ja saba. Ühe vana ja puugiuskuja mehe takant, kes eestlane ja siin Venemaal elab, leitud üle paarikümne aasta tagasi tema aidast karjuse läbi puuk ülesse. Karjuse juttu aga imestetu ja kästu puuki salaja külarahvale näha tuua. Karjus toonud ka. Puuk olnud kaks või kolm jalga pikk, kätega ümbre keha võtta jämedus, mis kirjust püksiriidest õmmeldud, pää koera moodi mustast riidest ja saapanaelad silmadeks, händ hobusejõhvist (sabast) pantud, jalgu ei olnud, kuna keha kõigesugumaste kaltsudega täidetud. Seda asja seletas nüüd üks tõsine vanamees minule, et asi just nii olnud. Lindva aga ei olla muud kui kurja ja kadeda inimese viha, kes teise inimese või elaja külge lööb ja surmab. Lindvat leitavat sia rasva sisse sagedasti kinni olema, kus ta sõrmejaku pikkune kõva lihatükk olla, ees jooksva ots peene, aga tagumene jäme.

E 25379/80 (5) < Tarvastu khk - Joh. Vaine < Jaak Vaine (1896) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendaja jää pääl.
Üks mees tahtnud talvel jää ajal hobusereega Peipsi järvest üle sõita. Kesk järve kohal nägi mees, et jääd mööda otsegu mõne terava riistaga tõmmatud kriips teest risti üle käis. Ei pannud teine sellest tähelegi. Andnud hobusele piitsa ja sõitnud edasi. Aga niipea kui hobune selle kriipsu kohale jõudis, kukkus ta aeste vahele maha ning toss olnudki väljas. Nüüd oli mehel aru käes et lendaja nool ta hobuse ära surmas. Kui mees esmalt selle kriipsu või joone pääle oleks trehvanud, siis oleks ta ise valmis olnud.

E 25901/2 (4) < Kadrina khk. - Otto Hintzenberg < Toomas Vall, 78 a. (1896) Sisestas Pille Parder 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva ehk rabandus.
Lendva saadetakse sõnade abil loomale. Kes lendvasõnu oskanud, see võinud rabandust saata ja ka jälle parandada.
Imastu mõisa karjane olnud niisugune hambamees, kes oskanud lendvat saata. Võtnud kätte, saatnud Moe mõisa täkule lendva. See jäänud puruhaigeks, heitnud pikali, pole jäksanud ülesse tõustagi. Herra teadnud, et Imastu karjane lendvasõnu mõistab. Saatnud kohe teumehe karjast kutsuma. See tulnud, lugenud lendvasõnad ära, hobune saanud terveks. Saanud herralt 5 rubla tervekstegemise eest. Paari nädali pärast olnud teisel hobusel rabandus. Herra saatnud jälle karjatse järele. See teinud teise hobuse ka terveks. Põle veel paari nädalatki mööda läinud, kui juba kolmas hobune haigeks jäänud. Nüüd saanud herra aru, et karjane ise rabandust saadabki. Lasknud karjatse sinna kutsuda ja ütelnud: “Kuule, karjane, kui sa oma tempusid ei jäta, lasen ma sulle vitsad anda! Kasi nüüd koju!” Karjane läinud koju, hobune saanud terveks. Pole enam edespidigi sääl mõisas hobuseid rabandusesse jäänud.

E 27045 (8) < Pärnu-Jaagupi khk., Pööravere k. - M. Morritson (1896) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabanduse vastu.
Kolm rabantust tulivad nelja tuule poolt: homiku, lõuna, õhtu ja põhja poolt.
“Kus te lähte kolmekesti?” - “Meie lähme luuvalu tegema.” - “Minge, minge, minge! Mina tahan teile vastust saata."

E 272 (24) < Jõhvi khk.- J. Seland (1893) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kellel langetõbi peal käib.
Saab teda kolm kord vastapääva ümber keeratud ja selle inimesele pealae peale katsuda rist teha, et verd välja tuleb, ja üks väikene leivatükk võtta, selle risti verega tehja veriseks ja temale seda siis süia andma, et ta ära sööb. Siis kaub see tõbi temast üsna ära.

E 27608 (193) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1896) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004, parandas Salle Kajak 2006
Kui äkine haigus on, siis tuleb kolme veevlitiku suitsu ninase lasta, siis saaja terveks.

E 27611/3 (1) < Pöide khk., Saareküla k., Vana-Löeve t. - Juhan Rattas (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004, parandas Salle Kajak 2006
Äkine haigus
Äkine haigus piab teise kurja inimese töö olema, mis teisele saadetakse. Seda saadetakse mitmet moodi: 1) raudkivi päält, 2) maamulla päält ja 3) väravalaudade vahelt.
Mis raudkivi päält saadetakse, on nõnda kange, et võtab kohe looma, kellele ta saadetakse, ära. Kui loom üles leigatakse, siis näikse sealt kohast, kust ta läbi läinud on, liha sinine ja mäda olevat. Siis on kohe aru käes, et äkine on looma ära võtnud.
Maamulla päält on saatus kergem kui raudkivi päält, aga siiski võtab ta looma hinge seest ära. Olgu siis küll, kui talle kohe appi saad ja vastast leiad.
Väravalaudade vahelt saadetud äkine on kõige kergem. Ta ei võta mitte nii järsku ära, vaid vaevab ainult looma, misläbi ta lahjaks ja inetumaks jäeb. Ja kui sa mitte toherdama ei hakka ehk arsti ei otsi, siis pärib ta ka pitka aja pääle looma ära. Sia ja inimese elu ei võta ta mitte, vaid ainult vaevab neid kangest, mõnikord ka paar päivi.
Kes äkist oskab saata kellegiga ehk kellegi pääle pahandab, siis on kohe äkine teise loomade kallal. Kui aga vihaalusel loomi ei ole, siis saadab ta kohe inimese enese kallale.
Nimetud haigusele saab järgmiselt abi pruugitud. Kui loom haige on, siis lastakse talle püssirohusuitsu, antakse ka tihti püssirohtu rõõsa piimaga sisse. Veristakse, mis järgmisest tehakse: Leigatakse haige looma kõrva ehk saba sisse nuahaav, lastakse sealt kolm tilka verd ja antakse kas leivatükiga ehk rõõsa piimaga loomale sisse. Tuuakse põhja poolt katuse küljest samlaid, õuevärava alt mulda, leigatakse vanu luuatükka ehk katukseräästast õlgi ja suitsetakse nendega.
Inimesel, kui tunda on, et äkine pääle tuleb, siis imegu vassaku käe nimetisesõrme otsa kolm korda. Lastagu tõrvasuitsu. Toogu ukseläve alt mulda, tuapühkmeid ja suitsetagu nendega.
Keegi mees täädis tõendada, et haiguse võis haigusesaatjale tagasi saata, kui ta aga oma ema venna (Arilase Mardi) käest õpetud sõnu pruukis, mida praegus kirjutamata jätan. Nimetud haigus kutsutakse ka mõnes kohas rabanduseks.

E 27612 (5) < Pöide khk. - Juhan Rattas (1986) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kes äkist oskab saata kellegiga ehk kellegi pääle pahandab, siis on kohe äkine teise loomade kallal. Kui aga vihaalusel loomi ei ole, siis saadab ta kohe inimese enese kallale.

E 27612 (6) < Pöide khk. - Juhan Rattas (1986) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Nimetud haigusele saab järgmiselt abi pruugitud. Kui loom haige on, siis lastakse talle püssirohusuitsu, antakse ka tihti püssirohtu rõõsa piimaga sisse. Veristakse, mis järgmisest tehakse.
Leigatakse haige looma kõrva ehk saba sisse nuahaav, lastakse sealt kolm tilka verd ja antakse kas leivatükiga ehk rõõsa piimaga loomale sisse. Tuuakse põhja poolt katuse küljest samlaid, õuevärava alt mulda, leigatakse vanu luuatükka ehk katukseräästast õlgi ja suitsetakse nendega.

E 27613 (7) < Pöide khk. - Juhan Rattas (1896) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Inimesel kui tunda on, et äkine pääle tuleb, siis imegu vassaku käe nimetisesõrme otsa kolm korda. Lastagu tõrvasuitsu, toogu ukseläve alt mulda, tuapühkmeid ja suitsetagu nendega.

E 27613 (8) < Pöide khk. - Juhan Rattas (1896) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Keegi mees täädis tõendada, et haiguse võis haiguse saatjale tagasi saata, kui ta aga oma ema venna (Arilase Mardi) käest õpetud sõnu pruukis, mida praegus kirjutamata jätan. Nimetud haigus kutsutakse ka mõnes kohas rabanduseks.

E 27735/6 (180) < Ambla khk., Jootma k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui elajas on rabandusesse ära surnud, siis noaga ühe tõmmamisega elaja kõrva otsast tükk ära leigata ja sipelgapesasse viia. Nii kaua liigutada, kui sipelgad ta ära on viind, siis peab rabandus senna tagasi minema, kust ta on saadetud.

E 27738 (191) < Ambla khk., Jootma k. - Joosep Neublau (1896) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004, parandas Salle Kajak 2006
Kui elajas rabandusesse ära sureb, siis leigatakse kolm tükki liha ja pandakse ahju põrandakivi alla. Siis hakkab see inimene põdema, keda arvatakse rabanduse olema teind. Kui lihatükid on ära põlenud, siis sureb see rabandusetegija ka ära.

E 27799 (2) < Narva l. - Johannes Sirdnask (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004, parandas Salle Kajak 2006
Kui lehma piim paksuks ja punaseks jääb, siis on lendva alt läbi löönud. Abi peab targa kääst otsima.

E 27803/4 (32) < Narva l. - Johannes Sirdnask (1896) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004, parandas Salel Kajak 2006
Lendvad tehakse nõndamoodi: pannakse nõel laua ääre peale, otsaga sennapoole, kellele lendva tahetakse saata, siis loetakse üheksa korda issameied, hüütakse üheksa korda kurja - ja lendva läheb minema. Kui aga on keegi kellegile midagi kurja teinud, näituseks looma ära teinud, ussid piima ehk leiva sisse pannud ehk n.e. ja kui kahjukannataja pahategijad ei tea, siis paneb ta kausi ääretasa vett täis, torkab nõela tömpotsaga käsna ehk korgi sisse ja laseb nõela vee peale ujuma. Kuhupoole nõela terav ots seisma jääb, sealpool elabki kurjategija ja kahjusaaja saadab talle karistuseks lendva kaela.

E 29512 (3) < Võrumaa - Anton Suurkask (1896) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lindva löömise vastu mage searasv soojaks ajada, sulatada ja (paar naela) elajale (hobusele) sisse anda (pudelist) - hobune maha võtta, rahulikult pidada, kuni hobune ise üles tuleb. Rõivastega kinni katta. (Rabandus).

E 29989 < Halliste khk. - Hans Sulsenberg (1897) Sisestas Pille Parder 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendaja.
Ühel Koriste perenaisel jäänud lehm äkiste haigeks. Lehm pasandanud ja ei söönud enam. Perenaine ütlenud kohe: lendaja ehk kuri nool olla lehmast üle käinud. Mintud siis selleaegse kuulsa arsti juudi Eldse juure abi otsima. Arst annud rohtu ja ütlenud, et kuri silm olla lehmast üle käinud. Õpetanud veel: kui keegi asja otsima tuleb, et siis midagi anda ei tohi, küll ta siis tunda saab, et ta vaest looma enam ei piina. Perenaine annud lehmale rohtu sisse ja otse selsamal ajal jäänud teise tare peremees haigeks. Pühapäeva hommikul tulnud teise tare lesk ja palunud jutluseraamatud. Ütlenud, et mees olla käskinud tuua. Kohe aru käes, et teise tare peremees lendaja lehmast läbi saatnud. Ei ole raamatud antud. Perenaine hakanud sajatama ja ütlenud: “Las ta kannatada, nagu minu kõige parem loom peab kannatama.” Lehm saanud terveks ja niisama ka teise tare peremees.

E 30368 < Väike-Maarja khk., Kullenga v. - Gustav Maasi (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Ka usuti seda, et mitmed peremehed on lendvarabandust teinud ja seda saatnud ka tuules minema, ja kuhu see tuulehoog on puutunud, se olnud surija siis, oli see luom ehk inimene.

E 30950 < Tarvastu khk., Tossu k. - Joh. Vaine (1897) Sisestas Pille Parder 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendaja on üks paha nool, mida kuri inimene välja saadab tõisele kahju tegema. Lendajad saadetud enamiste Venemaa poolt küljest(?)*. Korra sõitis mees hobusereega Peipsit mööda. Äkitselt kukkub hobune aeste vahele maha ja valmis ku tint! Mees vaatas ümbrust teraselt järele ja nägi, et hobuse kohalt jääd mööda, otsegu mõne terava rauaga tõmmatud kriips pikuti järve edasi jooksis (läks). See oli lendajast, kes ta hobuse enda õnneks võttis, järele jäänud.
* See jutuke on ennemalt, sest et teda siis õigesti meeles ei olnud, valeste üle kirjutatud. Ülepea teadvad siitnurga rahvas lendajast või lendvast väga vähe rääkida.

E 31249/51 (3) < Tarvastu khk., Vooru v. - Johan Kala (1897) Sisestas Pille Parder 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva lehma lasknud.
Voorus oli kord ühel vanaeidel õieti ilus lehm olnud, teised imeldanud alati, kuidas vanaeit nii tugevat lehma saab pidada. Vanaeit käinud aga tuulispeaks ja toonud teiste inimeste heina ja viljaõnne omale ning nuumanud sellega lehma. Kord aga sattunud eit poolkogemata teise vägevama eidega riidu ja selle tagajärg olnud pahem, kui eit arvatagi võinud. Ta arvanud, ega teiste inimeste pahad sõnad tema lehmaksele midagid teha ei saa, sest et tal lehm igasugu kahetuse vastaste segirohuga üle määritud olla.
Ühel hommikul, kui eit lehma lüpsma läinud, karjatanud lehm valjuste, viskanud maha, seputanud jalgu ning surnudki ära. Vanaeit ehmatanud sarnase juhtumise üle ära, et enam midagi oma tarkusega peale ei oskanud hakata. Viimaks kutsunud külast paari meest abiks ning nüüd hakanud uurimine peale ja uurimisel tulnud avalikuks, et lendva lehmal südame, kopsu ja põrna puriks lasknud, sest need kohad olivad puruks ja sinise verega kaetud. Nüüd tuli eidel ka riid teisega meele ja arvas kohe õiged teed leidnud olevat. Ta kahetses küll, et oli unustanud lehma lendva vastu kaitsemata.

E 31291/2 (6) < Tarvastu khk. - Jann Sikk (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva.
Herra peksnud ühte meest mõisas. Mees läinud kodu ja mõtelnud, kudas herrale seda kätte maksta. Läinud targa juurde nõu küsima ja rääkinud targale oma häda. Tark ütelnud: "Kui sa mu vaeva ära tasud, võin herrale teha, mis su süda igatseb.” Mees lubanud. Selle pääle läinud tark, võtnud kolm külma sütt ja puhanud peo päält minema. Kohe hakanud söed põlema ja kadunud mehe silmist. Tark ütelnud: "Kui sa kodu saad, siis on herra valmis!" Mees maksab palga välja ja läheb kodu. Kodu saades kuulnud, et herra äkiste ära surnud.

E 31645 < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < Jaan Kõrvel (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendvategija.
Korra löönud lendva ühel peremehel noore lehma ära. Peremees hakanud ka lendva jälgi lume peal otsima, sest kui lendva talvel käivat, siis olevat temal alati jäljed lume peal tagan. Peremees leidnudki lendva jäljed ära. Olnud, nagu oleks tõrvast köit seal kohal veetud, kust lendva olli läinud. Mees läinud jälgi mööda ikka edasi, seeni kui ühe sannamehe tua juures äkisti jäljed ära kadusid. Mees ka läinud sinna sisse, näinud: vanamees istunud ahju peal ja teinud lamba jalaluust pille. Mees kohe sannamehelt pärima, et mis see nendega teeb. "Need on lendvad!" kostnud vanamees vastu. Lendva otsija ehmatanud niisuguse vastuse üle ära, pole enam midagi küsinud, vaid läinud ära. Sestsaadik ei käinud lendva enam selle peremehe elamisen, kui ta selle sannamehe juures käis.

E 31648 (13) < Võnnu khk. - Peeter Rootlane (1897) Sisestas Pille Parder 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui elajalauda uks põhja pool on, siis löövat lendva palju loomi ära.

E 32115/6 (5) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee v. - Mart Aija (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
[Lendava valmistamine.]
Mõisasulased olnud korra metsas puid raiumas, olnud lõuneaeg ja nemad istunud tule ümber lõunat söömas. Mitmest asjast olnud juttu. Viimaks langenud ka jutt rabanduse ehk lendava peale. Kõik põlastanud seda, et kuidas see võimalik olla ja teise inimese ehk loomale lendavat saata. (Siin meie pool kutsutakse lendavat mõnikord ja enamiste alati rabanduseks ehk läbilööjaks.) Üks nende seast aga ütelnud: “See ei ole miski suur kunst. Kui teie seda näha soovite, võin minagi seda teha. Tähendage üht teatud puud ja minge seda vaatama. Teie leiate, et see vigastud on." Kõik olnud sellega nõus ja ütelnud: "Mõisa tiige kaldal tee ääres, kust meie iga päev läbi käime, on suur mänd, mis alles homikul üsna terve oli. Sellega võid sa proovi teha, kui sa nii tark oled." Mees lubanud seda teha. Ta lõiganud kasepuust ligi kolme tolli pitkuse ja ühe tolli jämeduse pulga ja käskinud, et iga mees ühe salaliku märgi sinna peale lõikaks, millest ta pärast pulka ära tunda võib. Kui pulk märgitud olnud, võtnud mees teda oma kätte, pomisenud paar sõna iseeneses ja viskanud pulga ilma vaatamata vasaku käega mõisa poole ja ütelnud ise: "Õhtul võite seda pulka tähendatud männa seest leida." Kui sulased õhtul mõisa juurde tulnud, läinud nad joonelt mända vaatama ja leidnud ka tõeste, et pulk täielt männa sees olnud. Pulk võetud välja ja iga mees tundnud teda sellesama olevat, mida ta märkinud. Mees seletanud teistele, et ka niiviisi mõeldud loomasse ehk inimese pihta võib saata. Mitmed tahtnud küll tema saladust rohkem teada ja küsinud, kuida seda teha võib. Mees aga ütelnud: "Ei mina teile rohkem ei õpeta. Võib olla, et teitel mõne sees tõuseb kuri nõu teise inimese ehk looma elu võtta ja korra seda teeb, see sest enam lahti ei saa. Ta peab alati loomade ehk inimeste peale rabandust (lendavat) saatma." Teisel päeval, kui sulased jälle metsa läinud olnud mänd ära kuinud.

E 32116/7 (6) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee v. - Mart Aija (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
[Lendaja.]
Üks peremees olnud oma sulase, tüdruku ja 12ne aastase pojaga seltsis heinamaal. Tüdruk olnud nii rahutu ja hoidnud ennast ikka nii hästi töö juures kui ka söögitundidel teistest eemale. Peremehe poeg aga püüdnud salamahti teada saada, mis tüdruk peaks tegema. Ta läinud salani tüdruku järele põesaste vahele ja näinud, et tüdruk murdnud väikese kaseoksa, keerutanud sellest nuuriti (tagurpidi) võru ja visanud seda minema, misjuures ta ise ütelnud: "Tuule taeva pihta." Võru tulnud üle poisi pea vuhisedes ja kiunudes ja läinud metsa. Poiss jooksnud isa juure ja rääkinud sellele, mis ta näinud. Kui tüdruk tagasi tulnud, kutsunud peremees teda enese juure ja küsinud tüdrukult: "Kuule, Kai, mis sa seal põesaste vahel tegemas käid, mis võrusid sina tuule taeva pihta saadad?" Tüdruk näinud, et tema saladus peaaegu avalikuks tulnud, ei ole ka suuremat salanud, vaid ütlenud: "Ma saatsin rabandust. Minu vanemad õpetasid mulle rabanduse saatmise sõnad ja nüid sel päeval, kui neid mulle õpetadi, ei saa ma rahu, vaid pean saatma. Et mul kedagi vihameest ei olnud, et tema enese ehk tema looma pihta saata oleks võinud, seepärast saatsin ma tuule taeva pihta. Teistel päevadel ei tule mul neid meelegi, aga sel päeval, kui neid mulle õpetadi, pean ma neid saatma. Kui ma ei saada, siis on mul nii raske vaev, mis mind päris nõrgaks teeb."

E 32231/2 < Kadrina khk., Hõbeda v. - Alfred Konstantin Kivi (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva.
Üks naine tulnud linnast. Öö jõudnud peale ja naine läinud ühte kõrtsi öömajale. Kõrtsis jäenud aga naine äkitselt raskeste haigeks. Kõrtsirahvas pannud tema ahjulaele, kus ta kolm päeva olnud. Kui ta kolme päeva pärast paremaks saanud, palunud ta kõrtsirahvalt ühte kinganõela. Kõrtsirahvas andnud. Naine pannud nõelale jämeda nööri taha, lasknud selle üles pilvetesse ja ütelnud ise: "Näe nüid. Tema tegi ühe looma lendvast vabaks ja saatis mööda maad, et haigus inimestesse hakkaks. Ma oskan ka loomi terveks teha, aga ma ei saada maad mööda, kus haigus inimestesse hakkab, vaid üles, kus haigus puudesse ehk maa sisse läheb. Tema aga saadab mööda inimesi. Ma olin väga raskeste haige ja ma ei võinud midagi teha. Nüüd ta aga piab näha saama, mis ta saab. Ta piab sinnasamasse kohta surema, kus ta praegu on!"
Kord olnud üks kõrtsiesine rahvast täis. Korraga olnud vingumist kuulda ja üks kinganõel tulnud läbi aiateiba. Nõelal aga olnud nöör ja nööril sõlm taga. Sõlm hakkanud teibasse kinni. Nõel löönud suure ajuga ümber teiba ja jäenud kinni. Oleks ta aga edasi läinud, siis oleks ta inimestesse läinud, ja see, kes nõela alla oleks sattunud, oleks lendvasse jäenud.

E 32296/7 < Saarde khk., Kilingi v. - M. Saul (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kuidas lendva saatjat nõiuti.
Kord veerenud (tulnud) kanamuna ühe talu karjalauda ukse ette.
Üks lammas, kes selle muna katki tallanud, surnud silmapilk, lendajast läbi löödud, ära. Taluperemees, kes selle muna tükkisid oli näinud, võtnud raudlabida ja kannud labida peal munatükid enese ja naabri talu piirikivi peale ja põletanud seal ära.
Paari päeva pärast olnud kuulda, et naabri peremehe noor täkkhobune lendajast läbi löödud, ära surnud.

E 32467/8 (8) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kuidas üks mees oli äkisest (lendavast) ära surnud.
Kord surnud ühe mehel järsku lehm ära. Mees arvanud see hakanud haiguse (ka:lendav) olevad. Ta läinud targa juure ja räekinud asjalugu sellele. See vaatnud vee pealt ja ütelnud, et lehm äkise olla ära surnud ja et see teise kurja inimese tegu olla. Andnud mehele pudeliga vett kaasa ja käskinud seda kodu ligidal tee peal vastu põhjatuult laheta, sest siis minna pea peale selle sealt teed mööda kedagi sealt perest, kust äkine olla saadetud, ja saaja haiguse oma kätte tagasi.
Mees tulnud koju ja teinud kõik nõnda, kuda tark oli teda õpetanud. Pea peale seda läinud naabri peremehe 19-aastane poeg sealt sõnnikukoormaga kautu. Sinna kohta jõudes kukkunud poiss korraga maha ja tema teine külg jäenud kangeks ja hingetumaks, kuid hobune aga läinud sõnnikukoormaga ikka edasi.
Poiss kidunud kaks nädalid ja surnud siis ära. Nüüd saanud mees aru, et tema lehma surmaja muud keegi ei olnud, kui naabri peremees.
Tuleb veel juurde lisada, et see lugu paari nädali eest siin ligidal sündinud.

E 32476 (12) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui inimene põhjatuulega äkise haiguse jäeb, siis olla see kange ära arstida.

E 32516/7 (1) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendav.
(Kõik kunstid, mida olen juba varemalt saatnud, loomade rikkumise ja surmamise üle, puutuvad äkilise kohta, kuid ainult nime "lendav" ehk "äkine" pole ma neis pruukinud. Nõndasama ka inimeste kohta.)
Lendav, mida Saaremaal ka äkiseks nimetakse, saadetakse mitmel viisil:
Pilpaga: See ei olla kange - tehja looma vähe haiglaseks.

E 32517 (2) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
[Lendva saatmine].
Rahadega: Vana 2-kopikalisega - see olla juba õige kange, aga ei olla surmav; vana 5-kopikalisega - see surmada kohe looma ära, aga inimese tehja ta raskeste haigeks.

E 32517 (3) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
[Lendva saatmine]
Lihaga: Pannakse värset liha laudaukse alla ehk kaevu juure enne elajate väljalaskmist ja kui nüüd loomad sealt kautu käivad, jäevad need kohe haigeks ja surevad ära.

E 32517/8 (4) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
[Lendva saatmine]
Kana munadega: Pannakse kanamunad elu peale heinde sisse, lauta sõnniku sisse. See olla väga kange ning surmada looma kohe ära, kui loom juhtub nendesse puutuma ehk nende peale astuma. Kui aga inimene need munad ära sööb, jäeja kiduraks.

E 32518 (5) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
[Lendva saatmine]
Nõndasama saada ka inimese sõnnikuga saadetud. See olla veel kangem ning loom jookseda kohe tühjaks.

E 32518 (6) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
[Lendva saatmine]
Püssilaskmisega: Maalitakse ukse ehk laua peale verega inimese ehk looma kuju ja lastakse püssiga sellele kuuli südame kohta. Siis surra soovitav inimene ehk loom kohe ära.

E 32518/9 (7) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
[Lendva saatmine]
Pühkmetega: Pühitakse matsapäeval pärast päevaveeru ahi kolm kord ära ja viiakse siis need pühkmed suure neljapäeva öösel sinna laudaukse alla, kuhu äkilist soovitakse saata, ja lausutakse selle juures: "Liha luhta, luu mulda!"

E 32519 (8) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
[Lendva saatmine]
Kolme kala hännaga: See olla ka kange.

E 32519 (9) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
[Lendva saatmine]
Kala silmadega.

E 32519/20 (10) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
[Lendva saatmine]
Kolme tulise terasetüki peal ning igaühe peal hingetu hernes, rukihüiges ja püssirohi. See olla kõige kangem, surmada kohe ära ja jätada augu järele, kus ta läbi olla lainud. Hernid, mis tulise terase peal äkise saatmiseks pruugitakse, saab järgmisel viisil kasvatatud: Võetakse kolm päeva enne jüripäeva ussi pea, pannakse selle sisse mulda ja herneterasi ning viiakse see kuhugile kõrvalise paika, nagu aida alla, ehk teise säärase paiga peale. Sügisel võetakse herned kaunade seest ära ja pruugitakse neid äkise (lendva) saatmiseks. Need herned, mis siis kauna sees kõige enam varre vastus seisvad ja lahjad ning väetimad välja näitavad, (hingetu), need olla need kõige kangemad äkise saatmise juures.

E 32520/1 < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Abinõud äkise (lendava) vasta.
Kui see liha, millega äkilist loomadele on saadetud, ennemine kätte saab, kui loomad pole veel temasse puutunud, ning see sipelgaste pesase viib ja käega sinnapoole kolm korda lööb, kus saatja arvatakse olevad, ja ütleb:"Sipelgad, viige kätte!" - siis minna haigus selle inimese oma kallale tagasi, kes seda on saatnud.
Kui loom äkises on, siis lüiakse kolm korda rihmaga ehk vööga looma, siis tulla üks vahe, kas loom sureb, või jäeb ta eluse.
Vana rattarummu läbi saab üheksa korda vett lastud ja selle veega haiget looma pestud.

E 32527 (13) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar < O. Põld (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Potermanni kolin.
Vanal ajal läinud Rahuste all üks suur purjulaev hukka. Laev kõige kraamiga ja meestega vajunud merepõhja. Nüüd olla iga aasta selsamal ajal seal kohas kolinad kuulda. Laeva pottermann kolistada hukkaläinud laeva peal kraami.

E 32666/7 < Saarde khk. - M. Saul (1897) Sisestas Pille Parder 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendav.
Kord löönud lendav ühe peremehe hea piimalehma läbi. Peremees läinud targa juurde abi otsima. Tark õpetanud: “Mine kodu, otsi laudaukse alt sõniku seest, kui sa sealt midagi leiad, siis vii see naabri krundi piirikivi peale ja põleta tema kolme kadaka puuhalu peal ära ja too tuhk kodu. Ja kui keegi teilt midagi küsib, siis andke temale seda ühes selle tuhaga.” Peremees läinud kodu, otsinud laudaukse alla ja leidnud verise seasüdame. Ta võtnud labida ja viinud teda piirikivi peale ja põletanud kolme kadaka puuhalu peal ära ning toonud tuha koju. Teisel päeval tulnud naabriperenaine ja palunud leesikas leivajahu võlgu. Lendava saaja peremees annud jahud ühes tuhaga. See läinud kodu. Varsti oli kuulda, et naabriperemees kanges lendavavalus ära surnud.

E 32683 (3) < Väike-Maarja khk., Kullenga - Gustav Maasi (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Ravanduse haiguse vastu kiidetakse hea olema, kui pastlikannast vett jood, siis saama sellest abi.

E 32899 (37) < Narva - Johannes Sirdnak (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva tegemiseks võetakse suur pastlenõel, pannakse talle lõng taha, heidetakse lõngale kolm sõlme otsa, lausutakse sõna peale ja lastakse minema. Kui proovi tahetakse teha kas heaste võtab siis lastakse ta enne läbi verstaposti lennata. Kui ta postist kohe augu läbi lööb, siis on ta tubli küll ja tapab ka jalapealt, teise korra laskmise ajal seda, kellele ta soovitud.

E 32925 (1) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl < J. Pluumann (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva.
Kaks peret olnud ligistikku ja ei tea, misläbi nende vahel pahandus on juhtunud. Teine neist olnud teatud lendvategija ja ka nõid. Kord on teine mees väljal härgadega künnud. See mees, kes teatud lendvategija olnud, kõndinud teinepool põldo metsa ääres. Äkkiste kukkunud künnimehel teine härg adra ette maha ja olnudki surnud.
Siis olnud selgesti teada, et teine lendva saatis.

E 32925/6 (2) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl < M. Pluumann (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kaks peret olnud ligistikku, teine olnud mõisa välja- ja ka metsavaht, teine olnud kõrtsmik. Kõrtsmik olnud nõid ja lendva tegija ja saatja. Ei tea, mis asja vaht mõisas kõrtsmiku peale on kaevanud, seal jäänud ühel nelipühi pühade ajal äkiste väljavahi härg haigeks. Arstitud seda niikaua, kui hakanud jo toibuma. Siis jäänud jälle väljavahi lehm äkiste haigeks, arstitud seda ka, see hakanud ka jo kõndima. Siis jäänud väljavahi kõikse parem lammas haigeks. Seda ei ole enam arstima hakatudki, see surnud ära. Siis hakatud otsima, kas majas midagi paha asja leida on. Leitud lee põhjast tuha alt suur uss. Võetud põletatud see tuhaks, tuhk pantud püssi sisse ja lastud kõrtsi poole. Surnud lamba sisikonnad võetud ka seest välja, põletatud ära ja tuhk külvatud õuevärava ja laudauste alla. Lamba keha on nahaga tükkis metsa maha maetud.
Sest ajast ei ole lendvad enam tulnud. Kõrtsis on selle järele mitu looma haigeks jäänud.

E 32926/8 (3) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva arstimiseks on kõikse parem vastus. Kui nääd, et loom lendvas haige on, siis puhu looma ninase nii paljo, kui jaksad. Pane tulega süsi panni peale, hoia looma nina all, ja pane natuke püssirohtu senna peale, nii et püssirohu suits looma ninase läheb. Võta püss ja laadi sellesama looma karvatopiga, lase kaks pauku risti selle looma kõhu alt läbi, teine kord teiselt poolt. Kui loom paukusid kardab ja jooksu läheb, siis on loota, et loom terveks saab. Aga kui loom ei karda, siis peab veel muid abisid otsima. Kaabitakse vaskraha kulli pealt vaske, piksekivi tolmu, püssirohtu ja antakse loomale rõõsa piimaga sisse. Kampri viina ja ka mitmed muud asja antakse loomale sisse. Üks vanaeit ütles, kõikse parem lendvarohi on: võta pihutäis soola, pane looma suhu ja vett peale, nii et alla läheb. Muidugi peab ka lauta, õue ja tuult soolaga valgustama, see on, soola igale poole viskama. Lendva nimed on: kuri käis loomast läbi ehk võttis ära; loomal oli paha sees ehk paha võttis looma ära; rabatus käis loomast läbi ehk viis ajataha. Ega see jumala haigus olnud, oli teise kurja inimese töö. Nii antakse temale mitu nime, aga lendva nime ei taheta palju nimetada. Kus susi räägitakse, seal susi liigub. Lendva tegemine peab olema: vastuoksa aarikane puu, sulest saba taha ja rukkipea ninaks, nõiasõnadega minema. Lendva tegemine, teise inimese higi korjamine, hobuse jala kinnipanemine, nõiduse arstimine. Need tarkused peavad kõik ennevanast ühest suurest raamatust õpitud olema, mis endiste inimestel on olnud, harvast mõnel. Sel raamatul olnud mustad lehed ja valge kiri. Mõni ütleb, et seda raamatud on kõik mõistnud lugeda, kes aga kätte sai, Aga mõni ütleb, see üksi on seda lugeda mõistnud, kellel see raamat oli. Aga kellel see raamat oli, selle hing on tõeste kuradile saanud. Selle inimese surnukeha juures on jo enne matmist mitmed märgid nähtavalle tulnud, nii kui: kaarnad on seal katuksel lendanud, lakkas on musta põleva silmadega kassi nähtud, puusärk on liiga ränk olnud, et hobused ei ole vedada jaksanud, mõnel on puusärk koguni lõhkenud ja enne matmist on jo mõnel vaimusid ja kodokäijaid nähtud j.n.e. Aga kui see inimene on ära surnud, siis on ka see raamat ära kadunud, nii et seda kuskilt ei ole leitud. (Nii siitrahva suust mitme kääst kuuldud ja korjatud. Aga need vanad inimesed ütlevad ikka: kui mina veel noor olin, siis ehk see vana inimene rääkis nii, aga rääkis paljo, ma olen ära unustanud.)

E 33314/5 (5) < Halliste khk., Uue-Kariste v. - Jaak Sõggel < Peeter Sõggel (1896) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Mis tülitamisest tulnud.
Kord oli ennemuiste kaks perenaest, kelle piirid ligistikku, teineteisega kõvaste tülitanud, nõnda et hambad just risti. Kohe teisel päeval olnud ka teises talus üks lehm lendajast läbi lastud, teisel päeval niisama jälle teine lehm. Perenaene arvanud seda teise talu perenaese süüks, kellega ta hilja oli tülitanud.
Perenaene läinud siis nõia juure nõu küsima, kes tema lehmad oli õige lendajaga läbi lasknud. Nõid õpetanud, et mustaverd mees, suure nina ja punaste silmadega olevad.
Perenaene teadnud nüüd kindlaste, et see tema üleaedse töö oli olnud.

E 33319/20 (11) < Halliste khk., Uue-Kariste v. - Jaak Sõggel < Johan Viidik (1896) Sisestanud USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kuida lendaja puu sisse läinud.
Vanal ajal elanud üks mees, kes kangeste lendajad kartnud, tema olnud sellest elukast palju kuulnud ja sellepärast pannud see teda õige mõtlema.
Ühel päeval, kui see mees metsas puid raidunud, kuulnud ta, kuida nagu keegi kuul vuhisedes tema kõrva äärest mööda läinud, ja kuulnud siis jälle, kuida ta plaksatades ühe puu sisse läinud.
Mehel kadunud selle korraga kõrvakuulmine suutumaks ära. Paari nädala pärast hakkanud tal kõrvad jälle terveks saama ja pärast seda kuulnud mees endistviisi jälle edasi.
Kui nüüd mehel kõrvad terveks saanud, läinud ta metsa seda puud järele vaatama, kuhu lendaja sisse oli läinud. Ajanud puule koore päält maha ja näinud siis, kuida suur auk puu seest läbu olnud, koor olnud aga puu pääl terve.

E 33474 (30) < Otepää khk. - Johann Kukrus (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabanduse arstimine.
On mõni loom ehk inimene rabandust saanud, siis puhutakse talle sooja hingeõhku ninast sisse, tehakse pea aurutust ja antakse võid-leiba, millele issameie peale on loetud, sisse. Siis saab rabandusest terveks.

E 33576/7 (1) < Tarvastu khk., Vooru v. - Johan Kala < Mats Alber, 61 a. (1897) Sisestas Pille Parder 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Tõrkendaja lendva.
Kord oli üks Tartumaa peremees oma mõisaherra viha ala sattunud. Nüüd kiusanud herra teda ja lasknud alati peksta. Tarklane kullelnud kõik kohad läbi, kust selle vastu abi saada, aga ei leidnud omalt maalt niisugust tarka, kes oleks julgenud mõisaherra vastu üles astuda. Kõik kartsivad, et mõisaherral seitse Moosest on ja selle läbi neile kätte saab tasuma. Viimaks kuulnud ta Viljandimaa targast tõrkendajast ja tulnud tulnudki kord selle juure õnne katsuma ja see võtnud teda ka lahkeste vastu. Kuulas tema asja ära ja ütles: ”Ole julge, pojuke, küll pead peksust peasema.” Õhta videvigu aegus võtnud kolm tulist tulehüst ja pannud neid õue paeapõhja peale, puhkunud peale ja söed tõusenud kui iilgavad tähed lendu ja lennanud Tartumaa poole ja tark ütelnud: ”Vaata, need võtavad nüüd sinu herra hinge.” Tarklane läinud tänades kodu ja kuulnud, et herra tõisel õhtul äkiste ära surnud. Nõnda oli tema oma vihamehest valla saanud.

E 33622/3 (6) < Suhhum-Kalee < Jüri khk. < Jõhvi khk. < Lüganuse khk. - Johan Pihlakas < J. Brandvaht (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendav.
Lendav ehk rabandus on, nõndapalju kui mina kuulnud olen, üks ja seesama. "Ää rabatud!" või "lendav läbi löönd!" oli Jüri kih. kui ka Simbirski eestlaste seas (Jõhvist ja Lüganusest pärit) tihti kuulda. Rabandust võida ainult mõni kuri inimene, kes seda saladust kuidagi vanakurja käest on omandanud, teise loomale ehk inimese endale saata. See olla üks äkiline ja raske haigus, mis looma või inimese "just kui hoavletega läbi lööb", ja mille vastu raske olla abi leida. Kõige kergemini võida seda haigust "soatja ise ohutada", kui ta teada on ja teda maksu eest palud, või mõni "nisuke inime, kes rabanduse sõnu oskab". Rabanduse soatja võtta "peotäie jumalavilja", lugeda salasõnu pääle ja saata ikka ainult allatuule minema. Kes siis ette juhtuda, sellele ta külge lüia. Igakord ei trehvata ta ka mitte hingelisi, vaid hingetuid, nagu näiteks metsapuid, kes siis kohe ära kuivada. Kes ligidal olla, need võida kuulda, kui rabandus nagu kuul vingudes või jälle nagu parm pirisedes mööda läheb. Et ta tuulega tulla (lennata), sellep. hüütavatki teda lendavaks. Ka ei minna ta õigest sihist iialgi kõrvale. Kõige kangem rabandus olla see, mis kuiva rapperukkidega ja kõheda tuulega saadetakse, kõige nõrgem kaljaraba ja pehme tasase tuulega. Ka ei pea lendava saatja muidu saama ära surra, kui kedagi ei leia, kellele oma kunsti ("kuintsi") võiks pärandada. Pärandaja peab aga niisugune olema, kellega "vanaperemees" (kurat) kõigiti rahul on.
"Üks rabanduse soatja käind korra meda õuet, voadand ja mõeld: "Eh hea kõhe tuul, hästi mõnus lendavat minema soata!" Vott ja soatki; lendav läind nagu kuul vingudes minema. Tüki aa pärast tuld vaene saunik (saunamees) ja hakand soatjat paluma:
“Sa pead ikka neid rabandusesõnu teadma, ole hea mees ja aita mind, mo hobune rabati künnivaole ää. Tuli tuulega vingudes, just kui hoavletega lõi hobuse läbi. Kui abi ei soa, olen, vaene mees, ige kimpus!”
Tark käind meda õuet, pomisend ise: "Pagan teab, et just sinu hobune ette juhtus! Tahtsin nalja teha, ei soatki kanget, panin kaljaraba kuiva viljale hulka, on siiski mehine küll old." Siis lugend tark lendavasõnu sinnasama poole, kus ta teda esteks soatis, ja käskind meest hobuse juure tagasi minna. Mees läind ja hobune oldki terve.”

E 34256/7 (2) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine < A. Tõllasson (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendaja pudrupajas.
Korra olivad pererahvas kõik põllu pääl töös. Perenaene keetis neile kodus õhtusöögiks jahuputru. Et elumaja ööseks liig soojaks ei läheks, valmistas ta õhtusöögi all koja juures. Kutsunud karjase abiks pudrupada mäele tooma. Keset õue kohal lennanud üks veike must asi üle perenaese õla otse pudrupatta. Puder hakkanud selle järele kihisedes üle pajaääre välja jooksma. Kui perenaene risti ette heitnud, jäänud pudru jälle vagusaks. Pudru vaagnase tõstmise juures leidnud perenaene pajast ühe kadakase pulga, millel mõlemad otsad teravaks olid tehtud. See tegi pudru perenaese meelest nii läilaks, et ta teda perele andmise asemel põrsaste ette viis. Need põrsad, kes putru said, lõpnud aga kohe ära. Nüid oli perenaesel aru käes, et lendaja see kurjategija oli, kes põrsad ära surmas.

E 34257/8 (3) < Tarvastu khk - Joh. Vaine < A. Tõllasson (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendaja valmistamine.
Keegi saunaeit tahtnud oma talu loomadele lendaja läbi viga sünnitada. Pole aga ise lendajat valmistada mõistnud. Läinud targa juure nõu kuulama. See varsi õpetama: "Kui tahad, et loomadele veidi viga sünnib, siis võta lepapuust pulk ning tee ta mõlemad otsad kolmetahilise pastlanõela moodu teravaks. Tapa siis must kukk ära, võia pulk musta kuke verega ja saada minema. Enne lahtilaskmist ütle: "Nipet näpeti mööda!" Aga kui tahad, et loomale rohkeste viga saab, siis valmista pulk pihelgast ning tee niisamuti. Tahad aga, et loom kohe peab surema, siis tee pulk kadakasest puust. Seda lahti lastes ütle: "Surma siit, surma säält." Saunaeit teinud siis targa õpetust mööda kadakase pulga ning saatnud minema. Varsi peremehe kõige parem lehm äkiste valmis. Seda tegi saunaeide lendaja.

E 34259 (4) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine < A. Tõllasson (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendaja leiva sees.
Perenaene läinud töörahvale õhtuoodet põllule järgi viima. Viinud sooja leiba. Teel näeb perenaene: üks sitikas lennab ruttu ku tulenool tema poole. Sitikas lennanud otse leivapoole sisse ning jäänud seisma. Perenaene lõikanud pererahva juure jõudes leva katki, leidnud säält seest ühe puupulga millel mõlemad otsad teravaks olid tehtud. Katsunud pulka noaga lõigata, aga nuga ei lõikanud.

E 34407/9 < Jüri khk., Kurna v., Loo - Jüri Kurgan (= Jaan Saalverk) (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendvast.
Lendva üle olen mina siinse kolme-nelja valla vanemate inimeste käest teateid kuulanud ja otsinud, kui muud rahvaluulet olen käinud korjamas ja kirjutamas. Aga suur jägu neist on ikka vastanud, et nemad ei teagi, mis lendva on, ega ole seda kuulnud. Ainult mõne üksiku suust olen nüüd hilja aja eest kuulnud, et lendva pidada rabandus olema. Rabandust olla väga mitmet seltsi, mõni lahjem ja nõrgem, mõni kangem, mõnele pidada rohud veel abi saatma, mõnele mitte. Kõige kangem rabanduste hulgast olla aga lendva. Teda pidada, ka nagu teisa rabandusi, nõiad või kurjad inimesed saatma.
Kurnal elanud mõne aja eest ka üks suur nõid või kunsimees, praegu on tema lastelapsed ju vanad inimesed. Teda hüütud vallarahvast "hullude hull", kõik kartnud teda. Kord lasknud ta hulga nõelusse metsast koju tulla ja saatnud nad siis oma vihaaluste loomade sisse, et nad ära surnud.
Tema olla ka lendvat mõistnud teha ja saata kellele tahtnud. Ükskord tulnud talisel ajal mil karjaloomad reial on, lendva (rabandus) reialuse taguväravatest suure kolinaga ja mürinaga sisse ja tapnud silmapilgul talus kõige parema härja ära.
Rabanduse eest hoidmiseks kantakse kolmetahulist kinganõela alati ligi, naesterahvad toosis, meesterahvad mütsi sees. Nüüdsed nooremad inimesed jätavad aga ju selle moodi maha. Ennemuistsed meesterahvad kannud ka poolikuid hobusekinga naelu taskus, rabanduse eest hoidmiseks.

E 34704 (10) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. - Danel Pruhl < Sohvia Pruhl (1897) Sisestas Pille Parder 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Mardus, tont ja kodokäija läheb siin vanarahva jutus tihti segamine. Küsisin ühe vanainimese kääst: “Kas tead, mis on mardus, ehk kas oled teda näind?” Tema vastas: “Mardust mina ei ole näinud, aga kui mina veel noor olin ja mõisas käisin, nägin tonti. Meie läksime õhtu pimedas suure seltsiga kodu, siis tuli Kavastu mõisa poolt ja läks Annikvere poole. Oli kui tulekuul, tagant oli lai kui sabaga täht. See ööldi tont olema. Mõned ütlesid, see on lendva, kelle külge see läheb, ei sel enam elulootust ei ole. See on mõnest kurjast inimesest saadetud.” Mardus ööldakse see olema, kes öösel kolistab, kus kedagi ei ole, kodokäija peab ka vahel kolistama, kas nad üks on, ei tea mina.

E 34704 < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. - Danel Pruhl < Sohvia Pruhl (1897) Sisestas Pille Parder 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Öösesed nägemised nimetakse vahel silmakummitus.
Kord on Palmsi mõisa karjaaias laus üks vaimutütruk haige olnud. Nähtud: üks uhkes valges riites naisterahvas läinud üle karjaaia lattu, mintud vaatama, ei ole kedagi olnud. Siis on teada olnud, et see tütruk ära sureb, sest see oli jo tema mardus. See on pääva ajal olnud.

E 34737 (3) < Saarde khk., Jäärja khk. - A. Kuningas (1897) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Vana mees ei tahtnud kuidagi hinge välja visata, küll pihtis õpetaja. Ei ole keegi asi aitand. Palunud poega, et selle kasekännu maha raiuks, mis värava taga seisab. Poeg toonud selle kännu ära, annud vana mehe kätte, see võtnud säält hulga kasteheinu välja. Poeg küsind kus need sinna saanud. Isa vastand: “Saatsin mina lendjaks ja ei tahnud teistel kahju teha, lassin kännu sisse. Käsnud poega kännu ahju visata. Poeg visand kännu ahju. Vanamees surnud kohe ära keige oma lendjatega.

E 35582 (4) < Ambla khk., Jootma v. - Joosep Neublau (1898) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabanduse haiguse vastu olla hea püssirohtu, rebasekakku ja lendvakulda sisse võtta.

E 35591 (8) < Ambla khk., Jootma v. - Joosep Neublau (1898) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui lendva ravandus on, siis kusta pahema jala pasli kanda ja ära juua. Tõeste abi tuleb.

E 36346/7 < Põltsamaa khk. - Martin Luu (1898) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kuidas lendvad tehtama.
Võetama kolm pihlakapuu pulka ja pistetama neist pulkadest suur kotinõel läbi ja siis lastama nimetisesõrmest kolm tilka verd neile pulkadele peale. On nii ära tehtud, siis puhutama läbi heinatordi, pilliroo läbi ehk kõrkjate läbi kolm korda läbitorgatud pulkade peale ja siis olla lendva valmis. Niisugune lendva ei olla mitte surmav, vaid ainult kergelt rabav, mis heinatordist puhumise läbi elu on saanud. Kõige kurjem olla niisugune lendva, mis pilliroo läbi puhumisest endale elu on saanud. Kui pilliroo läbi sündinud lendva kellegile loomale ehk inimesele peale minna, siis tuua see sellele kohe surma. Kõrkja läbi puhutud lendva olla jälle kergem kui pilliroo läbi sündinud lendva. Mõnikord tuua kõrkja läbi sündinud lendva sellele loomale ehk inimesele kohe surma, aga vahest rabama hoopis kergelt, mõnikord olla niisuguse lendva rabamine ka elukardetav.

E 37527 (18) < Jüri khk., Kurna - Jüri Kurgan (= Jaan Saalverk) (1898) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabanduse vastu kasvavad haavametsas kõrge mägede otsas musta marjadega "rabanduse rohud", neid põletakse süte peal ja lastakse seda suitsu haige loomale. Ka keedetakse neid ja antakse seda vett sisse. Mõne talu rahvas on suvel hoolsad neid korjama, aga mõnes talus ustakse, kui rohtusi saab korjatud, et siis ka rabandus tõeste tuleb, aga kui rohtusi ei saa korjatud, siis ka rabandust ei tule.

E 37991 (7) < Suure-Jaani khk. - Ernst Saabas-Ilmatar (1899) Sisestanud USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendaja.
Ühes kõrtsis aetud lendajast juttu. Keegi pole täädnud, kust ja millest lendaja saab. Seal seletanud vana kõrtsimees, et tema oskada küll lendajat teha. Teiste nõudmiste pääle hakanud ta siis ka tegema. Ta võtnud ühe peeru, mille kumbkid otsad juba ära olla põlenud. Selle pääle teinud ta nua, seda kolm korda kõvaski pääl tõmmates, teravaks ja lõikanud peeru ühe otsa kolme kanti, tahulise nõela moodi teravaks ja panud selle risti lava ääre pääle. Siis pomisenud ta mõne sõna ja peerg lendanud, tuld ja suitsu järele jättes, nooli kiirusel vastu seina. See olnud siis lendaja. Palgi koor, kuhu lendaja oli puututanud, olla päält terve olnud, aga palk ise seestpoolt koore alt purustatud kui sodi.

E 38448 (16) < Kose khk., Oru v., Kuusiku t. - Tõnu Wiedemann (1899) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Vanal ajal on palju igasuguseid nõidasi olnd, kes head ja kurja teind, aga enamjägu old nende tiud kurjad kui head. Kui neil kellegille kurja ei ole olnud teha, siis olnd nende rahu kadunud. Kord on üks rabanduse saatja omale moa sisse augu teind ja rabanduse senna auku saatnud, kui tema kellegi loomi ei ole tahtnud rabada. Selle järel, kui tema rabanduse auku on juhtind, old see auk verd täis.

E 38833/4 (4) < Viru-Jaagupi khk. - Alfred Konstantin Kivi < Kaarel Remmert (1899) Sisestas Pille Parder 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendvasõnad.
Maarja kihelkonnas Porkuni vallas Kadila külas tee ääres peres old üks vanamoor suremas. Põle surd, muudkui vaakund aga mitu päeva. Vahest oli rahuline nagu surnu, teinekord tõust aga jälle elule. Surra põle saand.
Korra äästand poiss aia taga põldu. Jätt äästamise katki ja läind vanaema vaatama. Vanaema old ahju taga õlgede peal. Vanaema hakand rääkima: “Kulla laps, kas sa teed seda, mis ma sind käsin?”
Poiss vasta: “Eks ma või teha.” Vanaeit hakanud sõnu lugema ja käskind poissi neid järele üelda. Poiss üeld ikke vanaema järele. Saand sõnad otsa, old vanaema surd. Poisil jäend need sõnad aga tervelt pähe. Mõeld, et mis sõnad need on.
Õues hüpand tall ikke kivi otsa ja kivi otsast maha. Poiss hakand neid sõnu tallele lugema. Saand lugend - tall pikali, surd. No ei poiss ole parata saand, muudku tunnistanud teistele üles, mis sündinud. Teised küll poisile ütlema, et miks sa võtsid ja miks sa võtsid need sõnad, aga mis enam võis teha.
Need sõnad olivad lendvasõnad. Nendega võis kõiki korrapealt surnuks lugeda. Surres ei sure aga inimene, kel need sõnad on, enne ära, kui saab need sõnad teisele and. Sellepärast see vanaemagi vaakus mitu päeva.

E 39268/69 (4) < Kadrina khk., Palmse v. - Anton Seemann < G. E. Esvalden (1899) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kuidas mees lendvat tegi.
Kord usutanud mees teist, et tema teeb lendvat, teine pole uskunud. Esimine lubanud proovi teha ja teinudki. Võtnud ühe puulaastu poetanud kolm korda ümber pahema reie, pannud siis kaenlaalt varrukasse, siis pühkinud kolm korda parema käega mööda paremat kätt, pühkides lükanud laastu ühe ligidal oleva härja poole. Kohe kukkunud härg pikali maha ja hakanud mölisema. Teine mees ehmatanud seda nähes ära ja tahtnud härjale appi tõtata, esimine aga trööstinud: “Pole viga, saab jälle terveks." Läinud selle peale mõlemad edasi, tagasi vaadates olnud härg jälle jalul - vaputanud aga veel.

E 39278 (1) < Kadrina khk., Palmse v. - Anton Seemann (1899) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendvasõnad.
Tere, tere, lendvakene,
kust sa tuled, lendvakene?
kui tuled tuulest, lendvakene,
Kui tuled lõunest, mine põhisele
üle üheksa mere. Aamen.
Kolm korda edasi-tagasi ühe hingega lugeda.

E 39278 (2) < Kadrina khk., Palmse v. - Anton Seemann (1899) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
[Lendvasõnad]
Oh, Maria aita kolmest hädast —
tuulest ja veest ja rauast;
need tulised kuldsed mõõgad,
need saada kaugele meist ära
üle üheksa mere. Aamen.

E 39280 (1) < Kadrina khk., Palmse v. - Anton Seemann (1899) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabadusesõnad.
Ühed rabadusesõnad olla ka niisamuti, kui need pistisõnadki.
Sina rabad ühe korra, mina raban kaks korda, sina rabad kaks korda, mina raban kolm korda j.n.e. kunni üheksani. Neid sõnu peab ka üheksa korda ühe hingega edasi-tagasi lugema. Lõpetuseks olnud veel kakskolm sõna, neid aga lugija enam ei mäletanud.

E 39280 (2) < Kadrina khk., Palmse v. - Anton Seemann (1899) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabaduse vastu loomale peab veel hea olema püssi risti lasta ees kui ka taga otsas.

E 40107 (101) < Torma khk. - Ed. Õunapuu (1900) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui loom rabatud on, siis on tarvis ta tulega ümber piirata, mispääle ta terveks saab.

E 40296 (14) < Kadrina khk., Palmse v., Sagadi k. - Danel Pruhl < Juuli Einberg (1900) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui inimesel pisti kuskilt kohtalt äkiste torkab, siis peab ütlema
Pisti torkab mind ühe kõrra,
mina pistan kümme korda vasta.
Ise peab siis kümme korda noaga senna haige kohta ossatama. Pisti peab kaduma.

E 40343/5 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee v. - Mart Aija (1900) Sisestas Pille Parder 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Ühes jõeäärses külas elanud kaks peremeest üsna teineteise ligidal, teine teinepool jõge kohastikku. Esimene elanud kaunis jõukalt ja rikkalt, teine aga igatpidi vaesuses ja puuduses. Alati olnud tal loomade surma ja muud õnnetust, kuni ta viimaks vaesuse pärast koha pealt lahti saanud. Seda kohta võtnud viimaks üks teine mees oma kätte. Ei paremat sugugi, alati olnud äkeldased loomade suremised, kunni ta ka viimaks pidanud koha lahti lastma. Niiviisi katsunud seal mitmed, ei paremat kellegil. Selle vastu aga elanud esimene peremees teinepool jõge ühetasa rikkalikult edasi.
Viimati tulnud üks Vijandi poolt mees selle vaesema koha peale, mida mitmed peremehed ennem juba lahti lasknud. Ümberringi olevad naabred keelanud teda küllalt, et ta seal ometi kuidagi elada ei saavat. Aga mees ei olla sest hoolinud. Toonud oma kraami ja loomad sinna talusse ja hakanud tööd tegema. Loomi ei olla tal rohkem olnud kui kaks hobust ja kaks lehma. Juba kolmandamal päeval kukkunud üks lehm keset õuet maha ja lühikese ajaga olnud surnud. Peremees läinud tuppa, toonud tuast laetud püssi, pööranud surnud looma selili ja lasknud läbi looma jalgade teise pere poole laengu välja. Õhtul saanud külarahva käest kuulda, et teises peres ka lehm äkitselt ära surnud. Läinud mõni nädal edasi. Tulnud sõnnikuvedamise aeg. Olnud juba mõni koorem põllule viidud ja tüdruk hakanud jälle ühe koormaga minema. Niipea, kui koormaga keset õuet jõudnud, langenud hobune aiste vahele maha ja olnud pea suremas. Peremees, kes rehe all teist koormat peale pannud, näinud seda, jooksnud ruttu tuppa, toonud tuast püssi, võtnud hobuse lahti, pöörnud selili ja lasknud laengu jalgade vahelt läbi teise pere poole. Hobune tõusnud üles ja saanud terveks. Natukese aja pärast tulnud teise pere peremees sinna ja ütelnud, et tal kõige parem hobune rehe all äkitselt ära surnud, palunud lepitust ja tunnistanud üles, et tema läbi kõik endised peremehed koha pealt lahti saanud, et ta nende loomad kõik rabandusega ära oli surmanud ja neid sel viisil koha pealt ära minema sundinud. Nüid katsunud ta ka selle peremehe juures seda, aga see olla targem olnud ja saatnud püssilaskmise läbi talle omale haigusi. Mehed leppinud ära ja elanud pärast mõlemad ilusasti.

E 41177/81 < Karja khk. - J. Nau (1901) Sisestas Pille Parder 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Külmkingast.
Ma olen kuulnud külmkingast räägitavat, aga mitte mujal kui Saaremaal, ja sellepärast võib ka Saaremaad õigusega külmkinga isamaaks nimeta. Ja iseäranis räägitakse tema sündimisest mõnesugusi juttusi. Ühed arvavad, et külmking surnud koera lihast tehakse. Teised räägivad jälle, et lausujad ehk nõiad õhtuti oma suust õhku tuulde puhuvad ja sääljuures sõnu räägivad: “Mine ja tee selle ehk selle inimesele seda ehk teistsugu kurja.” Ja nenda, kui ma olen kuulnud, et elajaloom, kas olgu ta hobu, härg, lammas ehk missugune koduloom tahes, suur või väike, kes külmkingaga vastamisi läheb, see sureb. Aga kui ta külmkinga jälgedes juhtub, jääb alati raskeste haigeks ja väga harva on sel juhtumisel surma ette tulnd.
Niisamma räägitakse inimeste kohta, aga inimeste üle külmkingal nii suurt voli ei ole, et ta võiks neile surma tuua, aga alati haigust, olgu see missugusel kokkujuhtumisel tahes. Aga siis, kui inimene külmkinga eemalt näeb, peab kohe külmkinga kas salaja ehk kuuldavalt nimetama, siis jääb haigus tulemata. Aga nende külmkingade kohta ei või midagi parata, kes nägemata käivad. Muud märki neil ei ole, kui vilu tuuleõhk tuleb vasta ja siis on haiguse käsk käes, muud ei ole enam mõteldagi, kui heida voodise ja võta haigust kallale. Minu poolest kas mõnda nädalid ehk kuud kui on, käsk on antud, siis haigus tulemata ei jää, ükskord ika tuleb. Seda uskuvad mõned õige kindlaste. Haigused, mis külmking toob, on mõnesugused. Esiteks kange peavalu, teiseks luudevalu, äkine ehk rabandus, hall ehk viluhaigus ja veel mitmed sellesarnased haigused, mis inimesi vaevavad.
Üks jägu külmkingasi peab veel olema, mis üksnes siis tõbe toovad, kui inimene tema tee peale ette juhtub ja eest ära ei lähe. Nende kohta arvatakse seda, et need muud kedagi ei ole, kui surnud inimeste hinged, kelle üle üle veel pidamata on, kus teda peab pandama, kas hease ehk pahase paika. Seda külmkinga nimetab rahvas poolkodukäijaks ehk kodukäija pooleksvennaks.
Niipalju on ta päris kodukäijatest teist sugu, et ta koju maja juure enam ei lähe, kui ta säält kord on välja viidud. Tema on enamiste metsas nendasama kui külmkingad ja sellepärast kannab ta külmkinga nime. Külmking peab ka oma kuju ja näu poolest kahte sugu olema. Esimised ehk pahategijad, külmkingad, enamiste mustad ja hallid, aga teised, keda poolkodukäijaks ehk kodukäija pooleksvennaks kutsutakse, olla kõik valged ja sellepärast arvavadki rahvas neid surnud hingedeks.

E 4210 < Oudova mk., Sträkova as. < Põlva khk. - J. Tamm Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lindva.
Tihti tulla ette, et lindva elajad ära lööda ehk vähemalt rabandada. Ka inimest lööda lindva ära. Niisugumane lindva olla ka kurja inimese tegu. Lindva kuul olla üks lihakombeline loot, millel üks ots peenikene ja eel jooksta, aga teine jäme ja tagumine ja sellesugumast kuuli olla löödud elaja seest sagedasti ülesse leitud. Vanarahvas jutustavad, et vanast läinud keegist üksikusse talusse. Kui võeras sissemineja ukse lahti teinud, näinud ta kuda mees pengi pääl istudes kõivuraakestest lühikeisi jakukeisi lõikanud ja võerast nähes kõiki neid valmistehtud jakukeisi enesele perse alla hakanud varjama. Aga mis veel kõrraga kohe perse alla ei saanud, need käinud nagu mehitsed ümbre perse lennates edasi, kuni kõik vagaseks jäänud. Võeras mees küsinud nüüd, mis need niisugumatsed asjad kõik olla, mille pääle lindvategija vastutanud, et need kõik tuulde jooksvad ja elaja surmajad lindvad olla. Kui võeras seda veel uskuda ei tahtnud, ütelnud ta: “Sa tead metsas üht tähtsat kõivu, siis lasen ma ühe nendest senna sisse jooksta.” Mees ütelnud nüüd ka tähtsa kõivu, ja lindva lastud välja jooksta. Kui siis pärast mõlemad kõivu vaatama läinud, olnud ka tõesti lindva kõivu sees.
(Selle jutu eesotsa tuleb nõnda parantada: “Metsavaht oli üht maharaiutud kõivu leidnud, milledel oksad külest raiutud, ja läinud taga otsides jälgi mööda ühe üksikuse taluse j.n.e.

E 42191/2 (21) < Simuna khk. - Voldemar Rosenstrauch (1901) Sisestas Pille Parder 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Töö- ehk laisa hobusele ei pea lendva iialgi külge hakkama, sellepärast et selle hobusele, kellele piitsaga rist ristluude pääle löödud on, see ei karda sortsi, ja tööhobune saab ju alati piitsa, muidugi juhtub sääl siis ka rist olema.

E 42377 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v. - Jaan Morisson (1902) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabanduse tegija ja rabanduse saatja.
Pärnumaal olnud üks suur nõid, nimega Hundi Hants, kis alati rabandusi olle teinud. Ükskord olnud Lehu külas ja Hüametsa külas äkiline loomade surm. Küll olle igatimoodi abi otsitud, aga ei ole ükski abi aitanud. Viimaks üks vana mees teadnud seda asja paremine seletada, et selle tõbe vastu ükski rohi ei aita, muudkui pead oma kahju kannatama, sest et Hants rabandused valmis teeb, ja jumal saadab sellele kelele, ta õnnetust tahab saata.

E 42941/2 < Pöide khk., Uuemõisa v., Tornimäe k. - Mihkel Pallas (1902) Sisestas Pille Parder 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Hiidlased olnud Laidus mõisa härgade karjas. Härjad hakanud ükshaaval meeste käest ära õnduma. Mõisavalitsus vaadanud surnud härjad üle ja et nende külges haava ega maas verd ei nähtud, siis saivad karjased süist lahti ja rabandus jäenud süidlaseks. Härjad olnud aga siiski hiidlaste tapetud. Nad teinud terava raudora tules palavaks, pistnud sellega härjale ihusse ja see surnud ära, ilma et veretilka oleks välja tulnud. Oli mõisavalitsuse poolt härg üle vaadatud, siis jäi hiidlastel aega küllalt üle teda küpsetada ja süia. Hiidlased söönud tule ääres härja liha, vaadanud elus härgade kohe ja ütelnud: “Kui nüid sureb, siis sureb see va kirju ää.” (Kirju oli kõiga rammusam.).

E 43913 (6) < Kuusalu khk. - Jakob Mikiver (1903) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendavasõnad.
Kustas' tuli tuulekane, kustas' lens lendävikäne? Kas tuli iäst, vai tuli lännest, poruteli pohjasesta, loksuteli lounne’esta? Anna abi Jeesuse Kristuse nimel ümmärdäjäle (ehk sulasele). (9 korda lugeda.)

E 43913 (7) < Kuusalu khk. - Jakob Mikiver (1903) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabajussõnad.
Meie Issand Jeesus Kristus, sel öösel, mil teda ära anti, võttis leiva, tänas, murdis ja andis oma jüngritele! Mine ärä, sina ruojane vaim, anna maad pühäle vaimule. Kus sa siis olid, kui Jeesus Kristus Jordani juel ristiti? - Maarja, pühä Jeesus tuleb, tulised, kuldsed miegad käes ja lüöb maha tämä leeri. (Kui kolm korda ei mõju, siis üheksa korda lugeda.)

E 43967/8 (c) < Kadrina khk., Palmse v. - Anton Seemann (1903) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Jutud lendvast.
“Vanamees, tõuse lendvaid saatma!”
Palmse vald käinud Jõhvis küidis. Kord läinud jällegi. Ilm ja tee olnud paha, jäetud tee äärde peresse öömajale. Südaööse kuulnud teekäijad korraga, et pere vanamoor ahjul magavat vanameest ülesse äratanud, üteldes: "Tõuse, va konn, ülesse, aga nüüd on hää lendvaid saata, õues on pära tuul.” Vanamees pole tõusnud. Vanamoor tulnud vähe aja pärast uueste äratama ja sedaviisi mitu korda, sest vanataat pole ikkagi tõusnud. Teemeestel tulnud viimaks hirm peale, et ei siin täna head lugu ole, hobused olnud ilma vahita rehe all, hakatud kohe edasi sõitma.

E 4468 (99) < Vaivara khk., Repniku v. - Aleksander K. Feldbach (1893) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Jutt.
Kord istus keegi noor neiu nenda kahe peegli vahel meie tuntud kunsti pärast. Äkitselt läks uks lahti ja üks must koer jooksnud tuppa. Neiu näinud koera nägu peeglist, ehmatas ja langes poolsurnult kiljatades maha. Saanud langeva haiguse ja surnud mõne nädala jooksul ära. (Jutustaja tõendas tõe olevat.)

E 45227/8 < Paistu khk. - J. Turp (1905) Sisestas Salle Kajak 2004, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Olnud kord ilus jaanipäeva laupäev, vana taluperemees Jaan kündnud rõõmsaste oma kesapõllul, kui korraga karjapoiss sinna jooksnud ja teadustanud, et lendaja lehma läbi lasnud. Jaan jätnud kohe hobused seisma, vaatanud lehma järele ja läinud otseteed nõia juurde. Nõid elanud Viljandi linnas. Nõid ütelnud, et mis läinud on läinud, seda tagasi enam ei saa. Aga et lendaja edaspidi enam läbi ei laseks, selles õpetanud nõid järgmist rohtu: natuke maad sarve hakatusest tulla puuriga auk sisse lasta, natuke elavad hõbedad sisse panna ja siis vahaga pealt kinni kleepida, nõnda et elavhõbe sinna sisse igaveste peab jääma, siis ei saavat lendaja, keda tõine kuritahtlik inimene saatvat, mitte enam kahju teha. Teine kord lõppenud jälle selsamal Jaanil lambad kõik ära ja tema kaevus olnud alatasa otsalõppenud hiiri. Et teada saada, kust see kõik tuleb, teinud Jaan jällegi reisi nõia juurde. Nõid ütelnud, et lambad selleperast otsa lõpevad, et kaevus äralõppenud hiiri on ja et seda vett lammastelle juua antakse. Hiired toovad aga kaevu keegi kuritahtlik inimene, kes sellega siis kahju teha saab ja et seda inimest kätte saada, pidada üks äralõppenud hiir kaevust välja võtma ja teda vaevama, siis vaevatavat ka seda inimest, kes hiired kaevu toob. Jaan nõnda ka teinud. Ta võtnud hiire ja pannud ta kuuma ahju, sedamaid hakkanud ka nende saunanaene kanged valu karjuma. Jaan lasknud naest hulga aega karjuda, võtnud siis hiire ahjust välja ja ka naese valu jäänud tagasi.

E 46889 (14) < Palamuse khk., Kuremaa v., Vinni k. - Hans Karro (Karu) (1909) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Markusepäeva nimetakse ja kardetakse kui surma ja õnnetuse päeva. Sellel päeval ei ole mitte küntud, et loomadest keegi äkitselt ära surra ei võiks.

E 46948/9 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Jaak Sõggel < Peet Karu (1909) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kuida lendaja kätte saadud.
Lendaja oli sulase lehma läbi lasknud ja lehm oli ära surnud. Vaesel mehel olnud lehmast väga kahju, sest temal ei olnud jõudu, et omale uut lehma muretseda.
Sulane-mees läinud nõia juurde nõu küsima, kuida lendajale tema kuritööd kätte tasuda. Nõid õpetanud: “Tee pihlakapuust neli risti ja risti otsad õige teravaks. Käi siis kolm neljapäevaõhtud kusagil risttee pääl valvamas. Kolmandamal neljapäevaõhtul pista ristid igaüks ise teeharu pääle maa sisse ja kui siis lendaja tuleb, tulgu ta siis mistahtesugust teed mööda, küll ta siis risti teravate harude otsa kinni jääb. Siis on lendaja sinu käes ja võid temaga teha, mida ise tahad.”
Mees teinud nii, kuida nõid oli õpetanud. Kui ta kolmandamal neljapäevaõhtul ristid iga teeharu pääle maa sisse oli pistnud, jäänud ta lendajad ootama. Ei läinud kaua, kui lendaja suure rutuga tulnud, jäänud aga esimese risti otsa kinni. Mees kohe suure kuusekaikaga lendajale valu andma, et tema kuritööd kätte tasuda. Aga lendaja hakanud rabelema ja pääsenud esimese risti otsast lahti. Tahtnud siis suure rutuga teist teeharu mööda edasi minna, kuid sääl olnud jälle õnnetuseks rist ees, ja nii jäänud ta selle otsa kinni. Seniseks, kui ta rabelenud, et lahti saada, olnud mees kohe kannul ja annud kuusekaikaga nii matsusid, et ta viimaks poolhingetult minema pääsenud.
Mees muretsenud omale uue lehma, kuid nüüd ei tulnud lendaja teda enam kiusama, kuna ta varemalt mehel kolm lehma oli läbi lasknud.
Nõnda pääsenud mees nõia õpetuse järel lendaja kiusatusest.

E 46949/50 (2) < Saarde khk., Voltveti v. - Jaak Sõggel < Peet Karu (1909) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kuida lendajast lahti saanud.
Ühel talumehel ei olnud loomade pidamisest sugugi hõlpu. Ikka üks teise järel saanud nad lendajast läbi lastud ja lõppenud otsa. Kui talumees küll uued ostnud ehk kasvatanud, ikka neile kah seesama lugu.
Hää nõu kallis, talumees läinud viimaks „pusija“ juurde abi paluma. „Pusija“ keeranud viinapudelid põlvekeeri otsas kolm ringi peripäeva, vaatanud siis viinakirjast ja vastanud: „Sinu laut on ära nõiutud ja lendaja laseb su loomad kõik läbi. Kodu minnes vaata kohe järele, sinu laudal on põhjapoolses küljes lae all auk, säält käib lendaja sisse. Pane pihlakapuu pulk augule ette ja tee augu ümber seina pääle viis viienurgelist risti. Küll me siis näeme, kas lendaja veel sind kiusama tuleb.“
Mees läinud kodu, teinud „pusija“ õpetuse järel ja sellest päevast kadunud lendaja ära.

E 46950 (3) < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Peeter Sõggel (1909) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendaja.
Ühel sulasemehel surnud lehm ära. Mehel olnud lehmast kahju, läinud nõia juurde nõu küsima, mispärast lehm ära surnud.
Nõid vaatanud viinakirjast ja ütlenud, et lendaja lehma läbi lasknud. Käskinud kodus lehma lõhki lõigata ja järele vaadata.
Mees läinud kodu, lõikanud lehma lõhki ja leidnud sisekonnast rusikasuuruse kivi sarnase kuuli, kellel mõlemad otsad natukene teravamad olnud. See pidanud lendaja olema.
Mees viinud lendaja nõia kätte ja palunud, et nõid selle ära hukkaks.

E 46950/1 (2) < Viljandimaa - Jaak Sõggel < Mari Sõggel (1909) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendaja.
Ühel vaesel mehel surnud lehm ära. Mees läinud lehmal nahka maha võtma, et sedagi veel ära müüa. Nülgimise juures leidnud mees lehma naha vahelt pihlakapuu pulga, kellel mõlemad otsad teravad olnud.
Et aru kätte saada, kuida see pihlakapuu pulk lehma naha vahele saanud, ehk kas ta õige pihlakapuu pulk pidi olema, viinud mees seda targa kätte.
Tark vaatanud ja vaatanud kaua aega sarnast asja, kuid viimaks seletanud: „See pihlakapuu pulk on lendaja, mida kuri inimene sinule kiusatuseks selga saatnud. Hää oli, et sa seda minu kätte oled toonud, küll mina kurjategijale kätte maksan.“
Mees läinud kodu, olnud rõõmus, et lendaja tegijale kätte maksetakse.

E 47628 (10) < Oudova mk., Sträkova k. < Põlva khk. - J. Tamm (1911) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Hilja jutustas vanamees: Olnud Liivimaal piirielanikud pahad inimesed, keda alati kardetud, iseäranis kariloomade pärast. Neil saanud lüpsilehm otsa. Nülgimisel tulnud ilmsiks, et loom lindvalöötud ja lindva ise ka nagu lihapulk iseäralde lehma lihas olnud. Pea aga tulnud paha talust vana naisterahvas ja võtnud lindva omale ja läinud siis sõnalausumata kodu poole tagasi?! Nii meie päevil teatud usu kohta!

E 48678 (185) < Viljandi khk., Uusna v. - Johan Evert (1895) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kes kõige enne näeb, et elaja lendaja (ka äkiline haigus) lasknud on, puhugu teiste täädmata elajale elavat õhku ninasse, siis saab loom terveks. Teine rohi: lõigatagu haigel loomal kõrv katki, võetagu säält verd ja aetagu teda elajale sisse.
Lastagu püssile soola sisse ja lastagu kõhu alt läbi, saab kah terveks. Kui loom ometigi ära sureb, siis ei tohi nahka ära võtta, vaid peab ühes nahaga auku ajama, muidu võtab selle haiguse tagasi.

E 49735 (51) < Võnnu khk., Kurista v. - K. Loskit (1915) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabanduse vasta.
See laul “Keskel selle elu sees, üks surm on meil ikka”, ja 3 issameiet.

E 50098 (8) < Kuusalu khk., Viinistu k. - Samuel Lilhein (1916) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Seespool loomalauda seinas olla üks terasest asi, kas nuga või kinga- ehk pastlanõel poetud; see olla kaitseabinõuks lendjahaiguse vastu olnud.

E 50168 (2) < Maarja-Magdaleena khk. < Tartu l. - R. Kosso (1917) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabandusesõnad.
Lindevalle, lendevalle, sinisiiva linnukene, punapääga pääsukene, üle ilma, suure järve, üle ilmatu kiriku, üle karvatu kabeli, säält mingu häda mereje, mere külmile kivile, merepõhja põrandulle.
Need sõnad luges isik, kel suus ühtegi hammast ei tohtinud puududa, leiva pääle. Leiva otsast lõigati kolm leivatükki, igaühe pääle nendest loeti kolm korda ja iga kord ühe hingetõmbamisega. Pääle selle söödeti leib loomale püti põhja pääl ära.

E 5131 (73) < Haljala khk., Metsiku v. - Danel Pruhl (1894) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, parandas Salle Kajak 2006
Kui loom äkiste haigeks jääb, puhu loomale ninase, lase püssi looma kõhu all ehk pane looma nina all püssirohtu põlema. Võta pihutäis soola, piira kolm kord ümber looma pea, anna loomale sisse, küll ta terveks saab.

E 5251/2 (27) < Halliste khk. - Jaak Sõggel (1894) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, parandas Salle Kajak 2006
Metsapuude jutud.
Vanal ajal jalutas keegi mees metsas puude all. Et päikene palavaste paistis ja mees väsinud, siis heitis ta sinna magama. Kui üles ärkas, siis leidis ta öö käes olevat. Mehel, vaesel, ei olnud õiget kohta ega kodu, ühe öö siin, tõise seal, nenda ei läinud ta siis ka täna siit, vaid tarvitas seda rohusängi oma puhkamiseks. Ta pikutas, aga ei tulnud und peale. Korraga kuuleb kaht metsapuud kõnelevat. Esimene ütles: "Meie kuningatütar on praegu haige, temal on roos rinna sees. Kuningas lubab küll suurt hinda, aga keegi ei tea teda terveks teha. Suuremat arstimist ei olegi seal tarvis, minu juure muld musta riide peale panna, haige kohale siduda ja nii on ta terve. Aga ega see ei aita, kui kuningatütar jälle metsa tuleb, minust mööda lähab, kahistan ma okse ja nii on roos jälle tagasi."
"Nii ta on," kõneles tõine. "Mina olen ka omast kohast mees haigusi inimestele andma. Kes minu juuri ehk tüve vaatab, see jääb kohe maalise haigusesse, kes minu latva vaatab, see tuulest rabatud, kes oksi, sel tekib tuline hambavalu. Rohud ei olegi omast kohast suuremad asjad, aga inimesed, rumalad, ei mõista nendega midagi teha. Vaata, maaliserohi kasvab minu juurte peal ja keerutab mööda tüve ülesse, seda tarvis keeta, haigele sisse anda, siis saab ta kohe terveks. Rabatsirohi kasvab allikate ääres ja hambavalu ajal tuleb kõrtsilinki närida, aga kes seda mõistab teha! Haigused kasvavad iga päev, terveks saamist ei ole lootagi."
Nenda lõpetasivad metsapuud oma jutud. Kui mees hommiku üles tõusis, oli tal kohe esimene asi kuningatütart terveks teha. Oli ta sellega joones, siis sai ta kuninga käest hulga kulda. Pärast tegi ta maal rahvast ühes kui tõises kohas terveks. Kes oma häda kaebas ja tema juurde läks, selle haigus nagu kadunud.
Kui kuningas kuulis, et seesama mees tema riigis hulga rahvast terveks oli teinud, siis andis ta talle nii palju kulda ja raha, kui mees iganes kanda jõudis. Pärast arstis see mees tihti inimesi ja sellest on ka esimene arst saanud.

E 5260/2 (37) < Halliste khk. - Jaak Sõggel (1894) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, parandas Salle Kajak 2006
Lendaja.
Ühel talul koolis äkitselt üks lehm ära ja mõne nädala pärast koolis jälle tõine lehm. Perenaene sai aru, et see õige asi ei olnud, ta läks arsti juurde abi otsima. Võttis selle jaoks kortna viina ja kaku leiba kaasa. Arst kuulas loo põhjani ära, võttis siis viinapudeli, käänas seda kolm tiiru põlvekeeri otsas vastupäeva, vaatas siis viinakirjast ja ütles: "Lehmad on lendaja läbi lasknud, see on üks teie vihaalune, kes mõne päeva pärast seda pahandust on valmistanud."
Naene ütles: "Muud ei tea ma omaga jonnis olevat, kui Mõisa Leenu, kes mineva kevade meilt ära läks, ja Luha Jüri, kelle karja meie peremees viljast kinni võttis."
"No jah, seda ma arvan, et üks neist on," ütles arst. "Kui nüüd kodu lähate, siis minge ja võtke selle kasuka karvadest kolm korda lammasteraudadega, keda te suuremaks vihaaluseks arvate. Pange need villad siis kodus laudaukse sagarasse ja oodake, kas lendaja siis veel lehmi läbi laskma tuleb. Tuleb mõne päeva eest keegi teilt midagi küsima, siis ärge andke, vaid saatke tühjalt tagasi."
Naene tänas arsti õpetuse eest ja läks. Kohe, kui kodu oli jõudnud, tõi ta salamahti Luha Jüri kasuka karvadest kolm lambaraua täit ja panni neid kodus laudaukse sagarasse. Nii olligi. Tõisel päeval tuleb Luha Jüri poiss ja ütleb perenaesele, et Jüri laseb pada paluda.
Perenaene vastu: "Annaks küll hea meelega, aga meil on isi seda hädapärast tarvis. Kuulake, ehk saate mujalt." Läkski.
Tõisel päeval tuleb tüdruk ja ütleb, et Jüri laseb pangi paluda. Ei naene anna pangi kah. Kolmandamal päeval tuleb vana Jüri isi ja palub pätsi leiba, lubab homme jälle suure kasuga kätte tuua.
Perenaene vastu vabandama: "Annaks hea meelega, aga meil isi seekord ka ei ole, pandsin täna juuretsi ja teen homme kah leiba. Kuulake, ehk saate mõne muu käest." Vana Jüri läks ära ega lausunud enam musta ega valged.
Tõisel päeval lähab perenaene lauda juurde ja näeb: laudauksel auk sees. Võtab ukse lahti, ennäh, veikene hall kivi keset lauta maas. Naene jättis selle sinna ja ruttas uuesti arsti juurde abi otsima.
Oli ta arstil asjaloost kõnelenud, ütles see: "Hea küll, et sa selles kivis ei puutunud, see oligi see lendaja, kes enne so lehmad ära laskis. Kui sa mitte Luha Jüri kasuka karvu uksesagarasse ei oleks pannud, siis oleks ta sinu lehma jälle ära lasknud, isi aga ära kadunud, nenda et auku ega kivi kusagil ei oleks olnud näha jäänud. Nüüd võta see kasetoht ja see pihlakakepp, sellega aja kivi kasetohu peale ja vii vette. Küll siis lendaja sinu õuest kaob."
Naene tänas ja läks. Kodus ajas pihlakakepiga kivi kasetohu peale ja viis vette. Korraga läks kivi puruks nagu tuhk ja ainult valge kord jäi siis vee peale.
Ei tulnudki lendaja enam. Pärast mõne päeva järel oli kuulda — Luha Jüri olla sängis surma vaakumas, hing lõngaga kaelas, aga ei sure ära kah. Perenaene läks haiget vaatama. Kui Jüri oli kuulda saanud, et tõise talu perenaene sinna oli tulnud, siis käskinud ta ukse kinni panna ja mitte enda temal näidata. Pärast selle järel suri ta ka varsi ära.

E 52688 < Tundmatu khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva.
Karulas 1 sant. See korra Võisikus kõrtsis. Rahvas purjutand. 1 õpet. lendvat tegema. Sant magand ja kuuland, saand viguri kätte. Läinud homiku külasse, seal hulk hanisid, kuntsi katsuma. Lasknud 2 hani maha. Sant pärast õpetand pojale.

E 52709 (2) < Kuusalu khk., Kolga v., Tappurla k. - Salme Lambot (1922) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendäväsanad.
Puhun, puhun pilveje, tahun, tahun taevaje.
Tahun taevaje tasuda. Hülge paksuje ihuje.
Kana kallie munie. Lõhe suure leualuusse.
Hani suure hambaluusse. Karu kaheje kädäje.
Jeesuse veri punane. Sinne mengu lendäväne,
ilma koerad kusevad, üle maantee kadakapeesastesse.

E 53081 (110) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Miina Paramell (1922) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui lehmal rabandus, aetakse pada tuliseks, valatakse äädikat või vett pääle ja lastakse auru lehmal sisse hingata. Siis antakse lehmale veel kolma korda läbi rattarummu lastud piima.

E 53087 (169) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Rein Maritov (1922) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabandus tuleb tuulest.

E 53107 (11) < Keila khk., Harku v. - Paul Berg < Rein Maritov (1922) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabanduse saatjad.
Kaks Lähtru meest ajanud kõrtsis isekeskis juttu: “Lähme saadame ühe peremehe härjale rabanduse.” Eks keegi kuulnud seda pealt, tundnud peremeest, kellest jutt olnud. Läinud teatanud teisele, mis ta kõrtsis kuulnud. Peremees võtnud pannud härja asemele mullika ukse kõrvale lõõga. Ise jäänud valavama. Varsti hakanud mullikas värisema ja kukkunud maha. Härg jäänud sedaviisi ellu.

E 54858 (6) < ? - M. J. Eisen < J. Vaine Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendvat tehakse: Võetakse pihelgast 3 3-tahaliste otstega noolt ja loetakse sõnu peale. Ehk jälle saadetakse pihelgane pulk minema. Viljandimaal arvatakse mõni korra, et kadakane pulk veel parem kui pihelgane.

E 55460 < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tooma t. - Helmi Eller < Miina Uibo (1925) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Äkilise haiguse sõnad.
Häda, kost sa sisse oled tullu, sealt pead sa välja minema. (9 korda lugeda ja siis meieisa).

E 55644/5 (1) < Paistu khk., Tuhalaane v. - J. Kurrik (1925) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Haigus - lendva või lendaja.
Els Loksbergilt kuusin sellest haigusest, Tuhalaane vallas, Pahuvere külas 1923. aastal, kevadel. Temal koolis ära sel ajal üks lehm ja ta uskus kindlaste, et lendaja lehma läbi lasknud.
Anna Vaseljuhalt kuulsin lendaja loost, ka Tuhalaane vallas, Pahuvere külas sel aastal. Minu järelpärimisel, et mis on lendaja, ütles ta, et mineval aastal lasknud lendaja läbi ühe vasika: säältkohalt, kus lendaja sisse läks, olla järel jäänud verine auk, ja ka sealt kohalt, kus välja tuli, jälle jäänud järele verine auk. (Pihast olla sisse läind ja küljest välja.) Mõlemad naisterahvad tõendasid, et lendaja olla kurjavaimust aetuna niisugune nool, mis nägemata läbi õhu tuleb ja mõnda looma tapab. Ma olen kuulnud ka, et ärakahetamisest tulevat ka lendva.

E 56474/5 (26) < Pärnu l. - Salme Soosaar < Anethe Tomasson, 54 a. (1925) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lugu sündinu Orajõel, Pärnumaal. Korra läinud naine teed mööda külasse ja näinud - laast lendab mööda teed. Ilm olnud vaikne, tuuleõhku pole olnud. Naine ütelnud: "Ei tea, kelle vaesekesele see jälle läheb kurja tegama!" Vaevalt jõudnud ta külast koju, kui üks naine ta juurde tulnud ja ütelnud: "Miks sa puudutasid seda, mis tee pääl läks?" Teine vastanud: "Aga ma ei puudutanud ju." "Miks sa aga rääkisid selle juures? Aita mind armas õde, aita mind, muidu ma lähen lõhki," ütelnud võeras. "Mis ma siis pean tegema?" küsinud naine. "Tõmba ainult mul käega üle selja ja muud midagi," vastanud võeras. Nad läinud mere äärde, võeras naine käännud selja mere poole ja teine tõmmanud tal käega üle selja. Silmapilk jooksnud võeras naine larinal tühjaks ja olnud päästetud.

E 56490 (74) < Sangaste khk., Kuigatsi v. - Salme Soosaar < Treffner, 80 a. (1925) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabandusesõnad.
Issand, ingel, taeva risti, püha pikse välk, koletakse kõik kurja tulitse noole ning looga maa pealt ära.
[Nii peab kolm kord neid sõnu loetud saama.]

E 56663 (42) < Tallinna l. - Liisa Berg (1926) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui ihu külmetab ja äkiline haigus on, siis tambi kivisütt, kampferi, püssirohtu kõik segamine, võta veega sisse, siis kaob ära.

E 57645 (61) < Haljala khk., Vihula v., Vergi k. - Selma Noor < Leena Kuurmann (1926) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui inimesel rabandus on, siis peab ta ristamisi oma pahema käe peopesa lakkuma.

E 57906 (17) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnis Wiedemann (?) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kadja külas Antstõnu pererahvas on kord jõulu esimese püha homikul leind ühe punase heinatuusti maast. Sie old lendva, kes oma koormaga ära väsind, et vähe puhata.
Teine kord on üks mies metsast kuiva kännu otsast leind linnupesa, old suurte silmadega hall lind, üks jalg old üle pesa ääre ripakile. Mies läind pärast seda pesa vaatama, aga ei ole enam lindu ega pesa leind. Küll siegi oli lendva.

E 57976 (1) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispää k. - Helmi Sandbank (1926) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendajasõnad.
Tagene, lendja (2 korda korrata), Jumala vaim mingu sinu sisse (2 korda korrata), Jumala Isa, Jumala Poja ja Jumala Pühavaimu nimel. (2 korda korrata). Selle peale vaja kõik veel kaks korda korrata ja siis issameie õigetpidi järele lugeda.

E 5813 (7) < Ambla khk., Tapa m. - Otto Hintzenberg (1893) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, parandas Salle Kajak 2006
Kui loom juhtub niisuguseid põhku sööma, kelledest hiir omale pesa teinud, siis jääb ta ravanduse haigusesse.

E 58426 < Tartu l. - Paul Berg (1926) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Ravandusõ vasta ond ravandusõrohi; kasub metsäs, rohuga suitsetatti. Lehmäle anti tuhka sissõ.

E 58631 < Räpina khk., Meeksi v., Vana-Pihuste k. - August Kelt < Jensberg (?) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva lööb tuulest - räägib rahvas. Elukas (arvab tema) sööb looma soolikatest läbi, mis harilikult toidu läbi inimese kõhtu sattub. Rahva arvamise järele pidavat see karistusena teatud inimesele jumalast olema.
Tundemärk: Loomal tulla suust külma õhku välja.
Rahva arstimine: Elus konn lastakse suust loomale (pää ees) sisse minna. Siis veel püssirohtu, rasva, sooja õlut.

E 58637 < Räpina khk., Mehikoorma v. - August Kelt Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
[Lendva]
Tuulispask, mis väljadel keerutab, toovat seda enesega kaasa. Juhtub tol ajal elajas, ükskõik missugune loom, tuulispaski pöörisesse, on haigus käes.
Teise inimese viha edasiandmise läbi. Haigus avaldas ennast äkki: loom paistetas üles, kõhust lahti jne. Lahtilõikamisel niisuguseid loomi leitud, et looma südamest ülevalpool auk sees on, selle augu olla siis lendva teinud.
Rahva arstimine: 1) Otsitakse siug (enne jüripäeva) ja tuuakse kodu, kus ta pudelisse aetakse ja seisma pannakse, et seda masset lendva korral loomale sisse ajada.

E 58645 < Võnnu khk. - August Kelt Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva.
Kui hobusel lendva on, tuleb ninast külm õhk, jalad on kanged. Antakse: 3 värsket muna klopitakse ära, segatakse püssirohuga segi, ka viina ehk liikvat pannakse pudelisse ja aetakse pudelist hobusele suust sisse. Mõned olla hobuseid arstinud: Saun köetud kuumaks, hobune toodud sauna ja viheldud teda kuumas leinis 2 tundi. Siis viidud ta eelruumi - jahutatud aegamööda.
Järgmisel päeval olnud hobune terve.

E 58646 < Võnnu khk., Kõnnu k. - August Kelt < Miina Pabor Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva löönud harilikult süamest läbi. Loom hakkanud verd pasandama. Arstima toodud vanamees, muidugi pidi see tark olema. Arst teinud "lindvakulda", mida leiva sisse topitud. (Mis kuld see olnud, ei teatud rääkida, olnud omal aal "arsti" saladus). Ka aetud pudeliga savvi loomale sisse.
Lendva on tulnud loomale noole näol nagu pikselöök. Inimesele läinud ta aga sisaliku näol sisse.

E 58655 < Võnnu khk. - August Kelt Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva.
Lendvat oli ka Peravallas laialt. Seda tegid lausujad ja nõiad, keda ka palju olnud. Et lendva mitte külge ei hakkaks, pandud piimapütt selja peale ja soe leib rinna peale. Kui lendva lõi, jäi see leiva sisse 6-nurgalise risti näol ehk sisalikuna sinna kinni.
Arstim. olnud lendvasõnad, mida kahjuks jutustaja ei mäleta.

E 58733 (25) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnu Wiedemann (1898) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui esimest korda uue särgi selga paned, siis lase kolm korda tulised söed läbi särgi, siis ei hakka paha sõna peale ja ei tule rabandust.

E 58734 (31) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnu Wiedemann (1898) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui hobune rabanduses haige on, siis võta tühi pada, tii tuliseks, pane see pada hobusele nina alla, kuse sisse ja hoia hobuse nina paja kohal, nii et tema seda auru omale sisse hingab. Siis saada hobune terveks.

E 58734 (32) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnu Wiedemann (1898) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Ka see aidata rabanduse vastu, kui sõrga (tulist) tuhka võetakse ja loomale seilga visatakse.

E 58739 (69) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnu Wiedemann (1898) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui vasikal rabandus on ehk ussid üleval, siis närida ristluude pealt hammastega, siis saada vasikas terveks.

E 6017 (9) < Ambla khk, Tapa l. - J. Ekemann (1893) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Looma rabanduse haigust arstitakse järgmiselt. Võetakse kanamuna, selle otsa lüiakse noaga risti pragu, antakse loomale sisse. Tõmmatakse kolm risti looma selga, võetakse looma kaelast kinni, loetakse kolm korda issameiet. Pannakse käsi looma nina ette ja üteldakse: "Tagane, saadan, ja jäta vaene loom rahule!"

E 60733/5 (12) < Mustjala khk., Mustjala v., Merise k. - Theodor Kaljo < Liisa Aller, 55 a. (1927) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Meil oli ilus ruun hobune. Äkki ühel ööl lendas rehaltse ja toa vaheuks kolinal tuppa. Me võtsime tule ja läksime rehaltse vaatama. Hobune oli sirevili maas, natukene aga kippus veel, ta oli tagumiste jalgadega ukse eest ära löönud ja ise varsti selle järele hinge heitnud.
Hommikul, kui nahk seljast ära võeti, siis oli kõik näha ja lihavahe tarretanud verd täis. Siis ütles isa,: “On küll näha, et üks naaber meid jälle on kiusamas käinud. Seda näeb igaüks, et see on tehtud äkine haigus.”
Osteti pool toopi viina ja isa läks Kaasiku Tooma juure, sest Toomas oli selleaegne suur kuntsimees, kes võis ära ütelda, kust ükski viga või õnnetus oli tulnud. Toomas võtnud viinapudeli kätte, vaadanud läbi pudeli vette ja ütelnud: “Jah, seda on sinu lähedane naabrimees teinud.” Toomas ütelnud ka, et kui sa koju lähed, siis leiad sa maja ligidalt midagi, mille läbi see on sündinud. Toomas ütelnud isale: “Tahad sa näha, kuidas niisugusi õnnetusi tehakse?” Kuid isa pole näha tahtnud. Tooma ettekuulutus läks täide. Kui märtsikuus lumi ära sulas, siis leidsin ma toa tagant üheksa kanamuna, mis kõik ühes reas olid ja igaühe vahet oli süld maad. Ma noppisin munad põlle ja tõrelesin teistega, et nad nii laisad on ja ei viitsi mune korjata, kanad kaotavad munad ära. Isa kuulis seda ja küsis: “Kust sa need munad võtsid?” Ma ütlesin, et toa tagant põldust. “Ah, kes sind käskis need sealt ära tuua, miks sa ei ütelnud mulle, et need seal maas olid?” Need on ju võluasjad, millega meie hobune surma saadeti. Ma ütlesin, et eks sa oleksid ette ütelnud, et kui keegi midagi leiab, ärgu noppigu, et ma ise teen, nii nagu Toomas õpetas.

E 60809 (106) < Väike-Maarja khk. - Villem Alttoa (Altoa) (1927) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui lehmal rabandus, lõigatakse kõrv lõhki, tilgutatakse verd leiva peale ja antakse sisse.

E 60934 (5) < Tori khk., Tammaru k. - V. Rähn < Mari Tomson, 80 a. (1927) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabandusesõnad.
Rabandus on tulnud tulest, veest, maast. Üle üheksa punase mere. Jeesus, oh aita sest tulisest püssinoolest.

E 60934 (7) < Tori khk., Tammaru k. - V. Rähn < Mari Tomson, 80 a.(1927) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabandusesõnad.
Jumala Isa, Poja, Püha vaimu abi läbi. Mina ristin sind, võta Isa ristitähte oma otsa ette ja rinna ette. Maarja-Mahtaleena, Maarja Jakobuse ema. Keelupi naisest sedasinast kurja vaimu välja ajada, kes alla põrgu läksid ja tema raudhambad katki murdsid. (Issameiepalve ühe hingatõmbega.)
Püha vaimu abi läbi.

E 60934 < Tori khk., Tammaru k. - V. Rähn < Mari Tomson, 80 a.(1927) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabandusesõnad.
Lendab, lendab. Sina rabad mind tuulega, mina vaimuga. Tuulega oled tulnud, vaimuga pead minema.

E 61941 (7) < Põltsamaa khk. - ? (1928) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendvasõnad.
Mindakse vanakuu reedisel päeval peale päeva loojamineku metsa ja lõigatakse kasetüvi küljest seitse peergu ning tehtakse nad kolmekandiliseks. Peergude otsad põletataks nii ära, et põletaja ise seda ei näe. Nii tehtakse kolmele korrale. Viimatsel vanakuu reedisel õhtul mindakse allika juurde, kus vesi põhja poole jookseb, ja loetakse peergude peale, kui lendvat loomale saadetakse, siis õnnistamisesõnu, kui aga inimesele, siis ristimisesõnu. Kui nii on tehtud, siis visatakse need peerud vette.
Viskamine peab läbi jalgade (reite) sündima.

E 64047 (4) < Jämaja khk. - Andrei Kuldsaar (1929) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabandus.
Rabandus olla niisama saadetav kui äkiline või lendvagi. Ta lendada nägemata õhus ja kui keegi tema ette juhtub sattuma, tabada teda kohe rabandus ja selle inimese elupäevad olla loetud.
Vanasti seisnud kord Torgu kõrtsi juures keegi vanamees ja hüüdnud ühele kõrtsi poole tulejale mehele: “Hoja eest ära, rabandus tuleb!”
Mees hoidnud ennast kohe tee kõrvale ja rabandus jooksnud otse kõrtsi seinanuki vastu nii mis veetuisk taga.

E 70620/1 (2) < Rapla khk., Harju-Kabala v., Nõmmemetsa k. - Jaan Uustalu (1930) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabandus olla see, kui loom äkist haigeks jäeb. Siis olla teine kuri inime tuulega rabanduse saatnud. Olla niisugused sõnad, mis järsku looma ära suretada. Kui see kõigi rohitsemise peale ikkagi ära sureb, siis leitada pärast lõhki lõigates see koht ülesse, kust rabandus olla sisse läinud. Seal olla liha ja veri segamini. Kui loom järsku haigeks on jäenud ja seda ruttu leitakse, siis rohitsemised on: antakse püssirohtu, tõmmtakse tuletikk nina all põlema, antakse tuleeli ja inimese väljaheidet ja otsitaks külast, kes jälle rabanduse vastu sõnad oskab. Olla nii tarku olnd, kes aga korra looma näind ehk käega katsund, kohe loom saanud terveks.

E 71930/1 (3) < Pärnumaa (1931) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabatusesõnad, mis hobusel on: Sina Issand, Sa arstija, terveks tegija, aita mind sel tunnis. Siis vaja meeles hoida seda hobuse karva ja ütelda: 3 korda 9 penikoormad sinna, 3 korda 9 (juhises) penikoormad tänna, kes terve, las ära lõppeda. Aamen. Need sõnad 3 korda üle lugeda.

E 71931 (4) < Pärnumaa (1931) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabandusesõnad. Tarvis teäda, mis karva hobone on, ja siis ütelda: 3 korda 9 penikoormad edasi, 3 korda 9 penikoormad tagasi talla, sureb ära, kärvab. Aamen. Kolm korda üle lugeda.

E 72234 (1) < Saarde khk. - H. Jänes (1931) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabatsehaigus - äkiline haigus, palavik, külmavärinad.
1. Need sõnad, mis sa unes oled rääkinud, loe vee pääle.
2. Anti püssirohtu.

E 75830 < Väike-Maarja khk, Eipri k. - Evald Märts, Väike-Maarja Ühisgümn. õpil. < Juhan Tihu (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ja jälle, kui keegi oli viinud lihavõtte öösel oma surnud vasika või looma teise hoonesse, siis selle pere loomad pidavat kõik järgmisel aastal rabanduse kätte ära surema.

E 772 (2) < Paistu khk., Holstre k. - H. Ainson (?) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
a) Kui inimesel esimest korda langetõbi peale tulla, siis pidada temal hame (särk) seljast ühekorraga lõhki kistama ja kurakäega tagasipidi ahju visatama, siis jääda haigus järele.
b) Ehk pidada palja persega temale näu peale istuma.

E 79481 (18) < Tori khk. - L. Jensen, õpilane < J. Riis (1932) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Järsu haiguse sõnad.
Tühipaljas, mine kus kuu kuulmatu ja päike nägematu, sinna, kust sa oled tulnud.

E 79537 (40) < Vändra khk., Vana-Vändra v. - Hilda Nuut < M. Nuut, 63 a. (1932) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabanduse ehk äkilise haiguse sõnad (rohi).
Seda loetud haigele ja see seisis sõnades: "Jeesus ja Peetrus käisid üle Tapori mäe, neile tuli kaks inglit vastu. Jeesus küsis: "Kus te lähte?" Need ütlesid: "Lähme äkilisi haigusi arstima ja rabandusesõnu lugema."
Jeesus ütles: "Minge, minge, mina tulen ka.” Jumala Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen."

E 8° X, 94 (389) < Rõngu khk., Hellenurme k. - M. J. Eisen (1932) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui lendva on kedagi tabanud, vaja püssirohtu sesse võtta, siis paraneb varsti.

E 8° XII, 92 (302) < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v. - M. J. Eisen (1932-1933) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Nõiad teha lendvat, teised ütlevad rabandust. Nad lõigata terava otstega kadakapulga, puhuda selle peale ja saata siis lendama. See lennata nagu püssikuul, lennata kas mitme versta peale ja tabada looma või inimest, keda nõiad saatekohast ei näha.

E 80888 (1) < Karja khk., Pöitsemäe k. - Joh. Uustal, Kuressaare Ühisgümn. õpil. < Vl. Aru, 25 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui loomadel lendva (äkine) on, siis looma püssirohuga suitsetada või üheksa tikku nina all põlema tõmmata, siis loom saab terveks.

E 80888 (2) < Karja khk., Pöitsemäe k. - Joh. Uustal, Kuressaare Ühisgümn. õpil. < Vl. Aru, 25 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Haigused ja arstimine.]
Ühel mehel surnud loom lendvasse. Mees pannud looma kopsud-maksad katla ummuskisse keema. Teisepere vanatüdruk käinud ikka küsimas, mis ta sääl keedab, kuid peremees ei rääkinud midagi, vaid keetnud edasi. Viimati surnud tüdruk lämbumise surma.

E 81514/5 (17) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v. - Felix Oinas < Johan Saarik, 72 a. (1932) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Äkilise haiguse arstimine.
Esiti tuleb lugeda pudelisse, kus on rohtu 9 jagu (püssirohi, mesi, üheksat jagu kahetust, kurjasilma õli, juutasitta, viirukit, mirri, pisuhänna verd ja lendvat hõbe), laul "Kui meil on püsti häda käes". Siis tuleb lugeda üheksa korda issameiet pääle ja laul "Armas Jeesus avita". Haige vassakusse kõrva tuleb lugeda veel üheksa korda issameie palve. Asi peab saama tehtud kindlas usus.

E 81859/61 (8) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Aleksei Kits < Ehvdakia Kits (1934) Sisestas Salle Kajak, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lindva.
Kui ineminõ üüse eksmõ pääl ehk päivä välä päält tullõh äkki haigõst jääs, sis tuu om lindajal ar lüüd.
Toolõ abi om tuu, õt kui ineminõ jääse haigõst, sis võtku tõõnõ tõõnõ ineminõ, kes om tuustsamast perrest, üts puul liuda puhast vett, pangu näputäüs tuhkõ sisse. Aga tuu tuhk om ommõ sääne. Kui rüä põimmine ommõ lõpõtõt, sis perämätse tsirbitävve rüäkõrsi nuu tuvvasõ kodo ja pandasõ pühäse taadõ. Sis kui see asi trehvüs, mis ma siih seledä, sis võõtõtasõ need rüäkõrrõd, mis omma pühäse taadõ pantu, need palotõdasõ ar, selle livva vii sisse, sis võõtõtas ütsäst nulgast härmävidäjä võrka, nuu ka pandasõ vii sisse, sis võõtõtas tuu viiga mõstas kolm pühäst ar, sis tuvvas pandas tuu vesi söögilavva pääle, võõtõtas väits kätte ja lõigatas väitsega ütesä vuuri ristetämiisi liuda. Vett andas tuu haigõlõ, haigõ mõsk suud, silmi tuu viiga ja juu perä arr, sis saa tuust abi piamaid lindva lüüdüle.
Aga milles tuust saa abi, sis ma seledä siih allpuul tuust. Neide asju seeh om kõigõ suurõmb asi härmävidäjä võrgu. Muistõ, kui olle vanahalv maa pääl, siis tä hiidäs üte tarõnulka magama. Härmävitäi tuu ao seeh, kui vanahalv magasi, sis kudi tä suurõ võrgu ümbre vanahalva pää. Kui halv no üles ar heräsi, sis näkk tä näid härmi ümbre uma pää ja tä hiitü väiga ar ja karas üles tuust hiitümisõst ja vannõ ar need härmävidäjä härmäd, et tuu olle tedä ar nii kõvastõ hirmutanu. Sest tä arvas hinnäst ar nõiutud olõvat sinnä majanulka kinni. Seest aost ja tunnist saani omma täl need härmäd suurõst hirmust. Ristiinemisõlõ omma nä saanu jal abist.

E 82380 (1) < Tartumaa - Hilja Kärner, Vändra Majandusgümn. Õpilane (1933) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Arstimise viis.
Rabandus.
Pudelisse pannakse vesi ja siis võetakse pudel suu juurde. Lugeda 9 korda meieisa. Vahepeal hingata ei tohi, ainult iga palve lugemise peale üks kord. Kui see loetud, siis lugeda 9 korda "Tagane ära, roojane vaim, anna maad Pühavaimule". Nüüd saavat haige terveks. Viimane tuleb samuti hingetõmbeta lugeda. Seda arstimise viisi ei tohtivat enesest vanemale inimesele õpetada, siis kaob omal tervekstegemise võim ära.

E 82669 (5) < Vändra khk. - Hilja Tomberg, Vändra Majandusgümn. õpilane < Kata Jürisson, 51 a. (1933) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kurja rabanduse sõnad.
Inglid tulid teeda mööda, inglid tulid maada mööda, inglid tulid inglite vastu. "Tere, tere, tere inglid! Kus te lähte inglid?" - “Vana äkit tapma!” — "Tapke, tapke, tapke!" Selle kolmainu olemise sees. Jumala see Isa, Jumala see poja, Jumala see Pühavaimu nimel. Aamen.

E 82669 (6) < Vändra khk. - Hilja Tomberg, Vändra Majandusgümn. õpilane < Kata Jürisson, 51 a. (1933) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Tuulerabanduse sõnad.
Taevast tuli kolm rakki. Jeesus nendelt küsitele: "Kus te lähte neljakesi?" - "Me lähme nelja tuule vastu: hommiku, lõuna, loode ja põhja." Jumala, Isa, Poja, Pühavaimu ja paksu suitsu läbi. Aamen, aamen, aamen.

E 82670 (7) < Vändra khk. - Hilja Tomberg, Vändra Majandusgümn. õpilane < Kata Jürisson, 51 a. (1933) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Ristirabanduse sõnad.
Meie Issand Jeesus Kristus sõdis Peetruse vastu kolm korda läbi tule ja vee.

E 82885 (19) < Väike-Maarja khk. - Boris Metsküll, Tartu Pedagoogiumi õpilane < Julie Ein (1933) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lipp pidi talu õues olema, et ei tuleks lendvarabandust talusse.

E 82975 (9) < Pärnu l. < Pärnu khk., Sauga v. - Voldemar Silla, Pärnu Poegl. Gümn. õpilane < Tiiu Niidermann, 64 a. (1933) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui mõni loom haigestus, siis arvati enamasti ikka, et ta on rabatud. Rabanduse vastu suitsetati teda siis rabanduse rohtudega. Loomal hoiti riie üle pea ja põletati selle all rabanduse rohte. Oli vaja, et suits läheks ka loomale ninna.

E 83060 (15) < Pärnu khk., Uulu v., Ange k. < Tori khk., Taali v., Pustuski as. - E. Varep, Pärnu Poegl. Gümn. õpilane < Jüri Jürvetson, 73 a., Riina Vabrit, 83 a. (1933) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva arvati olevat teise inimese või kurjast saadetud. Ta vastu paluti: "Kurja keela ära, mis kurja rahva käest võib tulla usinasti." Kui sai lendva saatjat veristada, kas või küüntega näo lõhki tõmmata, ei surnud enam loomi. Lendva lõi loomast läbi nii, et kaks püssikuuli suurust auku nahasse jäi. Kui lendva lõi südamest läbi, suri loom kohe, kui aga mujalt, võis ta ellu jääda. Kui loom veel elas, lasti püssiga kolm korda mööda külge üle, see pidi peletama. Looma elu katsuti päästa seega, et söödeti talle sisse mune, püssirohtu, kulda.

E 83099 (1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v. - A. Männik, Pärnu Poegl. Gümn. õpilane < Emilie Krieger, 54 a. (1933) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Usuti, et teine paha inimene võis saata lendvaid nii loomile kui inimesile. Kui inimene või loom järsku haigestus, arvati, et neist on käinud läbi lendva. Kui teati, kes saatis lendva, saadeti talle see tagasi. Valmistati vitsakesest võru, loeti sõnad pääle ja puhuti siis lendu. Ka kanamunaga võidi saata lendvat. Selleks võeti kanamuna, loeti sõnad, ja kohe hakkas veerema muna sinna, kuhu teda kästi minna. Kes siis sellist muna juhtus puudutama, haigestus kohe.

E 83099/100 (2) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v. - A. Männik, Pärnu Poegl. Gümn. õpilane < Emilie Krieger, 54 a. (1933) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendvast tabatut arstiti jumalasõnaga. Võeti klaas puhast vett, loeti üheksa korda issameiet veele ja anti seda juua haigele. Lendva arstimiseks oli mõjuvam vahend klopitud kanamuna ja püssirohu segu, millele oli loetud jumalasõna.

E 83722/3 < Otepää khk., Pilkuse v.- Helvi Kullam, Tartu Tütarl. Gümn. õpil. < Jakob Käär (1933) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lindva leiva sees.
Ühekorra läinud üks mees teistele sohu süüa viima. Ka üks päts kuuma leiba olnud tal kaasas. Tulnud metsast läbi minna. Metsas elanud aga lindva. Hakanudki see lindva meest lööma. Aga mehel päts kaasas. Ei ole suutnud läbi pätsist lüüa ja jäänud pätsi kinni. Mees teinud pätsi pooleks. Leidnud lindva pätsi seest. Olnud teine sisaliku moodi pikk.
Mõnikord on lindval ka teine kuju. Üks mees viinud metsast puid sülega koju. Lindva tahtnud teda lüüa, aga jäänud puisse kinni. Ei ole jõudnud läbi lüüa. Seekord olnud puist, säält, kust lindva löönud, verine jutt läbi.

E 84975/6 (10) < Pärnu khk., Uulu v. - O. Elme, J. Raudsepp, Pärnu Linna Poegl. Gümn. õpilane < Marie Palu, 66 a. (1933) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lindavast.
Tahkuranna mõisas olla karjamees oln ja see olla Koongamees oln ja võtn naise ja neid olla kaks venda oln, siis nad läin koju. Teine vennanaine pole teist sallin. Ükskord kippun talle päeval uni peale ja läin voodi ja pööran selg vällapoole ja heitn magama ja näin, et vennanaine viskan talle unes kasehaluga selga. Ärgates tunn valu sellas ja katsudes lein seljas augu, mille tegija oli lendav, kes oli ta vennanaise hing, ja siis toodi arst ja see pann vere sõnadega kinni.

E 856 (7) < Kolga-Jaani, Rõika k. - J. Kampus Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabandusesõnad.
Maast ja ilmast, tuulest ja metsast, kust sind on välja saadetud! Mina lämmatan ja kustutan sinu, luust, lihast ja verest. Jumala see Isa, Jumala see Poja, Jumala see Püha vaimu nimel. Aamen. Lutheri lauluraam.: "Keskelt selle elu sees" esimene värss lõpeks issameie.

E 86364 (5) < Rapla khk - E.õlla Viljandi (1932) Sisestas USN, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui lehm oli rabatud, siis võeti kolme ukse alt mulda ja käsiluast lehti, kriivistükki, karvu, sõrga tuhka ja selle seguga suitsetati lehma.

E 86478 (41) < Võru l. - M. J. Eisen (?) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Markusepäeval ei tohi künda, sest kündes võib härjale rabandus ehk mõni muu viga juhtuda. Et loomadele rabandust ei tuleks, vaja tuua enne jüripäeva kolme saksa maa pealt kadakaid, kadakatega karja suitsetada, tuli karjataras väravasse üles teha ja kari tulest läbi ajada.

E 8º VI, 74 (321) < Maarja-Magdaleena khk. - M. J. Eisen < A. Kallas (1929-1931) Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva.
Lendva on väga kuri elukas. Suur loomade vaenlane. Tungib nagu kuul veistesse, hoostesse. Mul mõnda kord niisuguseid juhtumisi näha olnud. Lendva löödud looma liha ei tohi süüa. Kui lendva löönud looma pikuti, on kõik liha verd täis, kui aga risti löönud, on asi vähem hädaohtlik. Niisugusel puhul jääb loom mõnekorra elama, aga asja tast ikka ei saa, põeb kogu aja. Meil oli väga allikaline maa. Öeldi, et sellepärast lendvad väga sagedasti meie loomi lõid. Loomad on enne lendva löömist täiesti terved, silmapilguga on aga ära löödud.

E IV 4 (31) < Tartu-Maarja khk., Raadi m. - M. J. Eisen < E. Kaarin, H. Anderson Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Hädaohtu hoiab laudast eemale ka nahkhiir, kui see laudaukse külge naelutakse.

E XIII 8 (31) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Raadi m. - M. J. Eisen < Mad. Anderson Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Nõiad saadavad sagedasti lendva karjale kahju tegema. Lendva vastu tarvitanud targad peremehed vanasti järgmist abinõu: nad lõiganud palju pihelgast pulke, teinud nende otsad teravaks ja pistnud need pulgad tihedalt aiateivaste vahele. Tulnud lendva, jäänud ta pihelgaste pulkade taha kinni, ehk kui kinni ei jäänud, kaotanud ta oma väe, nii et ei võinud viga teha karjale.

E XIV 4 (30) < Tartu-Maarja khk., Raadi m. - M. J. Eisen < E. Kaarin, H. Anderson Sisestas Pille Parder 2003, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva ähvardab laudas tihti veiseid läbi lüüa. Lendva vastu on hea abinõu järgmine: võetakse üheksa kadakapulka, tehakse igal pulgal mõlemad otsad teravaks ja lüüakse pulgad siis laudaukse kohe sedaviisi seina vahele, et ikka üks terav ots väljapoole jääb. Kui nii tehtud, ei pääse lendva lauta.

E, StK 1, 138 (7) < Nõo khk., Meeri k. - Siegfried Lind < Peeter Masin (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse sõnad. Issanda engli, taiva risti püha pikse välgi, kooleta kiik nooli loogud maa peald ärä, anna püha vaimule maad. Amen, amen, amen.
Kolm kõrd lugeda.

E, StK 1, 145 (34) < Nõo khk., Meeri k. - Siegfried Lind < Peeter Masin (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vasta. See laul: "Keskel selle elo sees üks surm om meil ikka" ja 3 isameied lugeda.

E, StK 1, 145 (35) < Nõo khk., Meeri k. - Siegfried Lind < Peeter Masin (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Muhk. Lendva. Nikastanu. Tagane, tagane, tagane, Saadan, mine ärä, mine ärä, mine ärä, sina rojane vaim. Jumala see Esa, Jumala see Poja, Jumala see Püha Vaimu nimel. Amen. 9 kõrd lugeda ja 9 meieisad.

E, StK 11, 63 (22) < Rapla khk. - Linda Pärt (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad.
Tuulest oled sa tulnud, vaimuga pead sa minema. Jumala see Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.

E, StK 14, 118 (1) < Kuusalu khk., Hirvli k., Kingu t. - Linda Pärt < Kai Tamvelius, 90 a. (1922) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendev.
Äkiline haigus, vahest hüütakse 'rabades'. Seda haigust saadab vihamees loomale ehk inimesele. Läheb loomast äkitselt läbi kui kuul, jätab enesest järele raja, augu. Harilikult tapab. Elama jätab, kui läheb läbi sealt kohast, kus pole kardetav. Toob siiski raske haiguse.

E, StK 14, 118 (2) < Kuusalu khk., Hirvli k. - Linda Pärt < Kai Tamvelius, 90 a. (1922) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lendva vasta aitab lendvarohi, kollaste õitega, mille keedetud vett loomale sisse antakse. Ka püssirohi on hea.

E, StK 14, 118 (2) < Kuusalu khk., Hirvli k., Kingu t. - Linda Pärt < Kai Tamvelius, 90 a. (1922) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva vastu aitab lendvarohi, kollaste õitega, mille keedetud vett loomale sisse antakse. Ka püssirohi on hea.

E, StK 14, 53 (59) < Vändra khk., Lelle - Linda Pärt < Peeter Kivimurd, 60 a. (1922) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kuskil olnud lammas haige, kutsutud Ale vanamees rabandust lugema. Kuuldud, kui vanamees lugenud lammale kõrva sisse: "Sure sa sügise ehk sure sa kevade, surema pead sa ikke!"

E, StK 14, 83 (9) < Kuusalu khk., Hirvli k., Kingu t. - Linda Pärt < Kai Tamvelius, 90 a. (1922) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kord lapsena näinud K. T. lendvat. Läinud teise plikaga Kursi poole loomi vaatama. Näinud korraga, et Kursi poolt jooksnud tuulekiirusega väike naine, madal pehme müts peas, ja jäänud sirgelt Vanakõrtsi karja lähedal olevale laiale kivile seisma. Nemad arvanud, et see pidanud olema Kursi külast Reinu talu vabatnaine Tite-Ann. Naise pea kohal lennanud aga rida tulipunaseid hõõguvaid rõngaid, mis tahapoole järk-järgult väiksemaks jäänud. Rõngaste ees olnud mingisugune tume must tomp, järel aga olnud punakas paistus, mis nagu sabaga tähel saba moodustanud. Kui naine kivile seisma jäänud, laskunud lendav Vanakõrtsi karja hulka. Peale seda jäänud raskesti haigeks Vanakõrtsi suur ruske. Räägitud, et Tite-Ann viinud Vanakõrtsile lendva. Ruskel siiski surmahaigust pole olnud.

E, StK 14, 85 (11) < Kuusalu khk., Hirvli k., Kingu t. - Linda Pärt < Liisa Nurk (1922) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Liiaperes tuli hanepojale karja hulgas lendev. Poeg kukkus maha, vähe veel siputas ja suri. Lendev oli silmist läbi läinud: ühe silma oli viinud pea sisse, teine rippus soone otsas pealuust väljas.

E, StK 14, 86 (12) < Kuusalu khk., Hirvli k. - Linda Pärt < Liisa Nurk, 53 a. (1922) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Harku pool käinud keegi vanamoor lendvaks. Kord leidnud külakarjane eide metsast ristseljali surnult, suu lahti. Karjane saatnud korralise külasse koristajaid kutsuma. Karjane keeranud eide kummuli. Korraga tulnud suur porikärbes ja hakkanud eide pea ümber lendlema. Äkitselt kadunud ta aga eide suhu. Silmapilk tõusnud eit maast üles ja jooksnud minema. Arvatud, et ta vahepeal lendvaks käinud.

E, StK 16, 24 (5) < Kambja khk., Krüüdneri k. - August Ammon < Aleksander Kulberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva lüüdu vastu antakse loomale piibusuitsu, inimese sitta ja pääsukesepesi sisse.

E, StK 16, 6/7 (10) < Viljandi khk., Uusna v. - August Ammon < Hans Ruudi onult, 85 a. (1922) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva löömine ja abi selle vastu.
Lendva on kurjaga ühenduses oleva inimese poolt kahelt poolt otsast ära põletatud pirrupilbas, mis kurja abil lendu saadetud. Ta lendab kui nool.
Juhtub inimene ehk elajas selle noole kohale, siis lööb see temast nägemata kombel läbi, nii et nahk päält terveks jääb, naha all liha sees aga auk selgesti tunda on. Juhtub ta südamest läbi minema, siis sünnitab ta silmapilkse surma, läheb ta aga muialt läbi, siis võib selle vastu abi saada:
Kui haigele loomale ehk inimesele rabausevett sisse antakse ja selle veega päält määritakse.
Vett valmistakse nõnda: võetakse üks puhas pudel, pantakse puhast lätte(allika)vett täis (kui lättevett ei ole, siis võib ka kaevuvett hädakorral tarvitada) ja loetakse põlvili olles sinna pääle kolme hingetõmbamisega Matteuse evangeeliumist 4. päätükist 1. salmist kuni 11. salmini, kuni sõnadeni "Siis viidi Jeesus pühast vaimust kõrbe ja inglid tulid ja teenisid teda“. See mõjob kohe ja ja hävitab kurja noole kahjuliku mõjo inimese ja looma juurest.
Kurja noole võim ilma vastuabita ei lõpenud enne otsa, kui ta kas 9 puust, 9 inimesest ehk 9 loomast läbi oli lennanud, siis oli ta kurjategav võim otsas.

E, StK 16, 7/8 < Viljandi khk., Uusna v. - August Ammon < Hans Ruudi onult, 85 a. (1922) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kord nülginud mees lendva löödud lehma. Jõudnud nülgimisega kuni löömise kohani, leidnud säält naha alt põlenud otsadega pirrutukma; võtnud selle väitse (noa) otsa pääle, et teda ligemalt vaadata, see läinud aga väitse otsa päält kui parm törinal lendu.

E, StK 18, 131 (1) < Häädemeeste khk., Laiksaare k., Radina t. - Anna Johanson < M. Tohv, 60 a. (1923) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendajarohi. Üks laadung püssirohi, üks kanamuna ja teelusikatäis petrooliumi sisse anda piimaga.

E, StK 2, 153 (2) < Viru-Jaagupi khk. - A. Martinson (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu
On loom rabanduses ehk lendva läbi löönud, tuleb karu küüsi kraapida, kraabe tuhaks põletada ning lehmale sisse anda - kohe aitab.

E, StK 2, 164/5 (5) < Väike-Maarja khk. - A. Martinson (1921) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Tuli lehm piima, siis viidi esimese jooma sisse:
1) pääsukese pesa - sest mitmest kohast korjat
2) voki kedra - lehm käib siis hästi
3) luisk (kõvas) - vajutati hambad kinni
4) kolmetahuline pastlanõel - rabanduse vastu
5) silmakivi - kurja sõna ja silma vastu
6) tuhk - sama otstarbe

E, StK 27, 149/50 (1) < Koeru khk., Veinjärve v., Kalitsa k., Tambla t. - August Voldemar Kõrv < Liiso Jaagops, 78 a. (1925) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Sõnad rabanduse vastu.
(Meieisa kõige enne lugeda ühe hingega ja ühe hingega pärast sõnad:)
Tõbi tulnud taevast
Tuuledega, pilvedega.
Pue pilve ja pugegu!
Senni ilmas kui peast
saab peale pandud!

E, StK 28, 81 (20) < Lutsi - Paul Voolaine (1925) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Keda külmast rabatakse, sel on hea raudpada tuliseks ajada, riie üle võtta ja ennast aurutada, pildudes kruusist pajale vett.

E, StK 3, 116 (15) < Tõstamaa khk., Seli v., Pootsi k., Piti t. - August Laan < Liisu Paalberg, 70 a. (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kord sõitnud Pootsi mees naisega linna. Hobuse kohalt läbi lennanud loodsihis üle tee pikk valge kiud. Hobune läinud veel natuke maad edasi, kukkunud maha ja surnud. Hobune olnud läbi löödud. Selle haiguse tundemärk on väike poolkõrvenud auk looma nahas, kust verist vett välja imbub.

E, StK 3, 4 (5) < Tõstamaa khk., Seli v. - August Laan (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkilise haiguse puhul võetakse eredad söed, pannakse plaadi peale "rabandserohtu", seistakse kaksiti suitsu kohal, lastakse suitsu ka kõrva ja ninasse ja minnakse teki alla.

E, StK 34, 168 (9) < Kursi khk., Metsnurga - Paul Berg < Mihkel Birkenbaum, 65 a. (1926) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse ja muude äkiliste elajaloomade haiguste vasta aitab katki hõõrutud püssirohi. Võtta tuleb kas vee või piimaga.

E, StK 34, 248 (9) < Tallinn < Torma khk. - Paul Berg < Aleksander Berg, 52 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kui suu ammukile, siis lööb lendva sisse.

E, StK 34, 257 (1) < Tallinn < Äksi khk. - Paul Berg < Kristiine Jugra, 68 a. (1926) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Jutustanu mees oli noorena sõitnud nõidvanamehega metsitsi. Vanamees võtnud maast hobusejunni, sülanud pääle ja visanud minema. Ise öelnud: "Mul tulid pahad sõnad keelele. Mis nad lähevad inimeste või loomade pääle! Parem saadan nad õhku."

E, StK 34, 32 (23) < Kursi khk., Väänikvere k. < Kursi khk., Laeva k. - Paul Berg < Pauliine Subets, 47 a. (1926) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Tuulispask saadetakse suure nõelaga sellele, kelle pääle süda täis. Tuulispask või lendva on sama asi. Tuulispasa keskele ei või minna, siis oled otsas.

E, StK 34, 6/7 (16) < Äksi khk., Suuresöödi k. < Elva - Paul Berg < Jaan Kronberg, 73 a. (1926) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ma käie kõrd tiid. Üts miis kõnel, et kõrd olnu miis, kis rabandust saatnu. Kui ta mõtsa vahel käinu ja puhanu, siis suust lennanu lendvasõnu nagu noole välja. Kõik mõtsa oksa liiknu. Keda puutus, see ravati või, tal on lendva, öeldi. Lendva vastu aitab: suure nõelaga tsusata ristluude sisse naha alla ja puhuda sõnu. Siis saab abi.

E, StK 34, 70 (8) < Kursi khk., Väänikvere k. < Kursi khk., Laeva k. - Paul Berg < Anna Priks, 69 a. (1926) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva saatsivad kurjad inimesed. See oli kurja saatus. Abi lendva vasta sai saatja enda käest. Kord saanud lehm otsa; nagu oherdiga lastud auk südamesse. Vanamees kutsutud appi. Vanamees ütelnud: "Os (= oles) sa viis minutit ennem saand, siis oles aidanud."

E, StK 36, 17 (19) < Võnnu khk., Ahja-Mõtsküla - Marta Blum < Miina Valdson, 62 a. (1926) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Sõitnud rikas pulmarong sandist mööda. Sant palunud teda pääle võtta. Ei ole võetud, hakatud santi sõimama. Äkki ühel pulmalisel hobune haige, heitnud maha ja olnud lõhki minemas. Pulma peremees võtnud viiulipoogna sarnase loogakese, pomisenud selle peale, lõiganud siis hobuse sabarootsu katki, tõmmanud selle loogakesega ümber hobuse. Hobune ajanud suust vahtu välja, karanud üles ja olnud terve. Sant saanud sõimata, et hobuse ära nõidus.

E, StK 37, 110 (15) < Paide khk., Kirna - August Palm < Eva Usar, 60 a. (1926) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Rabandus tuleb tuulest. Mõnikord tuleb teel või metsa vahel soe õhk vastu. See ongi rabandus.

E, StK 37, 110 (16) < Paide khk., Kirna - August Palm < Eva Usar, 60 a. (1926) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Mõisapõllul äkki kubjas lasknud kummuli maha. Küsimuse peale seletand: "Rabandussõnad tulid meele, ei tahtnud neid tuule lugeda, oleks läind looma või inimese peale.
Lugesin maa sisse."

E, StK 37, 27 (23) < Keila khk., Jälgimäe m. - August Palm < Jüri Brauer, 55 a. (1926) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus või äkiline. Inimesed saadavad seda tuulega.

E, StK 37, 27 (24) < Keila khk., Jälgimäe m. - August Palm < Jüri Brauer (1926) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Braueri isal soe tuul, luht tulnud vastu nägu. Jäänd haigeks. Antud türgi pipra viina sisse, siis and järele.

E, StK 37, 27 (25) < Keila khk., Jälgimäe m. - August Palm < Jüri Brauer, 55 a. (1926) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Looma rabanduse puhul võetakse pastlanõel, nöörile pannakse 3 sõlme sisse ja tõmmatakse läbi keele.

E, StK 37, 27/8 (37) < Keila khk., Jälgimäe m. - August Palm < Jüri Brauer, 55 a. (1926) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkilist saatmas.
Kaks hiidlast olnud katust tegemas. Hea tuul tulnud ja üks hiidlane üteld: "Tore tuul, hea äkilist saata." Saatnudki. Lähedal karjamaal kukkund mullikas põmm maha. Teine hiidlane: „Ma saadan veel paremini.“ Saatnud - teine mees kukkund katuselt alla, surnuks.

E, StK 37, 68/9 (8) < Keila khk., Vanamõisa k. - August Palm < Leenu Palm, 88 a. (1926) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendavkuld (õhuke kullapaber) ja rabandusemarjad (mustad, vabarnased marjad) olid rabanduse rohuks. Rabandus oli äkiline haigus. Kui eest, hingekehast oli rabandus, siis oli surm silmapilkne, kui tagant, siis oli vähem kardetav.

E, StK 40, 229 (56) < Peetri khk. - Richard Viidebaum (1927) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Loomade rabandusehaigusest arvati, et see on tuulega saadetud - allatuule.

E, StK 40, 267 (27) < Peetri khk. - Richard Viidebaum (1927) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomal arvati rabandus olevat, võeti räästast tükk õlgi ja uksepaku alt mulda ning suitsetati sellega.

E, StK 40, 271 (43) < Peetri khk. - Richard Viidebaum (1927) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomal oli rabandus või mõni muu järsk haigus (õieti nimetatud iga äkilist haigust rabanduseks), siis tehti õlesuitsu või ka linase riide suitsu.

E, StK 40, 275 (63) < Peetri khk. - Richard Viidebaum < Leena Lepik (1927) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lehmal on rabandus, siis antakse talle püssirohtu rõõsa piimaga sisse.

E, StK 41, 203 (118a) < Vändra khk. - Voldemar Metsamärt < Aadu Pung, 72 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad:
Lindab, lindab, lindab,
Sina rabad, mina aitan,
Sina tugev, mina vägev,
Tuulega oled tulnud,
Vaimuga pead minema
Jumala Isa, poja ja Jeesuse Kristuse läbi - Aamen!
Neid sõnu loetakse, kui rabandus õige kange oli.

E, StK 41, 203/4 (118b) < Vändra khk. - Voldemar Metsamärt < Aadu Pung, 72 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui aga rabandus nõrgem, siis tarvitatakse järgmist ütelust:
Sina rabad, mina aitan.
Tuulega oled tulnud,
Vaimuga pead minema.
Jeesuse Kristuse läbi - aamen!

E, StK 41, 205 (120) < Vändra khk. - Voldemar Metsamärt < Aadu Pung, 72 a. (1927) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui rabanduse korral tahetakse loomale või inimesele viina sisse anda, siis peab sisseandja pudelisuu oma suhu võtma, peab 2 korda risti pudelisuu peale tegema ja ütlema: "Issand Jumal, aita!" Siis peab ta veel pöidlaga salaja pudelisuu peale risti lööma ja siis haigele sisse andma.

E, StK 5, 227 (13) < Pärnu-Jaagupi khk. - Karl Kesä (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui äkiline haigus, sees valu, või loom täis ajab, siis lugeda:
Au sulle,
au mulle,
au armu Jumalalle!
mina 9 korda,
sina 1 kord vastu.
Sõnad lugeda kui eelmistel arstimistel (p. 11, 12).

E, StK 5, 227 (15) < Pärnu-Jaagupi khk., Mõisaküla k., Vainu t. - Karl Kesa < Spiegeberg (1921) Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Loom ajab siis täis, kui lendav tagalt läbi lööb. Kui eest läbi lööb, siis lööb sisikonna puruks ja sõnad ei aita.

E, StK 7, 101 (3) < Häädemeeste khk. - August Ammon (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu.
Kolm "Meie Isa palv." ja iga otsa 3 aameni.
Siis: Sina lammas, mina lammas (3 korda) (3 aameni)
Sina kirik, mina kirik (3 aameni)
Sina hunt, mina hunt (3 aameni)
Sina all kui vesi, mina peal kui rasv (3 aameni)
Jumala see Isa, Poja ja Püha vaimu nimel.

E, StK 8, 172 (1) < Viru-Jaagupi khk. - Mihkel Jürna < Marie Onga, u. 40 a. (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvategija puhunud suust puupuru, huulte vahel pastlenõel, mis sihti puupurust nooltele näidanud ja sihi tugevuse määrand. Need nooled võind läbi kolme seina tungida vastase loomisse. Selle vastu pandud aga el. hõb. ukse pakkudesse ja vikatid lauda sissepidi ukse alla, tera püsti, et lendva tegija, kes tuleb, vikatisse astub, nii katkise jalaga võõras oleks lendvategija. Nägin ise juhust, kus Kata Roosensteinil vana sauna lävepakust el. hõb. välja võeti.

E, StK 8, 309 (5) - Viru-Jaagupi khk. - Mihkel Jürna (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvast.
Külas suri ühel peremehel lehm äkitselt ära, keegi vanamees oli näind, kui naabrinaine olla aial istund, vana viht käes ja veeämbrisse kastnud. Arvati, et naine saatis lendvat.

EKRK I 20, 312 (8) < Saarde khk. - Silvi Kivioja, Vilma Metstak, Ingrid Sarv < Emilie Talisaar, 72 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Sõnad.
Nikatse-arstid olid olemas. Oskasid igasuguseid sõnu. Aga mõned oskasid ka sõnadega haigust külge tuua. (Oli niisugune järsk haigus - lendva, inimesed ja loomad lõppesid selle kätte ära.) Piiblist olid neid sõnu õppinud. Saatnud sõnad kellegi pihta, see jäänudki haigeks.
Kord olnud Pärnu laadal suur lambakari. Üks mees ütelnud, et kas tahate näha, ma teen nii, et oinas kohe maha kukub. Natuke aega pusinud ja oinas olnudki maas. Tahetud mehele tappa anda, siis pusinud oina jälle üles.
Kord jälle olnud üks mees, kes pole saanud sõnu kinni pidada, teinud niimoodi palju inimesi haigeks.
Teine mees osanud terveks teha. Lugenud piima või vee või viina pääle sõnu, antud see siis loomale sisse ja saanudki terveks.

EKRK I 20, 328 (2) < Häädemeeste khk., Metsapoole k. - Silvi Kivioja, Vilma Metstak, Ingrid Sarv < Rannula, Vilu (Berg), Talisaar (Buch) (1958) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanasti oli arstiks saun. Viheldi nikatsi, kidisi puhul ja lendvat arstiti sõnadega.
Lendav oli põigiti läinud, kaelast sisse, jalast välja, sinine joon oli olnud.
Kevadel oli olnud ilus varss. Pühaba hommikul jalutanud emaga. Peremees hakkas kammima. Taganes, taganes nurga juurde - maha, ja ei midagi. See oli nool, mis kuskilt pidi tulema.

EKRK I 20, 375 (6) < Saarde khk. - Silvi Kivioja, Vilma Metstak, Ingrid Sarv < Marie Meltsas, 83 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ühes talus oli üks vanaeideke. Ühekorraga pandi minu õemehel kõik hobused maha. Eit arstis jälle jalule.

EKRK I 20, 375 (7) < Saarde khk. - Silvi Kivioja, Vilma Metstak, Ingrid Sarv < Marie Meltsas, 83 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kord oli lendvaga suure musta täku maha virutanud.

EKRK I 22, 187 (32) < Räpina khk., Räpina al. - Hilve Rebane (1959) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvat ei tea.

EKRK I 22, 298 (7) < Räpina khk., Raadama k. < Räpina khk., Toolama k. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Alma Otsmann, 68 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvat teab loomadel. Anti neile püssirohtu.

EKRK I 22, 355 (15) < Räpina khk., Jõepera k. - Hilve Rebane ja Ingrid Sarv < Hele Haring, 59 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Katsa Leenu, vanainemine, tegi hädä ja arstis tervest. Meie peres ei antud ükskord Leenule piima, pärast seda jäi lehm haigest. Isa käis järel, tõi Leenu kohale. Leenu tulnu, kolm korda kõndnu ümber lehma, löönu jalaga külge, lehm tõusnu jalgu pääle ja olnugi terve.

EKRK I 22, 388 (19) < Räpina khk., Meeksi k. - Ingrid Sarv ja Hilve Rebane < Marie Arula, 60 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva arstiti ärä viinaga ja püssirohuga. Valu lõi sisse, sis üteldi ikka, et lendva lõi ärä.

EKRK I 22, 524 (18) < Räpina khk., Raadama k. - Helle Urb < Lutti Krigul, 79 a. ja Ann Kliiman, 82 a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva oli loomadel. Lasiva suitsu nõnasõõrmest sisse, hõõruti õletuustiga. Hein tehti tõrvaga kokku ja seda söödeti loomale sisse.
EKRK I 30, 126 (3) < Tartu-Maarja khk., Viira k. - Kersti Kõivumägi ja Tiiu Kaevando < Alma Kalev, 67 a. (1960) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006 [lend]
Alatskivil Lahepere külas olid kahes talus ühesugused hobused. Ühe vihamees tahtis vaenlase hobusele lendva selga saata, aga kogemata saatis valele hobusele. Eksis, ei tundnud ära, nii ühte moodi olid need hobused. Mees teadis, kes see saatja oli, ja läks ütles näkku, et mis sa tegid mu hobusega. See lendva saatja kohkunud ära, võtnud oma raamatu (Seitsme Moosese raamatu) ja lugenud ja posinud hobuse juures. Võtnud kohe hammastega hobusest kinni, aga see pole ka aidanud. Ise öelnud ka, et abi on hiljaks jäänud.

EKRK I 30, 217 (24) < Räpina khk., Meerapalu k. - Kersti Kõivumägi ja Tiiu Kaevando < Viktor Kliimand, 57 a. (1960) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva, see oli äkiline valu. Oli inimestel ja loomadel, loomad surid sageli sellesse. Peamine rohi oli viin ja liikva.

EKRK I 31, 277 (13) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. - Ivi Hinn < Eduard Kelli, 72 a. (1960) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Voorel oli kõrts. Seal joodi, vahetati hobuseid. Lähänd mies ratsa. Hobune hirnund metsas. Tema vilistand ka. See hobune olnd kohe tema hobuse taga. Old lehma sõrad. Sellest ehmatand. Ei võtt üht tilkagi (viina) peale selle.

EKRK I 31, 87 (10) < Viru-Jaagupi khk., Allika k. - Ene-Reet Ennuse < August Korbe, 63 a. (1960) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Naaber Loopere Ants rääkis.
Kaks peremeest olid omavahel tülis. Mõlemal suri lehm. Ühel suri enne, sest teine peremees saatis talle lendva kaela. Siis see peremees saatis jälle teise lehmale haiguse kaela. Teine peremees tahtis, et ta tuleks vabandama. Ei tulnud.

EKRK I 32, 363 (2) < Viru-Jaagupi khk. - Peet Lepik ja Paul-Eerik Rummo < Helene Pariis (1960) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Üks vanamees kükitas metsas. Minu isa vanaisa läks metsa hobust teise kohta panema. Nägi seda vanameest, küsis: "Mis sa siin istud ja kükitad?" - "Tulid nied tühjad sõnad meele. Ei taha neid kellelegi saata, saadan siia auku." Eks ta üks nõid olnud.

EKRK I 41, 169 (6) < Räpina khk., Pindi k. - Ene Oja, Mari-Ann Kadarpik, Illo-Peep Padernik, Udo Kolk < Hilda Parmson, 63 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanaeit läks lauta: oi, et lindve läheb lauta. Kutsub vanamehe ka kaema. Toovad kirve, panevad paku peale ja raiuvad puruks. Aga poeg oli ehal käinud, läks laudale magama ja kaotas lipsu ära. Vanaeit arvas, et oll lindva. Poiss tuleb. Ema ütleb, et lindva tahtse lauta minna. Minti kaema - lips.

EKRK I 41, 432 (4) < Räpina khk. - Illo-Peep Padernik < Daniel Tolmov, 70 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva - äkiline rabandus, loom kukku jala pealt maha. Püssiraud looma kõtu alla ja lasknud siis, et lendvat ehmatada. (Tema vanaisa tegi ise seda.)

EKRK I 42, 188 (40) < Helme khk., Koorküla k., Kalda t. - Tiiu Kaevando, Lea Osjamets, Riina Preisman < Liisa Tiirak, 64 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanast üteldi: "Lendav lei läbi" - suri ära seepärast.

EKRK I 43, 193/4 (12) < Kadrina khk., Härjatu k. - Kulla Rannu, Anita Rõõm, Kristjan Torop < Leena Trautmann, 66 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusehaiguse vastu anti lehmale püssirohtu sisse, pandi linane riie lehma nina ette põlema ja lasti seda suitsu lehmal sisse hingata. (Rabandus: lehm külmetas, värises, ei mäletsenud, lõi seest täis.)

EKRK I 43, 93 (7) < Ambla khk., Lehtse v., Rägavere k. - Anita Rõõm, Kulla Rannu, Kristjan Torop < Natalie Võrk, 72 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Naaber usub, et kui loom haige on, nagu rabandus või nii, siis on keegi kurja silmaga vaadanud. (Ise ei usu.)

EKRK I 50, 425 (3) < Simuna khk., Paasvere k. - Milvi Vaarmann, Maimu Sepping < Jaan Suurmann, s. 1889 (1964) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Teise loomale saab saata rabanduse kadakapuu tikkudega. Karjane rääkinud, et üks peremees öelnud kord, et täna on niisugune ilm, mil saab teisele kurja teha, ja võtnud mütsist nõela ning nõel lennanud järsku minema.

EKRK I 50, 441 (11) < Simuna khk., Salutaguse k. - Milvi Vaarmann, Maimu Sepping < Marie Nõmjärv, s. 1891 (1964) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvarabanduseks kutsutud südamehaigust ja seda olevat olnud võimalik ka teisele saata. Ühel mehel olnud alati sukanõel mütsi sees ja sellega saanud teisele inimesele või loomale saata lendvarabandust.

EKRK I 50, 495 (3) < Simuna khk., Emumäe k. - Milvi Vaarmann, Kulla Jentson < Liina Kirjutaja, 82 a. (1964) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ravandust raviti tammekoore teega.

EKRK I 50, 533/4 (8) < Simuna khk., Jäätma k. - Milvi Vaarmann, Kulla Jentson < Juuli Kurg, 78 a. (1964) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui luomadel rabandus tuli, siis ahju rinnast võtta kolm korda tahma, pliidi alt kolm korda tuhka ja 9 seltsi kraami ja see kõik ära segada ning luomale sisse anda.

EKRK I 53, 324 (15) < Vigala khk., Mäliste k., Andrese t. - Vilma Metstak < Triinu Ilmjärv, 75 a. (1964) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Loomad.
Loom seest täis, siis anna soodavett ja lõngaeli. Loomal järsud haigused, siis öeldi, et väline haigus, ja anti püssirohtu ja rabanduskivi.
Aaloe. Oli pruun kivi, justkui vaigu moodi. Panid ligunema piima sisse. Andsid loomale või vasikale, mis tahes. Kui oli seest kinni, loom ei määletsenud, võttis seest lahti.
Rabanduskivi oli punane kivi. Tegid pulbriks. Seda anti siis, kui loom külmetas.

EKRK I 63, 412 (6) < Vändra khk., Laane k. - Juta Tammleht, Reet Treial, Rein Saukas, Varje Laats < Marta Metsamägi, s. 1891 (1967) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Üks veis röökis lautas. Homikul old juba ära surnd. Rabandus läbi käind. Kui sealt tükk ära võtta ja räästa alla riputada, siis pärast pidi see tükk rabanduse vasta aitama.

EKRK I 66, 210 (3) < Rannu khk. - Juta Tammleht, Sirje Kiin, Anne Antuk < Selma Rõigas, s. 1898 (1968) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Üksvahe igal kevadel lehm suri. Öeldi, et lendva lehmal (läbilasn). Nüüd on udarapõletik. Ette ei võetud midagi, tapeti ära.

EKRK I 66, 271 (3) < Rannu khk. - Juta Tammleht, Sirje Kiin, Anne Antuk < Eduard Lokk, 78 a. (1968) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva oli loomadel vanasti ränk haigus. Loom kukkus näiteks juues äkki maha, ise nägin, ja suri ära. Omanikud nülgisid ära ja naha peal olid nagu pisikesed punased haavliasemed. Siis üteldi, et "lendva läbi löönu" - öeldi, tegelikult oli see ainult usk: põletik oli.

EKRK I 69, 527/8 (8) < Mihkli khk., Veltsa v., Emmu k., Kangru-Hindreku t. < Mihkli khk., Koonga v. - Eha Jakobson, Mare Luuk, Reet Treial, Eha Viluoja < Aadu Sander, 90 a. (1970) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandushaigus - kui kuri inimene puhub looma peale suust puru või kedagi.

EKRK I 7, 442/3 (18) < Tõstamaa khk., Kavaru k., Ränga t. - Virve Murumaa ja Udo Kolk < Leena Peterson 86 a. (1952) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse sõnad.
Meieissa sõnad loe viinalaasi peale või levatüki peale või vii peale - saab terves.

EKRK I 77, 47/8 < Setu, Värska k. - Sirje Madisson < Aleksander Keskla, 96 a. (1976) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kadõhusesõna'.
Halv haigus
rassõ rabandus
kahõ kadõhus
tuulõst tuud
viist viid
saust saad
naistõst linnpäist
meestest torokübärist
tütrikast tore-hiussist
kost olet tullu, sinnä mine
mii verest, mii luust, mii lihast
Musta merde
külmä kivi ala
kalõ kännu ala
kungatõh-karatõh
kungatõh-karatõh
kungatõh-karatõh
Sõs tulli kolm korda süläda üle kura ola. Sedä tulli lukkõ soola pääle ja sis haigõlõ sisse anda, ku arvatas, et kiäki om tõõse är' kaehtannu. Naid sanno loetas sis kah, ku eläjä haigõst jäävä. Tohi-i enne kellelegi kõnõlda, sis av'ta-ai.

EKRK I 78, 49 (24) < Lahemaa Rahvuspark - Aili Helde ja Heli Saar < Ella Kaljuvee (1978) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvarohi - see kurekell.

EKRK I 82, 305 (12) < Muhu khk., Nõmmküla k., Arumihkli t. - Mare Janneste ja Signe Sõõmer < Vassili Saarkoppel, s. 1902 ja Juulia Saarkoppel, 76 a. (1983) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Muhus öeldi, et vanasti oli inimestel 2 haigust: lemm ja äkisthaigus. Lemmi põdes kaua, äkisthaigus - oli järsku ära surnud.

EKRK I 83, 121/2 < Muhu khk., Linnuse k. - M. Erm < Anton Ling, 71 a. (1983) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
M.E.: Mis haigused olid levinumad?
Kui inimene jäi haigeks järsku, siis öeldi, et tal on lendva. Sügeliste puhul tõrvati lapsed sooja tõrvaga üle, hommikul pesti puhtaks. Haiguse tõrjeks viheldi saunas ka.

EKS 4° 1, 268 (10) < Viru-Nigula khk. - Hans Krikmann ~ Krickmann (1879) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvasõnad:
Punane, ma sõnun sind,
Lendva, ma sajatan sind:
Alt aisa, pealt aisa,
karva keskelt ma kihutan.

EKS 4° 2, 546 (26) < Vändra khk. - J. Eglon (1869) Sisestas Salle Kajak, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad soola pääle.
Armas Issa, mina tulen sinu palvele, minu hobune on haige, temal on rabandus. Issameie - 3 x. (Kõige parem, kui hinge tõmbamata võib ära lugeda, aga kui siiski tarvis hingata, siis peab suu teise külge pöörma.)
On elajas järsku haigeks jäänud, siis nimetakse seda haigust rabanduseks. - Enamist ikka kurja inimesest saadetud, kes kuradiga ümber käib. - Rabandused on kolme seltsi: 1. Tuulerabandus. 2. Lendav. 3. Hall (hunt).
Arstimine: Tüki leiva pääle ehk ka soola pääle loetakse rabandusesõnad ja antakse loomale sisse.

EKS 4° 5, 17 (12) < Karja khk., Aru v. - Villem Mägi (1888) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkisehaige sõnad.
Mine murra muru + Mine pure puud + Kes vastu tuleb, seda vintsuda + Vintsuda viledast + Karista + Kangitast + Aga hinge ära võta + Siis sammud sandi teed + Kallad oma kaela keeva veed + Kui see sõna ütelemata jääda. "Aga hinge ära võta," siis surra inimene kui ka loom kohe ära. Kes aga tark olla, võiada kohe selle haiguse tegijale tagasi saata nende sõnadega: "Mine tiiruda tegijad. Löö seda saatjad kolm korda kõvemine." Mõlemad aga nii heaste - tegija kui ka tagassi saatja peavad aga kolm korda pahema käe peost läbi põhja poole puhuma ja pahema jala kannaga kolm risti maha tegema. (Ühe Sõrve taadi suust.)

EKS 4° 5, 198 < Võru - Georg Eduard Luiga Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabausesõna.
Issanda engel, taiva risti, püha pikse välgi, kooletage kiik kurja nooli nink looga maa päält ära! - Neid peap kolm kord nii lugema.

EKS 8° 2, 663 (31) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Nõmavere k. - C. H. (1891) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui äkiline haigus johtub tulema, siis olema tarvis kolme ukse alt mulda võtta ja palava raua pääle panna, selle suitsoga saab haige suitsetatud.

EKS 8° 3, 153 (134) < Otepää khk., Ilmjärve k. - A. Asor (1874) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandsõna.
Kui inemine om kurjast ära rabatu, sis peat haige säng 9- suguste puukoordega suitsutama ja sääl man 3 kõrd meieessapalvust lugeda, amen üteldes aga peramätse kõrra aigu. Pääle selle peat veel selle värsi lugema, mis unel om meelde jäänu. Kui haige selle tembo pääle magama jääs, sis ta kooles ära, kui ta magama ei jää, sis jääp ellu, ja saap terves.

EKÜ, F 232i, 103 (1) < Setu, Kuutsina k. - Friedrich Reinhold Kreutzwald Sisestas Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva-rabbanduse vasto.
Tulli üks tulihänd,
Puistas üks pisohänd!
Kinni so käed,
Kinni so jalad,
Kinni so südame sooned,
Kinni so tulik ja minik!
Alt leivalaua,
Pealt leivarasokesed,
Keskelt kõigista õhk.
Issa meie etc.

ERA I 1, 115 (12) < Kuusalu khk. - Arnold Friedrich Johann Knüpffer (enne 1843; arhiivi 1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann 2002, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva od. vedaja käib tulega.

ERA I 2, 193 (6) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. - Joh. Võlma (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann 2002, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Tiivesrekki tuntakse. Tarvitati loomade arstimiseks - nimelt suitsutati loom selle suitsuga, kui loomale nn. äkine haigus peale tuli.

ERA I 2, 200 (6) < Kaarma khk., Kuressaare l. - Aleksander Jakson (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann 2002, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Tiivestrek (tiivesrek) = Asa foetida = Teufelsdreck. Tarviteti suitsetamiseks (nina alla lasti seda suitsu) loomade äkilisel haigestumisel, ka inimeste haigestumisel suitsetati sellega (kange nohu ja kontide valu (=rheuma, influenza), hängene jne.).

ERA I 2, 201 (7) < Kaarma khk., Kuressaare l. - Aleksander Jakson (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann 2002, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ülekäija (mitte üleskäija) on mingi tundmatuma põhjusega haigus, äkine (järsk, ootamatu) haigus.

ERA I 2, 203 (6) < Noarootsi khk., Sutlepa v., Niibi algkool - Joh. Sarov (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann 2002, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Tiivesrekk, triivistük on tuntud, tarvitatakse arstirohuna loomadele.

ERA I 2, 203 (7) < Noarootsi khk., Sutlepa v., Niibi algkool - Joh. Sarov (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann 2002, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Üleskäijast ei teata midagi.

ERA I 2, 205 (6) < Pöide khk., Kogula v., Vana-Lõve kool - G. Nurm (1929) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann 2002, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
[Kas tuntakse tiivesrekk, triivistükk jne? Mille vastu seda tarviteti?] Tuntakse - loomade rohi.

ERA I 2, 205 (7) < Pöide khk., Kogula v. - G. Nurm (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Mis on üleskäija? - Ei tea.

ERA I 2, 219 (7) < Kärla khk. - Karl Tarkpea (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Sõna "üleskäija" ei tunta.

ERA I 4, 195 (78) < Võnnu khk., Ahja v. - David Tenno, "Tallinna Posti" ebausu kogumise võistlus (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann 2002, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvahaigele lehmale tuleb peale piibusuitsu ninna laskmist kõmmutada püssist pauk, püssirohtu sisse anda ja vett, mis püssitorust on läbi lastud.

ERA I 4, 21 (40) < Tallinn - Tõnu Wiedemann, "Tallinna Posti" ebausu kogumise võistlus (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann 2002, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui on rabanduse haigus, siis laku keelega oma peupesa kolm korda ristamisi ja haigus kaub ära.

ERA I 4, 25 (86) < Tallinn - Tõnu Wiedemann (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui hobusel on rabandus, võta tühi leivakott, löö sellega kolm korda hobusele vastu pead ja loom saab terveks.

ERA I 4, 75 (7) < Viljandi khk. - Frieda Selg, "Tallinna Posti" ebausu kogumise võistlus (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann 2002, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui "lendvas" lehmast "läbi löönud", antakse püssirohtu, sest mõlemad on "äkilised".

ERA II 1, 162 (5) < Koeru khk., Kapu v., Hällivere k. - Klarissa Böckler < Anna Mühlberg, s. 1854 (1927) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loomad on ära nõiutud, siis tuleb ristamisi nurkadest, igast neljast nurgast prahti, igast nurgast kolm korda võtta. Ukse kohalt räästast kolm korda õlgi, kolm laastu uksepaku küllest; paku alt kolm korda prahti noa otsaga, siis sellega suitsetada haiget looma.

ERA II 1, 178 (3) < Helme khk., Taagepera v., Karjatnurme k. - Eduard Treu < Reet Treu (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõnikord lõpeb loom äkki ära, või vinskleb veel enne vähe, siis öeldakse, et "kuri om läbi löönu"; või ka "lendäje om läbi löönu".

ERA II 1, 516 (8) < Pühalepa khk., Suuremõisa k. - Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hekine rabandus - Jumal laseb südamest läbi. Hallikul suri hobune ära. Nagu must joon oli südamest ja sellast läbi lastud.

ERA II 1, 516 (9) < Pühalepa khk., Suuremõisa k.-- Paul Ariste < Anna Fried, 78 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus, sama haigus, kui hekiste keib südamest läbi.

ERA II 1, 560 (17) < Pühalepa khk., Kuri k. - Paul Ariste (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Häkise vastu aitas püssirohi ja triivistük suitsetadi siis.

ERA II 1, 588 (3) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Triivistük on äkise haiguse vastu.

ERA II 1, 588 (8) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loomal oli äkine, tehti väävli suitsu, anti loomale looma oma verd.

ERA II 1, 731 (41) < Emmaste khk., Nõmme k. - Paul Ariste < Liisu Kalju, 70 a.; Mariie Viitra (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Äkine, äkise 'rabandus'. Vastu aitavad samblikud üheksat seltsi, meis korjat säält, kus 3 aiateivast on koos. Neid keedeti ja siis pesti.

ERA II 1, 813 (24) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse vastu aitab see, kui oma piupesast kolm korda keelega ristamisi lakud.

ERA II 10, 415 (33) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Rabandus, seda usti küll, et see on vana naistest. Ühel loomad surid ää. Mees läks Sõrve. Nõid vaadand: vanaeite soolaga lasta, siis ei sure loomi enam - enne nõid kuuland järgi, kas mõni vanaeit on ligidal. Jah, lasta soolaga, siis kaob see viga ära. Mees last ka soolaga vanaeidele, kui läind aja äärt mööda.

ERA II 10, 442 (7) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Akuliina Ruusamägi (1929) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lindaja sõna.
Must miis, hahk särk. Üle teije, üle puije, üle kivve, üle kanda, üle kivetse kerigu, üle karrastõ katustõ, üle vessi, üle merri. Suurdõ suuhu, lak´k´a (laijasse) laandõ, koh kirie kikka' ja kana' kõõruta-i. Patja paiju, rabastikku. Koh kiaki käuje, sinna häda ja viga. (Kolm korda. Sülitada ja siis) Amin.

ERA II 10, 471 (4) < Kärla khk. - Jakob Mändmets (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabause sõna.
"Issanda Engli, taiva risti, püha pikse välki: koletake kiik kurja nooli n. sega maa päält ärä."
Neid sõnnu peap 3 kõrda nii lugema.
(Need sõnad näituseks. Minu arvates uskusid ka kümmekond aastat tagasi paljud haritud inimesed nende mõju, ka õpetajad. Vastasel puhul poleks ju vajagi olnud nende vastu võidelda, kuna sõnadel isegi vaimulik sisu.)

ERA II 10, 710 (37) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendava ehk rabanduse sõnad.
"Kus sa leitsid lendava? Kas loodelt või läänelt või põigiti põhiselt, või lõunelt lõõritellelt?"
Need sõnad loeti vee sisse ühtejärge üheksa korda, kusjuures kogu aeg lusikaga vett segati, seda vett anti siis loomale ehk inimesele sisse, kellel oli rabandus. Olla alati aidand, siis kui arstija ja arstitav ise kindlaste uskund, et see rohi aitab.

ERA II 11, 135 (2) < Risti khk., Kloostri v., Kiriku k. - Hella Rutoff < Jüri Asper, 85 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse sõnu: Lauk tõuse maast üles, mine kiriku, söö kulda ja hõbedad, võta süle ja seljaga. Jumala isa, poja ja püha vaimu nimel.

ERA II 111, 42/4 (2) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k. - Margit Heinakroon, Viinistu algkooli õpilane < K. Manitski, 39 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendjasõnad.
Tagane, lendja, tagane, lendja, tagane, lendja. Jumala vaim tuleb tema sisse. Jumala vaim tuleb tema sisse. Jumala vaim tuleb tema sisse. Jumalase Issa, Jumalase poja. Jumalase Issa, Jumalase Poja. Jumalase Issa, Jumalase Issa, Jumalase Poja. Jumalase Pühavaimu nimel. Aamen. Jumalase Pühavaimu nimel. Aamen. Jumalase Pühavaimu nimel. Aamen. Mine ära, roojane vaim, anna maad Pühalevaimule. Mine ära, roojane vaim, anna maad Pühalevaimule. Mine ära, roojane vaim, anna maad Pühalevaimule. Meie Isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud saagu sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu taevas nõnda ka maa pääl. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev ja anna andeks meile meie võlad, kui meie andeks anname oma võlglastele. Ära saada meid kiusatusse, vaid päästa ära kurjast, sest Sinu päralt on riik, vägi, au ning igavesti. Aamen. Meie Isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud saagu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu taevas nõnda ka maa pääl. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev ja anna andeks meile meie võlad, kui me andeks anname oma võlglasile. Ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast, sest Sinu päralt on riik, vägi, au igavesti. Aamen. Meie Isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud saagu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu taevas, nõnda ka maa pääl. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev ja anna andeks meile meie võlad kui meie andeks anname oma võlglasile. Ära saada meid kiusatusse, vaid päästa ära kurjast sest Sinu päralt on riik, vägi ning au igavesti. Aamen.

ERA II 111, 45 (4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k. - Margit Heinakroon, Viinistu algkooli õpilane < K. Manitski, 39 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadussõnad.
Õheksa, kaheksa, seitse, kuus, viis, neli, kolm, kaks, üks.
Õheksa, kaheksa, seitse, kuus, viis, neli, kolm, kaks, üks.
Õheksa, kaheksa, seitse, kuus, viis, neli, kolm, kaks, üks.

ERA II 111, 48 (10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k. - Margit Heinakroon, Viinistu algkooli õpilane < K. Manitski, 39 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Tulelendja.
Kui inimesel olid vistrikud ehk tulelendjad, siis inimene pandi uksekünnise ette maha ja üle kolme künnise loobiti tuliseid süsi. See pidi aitama.

ERA II 111, 69 (3) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k. - Margit Heinakroon, Viinistu algkooli õpilane < Ellisabeth Kivi, 50 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2995, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Oli olnud juba videlik, mees läinud metsast puid tooma. Ta kuulnud huikamist. Mees huiganud vastu, huikamine tulnud ikka ligemale ja muutus valjumaks. Mees hakanud kartma, arvas, et see on metshaldjas.

ERA II 113, 585 (8) < Saarde khk. < Halliste khk. - Jaak Sõggel (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006 [lend]
Üht vanarahva poolt nimetatud haigust kutsutakse ja tuntakse "tuulest rabatud" nime all. Kes tuulest rabatud, seda arstiti rabatsirohtudega, mida rabatsiheinadest keedetud. Sagedaste loeti ka rabatsi või rabatud haige pääle sõnu: "Tuulest mingu tulle tuulehaigus, rahest saagu otsa rabatsihaigus."

ERA II 113, 585 (10) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Haiget, keda arvati "tuulest rabatud", arstiti ka soojas toas hõerumisega, kusjuures arstija nõiasõnu arstimise juures pomiseb.

ERA II 113, 585 (9) < Saarde khk. < Halliste khk. - Jaak Sõggel (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Saarde kihelkonnas teatakse rääkida järgmisi sõnu tuulest rabatud haiguse korral:
Tuulest tullu, mis ma tundsin
Metsast saie, mis ma saanud.
Viigu tuul mu viga ära,
Viigu mets mu haigus ära.

ERA II 113, 586 (11) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1929)Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Räägitakse, et kui inimene mõnikord sooja ihuga peaks viibima tõmbetuule käes, võivad ta õige kergeste saada "tuulest rabatud", mis enamiste siis sündivad, kui tuul puhumise korral inimesesse puutudes "keerdu" minevad. Sarnasel korral saada kohe "tuulest rabatud" haigus ilmuma, missugusel järeldusel kohe arsti või nõia juurde pidada ilmuma.

ERA II 12, 185 (32) < Simuna khk., Lasinurme k. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Jaan Parm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kuldpõrnikaid hõõruti puruks ja anti rabanduse puhul leivaga sisse.

ERA II 12, 328 (9) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse puhul antakse loomale sisse terve kanamuna.

ERA II 12, 340/1 (37) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus: püssi lasta looma nina all; põhja poolt räästast õlgi võtta ja nendega suitsetada, et suits läheks loomale ninasse; ustelt kaapida, risti nugadega (noaga ristamisi, ennem ühele poole ja siis teisele poole) ja sellega suitsetada; kolm kanamuna sisse anda.

ERA II 12, 341 (38) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus: ...ilmast tulevat... aga vahel olevat ka teise inimese jonn ja kadedus... must põletikukoht on kohe näha ja auk sees, et pista näpuga... Mis eest läbi löödud, sellest enam asja ei saa, mis tagant, sellest võib veel saada.

ERA II 12, 341 (39) < Simuna khk., Kadiküla k., Porniku t. - Richard Viidebaum < Kaarel Ehverdt, 40 a., naine, 30 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabanduse puhul: hammastega looma keele otsast kinni võtta ja kohe hammustada. Niisugune verelaskmine olevat veel viimane abi. Kui see ei aita, siis ei aita enam miski asi ja loom peab surema.

ERA II 12, 450/1 (8) < Simuna khk., Salla v., Koila as. - Richard Viidebaum < Elisabet Kaasik, s. 1881 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandust saab teha, kui võtta üheksa õlepead ja tuulega saata. Kaks peremeest teinuvat katust, olnud niisugune kõle põhituul sel päeval. Üks ütelnud: "On täna õite hää kõle põhituul. Vat sellega oleks hää lenvat saata." Teine: "No eks sa saada siis." Esimene võtnud siis üheksa õlepääd, keerand kokku ja saatnud lendva-ravanduse. Teine aga osand selle nii ära muuta, et saatja oma hobused saand selle läbi surma.

ERA II 12, 557 (92) < Simuna khk., Salla v., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, s. 1841 (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandus on see, mis looma kohe läbi lööb, nõnna et ta sureb. Must põlend auk jääb järele. Kerge-ravandus on kergem, ei sureta, sellele saab abi.

ERA II 13, 148 (3) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravanduse puhul antavat sooda ja "lõnga-eli" vett.

ERA II 13, 148 (4) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandus on olnud loomadel. Sellele pole abi saand. Kui kallale tulnud, löönd looma kohe surnuks.

ERA II 13, 148 (5) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu < Simuna khk., Nadalama k. - Richard Viidebaum < Anu Õunapuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandust saadetud hää tuulega. Jutustaja kadund isa rääkind, et üks mees saatnud jämeda õlekõrrega ja kange tuulega, tahtnud küll saata hoopis teisele, kuid läind saatja oma venna seale, vend eland saatmiskohast viis versta eemal. Siis saatja sõitnud ratsahobusega järele, kuid seegi osutund hiliseks: siga olnud juba surnud.

ERA II 13, 176 (2) < Simuna khk., Avanduse as., Avanduse vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Seeman, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendvat on vanasti saadetud tuulega. Eland üks vana Nõmme Mihkel, kes olnud kange saatma. Kui kange tuul olnud, siis ütelnud: "Hea kõhe tuul, nüid oleks hea lendvat saata."

ERA II 13, 207/8 (18) < Simuna khk., Avanduse k. - Richard Viidebaum < Anna Tepu, 69 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav löönd läbi. Nii olevat üks mees rääkind alles nüüd hiljuti. (Lendav: lendva.) Jutustaja eland ise kord ühe lendvategijaga ühe koja pääl. Kui see kord kõrtsis ühe mehega riidu läind, siis koju tulles saatnud oma vastasele lendvat. Kui toast tulnud välja, siis olnud tal nagu kolm tulesütt suus. Läind ukse pääle ja puhund sääl sädemeid suust välja.
Pärast olnud kuulda, et vastase hobune olnud haige.

ERA II 13, 223 (4) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k., Jaagu t. < Torma khk., Rääbise v. - Richard Viidebaum < Tombergi eit ja taat, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kes ukse päält vett viskab (ei viitsi kaugemale minna), sel hakkab lendva ravandus käima.

ERA II 13, 239 (13) < Simuna khk., Avanduse v., Hirla k. - Richard Viidebaum < J. Lents, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
See ravandus võib tulihänd olla, kes läheb et sädemed taga. Kättemaksuks saatsid üksteisele, võttis loomad või inimesed maha.

ERA II 13, 258/9 (12) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. - Richard Viidebaum < Liisu Lepp, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-ravandus olevat see, mis tuulega saadetud.
"Na rääkisid ikke, et ühekorra old hia tuul ja teine mees üteld teisele, et täna hia tuul, täna oleks hia ravandust saata."

ERA II 13, 272 (16) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandus - seda peeti ka kurjast.

ERA II 13, 272 (17) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva olnud see, mis tapnud kohe kauge maa pääle. Jutustajal omal olnud 2-aastane sõnn. Õhtul olnud alles päris terve ja söönd, hommikus aga juba valmis (=surnud). Kurgu alt olnud lendva sisse läind ja kubemest välja tulnud. Auk olnud selgesti näha.

ERA II 13, 272 (18) < Simuna khk., Nadalama k., Hansurahva t. - Richard Viidebaum < Tõnu Veenik, s. 1842 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravanduse vastu antud sisse püssirohtu ja piiritust.

ERA II 13, 275 (5) < Simuna khk., Nadalama k., Virgu t. < Väike-Maarja khk., Mõisamaa k. - Richard Viidebaum < Juuli Tombach, u. 40 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandus. 9 tikku looma nina all põlema tõmmata; püssirohtu põlema süüdata, et loom ehmataks.

ERA II 13, 294 (7) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Teebe-eit, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-rabadus - selle vastu pole olnudki rohtu. Üldse olevat lendva-rabadus kangemat sorti rabadus, "mis kohe läbi lööb".

ERA II 13, 305 (31) < Simuna khk., Kissa k. - Richard Viidebaum < Leenu Rähn, 64 a., Liisu Vilkes, 67 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Olnud rabadus ja lendav rabadus; viimane tulnud tuulest.

ERA II 13, 316 (8) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. - Richard Viidebaum < Aleksander Klein, 79 a., rätsep (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva. Kui kevadel enne sõnnikuvedu panna lehma nina alla maa sisse... (? - eksikombel on aga just see peidetav ese jäänd kuidagimoodi kirja panemata) nii sügavale, et sõnni[ku]veoga ei tule välja. Siis loomad ei jää haigeks ja nõiad ega vigurimehed ei tee enam midagi.

ERA II 13, 400/1 (11) < Simuna khk., Muuga k., Pakkade t. - Richard Viidebaum < Mihkel Kaevalt, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabadus.
Samas talus, kus praegu kirjutan, on noormees külmetada saand ja sellest haige. Tunduvat väga külm, kuigi on mitme teki ja kasuka all.
Ema õpetab: "Ei tea, ehk on rabadus? Kuule, laku ristati peopesi ja võta kõrvavaiku sisse. Mõnikord kästakse ka uks ristati ära mõõta, et see peab aitama."
Noormees: "Ah, laku õite perset ja ole vait!"

ERA II 13, 439 (13) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Kaevalt, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabaduse vastu: 1. sõrmeküünte alt musta, 2. kõrvavaiku, 3. peopesi lakkuda ristati, 4. uks ristati ära mõõta.

ERA II 13, 444 (29) < Simuna khk., Paasvere v., Muuga k., Pakkade t. < Simuna khk., Paasvere v., Vanaküla k. - Richard Viidebaum < Miina Kaevalt, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva-rabadus.
Lendva-rabadus on saadetud tuulega. See löönd looma läbi, "kohe purust", et enam vastust pole saand. Kui tagantpoolt kehaosast löönd, siis ehk veel saand kuidagi abi, kui aga eest löönd, siis olnud surm kindel.

ERA II 13, 517 (26) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lenda rabadust saadetud tuulega. Nii tapnud mõni kuri inimene kõik teise loomad ära.

ERA II 13, 523 (33) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kunsimehed saatnud rabadust udusel hommikul.

ERA II 13, 532 (5) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe t. - Richard Viidebaum < August Staak, 42 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabaduse vastu vanemal ajal harjakad müünd "rabaduse süsi" ja "mere süsi", kuid see olnud lihtsalt rahva petmine kivisöega.

ERA II 13, 557 (5) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Veneveres olnud Sorts-Indrek, kes arstind rabadust. Kui nüüd rohtu pole käepärast olnud, siis kutsutud ikka Indrek kohale.

ERA II 13, 558 (7) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabadust on saadetud suure nõelaga.

ERA II 13, 559 (9) < Simuna khk., Venevere v., Regissaare k. - Richard Viidebaum < Isak Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
"Lendva lõi läbi," vanasti muud ei olnudki kuulda.
Lendva ja rabadus - see on üks raibe kõik, kahtepidi aga hõigatasse.
Kui rabadusele abi ei saand, siis suri ära. Kui südame juurest läbi löönd, vahel kohe nagu haavlitega, siis olnud ka ots pääl.

ERA II 13, 571 (3) < Simuna khk., Venevere v., Kaasiksaare t. - Richard Viidebaum < Kadri Plaat, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks Avanduse mees kiitnud oma äia, et olnud teine kange lendvat saatma. Kord teind katust, kui ütelnud: "Täna hea tuul, täna oleks hea lendva-rabadust saata." Teised vaielnud vastu, aga vanamees siiski saatnud 25 versta pääle. Kellele saatnud, selle lehm surnud ära.

ERA II 13, 585 (5) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
See oli lendva-rabadus, kui lõi läbi ja kohe oli valmis, abi enam ei saand. Muidu rabadusele sai ikka abi ka.

ERA II 13, 586 (8) < Simuna khk., Venevere v., Iba k. - Richard Viidebaum < Mats Plaat, 84 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks Korka vanamees - selle nimi oli Jüri - oli üks kuulus nõiavanamees. Muuseas saatnud lendvat.

ERA II 13, 593 (14) < Torma khk., Avinurme v., Mõisa k., Peedu s. - Richard Viidebaum < Mari Niinepuu, 80 a., Mari Peedu, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus ehk lendav. Lendav rabas ää. Lendava läbi löödud.

ERA II 13, 600 (6) < Torma khk., Mustvee al. < Põltsamaa khk., Adavere v. - Richard Viidebaum < Katarina Balalaikin (Küti Kata), u. 100 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva puhul: "Püha Jumala vägi, sa isi tead ja nääd ja oled isi kohtumõistja." Need sõnad lugeda vee pääle ja sisse anda. Võib anda ka soolaga ja leivaga.

ERA II 13, 66 (54) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Simuna khk., Tammiku m. - Richard Viidebaum < Ann Veelman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva ravandus tegi loomad surnust või haigest maha. Oli jälle tarku, kes vastu teatsid.
Juhani-rahval siin surnud kõik loomad ära. Suur tõmmu härg tulnud õueväravast sisse, möirand veel korra, kukkund maha ja olnudki surnud. Oleks saand veel kõrigi läbi lõigata!

ERA II 130, 137 (5) < Muhu khk., Hellamaa v., Võlla k., Jaani t. - Richard Viidalepp < Mare Õige, 74 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkinehaigus inimestel ja loomadel ka. Kas see on teise inimese tegu või?
Äkisehaigele loomale anti riivistüki-eli, mida sai aapteegist.

ERA II 130, 284 (47) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. < Muhu khk., Tupenurme k. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkineaigus: kui ihu värises ja külm. Anti salbeetrit sisse, olgu inimesele või loomale. Loomale lasti püssirohusuitsu nina alla.

ERA II 130, 284 (48) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. < Muhu khk., Tupenurme k. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkinehaigus. Loomal lõigati kõru lõhki ja anti ta oma verd talle sisse. Lehmapiimaga või veega.

ERA II 130, 625 (51b) < Tartu l. < Kursi khk. - Marta Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Püssirohtu võtab äkilise haiguse puhul. Nii inimesele kui loomale antakse. Kadund emal oli alati püssirohukarbike käepärast.

ERA II 132, 386/7 (18) < Jüri khk., Rae v., Assaku k., Viskari t. - Tõnu Võimula (Wiedemann) < A. Kuuspuu (1935) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loom on haigestand rabandusse, siis tuleb loomal lõegata terava noaga keele alla täke, nii et veri jookseb. Siis pidada loom terveks saama.

ERA II 132, 463 (9) < Hageri khk., Hageri v., Adila k. - Hans Mesikäpp < Hans Mesikäpa naise emalt (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Nõidusest.
Vanal ajal olnud iga homikul peremehe ehk perenaise mure olnud ümber maja käia, vaadata, kas midagi võerast märki kuskil õues näha on, kas üks kanamuna ehk üks katuse räästavihk ehk mõnda muud. Nõid olla neid sinna toonud. Kord leiti üks muna õuest. Ööldi minule: "Säh, võta see muna ja hoia, et sa tee peal minnes katki ei tee. Viska üle aia naabripere kapsaaeda, see on sealt toodud." Täitsin käsku ja viskasin. Muna läks katki. Selsamal ajal läks ka sellesama pere künnihärg puusaliikmest ära, kes parajaste põllul kündis. "Oleks ta meie maa peal katki läinud, siis oleks meil see õnnetus olnud," rääkis perenaine, kes mind sinna saatis. Niisamasugune lugu oli ka räästavihuga. Kes teda tarvitas, siis ikka õnnetus juhtus, kas sai mõni mullikas rabanduse ehk siga sõi põrsad ära. Kõik oli siis selle viga, et see õlevihk sai siin ära tarvitud. Ehk läksid naabrirahva üksteisega tülise, siis oli kohe ähvardus: oot-oot, küll sa pead näha saama, et su loomad kõngevad. Siis oldi kärmas laudaukse peale nõiaristisi tõmbama tõrvaga. Olen minagi neid ristisi näinud.
Rääkis mulle minu naise ema, kes praegu elab.

ERA II 134, 395/6 (1) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1936) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Saardes olivad vanad inimesed ikka kindlas arvamises, et "maalis-haigusi" saab maast, "rabatud", "kõrvahaigusi" tuulest ja palju teisi haigusi kadeda inimese kahetamisest, kurjast silmast, vihaselt vaatamisest, sõnatamisest, sisseandmisest ja ärategemisest ning kohkumisest. Näituseks. Mäletan selgeste, kui 6 aastane poiss kukkus kangateljede pingi päält maha põrandale ja pääle kerge põrutuse ei olnud poisil suurt viga. Aga mõni päev hiljem tekkisivad peenikesed villid poisi käevarrele ja hiljem katsivad villid käevart üleni. Mindi Kõppu ühe nõianaese juurde, et teada haiguse nime. Nõid ütlenud: "Haigus on "maaline" ja seda on maast saadud." Käskinud, kui koht teada, kus maa pääl halvaste maganud või kusagile maha pudunud, salaja sinna kolmel õhtul "hõbevalget" (vanaaegsest hõberahast) maha kaabitseda, siis võib julge olla, et terveks saab. Kahe nädali jooksul paranes haigus.

ERA II 134, 396 (2) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1936) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Mäletan üht vana meest, kes oli teisest küljest rabatud, maa-arst oli ütlenud, et haigus olla tuulest saadud. Annud rohtu küll, kuid haigus ei paranenud põrmugi. Haige tõendanud, et ta nüüd küll teadvad, kuidas kord oli külm tuul temasse teistmoodi puhunud, kui seda varem olnud. Ja säält ta siis haiguse saanud.

ERA II 134, 423 (1) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1936) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kaelahaigustest on tuttav kaelakangestus. Kael on kõva ja kange, ei anna murda ega käänata. Maa-arstid on haigust nimetanud - "tuulest rabatud". Maa-arstide antud rohud on olnud vedelad, mida on kästud tarvitada päälemäärimiseks. Sagedaste on oodatud vanal ajal, et haigus ise paraneb.

ERA II 134, 440 (32) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1936) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendajast läbi lastud, see haigus on Saardes väga tuttav loomade juures, kes äkitselt surevad.

ERA II 134, 440/1 (33) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1936) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus, rabatsihaigus, tuulest rabatud ja piksest rabatud on haigus, mis "käib inimesi mööda". On inimesi või haigeid, kes mõnikord ainult teisest küljest on rabatud, kuna teine külg terveks on jäänud. Rabat haiguse vastu otsitud juba vanal ajal abi ikka maa-arstilt ja otsitakse ka seda säält praegugi, kuid enam salaja, kui seda sündis vanal ajal.

ERA II 134, 441 (34) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1936) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus on Saardes tuttav, kui inimene äkitselt ära sureb, nagu eespool nimetatud loomgi, kes lendajast läbi lastud. Siin üteldakse sagedaste "teise kuri viha käis pääle".

ERA II 137, 114 (10) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Urvaste k., Karumetsa t. - Alfred Samet < Anna Adamson, s. 1863 (1936) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ükskord üks mees pakkus mulle nikastusesõnu ja rabatisesõnu. Ma ei mäleta, see o hulk aega tagasi, see läks Pitrograati. Muhu mees oli, vana, vana mees oli. Ma andsin talle tüki sooja sepikud, võtsi ahust välja. Ta ütles: "Mul põle anda sulle midagi." Ma ütlesin: "Ma taha midagi selle eest." Ta ütles: "Mul o kahed sõnad, rabatisesõnad ja nikastusesõnad, ma kirjutan need sulle paberi peale." Ma ütlesin: "Ei ma taha ühti."
Ma olin ka loll, võtnud vastu ühti - mis ma nende sõnadega ikka teen. Aga ma oleks ikka võind võtta.

ERA II 137, 149 (12) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdroma k. - Alfred Samet < Tiina Reiners, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kaarema ema rääkis, ta oli ka rabatud olnd, nisuke kange külm tuul tulnd, ta oli jäänd sis maha, tesed viind jälle süles koju - andnud rabatiserohtu.

ERA II 137, 35/7 (42) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. - Alfred Samet < Reinut Voorel, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus. Mu isa rääkis, üks vanamees Jõgisoolt, ta oli rabandust saatnud, ajand lõuad püsti, puhund, - ta vasta tohtind vaadata, kui ta nääb, paneb eesa külge, - kui lähäb loomale tahaotsa, saab rohoga ikka veel, aga kui lähäb südamesse, siis ei saa midagi. Aga lõika loom lõhki - punane, liha nagu oherdiga lastud, nagu veretükk, kõik verd täis.
Nõid, kui tahab saata, - sa oled seda õppind, sa pead seda tegema, - üks kuri vaim peab ajama, kurjavaimu töö see on. Kus sa vastu saad, ei saa - oled seda ametit õppind.
Ta lukeb maa sisse, nagu suur auk maas, põletab maa sisse mis ta lukeb, sõnad tegevad selle.
Läind õue pühaba homiku, ajand suu püsti. Üks vaadand salaja - näe, pand sellele, olnd na haige pikali maas. Pärast naernd, tule veel vahtima. - Sa oled seda enese kätte võtnud ja paha vaim sunnib, sa pead seda tegema.

ERA II 137, 67/8 (81) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri saun - Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Nõiad tegevad, mitmesugusid vigurisi tegevad, vanasti panid teise inimesele siili sisse, ussi panid sisse, kasvaja ja - saatsid rabandust ka välja. Rabandus lähäb välja, ükskõik, kus ta trehvab, puu kuivab ära, ta võtab nagu haaveldega läbi. Kui loomale eestotsast sisse lähäb, siis sureb ruttu ära - on valmis, kui takkaotsast sisse lähäb, siis võtab aega, kui ruttu abi saab, saab terveks.

ERA II 137, 68 (82) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri saun - Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Minu isaisa oli vanast Kärneri peremes, künnud põllal, mullikas äkki maha, vat on rabatud. Läind Kullamaa mõisa juure aidamehe juure, tellind abi, rohtu, et mullikas haige on. Pani vett pudelisse, puhus pudelisse - ikka luges sisse, ja ütend: "Ot-ot, katsume, kas tema kurat on kangem kui minu kurat." No seal oli tal vägi omiti. - "Mine kodu, kui tal veel elu sees, aja kõrise, siis saab terveks kohe." Tuli koju, ajas sisse, mullikas tõusis kohe üles, hakkas sööma. Jah, tema ütend: "Katsume, kas minu kurat on kangem.

ERA II 138, 614 (44) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike as. < Äksi khk. - Voldemar Lille < Amalie Lille, 68 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvarohi (lendvaküüned, nõiarohi, rabanduserohi).

ERA II 138, 614 (46) < Otepää khk., Pilkuse v., Vidrike as. < Äksi khk. - Voldemar Lille < Amalie Lille, 68 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduserohi.

ERA II 14, 397 < Anna khk., Anna v., Eivere k. < Järva-Madise khk. - Richard Viidebaum < Anu Luik, s. 1853 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus lööb läbi.
Lendav rabandus olevat ka. Kui see looma läbi lööb, siis ei saavat enam abi.

ERA II 14, 397 < Anna khk., Anna v., Nurmsi k. - Richard Viidebaum < Jaan Romeldi, 86 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ravandus.

ERA II 14, 397 < Anna khk., Anna v., Puiatu k., Ussisoo t. - Richard Viidebaum < Mari Kagovere, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ravandus. Lendav ravandus.

ERA II 14, 397 < Paide khk., Mäo v., Tarbja k., Tõnise t. - Richard Viidebaum < Mitmelt inimeselt (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus = loomahaigus.

ERA II 14, 399 < Anna khk., Anna v., Purdi m. - Richard Viidebaum < Mari Taks, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandus. Lendav ravandus. See (l.r.) oli järsum ja kangem.

ERA II 14, 507/8 (11) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - Paul Ariste < Ann Kook, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
See oli lendvast, mis äkiste jäi inimene haigest. Minu miis oli järve pääl. Lendva oleva ta sääl ära löönu. Aast verd suust välla. Lehma lõi ka ära. Lehm ka sõie ja jõie, aga mäletseda es saa. Teda oli lendva või sitt rabanu. Kui luusse rabas, siis es saa asja. Mul oli kolmeaastane pull. Tolle rabas aida taha maha. Oli nii hull, peksis laada puru ja jooksis. Taheti tappa, aga es saa. Naased ajasid elava konna pullile suhu ja linasiimneid keedeti ja pulli enda sõnnikut anti. Sedamoodi toosendasid ja pull sai õhtu tervest. Müüsime peräst ära, saime 30 rubla.
Seda ütleva, et niisuke kuri inime, kes seda teeb. Lendvasõnad tükma suhu. Siis sülgama tuulde ja säält tulema. Nuul tuleb, kost tahes. Otsekohe purustab nii ära.

ERA II 14, 547 (13) < Kodavere khk., Alatskivi v., Peatsekivi k. - Paul Ariste < Leena Simpson, 71 a., Rosaalie Veskimets, 51 a.; Pauline Silm, 33 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui rabandus one, vastupidi lugeda Issameie.

ERA II 14, 561 (4) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Jakob Lindenau, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus on äkiline haigus. Vot on rabanu.

ERA II 14, 567 (3) < Kodavere khk., Kodavere k. - Paul Ariste < Mihkel Reili, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva on läbi löönu. Kui ristluist on läbi, siis võis veel elada, kui pääst, siis ei. Nüüd on ravandus.

ERA II 14, 581 (20) < Kodavere khk., Ranna as., Teelahkme t. - Paul Ariste < Villem Paju, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva õli vanass. Minu isal õli niisuke haigus. Jaagupipäeval õli lauakerikus. Ubasuppi sõi õsta. Akkas kaebama, et valu. Õpetaja proua õli arstist õppind või mis. Proua ütles, et on lendva. Kui rohu annad, oksendab välja.

ERA II 14, 587 (17) < Kodavere khk., Ranna v., Omedu k., Liiva t. - Paul Ariste < Otto Mägi, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva ja rabandus, mõlemad nimed kutsuti. Teine inimene on ikka nõidund selle. Nagu tatreterad teha lepapuust. Lasta sinnapoole, kos tahab.

ERA II 14, 605 (25) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Susanna Oja, 57 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendev tehti, suure nõela taha niidi, kellele tahes lasti, loomale või hobesele. Moosese raamat vanast ikka õld. Ehk õn veelgi, aga kes seda ütleb.

ERA II 14, 617 (17) < Torma khk., Kasepää v., Kasepää k. - Paul Ariste < Jakob Raudsepp, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva vai rabandus, rabandus ikke vähem. Käis ikke loomade kallal. Lendva on ikke ise kui rabandus. Nagu noole laseb loomast läbi. Nõiad või kes.

ERA II 14, 634 (18) < Torma khk., Mustvee al. - Paul Ariste < Liisa Sepp (Berg), 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav lööb järsku läbi. Rabandus ehk lendav.

ERA II 14, 84/5 (7) < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Krüümanni eit, u. 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustaja isa olnud poisike ja näind kord oma silmaga, kui üks vanamees tahtnud ravandust saata. Istund aia ääres maas - see olnud pulkadest aid ja läbi pulkade siis pidand saatmagi; müts olnud põlvede all, ise põlvili, käes lepapulk, mille sees nõel. Vanamees ütelnud poisile: "Kes sind, siga, siia ajas! Poiss tulnud segama ja ravandus jäänd seekord saatmata.

ERA II 14, 90 (1) < Peetri khk., Esna v., Ammuta k. - Richard Viidebaum < Kai Baum, u. 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ravandusest.
Kuule, ühekorra kaks meest teind katust. Teine ööld: "Küll nüid on hea ravandust saata." Teine üteld: "Noh, näita siis, kuda sa saadad." Mees võtt taskust vaskraha, võtt kolm õlepead ja pand selle peale, pomisend ise natuke - ja läind kohe lendu. Siis teine pand talle kuklasse ja mees kukkund katuselt maha.

ERA II 142, 367/8 (46) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as. - Marie Sarv < Ann Toompalu (Tomson) (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ann Toompalu emaema, tähendep vanaema, ollu ka suur maa-arst. Tema tädi õpinud ka selle kunsi ära. Tädi tahten temäl küll ka õpade, aga temä ollu sel aal noor, es ole tahten, pallelt rabatsesoola oli tegeme õpin. Sedä olevet anden kah mõnel, inimese ütlevet, et avitavet, temä ei tää. (Seda ma nii ruttu täädä ei saa, kudas sedä rohi tetäs.)

ERA II 142, 368 (49) < Karksi khk. - Marie Sarv < Mari Rõigas, 50 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ku lendäje ollu mõne looma läbi lasken, sis ant musta uisa tuhka, lendavet kulda, lendäjerohi, ütsmerabatse pulbert, püssirohi, mäda kanamuna.

ERA II 15, 145 (1) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1919-1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vatuherra Ann. Teine nimi teadmata. Elas Halliste kihelkonnas, Kaarli vallas, Rae talus ja oli tegev 1870 a. ümber. Arstis maalise haigusi, tuulest rabatud ja rohkeste teisi haigusi. Luges haigedele sõnu pääle, sest tema sõnade pääle lugemisest loodeti ja oodeti õige palju terveks saamist. Pääle sõnade pääle lugemise andis ta haigedele ka rohtusid, küll vedelad pudeliga, kus juures ka pudelisse nõia sõnu loeti, kuivadest rohtudest olivad väga tähtsad juurerohud ja mitmedest lilledest kokku segatud õied. Neid õiesegu rohtusid anti kõige rohkem niinimetatud "üheksama-sugu haigustele". Vatuherra Ann oli ainult oma ümbruses otsitud arst, kaugemal ringkonnas väha kuulus.

ERA II 151, 23 (7a) < Rõuge khk., Vana-Roosa v., < Rõuge khk., Sänna v. - Marge Teder < Kreeta Teder, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui elläi ol'l läbi lüüd, sõs võt't suurõ serbiga nõkla, ai villatsõ sinitse langa nõklasilmä perrä, lugi meieesä-palvõt, tuul aol hiit edimätse sõlmõ sisse ja tsusas nõkla kõgõ langa ja sõlmõga läbi leevä, sõs lugi tõõnõ kõrd meieesä-palvõt, hiit tõõsõ langa sisse ja tõmmas leeväst läbi ja nii ütesa kõrd, sõs anti leib lehmäle vai tõõsõlõ eläjäle, kel haigus ol'l.

ERA II 151, 27 (5) < Rõuge khk., Vana-Roosa v. < Rõuge khk., Sänna v. - Marge Teder < Kreeta Teder, s. 1849 (1937) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Loomade arstimisi nõiduse abil.
Rogusi vallast pärit oleva vana sakslase naise Mari poolt.
Kord mädäsi eläjil sõra, tsia kävve ümbre, hobõsõ kävve ümbre äkle iin ja värisi, neid raput nigu' hallintõbõn. Ku' kõnõldi Marile umma hätä, sõs tiä pand käe pää ümbre, kai taiva poolõ üles, puhas kolm kõrd ja lugi taasperi meieesä-palvõt, sõs võtt soola ja pand soola pudelilõ, tõmmas 9 risti pudeli suu pääle, nii lugi ka jauhhe pääle. Sõs and egäle loomalõ teräkese leevägä sisse, tsia jäi' ellu ja parasi är'. Mari ol'l ütelnü, et tii tanumist käü läbi üts inemine, kes taht, et tii är' koolõs, et sõs kõik vara tälle olõs saanu.

ERA II 158, 213 (24) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Otsa t. - Aino Ahurand < Reet Ots, s. 1865 (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine - kui see lihab üle looma, siis kukub maha; kui ruttu saab vett üle visata, siis saab paremaks.

ERA II 158, 421 (56) < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k., Tõrvaku t. - Aino Ahurand < Triina Tänav, s. 1856 (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Sant haige hüiti, kui äkisti jäi haigeks ja oksendas pailu. Kustuni vett tehti, elavad söed pandi kapa sisse, loeti tagurpidi, üheksamast hakati peale. Vaadati, kas söed käisid päripäeva või vastupäeva; kui käis vastupäeva, oli haigus raske. Haigele anti kustuni vett sisse.

ERA II 158, 422 (62) < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k., Tõrvaku t. - Aino Ahurand < Triina Tänav, s. 1856 (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine - seda katsuti suitsutada püssirohu suitsuga, aga keige änam maarohu suitsuga. Seda tuli loomade kallale, silmapilk olid tuult täis, et kas või lõhki ja surnud.

ERA II 158, 445 (17) < Mustjala khk., Mustjala v., Panga k., Niidi t. - Aino Ahurand < Laas Mikk, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ühekorra tegid äkisehaigeid. Paha inime saatis tuulega sõnad loomale sisse. Loom suri ära.
Inimese kallale tuli ka, aga inimese hinge es saa käde. Inimene on nii patune, sellepärast es saa.

ERA II 158, 454 (46) < Mustjala khk., Mustjala v., Panga k., Niidi t. - Aino Ahurand < Laas Mikk, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui inime on järsku tuulest haige, lastakse tuulepesa suitsu. Need on kase otsas.

ERA II 16, 265 (14) < Hanila khk., Massu v., Ridase k. - Herbert Tampere < Ida Kalden, 23 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lindva ja jooksja on üks ja sama - kontide haigus.

ERA II 16, 276 (11) < Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antsu t. - Herbert Tampere < Anna Mõisaäär, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandise haigus äkiste tuleb. Seda jälle, et teiste inimeste läbi tuleb.

ERA II 16, 372 (23) < Kirbla khk., Kirbla v., Pagasi k., Kariaadu t. - Herbert Tampere < Miina Ankur, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kes rabanduse või välishaiguse teeb, see isi aidata koa. Vaskvarda pealt saadetavat. Inimese elu ei saa võtta - inimene oo ristitud - aga haigeks teeb küll.

ERA II 16, 400 (5) < Kullamaa khk., Koluvere v., Väike-Kalju k., Tulgi-Lauri t. - Herbert Tampere < Jüri Saul, 59 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu isaisa naabremehega tulnd rannast silke toomast. See mees ütend: "Aga ma katsun!" Noh, meite vana ütend: "Missand katsud!" Valge härg söönd tee ääres. Härg röögatand, visand maha ja - valmis. "Ah, sitaste läks, ei tahndki nii." - Tal oli kohe selleks valu - kuhu trehvus, see langes. See oli siis lindav ehk rabandus - see tähendab ühe välja.

ERA II 16, 450 (11) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Piksekibi, mis ülevalt kõueksega maha pillatakse. Sinine, pikk nagu kanamuna. Kui loomi rabati, siis ikka arstiti sellega. Kui pikne maa sisse lööb, siis kivi pidi kolme aasta pärast välja tulema.

ERA II 16, 450 (12) < Kullamaa khk., Kalju v., Suure-Kalju k. - Herbert Tampere < Mihkel Järlep, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Saabla vanamees oli ikka nõiand ja raband. Niisugused sõnad. Kui ta isi arstima läind, löönd loomale pihta - loom krapst üles, läind oma teed. Rabandus või äkiline haigus.

ERA II 16, 46 (29) < Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre t. - Herbert Tampere < Eedu Linder, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
See oli Voose Liival. Läind pühaba homiku kaks vanaeite kiriku. Ja teene et ütend, et "Minu sõnad sõerduvad." Aga teene hakand temaga taplema, et mine ikka, isi lähed lauakiriku: "Lase kivide, kändude ehk puude sisse." Ja siis aed oln neil kõrbas silla ääres. Ja aea teibast või irrest, ma ei tea isigi kummast, käin auk läbi vurtsti. See oli rabandis, rabandise haigus - sellenimeline ta pidi olema siis.

ERA II 16, 466 (23) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Kadaka s. - Herbert Tampere < Hans Einbaum, 87 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mis järsu surma haigus, kõik üteltse, et rabandus, rabatud. Inimese tehtud. Rabanduse sõnad pidid olema.

ERA II 16, 479/80 (6) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Rõuma k., Soeba t. - Herbert Tampere < Mari Valkjärv, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandis olnd sedasi, et üks vanamees saatnd ikka rabandist ja tuulispaska. Metsas või niisuguses kohjas ikka magand nagu surnu kohe. Siis räägiti, et keera nii pea sinna, kus perse, siis jääb surnuks. Karjased olnd lammus, pöörand ümmer mehe. Tulnd porikärbes, otsind suuauku - ei leia. Noh, poisid pöörand tagasi. Kui siis vanamees hüpand üles. Ja poistel na suur valu sees, et pand karima. Viimaks vanamees tulnd, löönd kumbagit poissi kolm korda jalaga, siis kadund valu ära.

ERA II 16, 96/7 (9) < Mihkli khk., Koonga v., Ura k. - Herbert Tampere < Rits Peekman, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Enno-vana ja Matsi-vana olid suured rabanduse tegijad. Aga Mustu-vana oli nende üle veel.
Kõrtsimehel surnd loom ää. Mustu vana küsind: "Kas ää müüsid?" - "Ei, varesel viisin." Kis muu kui Matsi-vana teind seda tükki. Mustu-vana lasnd siis kõrtsimehel papist kuju teha, et Matsi-vana. Preesiga siis lasnd. Matsi-vana langend kohe adra taha maha - halatud. Kolm aastat mädanend. Viidud loomalauta - sääl surnd.

ERA II 16, 97 (10) < Mihkli khk., Koonga v., Ura k. - Herbert Tampere < Rits Peekman, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust tuleb nii lasta, et verd ei tule. Kui veri väl´la saab lüüa, siis on võim läind.

ERA II 161, 176 (10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Matsu t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Siin Pärispää külas oli üks naine, Lemeti Ann, suri alles tänavu, oli 12 aastat vuodi peal. Rabadus vai paise oli vai pea oli haige, siis nad ikka lugesid ja podisesid, tema ka tegi.

ERA II 161, 282/3 (21) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesanad olid. Üks Vaida Tiina oli Virves (Tiina Randmann), läks Vaita (Jüri khk.) elama, sai mihele, see oli ka arst. Ma ei tea, kas ta noid ka oli. See oligi vist Kärkä ämmä tütar. Selle sanad olid, üks mies kirjutas Tiina käest üles, olid alles, aga lapsed on ära rebind.

ERA II 161, 283/4 (22) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadusesanad
(Vaida Tiina raamatust õpitud.)
Oli minul muiste musta härgä,
Tuhat sülda turja pikkä,
Sada sülda sarved laiad.
Päeva lendas pääsukene
Härja sarvede vahella;
Kuu kaupa orava juoksis
Härja seljaruodu müödä.
Härg oli suur ja härg oli laia,
Kündis mäed, kündis männid,
Kündis kuused kummulite,
Kadakad keik kallaliste,
Pedäkäd keik peereliste.
Nüüd on müüdud musta härgä,
Liha on süödüd mustalt härjält,
Nahk on müidud mustalt härjält,
Luud on kolitud mustalt härjält.
Nied on rabandusesanad, kui inimesele ehk luomale tuleb.

ERA II 161, 341/2 (25) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. - Rudolf Põldmäe < Miina Salström, 79 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Mõned uskusid nõidust. Siin ei old, ranna puol ikka oli. Seal old ikka nisukesed sõnad - lendvasõnad, ussisõnad ja tulesõnad.

ERA II 168, 378 (12) < Kaarma khk., Loona v., Hakjala k., Asti t. - Tiina Õunpuu (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Veel oli meie külas üks vana mees, kes teind äkist haiged. Suur-neljapä ööse saadetud need haigused 12-me tuule sisse, kes loom või inimene senna ette juhtund, see jäend haigeks.

ERA II 168, 658 (80) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. - Marta Mäesalu < Ott Kallas (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
See vana rätsep olnu maailmakuulus tark, Lätimaalt kust kaugelt ära käinu inimesi tema juure, vahel mõni kümme hobust korraga. Tema luges viina pääl ja piima pääl, inimene tõi kodust ligi ja ku olli pääl loetu, siis viis, andis haigel sisse, olli ta's inimene või loom. Vana rätsepil olnu tua otses väike kammer, sinna ta läinu üksipäini sisse, heitnu põlvili maha, lugenu ja palunu rohu pääl. Tema tegi seukse ravandse haiguste vasta, nägu on äkilised päävalud või sel'la-, puusa-, ristluu- ja kõhuvalud.

ERA II 17, 306/7 (193) < Kirbla khk., Rumba k., Päärnu t. - Eduard Treu < T. Karet, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkiline haigus, mõni ütleb rabandus. Ta lööb vere ühte kohta kinni seisku - põletiku.

ERA II 17, 607 < Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Eapere k., Madise t. - Eduard Treu < Jaan Madisson, s. 1865 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paha inimene saadab teise loomale rabanduse. "Ära sa pahas pane, ega ma su lehmal ei tahtnudki saata, ma tahtsin selle teisele, aga sinu lehm juhtus ette," nõnda öelnud rabanduse saatja lehma kaotajale.
Peremees öelnud kord heinakuhja tehes oma sulasele: "Ma lasen ühe rabanduse siia tulla." Ja kohe rabanudki rabandus heinakuhja pooleks.

ERA II 17, 629 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Anelema k., Luudearu s. - Eduard Treu < Mari Annusson, s. 1848 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkeldane haigus või ravandus tuleb tuulehoodest. Harilikult loomale, mõnikord isegi ka inimesele.
Ükskord löönud siinsamas külas härjale äkeldane haigus sisse, röökinud siis see koledasti ja ajanud verd välja. Millest see tekib, või kes teda saadab ei tea. Rahvas rääkivat küll, et nõid saadab.

ERA II 17, 643 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Eametsa k., Tammelõuka t. - Eduard Treu < Madis Kontson, s. 1862 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva, sarnane nool, mille mõni inimene, kel sarnane võim, välja saadab mõne looma või inimese pihta ja tapab selle. Ükskord lasknud ühe talu peremees lendva ula välja, see läinud ettejuhtuva kase pihta ja see olnud kõik ümbert ära näkitud.
Rabandusi olnud kaht sorti. Üks olnud lendav, teine roomav rabandus. Hirmus vägevad olnud nad üksteise vastu. Isegi üksteise tapmisi tulnud ette.

ERA II 17, 669 < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Eduard Treu < Liis Alas (Kuraga Liis) (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus, gen. -õ
Loomade haigus. Tuleb tuulest. Olevat isegi kuulda, kui ta läheb suure urinaga.

ERA II 172, 621/2 (132) < Ambla khk., Tapa v. - Joosep Eplik < Kai Tiik, 78 a (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vana Seitung pidi oskama rabandust saata. Teda kardeti kohe sellepärast. Ta oskas ka teiste nõidustele vastunõidusi. Kord toodud ta haige lehma juurde, kes pole söönud. Seitung ütelnud lehmale: "Mis sul on, et sa vahid? Söö!" Lehm hakkaski kohe sööma.

ERA II 174, 13/4 (8) < Setu, Järvesuu v., Jatsmani k., Halliku t. - Mihkel Reinola < Maria Reinola, u. 70 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kombed rukkilõikamisel.
Edimäne peotäis rüäkõrsi tuvvas kodo ja pandas pühäste ette. Ku määne äkiline haigus, sis savutadas tuuga. Lõpetusest jäetäs paarisarv rüäkõrsi. Nuuh köüdetaseh kokko ja puhastadas alt ilosahe arh. Sis istutas ümbre süümä. Ku tule Jumala linnukene (lepalind) terri süümä, sis tähendäs hüäd, a ku tulevah mäntse muuh eläjäh, sis tuu hüäd ei tähendäh.

ERA II 177, 609/16 (11) < Suure-Jaani khk., Taevere v. - Johannes Leinsoo (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav/Rabandus
Vana mehe jutustus.
See oli siis, kui mina alles noor poisike olin. Käisime ikka iga talve Pärnus soola otsmas. Siis ikka võtsime kodumailt linakoormad peale ja viisime Pärnu. Sealt jälle soola peale ja kodu tagasi. Kevadel siis käisime jälle räimerandas. Ei siis põlnd rongi ega autopiili, kõik järjesti hobustega. Noh nii siis ka sel korral külamehed võtsid voori kokku ja minu isa saatis minu kah oma hobusega. Pärnus ei saand meie aga kõik korraga oma koormaid kätte ja mina ja üks teine vanamees meie külast jäime kahekesi ootama. Noh siis ka viimaks saime. Teised olid aga juba ammu ära tulnud. Seal, kust me soola peale võtsime, hakkas aga üks kaupmees meie vanamehe hobust omale tahtma. No vanamel oli ikki ilus hobune kah, suur ja rammus linalakk. Vanamees ei tahtnud aga oma hobust müüa. Nii kauplesid nad kaua aega, kuni viimaks ütles vanamehele kaupmees: "No hoia, hoia, sinul ka selle hobusega õnne ei pea olema." Ja läks minema. Vanamees pobises midagi tasa oma habemesse ja õhkas raskelt. Eks siis, kui koormad peal, hakkasime ka tulema. Saime ligi Vändrad välja, seal metsavahel ütles vanamees, et puhkame ja söödame hobuseid. Võtsime siis hobused lahti, panime sööma vankri kallale. Vanamees tegi tule maha, käskis mind oksi peale murda ja võttis ise oma koormast veikese kirve ja läks metsa. Metses käis ta ringi ümber minu ja hobuste ja lõi kirvesilmaga iga puu pihta ühe matsu. Kui ta niimoodi oli ringi täis tagunud, tuli ta minu juurde tagasi ja ütles: "Noh, poeg, nüüd võime rahulikult magama heita." Ei tulnud veel uni, kui äkki käis metsas hele plaks, nagu oleks keegi piitsaga vastu puud andnud. Vanamees õhkas raskelt: "Jumal issa, pojake" ja ütles: "Noh, poeg, tõuse nüüd üles ja lähme vaatama, kus see minu hobuse surm siis päris on." Nii vaatasime vanamehega hoolega kõik puud läbi. Viimaks ühe puu koore vahel suitseb üks poolpõlenud tuletukk. Vanamees võttis koormast kaltsutüki ja mähkis ümber tukiotsa ja tõmbas ta siis puukoore vahelt välja ja ütles: "Noh, poeg, vaata nüüd, siin oleks olnud minu hobuse surm, kui ma poleks teda kinni püüdnud." Siis läksime tule juurde. Vanamees pistis tukiotsa tulle ja sosistas midagi tasa habemesse. Äkki hakkas tukk tules susisema ja vasisema ja nüüd, kui vanamees ta lahti laskis, keerles tukk korra tules, lõi tule surnuks ja pühkis minema sinnasammasse poole, kust ta tuli. Siis ütles vanamees: "Lähme nüüd rahulikult kodu." Noh tuli kevade ja tuli minna räime otsma. Eks minu isa saatis jälle mind ühes selle vanamega. Nii siis ka läksime, aga näe, Pärnus tundis kohe see kaupmees meid ära ja tuli juurde. Ütles: "Kulla vanamees, sa tegid minul väga raskelt." Vanamees tegi tähtsa näo ja küsis: "No mis sul siis, poisu, päris häda oli?" Kaupmees raputas pead ja ütles: "Minu karjast kõige suurema pulli lasksid sa maha." Siis ütles vanamees: "Pea meeles, poiss ära tule narrima vana inimest oma rumala tempudega. Pea meeles, kui sa veel vahel niisugusi rumalusi teed, siis tasun ma seda sinule palju kurjemalt veel kätte."

ERA II 177, 616 (12) < Suure-Jaani khk., Taevere v. - Johannes Leinsoo (1937) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vahel, kui on kaitse ette seatud lendavalle ja see on kinni püütud, on ta olnud suure tahelise pastlanõelast (silmast) õlekõrs läbi aetud.

ERA II 18, 308/9 (1) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Äigrumäe k., Kruusiaugu t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lillepi k. - Rudolf Põldmäe < Juhan Treiel, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus tuleb järsku. Lööb tervest kehast läbi. Kes on nõrga verega, see sureb. Loomadel oli ka niisugune haigus, hüüti lendva-haiguseks. Kurjad inimesed saatsid need haigused.

ERA II 18, 309 (2) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus tuli kange külmaga. Tegi haigeks, mokad ja suu läksid katki.

ERA II 18, 309 (3) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Tammneeme k., Lepiku t. - Rudolf Põldmäe < Miina Rumberg, 65 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust arstiti
1) pastlapaelad pandi taha risti, kanna sisse kallati vett ja rüübati sealt; 2) pahema pihu pealt võeti soola sisse.

ERA II 18, 309 (4) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Rootsi-Kallavere k., Tiiru t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Käsper, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus. Lendav-haigus.
Selle vastu oli linnas tillemani tropid, kodus tarvitati püssirohtu, soola ja nõge.

ERA II 18, 501 (1) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Parila k., Kadapiku t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k. - Rudolf Põldmäe < Ants Anderson, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Inimesed teevad ravandust. Üks paha inimene, kel midagi on hamba taga ja teisele tahab paha teha, siis saadab teise loomale ravanduse.

ERA II 18, 501 (2) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Parila k., Kadapiku t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k. - Rudolf Põldmäe < Ants Anderson, 67 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metsavahi talust Tubli Krõõt tuli ostma püülijahu. Tahtis kümme naela, anti ainult viis. Vihastas ja läks toast välja. Kohe selle peale vasikas redeli all hakkas rappima ja viskas pikali. Peremees ütles, et Krõõt saatis ravanduse. Andis vasikale sisse püssirohtu ja suitsetas, siis loom toibus.
Krõõt olnud nõid, osand ka ravandust teha.

ERA II 18, 502 (3) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Kärneri t. < Anna khk., Anna v. - Rudolf Põldmäe < Jüri Puusepp, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus on kurjast. Loomi ta tappis, aga inimestest ei saand jagu.

ERA II 18, 502 (4) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k., Sipelga t. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k., Mäesepa t. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravanduse teine inimene saatis. Seda tegid nõiad.

ERA II 18, 502 (5) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Tõelga as., Suurekivi t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Repnu, 60 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks nõiaeit tegi loomadele ravandust. Tegi ka mu ema lehmale ravanduse. Lehm ei saand karjamaalt koju tulla. Võtsime siis katusest õlgi sealt kohalt, kust suits välja käis, suitsetasime nendega lehmi, siis ta tuli jälle koju.

ERA II 18, 502 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks vanamees oli nõid, saatis loomadele ravanduse. Mulgi üks lehm sai sellest otsa.

ERA II 186, 363 (8) < Rannu khk., Rannu v., Sangla k. - Eduard Kärp < Eduard Kärp, 65 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse saatmisest olen kuulnud. Enne pidavat r.-saatja looma teravasti silmitsema. Saatmise toimingust ei tea. Rabandust nim. ka lendvaks, näiteks "selle lehmä om lendvä läbi lasnu". Abi saama mindi "külaarsti" juure.

ERA II 186, 365 (12) < Rannu khk., Rannu v., Sangla k. - Eduard Kärp < Eduard Kärp, 65 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Minu vanaisa oli ka nii poolenisti "tark". Ta mõistis ainult lendvat arstida, mäletan. Rahvast sinna ei käinud. No nii mõnele sõbrale. Pobises tasakesi arusaamatuid sõnu - veepudelisse, loputas vee segi ja jälle luges ja puhkus pudelisse. Aga vett ei tohitud lasta ära hingata. Tagajärgedest ma ei tea.

ERA II 186, 401 (131) < Rannu khk., Rannu v., Sangla k. - Eduard Kärp < Eduard Kärp, 65 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva - rabandus, äkiline häda. Kas enesel või loomal, igatahes teise inimese saadetud. Sisse anti püssirohtu, ka arsti sõnad.

ERA II 186, 89 (108) < Äksi khk., Sootaga v. < Viljandimaa - Juhan Johanson (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kaubaga ümberrändajad venelased (harjukesed) ja juudid müüsid koduapteekide jaoks "lendavat kulda", mida lendva äralaskmise puhul sisse anti, see oli harilik lehekuld. Rabandusekivi (väävelhapu antimoon) võeti sisse rabanduse sarnaste haiguste puhul. Peale nende müüdi veel sikaverd, lagratsit, juudasitta ja ussirohtu.

ERA II 19, 191/2 (18) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ennemalt lendvaid oli palju näha. Läks nagu tulehagu. Ees oli nagu nui, taga nagu hagu.
Silmsi mõisas oli rentnikuks Kukk-Peeter. Ta poeg läind kord rehte tüdrukute juure magama. Rehe uksel siga röhkind talle vastu. Peeter hakand siga taga ajama, korraga see järsku kadund. Siis näind, kui lendva pugend läbi aida unka. Läind aita vaatama: nagu kollane kana istund salve äärel ja nokkind teri. Ajand lendva sealtki minema. Siis ta lennand kivikangru otsa, jäänd sinna nagu täht särama.

ERA II 19, 192/3 (20) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Paunkülas Sael Jänekse söödil üks mees olnud kevadel tedremängus. Lendva tulnud noosiga üle pea. Mees pannud hõbesõrmuse püssi sisse ja lasknud lendvat. Küll see siis ragistand hädaga, ragin kostnud Triiki. Pilland hulga vilja maha, suur vall olnud nisu rohus, sigadele jatkund sellest sügiseni süüa. Mees ise ehmatand enese haigeks.

ERA II 19, 193 (21) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin lapsepõlves Ravila Villikal. Sealt lendva käis iga ööse üle õue. Õhta läks ja hommiku tuli jälle tagasi.

ERA II 19, 195 (27) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Madli Liivakant, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva on kratt.

ERA II 19, 195 (29) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu < Kose khk., Ravila v., Vilama k. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Kalk, 89 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva ehk kratt ehk Tõnn.

ERA II 19, 215/6 (13) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Uuemõisa vallas üks peremees olnud nõid. Kui tema juhtund nägema kedagi, kes läind püssiga metsa, siis selle püss pole enam lahti läind. Raua otsast tilkund vett, kuid pauku pole tulnud.
See vanamees teind loomadele ravandust. Ühes talus lehm kukkund maha reialuse väravate vahele, olnud läbi rabatud. Süü aetud selle vanamehe kaela.
Kui see vanamees hakanud surema, siis ta tahtnud oma sõnad kellelegi edasi anda. Tasuks nõudnud pahema, käe nimetsesõrmest verd. Keegi pole julend anda verd, vanamees pole annud ka sõnu välja. Vaevlend hulk aega, hing pole läind välja.

ERA II 19, 233 (1) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Allika t. - Rudolf Põldmäe < Mari Härg, s. 1855 (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus tuleb tuulest.

ERA II 19, 233/4 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravanduse-haigus.
Loom rabatakse järsku. Veri on liha ja naha vahel, liha on nagu küpsend. Rabandus inimest ei tapa palju, muidu piinab.
Ravila mõisas olnud vana preili. Lugend ravanduse sõnu. Värava vahel üks tütarlaps tulnud talle vastu, teretand teda lahkesti. Preili öelnud siis: "Ma pidin saatma sulle ravanduse, aga nüüd pole viga midagi, sest sa teretasid mind lahkesti."

ERA II 19, 234 (3) < Kose khk., Ravila v., Ravila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Mari Nokkur, 61 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendvaravanduse inimesed saadavad.
Kaks meest tulnud linnast. Teine öelnud: "Täna hea kõhe tuul, hea oleks ravandust saata."

ERA II 19, 234 (4) < Kose khk., Triigi v., Raava k., Pärtliaadu t. < Kose khk., Triigi v., Kõu k. - Rudolf Põldmäe < Mikk Talu, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hobuse rabandust arstiti: ristteel lasti hobuse jalgade vahelt püssiga läbi, see viis nõiduse minema.

ERA II 19, 235 (5) < Kose khk., Triigi v., Virla (Uuevärava) k., Lasku t. - Rudolf Põldmäe < Tõnu Lasku, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ravandus on inimeste tehtud. Mõned saadavad ravandust õlekõrre pealt.

ERA II 19, 447/8 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks eit mõistnud rabanduse sõnu. Siuge külas peremehel täkk jäänd haigeks, süü aetud selle eide kaela. Eit öelnud: "Ei mu rabanduse sõnad enam maksa, mul pole enam hammast suus."
See eit oli siis üks hammamees, tegi teistele nõidust.

ERA II 19, 451 (1) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõid saatis teise loomale rabanduse. Pani paugu loomale külge, äkiline hoop tuli peale, loom kukkus maha ja oligi valmis.

ERA II 19, 451 (2) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendav rabandus tuleb lennust.

ERA II 19, 451/2 (3) < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k., Tammemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Piirupuu, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Juurus kaks meest teind palvemaja katust. Üks öelnud: "Täna on hea tuul rabandust saata!" Teine vastand: "No eks sa saada!" Ta saatnud kohe rabanduse teise lambale, lammas kukkund maha ja olnudki surnud. Teine mees vihastund ja saatnud ta karvupidi katuselt alla, et saada veel rabandust!

ERA II 19, 452 (4) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin Triigi mõisas. Üks kerjaja tuli meile. Ma ei annud talle leiba ja ütlesin: "Iga vald toidab oma vaesed!" Ta vihastus sellest ja saatis mu lehmale rabanduse. Lõi udarast läbi sisikonda, nagu oherdiauk oli seal. Liha oli must nagu kõrbend.

ERA II 19, 453 (5) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaius olnud eit, kes mõistnud rabanduse sõnu. Kui need tulnud talle meele, siis nad tungind vägisi suust välja. Eit pole tahtnud alati saata loomadele rabandust ja sülitand siis maha. See kõrvetand rohu mustaks. Terve heinamaa olnud täis seesuguseid laike, kuhu eit sülitas rabanduse.

ERA II 19, 453/5 (6) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Hiidlane öelnud siin vallas (s.o. Juurus) teisele mehele: "Too katuseräästast 3 õlepead, siis sa näed, kuidas rabandus läheb üles taeva poole! Peaks ta aga minema metsa puusse, ma ei taha kallil jõululaupäeva õhtul kahju teha inimestele." Teine mees pole toond talle õlepäid, rabandus jäänd sedapuhku saamata. Teisel päeval hiidlane saatnud talle endale rabanduse. Pole mitte liikudagi saand, jäänd päriselt maha. Teisel pühal hiidlane tulnud haiget vaatama. Võtnud õlletoobi, pomisend sinna sisse sõnu ja pakkunud sellest haigele juua. Teine joond ja saand kohe terveks.

ERA II 19, 455 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näpu otsast saadeti rabandust: tõmmati ühe sõrmega teise käe pealt eemale - st-till!
Järvakandist üks sant saatis sedasi loomale rabandust.

ERA II 19, 455 (8) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust arstiti rabandusekiviga. Neid kive oli punaseid ja halle, müüdi apteegist.

ERA II 19, 456 (10) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui äkildane haigus (see on rabanduse moodi) tuli looma kallale, siis pandi püssirohtu looma nina alla ja pisteti põlema, see aitas.

ERA II 19, 456/7 (11) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kurjad inimesed saatsid rabandust. Kaks meest teind katust. Üks öelnud: "Täna hea tuul, mõnus oleks rabandust saata!" Teine vihastund: "Ma sulle näitan, mis sa kurat tahad saata!" Virutanud teisele rusikaga rindu, nii et see lennand katuselt alla ja olnudki valmis.

ERA II 19, 457/8 (12) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kaks meest teind katust. Üks öeld: "Aga hea kõhe tuul, oleks mõnus rabandust saata!" Teine pidand talle lasnaga andma, et mis sa teed! - "Ma saadan kibi sisse." Kibi old vällal, kangeste sammaldand. Saatnud, nagu pühkind sambla kibilt minema.

ERA II 19, 458/60 (13) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus. Järlepa Uueda Jaan olnud enne Atlas. Läind mõisa rukistega linna. Traksi kõrtsi juures üks võõras mees tulnud nende voorile vastu, tema vanker läind Uueda Jaani omaga kokku. Nad jõudnud juba Männiku külasse, kui ta hobune jäänd haigeks, visand enda pikali ega ole võtnud enam suutäitki toitu. Läind hädaga edasi, kuid Tõdval hobusel olnud juba vana häda käes. Olnud juba nii väsind, et pole saand enam sammugi edasi. Nad ladund koorma maha ja läind tühja vankriga edasi, sedagi hobune vedand suure vaevaga. Liiva kõrtsi ees seisnud palgikoorem. Jaan võtnud oma haige hobuse rakkest lahti ja tahtnud lasta hüpata teda üle palgikoorma, et see ehk aitab. Üks võõras mees tulnud nende juure ja küsinud, mis nad teevad seal. Mehed seletand talle hobuse haigusest, mees öelnud, et see on rabandus. - "Sa oled vist teise vankriga kokku ajand, sealt see rabandus saadigi." Võõras võtnud mütsi peast löönd sellega hobusele 3 korda kõrva ääre, võtnud siis 3 peotäit vilja kotist, pannud oma mütsi ja lasknud hobust süüa sealt. Hobune paranend silmnähtavalt. Mees siis öelnud neile: "Ärge te, pojad, teel teisi inimesi tülitage ega naerge, sealt võib kergesti saada vigaduse. Kes teab, mis inimesed teel liiguvad."

ERA II 19, 461 (14) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ma elasin Seli mõisas. Lehm mul jäi rabandusse. Mu tädipoeg, Mõisakülast Tooma taat, arstis lehma: vaatas, lõi mütsiga lehmale pähe, puhus talle kõrva ja ninasõõrmeisse. Ütles viimaks: "See inimene, kes saatis su lehmale rabanduse, elab siinsamas!" Arvasime, et see oli mõisa karjane. Tädipoeg lubas siis talle tasuda, nii et ta ei saavat pükse jalga panna. Karjasel läinudki peale seda kõht hirmsasti lahti, mees olnud hädas.

ERA II 192, 115/6 (33) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Kõrvemetsa t. - Rudolf Põldmäe < Kadri Kvellstein, 85 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Meil oli vihtlemisesaun, naabreeit oli seal lähedal. Ta mees tuli maalt, pani jahukotti aita. Üks võeras plika kuuld, kui ta üteld: "Nüid on hea tuul Andrekse Elsele (see oli minu ema) saata, aga ei ole, minnega saata!" Tahtis häda ja haigust saata.

ERA II 192, 117 (35) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Kõrvemetsa t. - Rudolf Põldmäe < Kadri Kvellstein, 85 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendev ja rabandus ajab looma täis, nii et on lõhki minemas. Meil oli üks hallikirju lehm niimoodi haige. Maas kasvavad lendvarohud ja selle vasta, kui lehm punast kuseb.

ERA II 192, 117/8 (36) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Kõrvemetsa t. - Rudolf Põldmäe < Kadri Kvellstein, 85 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Minu mehe isa rääkis: Tema oli Männiku kõrtsis, see on pealpool Kolga mõisad. Enne käisid voorimehed, olid seal kõrtsis oma hobuseid söötnud. Tema oli ka seal. Kukk kõndind maandi peal. Üks voorimees öeld: "Oleks üks loom, ma näitaks, mis lendev on." Võtt 2 õlepead, visand sinna kuke poole. Kukk kohe kukkund maha. See oli see lendev, ta ise näind seda, kuda tehtud.

ERA II 192, 186 (55) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Lauri t. - Rudolf Põldmäe < Hindrek Johanson, üle 80 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav või rabandus, ei tea, mis asjast see tuleb.

ERA II 192, 225 (37) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kadapiku t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Rantmann, 77 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkilised haigused olid - äkkhaigus. Nüid nimetata südamerabanduseks. See hüiti lendavaks, lendav käib läbi inimesest. See old ikka teise inimese tegu.

ERA II 192, 226 (38) < Kuusalu khk., Kolga v., Virve k., Kadapiku t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Rantmann, 77 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ühekorra üks pand lendavad, kinganuela pand, et ma saadan. Kass old seal, kassi kohta läind. Nii käind kukkerpalli ja kass oldki valmis.

ERA II 192, 313 (94) < Jõelähtme khk., Jõelähtme v., Kostiranna k., Lepiku saun - Rudolf Põldmäe < Liisa Sepp, 67 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Võerdlas old üks vanamees, teind lendvast ühtepuhku. Lendvas ja muidu ravandus on kahte seltsi. Sulane küsind: "Mis sa tied?" - "Ma tien lendvast." Saat teise peresse, rabära. Ühekorra jälle teind. - "Kellele ma saadan?" Sulane öeld: "Ära endale saada!" Saat kaljaastjasse, pand astja mürisema.

ERA II 192, 364 (15) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Suurekivi saun < Harju-Jaani khk. - Rudolf Põldmäe < Triinu Kärsmann, 77 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Teine inimene teeb teise loomale ravandust, viskab teisele.

ERA II 192, 381 (17) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Kooli t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Maar, 78 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2004, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Mu isa rääkis.
Oli väljal härgadega künd, teine mees joond ligidal kõrtsis. Härg kargas üles, kukkus pikali ja oli kohe haige. Ta läind kõrtsu, teine mees kiit: "Ma võtsin omale kõrsupäeva, aga sa künnad." Esmaspäevane päev old. Hakkasid kündma, härg jäi haigeks. Võtt kortle viina, and vanamehele ka, tuld härga vaatama. Käind ümber härja, lükand jalaga külje peale, et tõuse üles, vii sinna sööma, põle viga kedagi." Viind sinna, pärast hakand kündma.
Seda hüüti ravanduse-haigus, äkitselt. Ja see vanamees ise tegi seda ja oskas praavitada ka seda.

ERA II 192, 407 (8) < Hageri khk., Hageri v., Hageri vaestemaja - Rudolf Põldmäe < Tiina Messer, 75 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Siin Sutlemas elas üks vana Joosep, sellest tuleb üle 100 aasta. Kui teine temasse puutund, siis tema saat selle inimesele rabanduse, kas loomale ehk inimese enesele. Loom jäi äkiste haigeks ehk inime jäi äkiste haigeks. Kui tema juure mindud, siis oli teind terveks koa. Eks ta tuuleõhaga saatis seda.

ERA II 192, 422 (7) < Hageri khk., Hageri v., Hageri vaestemaja - Rudolf Põldmäe < Kaarel Atsu, 76 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus - korraga loom lautas maas, surnd. Teine soat ikka vasta koa.

ERA II 192, 506 (38) < Nissi khk., Riisipere v., Riisipere vaestemaja - Rudolf Põldmäe < Ann Umberg, 83 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad on koa. Kui lammas ehk loom aas täis, siis sai külma vett kolm korda takkapoolt edasi visatud, siis kohe jäi peenemaks, andis tagasi.

ERA II 192, 506 (40) < Nissi khk., Riisipere v., Riisipere vaestemaja - Rudolf Põldmäe < Ann Umberg, 83 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus - püssirohtu pandi raudlabida peale ja looma nina alla pandi tuluke, et plahvatas, siis andis koa järele.

ERA II 192, 506/7 (41) < Nissi khk., Riisipere v., Riisipere vaestemaja - Rudolf Põldmäe < Ann Umberg, 83 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Seda reagiti, et rabandust tehakse. Aga üks putukas peab olema, kui loom selle sisse sööb, siis aab looma täis.

ERA II 192, 582/3 (32) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v. - Leili Takk < Mari Marks, 70 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vast sihuke äkilene olli, äkki sihist valutama või..., siis anti püssirohtu viiga ja võisuulvett kah vahest.

ERA II 192, 583 (33) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v. - Leili Takk < Mari Marks, 70 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendaja on teine. Rabandus on isi ja äkilene. - Mõned teind pihlakapuust pulgad ja lasnd.
Üks teind, teine näind. Luband laske. Lasnud tene kitsisse, sii kohe surnus pikali maha. - Ütlend, et sinna ja sinna läind (=nool). Kus sisse lasnd, säält koht olnd verine.

ERA II 192, 74 (49) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Parksi k., Kelbari t. saun - Rudolf Põldmäe < Juliana Vanberg, 83 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabaduse-haigus - äkitselt kange külmaga tuleb. Sooja hautest tehakse ja soojas hoitakse.

ERA II 192, 81 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Otsa t. - Rudolf Põldmäe < Maurus Einstruk, 81 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav pidi olema teise inimese tegu, pidi lenvat tegema. Ajas looma kangeste täis, mõni suri ära ka. Mõni kuntsimees ikka oskas teha, see ise käis arstimas ka.

ERA II 193, 110 (88) < Torma khk., Avinurme v., Tõnusaare k., Tagavälja t. < Adraku k. - Armilda Hallik < Mari Pärn, 70 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui inimesel vai loomal on rabandus, siis selle vasta aitab kuldsitika pulber, sisse võtta. Kuldsitikas elusalt pudeli panna. Ega ta enne päävaveeru ei sure. Pärast pulbrist teha. Sie pulber aitab.

ERA II 193, 127 (188) < Torma khk., Avinurme v., Tõnusaare k., Tagavälja t. < Adraku k. - Armilda Hallik < Mari Pärn, 70 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkilise haiguse vasta aitab ka siasapp.

ERA II 193, 20/1 (43) < Jõhvi khk., Illuka v., Oru-Võhma k., Sootso t. - Armilda Hallik < Maarja Amba, s. 1862 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandust parandatasse kolmekandilise suure nõelaga ja vaskraha päält kaabitasse.

ERA II 193, 276 (11) < Iisaku khk., Tudulinna as. - Armilda Hallik < Scharlotte Bamberg, 70 a. ja Susanna Pikhoff, 71 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanast ajast räägiti, et siis on lendvat saadetud.

ERA II 193, 571/2 (50.1) < Põltsamaa khk. - Jaan Lääts (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Igasuguse haiguse vastu, kaitseks kurja vaimu eest on eriti juudasitt ehk juudavaik* (tribisrakk) juure keedis, mil on närve ergutav e. elustav omadus. Osalt selle omaduse tõttu ta oli maagiliseks väeks igasuguste haiguste puhul, sest tema sisseandmisel inimene elavneb. Dr. A. Villaret. Handbuch der gesamten Medizin I.
* Märkus: Asa foetida - haisev vaik; täpsemalt: kuivanud vaigupuu - Ferula asa foetida.

ERA II 193, 644 (66.1) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Viruvere k. - Jaan Lääts < E. Kukke (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
[Lendva (rabandus)]
Haiguse idu on teatav "kuulitaoline" objekt, liigub ringi ja otsib enesele ohvrit, kes tabatuna maha langeb, sureb; tegel. südamerabandus ehk äkiline haigus, millele ei saa anda seletust.

ERA II 193, 644 (66.2) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kose k. - Jaan Lääts < A. Murro (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Pandi 9 tulist sütt vette ja joodi seda vett.

ERA II 193, 89 (19) < Torma khk., Avinurme v., Tõnusaare k., Tagavälja t. < Adraku k. - Armilda Hallik < Mari Pärn, 70 a. (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ennevanast teene saatis teesele rabanduse. Elisvere mies õli võikaupmes, sie saatis lendva. Kõik kari sai õtsa. Kutsutud nõid. See pomisenud iga looma jaust sõnu toovrisse ja pannud pihutäie soola. Iga loom pidi siis sellest viest jooma. Nõid ise üelnud: "Las ta nüüd hakkab oma kuera söötma!" (Võikaupmehe koer pidi nüüd oma peremehe looma raipeid saama.) Tüdruk lähnud sinna Elisvere kanti tienima. Rääkinudki, et võikaupmel hakand õige loomi lõpma.

ERA II 195, 181 (50) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. - Richard Viidalepp < Mari Puskar, 86 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Läbilöömene. Loomad surid äkiste. Et inimene peab nõnna tark olema oma sõnadega, et saab saata. Ütlevad, et kes oskab võtta valusi, see oskab teha kah.

ERA II 195, 197/8 (102) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. - Richard Viidalepp < Mari Puskar, 86 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandis. Rabandishaigus. Loomal öetse, et "läbilöömene". Seda arvati inimese tööks, et inimene seda teeb. Otsiti külast seda inimest, kes oskab üles otsida selle koha (kust löök sisse läinud). Sealt võetakse verd ja antakse loomale sisse, et siis ei sure.

ERA II 195, 227/8 (70) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. - Richard Viidalepp < Mari Puskar, 86 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Tuulerabandis.
Ma oli karjatüdruk. Mõisa kari oli aias, isa oli karjamees. Meie läksime ka sinna, suurrätik käe peal. Oli kangesti külm, magasime seal maa peal. Ihu hakkas värisema.
Üks vaatas vee ja viina pealt, et tuulerabandis. Et loeb sõnu ja - saatis pudeliga vett. Ise pidi korgid ära võtma.

ERA II 195, 352/3 (17) < Kirbla khk., Kasari v., Kasari k., Raavi t. - Richard Viidalepp < Mihkel Äremann, 73 a. (1936) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rahuajal oli ennem üks saun, seal oli üks heinamaavaht. Räägiti, et temal olema olnd nihuksed sõnad, et võib kohe teise loomad ää surmata. Ja olla seda teind mitmele.
Minu vana äi - tema olnd selle Juriga vastamisi. Ja toodud sõna, et sälg karjamaal surnd. Kes muu tegi kui Rahuaja Juri!
Tulnd ükskord hommikul sinna, äi löönd vasta kõrvu, ninast vere välla. Vanamees ütelnd ise ka: "Võta verd! Võta verd!" Kui verd on, rätiku nurkas või -, siis ei saa enam midagi teha ega nõiata mitte.

ERA II 195, 361/2 (7) < Kirbla khk., Kasari v., Kurgema k., Kurgema t. - Richard Viidalepp < Juuli Neiof, 65 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus - "väline haigus". Kui loom selle kätte sureb, siis kui naha ära võtad, siis näed, et oo läbi löönd, nii et mustad augud liha sees. Mõnikord kohe nagu püssiga lastud.
See peab tuulest tulema, teine inime peab tegema. Kes on kuri nõid, saadab teisele tuulega rabanduse. Kui südamest ehk hingekehast läbi läheb, siis rohud enam ei aita.

ERA II 195, 362 (8) < Kirbla khk., Kasari v., Kurgema k., Kurgema t. - Richard Viidalepp < Juuli Neiof, 65 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabatsikibi pulver, seda saab apteegist. Punane pulber. Loomale antakse sisse, kui leitakse, et loom sedasi haige oo.

ERA II 195, 488 (7) < Hanila khk., Massu v., Kõmsi k. - Richard Viidalepp < Voldemar Reiman, 38 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus - loomal. Lehmale pannakse must riie üle pea, püssirohtu nina all põlema. Loom kohkub ja hakkab sööma.

ERA II 195, 63/4 (11) < Viljandi khk., Viljandi l. vanadekodu < Viljandi v., Auksi k. - Richard Viidalepp < Mari Laur, 86 a. (1935) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Seda öeldi "lendaja". Et lendaja moodu, et inimesed ise on teinud sedasi, et kurjad inimesed, et teise peale vihane olnud või sedasi, et teind orgi teravaks ja saatnud. Et "lendaja on läbi lasknud".

ERA II 198, 134 (194) < Haljala khk. - Hermann Länts (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva ja rabaduse vasta aitab püssirohi loomale sisse anda ehk risti loomade jalgade vahelt läbi püssi lassa.
Joobnud rätsep tehend lendvat - pand 3 pilbast põrandale: "Vaata, vaata! Nüüd ta läheb."
"Säh, ma panen kassi ette. Las lendva lööb läbi."
Pilpad jäänd paigale: kassi pääle lendva ei hakka.

ERA II 198, 137/8 (200) < Haljala khk. - Hermann Länts (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav - kujutused noolest, kuulist. Lendvat tegema - jooksu, põgenema ajama. Lendva lõi läbi - loom jäi äkiste haigeks. Selle rohi: Looma jalgade vahelt risti püssiga läbi laskmine, lendva tagasi saatmine.
"Lendav madu", "uss" kutsuti vanaste vikingite laevu.
Läbi lööma - petma. Lendva lõi läbi - Norra laev pettis. Nagu mälestuseks laeva lendvaks kutsumise ajast on Kundas Lontuva sadam, teiste Kalevipoja "Lennuki" kõrval. Laeva - lendava mau - talle - metsa tulemisel "ei tohtind enam keski metsa menna" ja "keda kätte sai, selle ära sõi". "Lendav madu" võttis altmetsa oma käpa alla. Kes metsas oli, pidi kas põgenema ehk otsa saama.

ERA II 198, 240/1 (12) < Haljala khk. - Hermann Länts (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav lõi läbi = suri äkiste.
Rätsep oli lendvat luband saatada. Pand kolm peerutikku põrandale. "Vat nüüd ta läheb!" Poiss pand kassi ette: "Las lendva lööb kassi läbi." Kass jäänd aga terveks. Segatakse, s.o. tarvitakse lendva asemel rabadus. "Tegi lendvat" - ajas lendu, ajas põgenema. Raedu Aadam tuli alati Olstalt purjes koju ja tegi kodu teistele lendvat (tahtis peksta). Lendva on jällegi arusaamataks jäänud tuulelaev.

ERA II 2, 685 (1) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lindva.
Nägemädä surmatooja õhuvuul.

ERA II 2, 685 (2) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Sohvi Leess, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendvä. Äkiline surm. - "Läbi lüüd".

ERA II 2, 791 (1) < Hargla khk., Mõniste v., Peebu t. - Herbert Tampere < Mihkel Eichenbaum, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus = "lindva". Rabandusse (lindvasse) surnud - "läbi lüüd" ehk "rabat".

ERA II 2, 791 (2) < Karula khk., Karula v. - Herbert Tampere < Lota Räästas, 74 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus.
Äkiline surm. Rabandusse surnud - "läbi lüüd" ehk "läbi rabat".

ERA II 2, 791 (3) < Karula khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Jaan Antsov, 49 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus. Äkiline surm.

ERA II 2, 791 (4) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - Herbert Tampere < Sohvi Leess, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus. Äkiline surm. "Läbi rabat".

ERA II 20, 119 (11) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuhalat hüüti ennemalt nõia vallaks. Seal oli palju nõidu: Nuhjal, Vanakubjal, Koplemetsal, Hollandil ja veel mitmes peres.
Nad saatsid rabandust teiste loomadele.

ERA II 20, 123 (1) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k, Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus on inimeste tehtud. Ta suretab järsku teise loomad. Rabanduse sõnad saadetakse tuulega, need tapavad.

ERA II 20, 123 (2) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühe mehe künnihärg surnud. Ta läind naabri juure, et "anna oma härg mulle kündma." Teine pole annud. Mees teind vihaga rabanduse, suretand teise härja ka, jäänd nõnda mõlemad ühe härjaga.

ERA II 20, 123 (3) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ka inimesele saadetakse rabandus.

ERA II 20, 124 (4) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Männiku t. < Keila khk., Saue v., Voore k. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Puumees, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ääsmal üks mees õpetand teisele rabanduse sõnu:
"Eest väravast sisse, takka väravast välja, vana päitsu peale!"
Neid lugedes tehtud rabandust.

ERA II 20, 124/5 (5) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Männiku t. < Keila khk., Saue v., Voore k. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Puumees, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks vanamees rääkis mulle.
Tema olnud ühes võõras kõrtsis öömajal. Kaks meest magand ka seal toas põrandal õlgedel. Üks õpetand teisele nõidust, kuidas loomale saab rabandust teha. Tema kuulanud meeste juttu pealt, jäänd rabanduse sõnad meelde. Kord kevade aegu ta teind mõisas katust. Mõisa kari tulnud koju. Ta mõelnud, et katsun õige korraks, kas on mõju neil rabanduse sõnadel. Karja hulgas olnud ilus pruun puula (noor veis). Niipea kui ta lugend need sõnad, puula kukkund maha nagu püssist lastud, olnudki kohe surnud. Mees siis luband, et tema iialgi ei tee rabandust.

ERA II 20, 125 (6) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui issameiet loetud 3 korda tagurpidi, siis võidud äkildast ehk rabandust saata.

ERA II 20, 126 (7) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mul käis mineval talvel äkildane peal. Panin ikka oma juure triivistikki, soola ja püssirohtu, siis rabanduse saatja ei pidand hakkama peale.

ERA II 20, 126 (8) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu vend arstis äkildast. See haigus tuleb järsku, lööb läbi. Inimene saadab äkildast. Tärgentiin on heaks rohuks äkildase vastu, mu vend arstis ikka sellega. Talle oli näidatud unes seda ja see oligi hea rohi.

ERA II 20, 126/7 (9) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkildane ei ole teise inimese viha, vaid vaev ühe kurja inimese sees. Ta ei saa muidu rahu, kui peab aga tegema äkildast.

ERA II 20, 127 (10) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Adilas üks eit saatnud äkildast. Kui vaev tulnud peale, siis ta olnud hirmsas hädas ja valus. Lasknud vahel kummuli maha ja teind äkildase maasse, kui ta ei tahtnud teisele inimesele kurja teha.

ERA II 20, 127 (11) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui loomal äkildane lööb südamest augu läbi, siis ei aita enam ükski rohi, vaid loom sureb. Kui kuskilt mujalt on läbi löönd, siis võib veel paraneda.

ERA II 20, 127/8 (12) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mul oli ka äkildane. Nagu puuris rinnus. Tärgendeen viimaks aitas.

ERA II 20, 128 (13) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühele mehele äkildane tuli söögi ajal peale. Mees oli hirmsas valus ja vaevas, nagu kurjast vaimust vaevatud või oleks põrgutules põlend.

ERA II 20, 128 (14) < Hageri khk., Kernu v., Ruila k., Vanatoa t. < Keila khk., Saue v., Kopelmani k. - Rudolf Põldmäe < Anna Kruusman, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkildane saadetakse loomadele ja inimestele põhjatuulega.

ERA II 20, 128 (15) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabanduse-kivi harjavenelased müüsid. Sellega arstiti äkildast.

ERA II 20, 129 (16) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui loom ajas enda järsku täis, jäi haigeks, siis oli äkildane.

ERA II 20, 129 (17) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kernu vallas üks eit teind rabandust. Kaks meest läind kõrtsist koju. Üks öelnud: "Näe, rabandus tuleb vastu!" Teine pole näind. - "Aga ma saadan rabanduse tagasi!" Saatnudki eide lehmale kallale. Eit tulnud meestele vastu. Mehed naernud: "Mis su rabandusest ka asja on, näe, oma lehm rabatud!"

ERA II 20, 129/30 (18) < Hageri khk., Kernu v., Kustja k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Mihkel Pauklin, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõiad tegid äkilist. Teine inimene võis jälle arstida, kui ta ruttu abiks sai tulla.

ERA II 20, 130/1 (19) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust inimesed teevad.
Olime lammus. Korraga me vabadiku suur lammas tõusis püsti ja kukkus siis pikali. Oli rabatud. Seda me naaber tegi. Me hobune käis vahel tema maa peal. Ta tahtis hobusele rabandust saata, kuid tabas lammast.
Ta ise pärast rääkis seda, ja seletas ka, kuidas tema õppind seda.
Ta tulnud linnast. Teel kuulanud kui üks rääkind teisele, kuidas tema saatnud rabandust: "Panin veekappa 9 nisutera, lugesin sinna peale 9 korda vastuksi issameiet, siis saatsin minema. Läks ühe looma peale, loom suri kohe."
Ta rääkis seda juttu enne suremist, tunnistas kõik oma patud üles.

ERA II 20, 131 (20) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkildane-haigus tuleb loomale lemse tuulest. Inimest ta ei taba. See tuul tuleb maa seest. Kui loom või puu satub sinna ette, siis kohe suretab või kuivatab selle asja.

ERA II 20, 131/2 (21) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Enne toodi rabanduse vastu rabanduse-kivi apteegist. Oli punane kivi. Ka meresüsi on rabanduse vastu. See on must.

ERA II 20, 132 (22) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui loomal on äkildane-haigus, siis talle antakse lendavat kulda sisse. Seda ostetakse apteegist, peetakse paberilehtede vahel.

ERA II 20, 132/3 (23) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Adilas oli kaks peret lähestikku - Sõeru ja Kirikudi-takkapere. Peremehed tegid vastakuti üksteisele rabandust. Siimu pere oli nende vahel, seal oldi alati hädas rabandusega, sest seda tuli ju kahelt poolt. Kord Siimu peremees teind katust. Rabandus tulnud tuulispassiga, kippund tema kallale. Suure vaevaga saand aga lahti.

ERA II 20, 133 (24) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Sõeru vanamees öelnud mõnikord: "Aga täna on hea tuul, saada või 200 versta peale rabandust."

ERA II 20, 133/4 (25) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabanduse sõnad.
Kolm meest - Päsaotsa Pärtel, Sillaotsa Siim ja Raiküla Rein - läksid Munavere kõrtsu moona maksma. Üks tõi sihta-vihta, teine tõi mähka-müginat, kolmas tõi ennejaanipäevast lojuse asja, mis nii kõva kui kuuse korp.
Need sõnad loeti aia toeteiva alla. Kui tuul pööras selle talu poole, kuhu taheti rabandust saata, siis kergitati pahema jala kannaga seda toeteivast, mille alla sõnad loetud ja saadeti tuulerabandus. (Kuulnud 7-aastase poisikesena 90-aastaselt eidelt Orul, Kose kihelkond.)

ERA II 20, 134 (26) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks naine rääkis mulle: "Rabanduse-saatmine on õpitud nõidust, millest inimene ei saa enam lahti."

ERA II 20, 134/5 (27) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks mõisamees läind teistega seltsis mõisa karja linna ajama. Läind teel kõrtsi. Viina võttes mees õpetand ühele poisile rabanduse sõnad. Poiss tahtnud katsuda, kas sõnad hakkavad peale. Öelnud: "Rappa kirju härja pihta!" Kirju härg kukkund kohe maha ja olnudki valmis.
Poiss olnud pärast hädas, pole saand rabanduse sõnadest lahti. Tulnud aina hirmu rabandust teha, pole saand vastu panna. Teind tuule sisse, siis läind inimesele või loomale külge.

ERA II 20, 135 (28) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabanduse vastu on metsateed ehk rabanduserohud.

ERA II 20, 135 (29) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus ehk äkiline.

ERA II 20, 279 (14) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõiad panid teisele inimesele tallaja ja saatsid loomale rabanduse.

ERA II 20, 280/1 (16) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Matuselised läind surnuga kiriku poole. Sausti mõisa karjane istund tee ääres kruusiaugus. Harilikult antud talle ikka viina, et siis ei tee paha. Sel korral pole siiski antud. Matuselised läind natuke maad edasi, kui korraga hobune kukkund maha surnuvankri eest, olnud rabatud. Karjane toodud sinna, et tee hobune terveks. Mees lasknud hobuse lähedal püssi. Hobune karand maast üles ja kihutand surnuga metsa. Olnudki terve korraga.

ERA II 20, 287 (1) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lagedi Viitmani ja Nigula peremehed old riidus. Viitmani peremees võtt härjad ja läind põllule kündma. Hakand härgi saha ette panema, aga kuuland, nii kui üks helin tuld. Härg heit saha ette maha ja oldki surnud. Nigula peremees saat härjale rabanduse.

ERA II 20, 287/8 (2) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus on ikka teise inimese töö. Arstiti sõnadega.
Kui Vaidas Nõmmiku mamma elas, siis oli ikka rabandust. Meil oli rätsep korteris. Nõmmiku mamma elas teises toas. Ühel päeval rätsepa ema kukkus järsku maha, tal oli rabandus. Nõmmiku eit tuli arstima, luges rabanduse sõnad vee peale ja andis siis vee haigele sisse. Rätsepa ema kargas kohe üles, oligi terve, sest sai ruttu abi. Elas veel 15 aastat peale seda.

ERA II 20, 288/9 (3) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Loomadel on ka rabandust. Üks oli suurrabandus, see seisis kaua peal. Teine oli lendvarabandus, see ajas looma tuult täis ja tappis kiiresti. Ka inimesel oli vahel lendvarabandus.

ERA II 20, 289 (4) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Lombi t. < Jüri khk., Kurna v. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Kaller, 66 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Inimene saadab teisele rabanduse. Saadab sõnadega tuule sees. Rabandus tapab loomi, kuid inimest ta surmata küll ei saa.

ERA II 20, 289 (5) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõiad saatsid rabandust. Üks niisugune rabanduse-saatja eland Koppelmannil, teine Kurevere Ärmal. Üks saatnud teisele rabanduse ohraivikesega, teine saatnud vastu jälle tahulise nõelaga.

ERA II 20, 290 (6) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tegime Nabala mõisa maalt heina. Nägime: kasel oli valge tohi, sellest jooksis nagu veri alla. Üks heinaline ütles: "Vaadake, üks inimene tahab teisele kurja teha, aga Jumal ei lase. Nüüd rabandus läks puu sisse!"

ERA II 20, 291 (3) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tuulispas´s on lendav ehk kratt. Võtab heinu ja vilja, läheb, nii et mets ragiseb. Tuleb kange tuulega ja viib sellele varandust, kes teda teenib.

ERA II 20, 415 (1) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Loomadele ja inimestele tehti rabandust. Teine paha inimene saatis.

ERA II 20, 415 (2) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. - Rudolf Põldmäe < Anna Mölder, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Inimesed tegid rabandust.

ERA II 20, 611/2 (2) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Sootevahe kõrts - Rudolf Põldmäe < Jaan Ollman, 77 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Me noabremehel olid varrud. Nad võtsid parajaste mo isaga rohu peal viina, kui noabremehe lehm sai ravatud. Arvasid selle ühe teise noabremehe peale - teda ei old varrule kutsutud, aga ta oli kangeste viina peale maias ja sellepärast soatis lehmale ravanduse. Kui tal aga viinahimu peale tuli, siis kohe soatis. Soatis korra minu ema lehmalegi.
No vat, teisel päeval tuld noabremehe käest viina soama, kelle lehm oli ravatud, et "Mul jäi sinine ravandus lausumata." Eit and viina, siis vanamees posind peale ja valand siis lehma selga muist viina. Nägu suitsend ja surisenud lehma selgas. Vanamees öeld veel: "Ma unustasin muist sõnu ütlemata, aga näe, nüüd ta läks väl´la." Ja lehm oldki terve.

ERA II 20, 613/4 (3) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Sootevahe kõrts - Rudolf Põldmäe < Jaan Ollmann, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tartlane viis heinu linna. Üks mees võttis sületäie heinu ta koormast oma hobusele. Tartlane riidles taga sellepärast. Mees hakkas linna minema, eks hobune ole korraga teel rabatud, old nägu surnud. Mees tuli tagasi ja hakkas tartlast tellima, et tee mo hobune terveks. Tartlane läks hobuse juure, see oli juba nägu raisk moas. Tartlane andis jalaga teisele külle peale, et põle tal häda kedagi, ta magab. Hobune tõusiski natukese a'a pärast moast üles ja oli terve.
Nisukesi mehi hüüti siis tookemeesteks. See oli neil muidu üks iseäranis nimi, nad olid jo ikka päris nõiad, aga rahvas hüüdis neid muidu sedasi.

ERA II 200, 173 (1) < Tallinn - Gustav Johann Kallus (Jürjev), s. 1868 (1938) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadus kaub, kui pahema käe pihupesa kolm korda ristamisi lakkuda ja iga lakkumise järel alle neelata.

ERA II 200, 173 (2) < Tallinn - Gustav Johann Kallus (Jürjev), s. 1868 (1938) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadus kaub, kui anda haigele hiire näritud leiba, nii et tema ei tea, et on hiire näritud.

ERA II 200, 22 (15) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpea k. - Salme Lambot < Katri Jaakula (Saunarahva Katri)(1938) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendäväsanad.
Puhun, puhun pilveje, tahun, tahun taevaje, tahun taevaje tasuda, hülge paksuje ihuje, kana kallie munije, lohe suure leualuusse, karu kaheje kädeje. Jiesuse veri punane. Sinne mengu lendäväne, kuhu ilma kuerad kusevad, üle maantie kadaja piesastesse.

ERA II 200, 225 (45) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Märjamaa al. - Emilie Poom < Jüri Põldre, s. 1850 (1938) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loom rabandusehaige, siis lastud looma kõhu alt läbi püssipauk.

ERA II 200, 513/7 (49a) < Martna khk., Martna v., Haeska k. - August-Leopold Hiiemägi (Iisberg) < Jüri Mihkelson (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Üks teine kord see oli talbene aeg. Ühe õhtu järsku Mart või Mats, mes ta nimi oli, hakkas järsku karima: "Tooge ruttu kadagapuust kappa, äkiline tuleb!" Noh, eks taet toondki taale Nunne laudast kolme vetsaga kadagapuust kapa. Soldat võttis kapa, pani sellese natuke vett, ise sülitas kolm korda kapa sesse ja siis pani kapa kotta ukse alla ja tuli ise tuppa tagasi. Ise ütles: "Menge varsti vaatama, kas on juba äkiline kapa sees." Ei läindki mööda poolt tundi, kui tõi kapa uuesti tuppa ja oh sa pemevaim! eks kapas oligi suur vereklomp. "Näe, sii ta oo see äkine, kes pidi meie majase tulema, aga nüüd ei saa ta koa enam meitele kedagi teha. Aga eks vaata, kes ta meitele saatis, saadame tääle eesele selle äkilise peale." Eks võttis selle vereklombi ühes kapaga ja viis kibiaja juure. Seal otsis kolmetahulise kibi, võttis selle aja seest välla, kallas kapa seest kibi asemele aja sesse ja pani pärast jälla kibi peale. Oli ta sellega valmis, siis tuli ta tuppa ja ütles: "Eks nüüd hakka ootama, kes selle äkilise meile saatis. Kui nüüd keegi tuleb ja kedagi asja tahab, siis ärge mette kellegile kedagi andke." Oli möödunud sellest ajast vaevalt natukene aega, kui Sopi Mari tuli meile. Nüüd oli selge, kes see saatja oli. Oli ju Sopi Mari küla suurem nõid. Alles eile oli ta meie taadiga sõnelema läind, et meie taet põle tääle jahu andnud. No olle teine siis sõnud ja sajatand küll, et ei sool pea mette heasti menema. Ega põleks koa läind, kui põleks mette soldatid meil old, kes oleks mõistnud meitest äkilist kinni püüda, vaid ta oleks eese töö ää teind ja siis alles minema läind. Aga oh sa pimevaim, küll oli aga Mari täna lahke ja jutuslik, justkui põleks kedagi old. Jutustas ühna poole aoni meil ega mõteld minemise peale. Vat ta oli tark, mõtles: ehk meitest kõik lähevad toast välla ja siis ta saab kedagi asja varastada. Aga et meil olid juba kõik teod tehtud, siis olime toas ja kui oligi kedagi vällast tuua, siis keis seda ükshaaval toomas. Viimaks meie taet hakkas küsima, et kas külalisel asja koa meile oo või tulid nasamma õhtast aega viitma. Noh, esiti ütles küll, et põle kedagi asja, aga kui nägi, et aeg juba nii kaugel oo, et pererahvas tahavad magama heita, ei siis viimaks küsis, kas meie eit ei oleks na hea ja annaks tääle ühe sõere lenu. Teind ta kingapaelu ja sa ramp veel ää, tuld teisa puudu. Seda just soldat ootas. Hakkas ise suure häälega naerma ja ütles: "Ei sool põle lenu kingapaelade jaoks tarbis üht, aga tarbis oo sellepärast, et so eese tehtud äkiline ei tule so eese kallale, sest nä püüdsin ta kinni ja viisin kibiaja sesse kolmetahulise kibi alla, et ta mette nii kiiresti kodu tagasi ei tuld. Sellepärast sa meile tulid, et siit kedagi asja saha, kellega ennast äkilise eest päästa." Siis võttis ta ukse lahti ja veskas Mari uksest välla. Küll sõimas ja nuttis Mari ukse taga, aga see ei aidand kedagi, vaid pidi tühjalt kodu tagasi menema. Teise päeba oli aga järsku nii haigeks jäänd, et põle enam kuskis eluga hakkama saand. Viimaks pikapeale hakkas paranema, aga meile ei julgend enam eese silmi tõsta.

ERA II 201, 106 (71) < Karja khk., Leisi v., Pammana k. - Kaljo Lepp < Mihkel Kipper, s. 1877 (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui oli lemmhaigus ehk lendav (see oli üks palavikuhaigus), võõti sisse roostet. Ka olid head lendaveli, tinkpiiritus ja puueli.

ERA II 201, 256 (13) < Karja khk., Leisi v., Purtse k. - Kaljo Lepp < Kaljo Lepp (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomal äkine, leigatakse loomal kõrvaots lõhki, nii et veri välja tuleks. Ka süüdatakse püssirohtu looma nina all põlema, et loom kohkuks.

ERA II 201, 423 (38) < Karja khk., Pärsamaa v. - Aadu Toomessalu (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui tuli üks võeras ja see läks ära, siis pandi senna istme pääle soola, kus ta istus, õue jalajälgedesse riputati ka soola. Siis ei saand see inimene mitte teistele äkist haiget teha.

ERA II 201, 428 (61) < Karja khk., Pärsamaa v., Linnuse k. - Aadu Toomessalu (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkist haiget seda saatsid vihamehed teistele. Kui see täeda oli, kes haigust saatis, siis hakati seda inimest isekeskis sõimama ja jägama. Siis see tegija võttis haiguse teiselt jälle ära.

ERA II 202, 13 (9) < Pärnu l. < Kihnu khk. - Anna Kuusik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ehk kui sul üks äkiline haigus so loomad, ühe ehk kaks, on ära võtnud, siis otsi üks niisugune koht, kus sa võid teda nõnda ära matta, pea põhjatuule sisse ja selili, kui ükski ei näe. Otsi üks allikas ehk allikajõgi, mis mitte kuivaks ei läha. Siis kaota see koht ära, et keegi aru ei saa. Ja kui oled seda teinud, siis vajuta kolm korda vasaku jalaga ja ütle: "Siia panen ma sind, siit saavad kõik maailm otsta."

ERA II 202, 19 (25) < Pärnu l. < Kihnu khk. - Anna Kuusik (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkilise haiguse vastu.
Sinu ema hammad, minu ema hammad. Sada aastat samas seisnud, sina hallahaigus ja valu, mine välja püha ihust, saa nii terveks kui neitsi Marie nisa ja nii terveks kui noore neitsi nimi. Amen.

ERA II 202, 23 (35) < Pärnu l. < Kihnu khk. - Anna Kuusik (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ravandusesõnad.
Sina, roojane vaim, tagane ära, anna püha vaimulle maad. Mingu ta üle Punase mere. Seal on üks valge ristiga kivi, mis meie Issand Jeesus Kristus oma Jordanis kirjutanud. Seal ta sind ringutas, varvale vajutas, Jumal Isa ja poja ja püha vaimu nimel.
Amen x x x

ERA II 202, 29 (51) < Pärnu l. < Kihnu khk. - Anna Kuusik (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendava abi.
Issand Jeesus Kristus, heida armu minu vaese looma peale, aja välja tulise kuradi nooled tema seest. Tuleb taevale, maale, maole, kivile, kannule, soole, samblale xxx
3 meieisapalvet lugeda.

ERA II 202, 320 (10) < Pilistvere khk. < Suure-Jaani khk., Taevere v. - Jakob Muns (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanasti rahvas arvas lendava tulevat sellest, kui peeru ehk tuletiku põletad kahelt poolt otsast söele. Sellepärast oli peeru mõlemist otsast põletamine kõvasti keelatud. Ja kui mõni laps oli seda teadmatult teinud, siis murdis vanem inimene selle peeru pooleks, ja nii olid mõlemad pooled ainult ühest otsast põletud.

ERA II 202, 59 (9) < Pärnu l. < Kihnu khk. - Anna Kuusik (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui üks äkiline haigus su loomad, üks ehk kaks on ära võtnud, siis otsi üks niisugune koht, kos sa võid teda ära matta, pea põhjatuule sisse ja seljali, üks allik ehk üks allikajõgi, mis kuivaks ei lähe, aga nõnda, et keegi seda kohta ei tunne ega näe, kus sa paned. Siis kui sa kõik oled tasaseks teinud, siis mulju kolm korda vasaku jalaga ja ütle: "Siia panen ma sind, siit saavad kõik maailm maitsta."

ERA II 202, 62 (1) < Pärnu l. < Kihnu khk. - Anna Kuusik (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loom on lendavasse surnud, võta süda, kopsu, maksa küljest väikesed tükid, pane surnuristi sisse. Kui tuleb paluma, siis võta välja.

ERA II 202, 85 (16) < Pärnu l. < Kihnu khk. - Anna Kuusik (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ravandusesõnad, ussisõnad.
Matti, mätti, mättasse kukuta, kulualune, sina porine kärblane. Mõtle inimese ihu peale, pane viha tammiskusse. Must, ära murra sind, kirju uss ära kisu sind, sauekarva uss, ära salva sind. Issand Jeesus Püha Vaim xxx. 3 issameie palvet otsani lugeda ja sisse anda, kas inimesele või loomale.

ERA II 203, 401/2 (65) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. - Artur Kroon (1938) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva (lendav, rabandus, äkine).
Tuntud on need haigused siin nimetustega - "lendva" ja "rabandus". Muud rohtu ei tunta, kui et "lendvaga löödud" inimest kohe tasutakse, siis pidavat tasumine rohkem aitama kui pärastpoole.

ERA II 205, 228 (50) < Tallinn - Eduard Kriitmäe (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Pane elavahõbeda sulg ukse alla: ei selle uksest tule "äkiline" üle. Saksa viha põrkab sest majast tagasi.

ERA II 207, 399 (5) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Rapla khk., Raikküla v. - Emilie Poom < Elvine Barkmann, s. 1902 (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu on hea rohi värske hobusesita seest vedelikku välla pigistada ja seda haigele sisse anda.

ERA II 207, 437/8 (24) < Tallinn - Emilie Poom < Karl Trummal, 60 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Üks mõistnud rabandust saata, läind naisega seltsis lauakiriku. Lehm söönd tee ääres, mees ütelnd: "Ma pean selle lehma ära rabama!" Naine palund väga: "Ää seda nüüd tee, meie lähme just lauale, jäta see lehm veel elama!" Mees ütelnd, et ta ei või koguni olla, ta peab kedagi rabada saama.
Üks teise küla mees ütelnd talle: "Sa mõistad seda rabandust saata, meil on hirmus kuri mõisahärra, sa võiks ta ää rabada." Ta vastand teisele: "Teie härra ei käi ilmaski pal'lajalu ja sööb igapäe hõbelusikaga, kuda ma teda siis saan ää rabada?"

ERA II 207, 703 (20) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Tuulest saadava jälle tuulehaigusi, selle vasta otsiti tuulest abi. Tuule siis oleva tuuleisake ja tuuleemake. Ku tuulest midagi viga on, sis visataks vasta tuult suula ja loetaks sõnu.
Tuule siis vist oleva lendava ka, see on nägu valunuul, mis äkki läbi lüüb. Ku lendava on kedagi läbi löönu, sis on kuskel auk siispuul leida. Sii talutoares ükskord olli hobuse läbi löönu, sis olli kubemes seuke ümargune auk, nii ilusti näha, kust sii nuul sisse löönu ja välla tulnu. Kase toares va Manne Jaanil jälle hobune lõppis ära, sis temal olnu kopsu siis verine auk. Mis ravandus ära võtab, sii oleva südamest, sel ei oleva midagi jälge ega märki.

ERA II 207, 704 (22) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. - Marta Mäesalu < Ott Kallas, 73 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendaja on see kurjanuul, mis üks inimene teisel saadab, kellel seuke kuri süda ja miil on. See on kuradi väega, inimene isi üksi seda ei jõua. Sii nuul lendab õhu siis, ega kiigi tend ei näe, aga ku ta selle ära rabab, nägu maha lüüb, kelle pihta ta saadeti, sis öeldaks: lendaja lõi läbi. Seda mõisteti juba vanasti, vana juudide aeg; vana Taavit juba laulis: sii nuul, mis päeva ajal lendab ja lõune ajal ära raiskab. Ku sa tähel oled pannu, lendaja lüüb ikki päeva ajal, - ega põle ühti vale, mis kiri ütleb. Kust lendaja läbi lüüb, sääl on ta tii näha, ku sihimesed lahti harutad.
Öeldakse ka: lendav ja lendja.

ERA II 215, 571/3 (1) < Lüganuse khk., Erra v., Erra as. - < Oto Innus, Erra algkooli õpilane < Gustav Innus, 46 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Juba mõni aastakümmend tagasi, kui minu isaisa veel noor oli, elas Lüganusel üks tark naine, nimega Ann Kõrts. Ann Kõrts arstis inimesi ja loomi, lõikas kõigilt koduloomadelt munasi, kellel arvati mitte tarvis olema. Juhtus loom haigestuma ja hingeldas palavikus, siis oli lendav muidugi selle loomale külge läind. Siis lugenud Ann Kõrts lendavasõnad. Need käisid niimoodi: "Võrkase küüne, lendava siibe, jooksiva jalga, kuri karjust välja, mere põhja surma." Sai need sõnad loetud, siis sai haige loom terveks, kui ta mitte ära ei surnud. Nõnda olid kõik arstimiseviisid. Oli loomal liikme paistetus, olid jälle omad tervekstegevad sõnad. Inimesi on Ann arstinud ka sõnadega, teinekord, kui haigus nõudis, tuli ka rohtu tarvitada. Rohuks olnud sinikivi, seda anti veega sisse, sellega määritud pealt ja kõik olla saanud terveks, kes ära ei surnud. Juhtus sinna laps haigestuma, oli palavikus, suu kuivas, laps tegi suu lahti, nagu tahaks juua. Niisugusel korral oli enam kui selge, et lapsel on ussitõbi. Oli tarvis pulka, millega oli ussi tapetud, seda kutsuti ussipulk. Oli arstil pulk omal, oli asi korras. Vastasel korral tuli külast hankida. Oli ussipulk saadud, köeti saun soojaks, viidi haige laps sauna. Kaasa võeti koormaveo köis, hobuselook ja ussipulk. Köiele tehti silmused sisse, nii palju, kui köis ulatas. Viimane silmus seati loogarõnga külge ja hakkas nüüd suur toiming. Arstimise juures oli kolm liiget: (Arstimise) arst, lapse ema ja kolmas naine, kes halastajaõe kohuseid täitis. See hoidis hobuselooka kõrgel saunalae ligidal. Arst võttis ussipulga, ema lapse, arst lööb lapsele ussipulgaga vastu tagumikku, nõnda et see karjuma hakkab. Nüüd hakkab last läbi silmuste ajama. Arst hoiab ussipulgaga silmused lahti. On laps kõigist silmustest läbi aetud ja kõikse viimaks loogarõnga küljes rippuvast silmusest, siis on laps ussihaigusest terve. Arstimisenõud korjatakse saunast ja lahkutakse saunast. Niisugused olid aastakümned tagasi meie kandi arstimiseviisid.

ERA II 220, 297/8 (19) < Järva-Jaani khk., Kuksema v., Kaaruka k., Jaagu t. - Raimund Rooba, Roosna-Alliku algkooli õpilane < Villem Rooba, 58 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Karja-Nilk oli Kaaruka küla karjane. Ta käis eluaeg karjas. Karjas käies tegi ta puukulpe ja lusikaid. Et ta ka nõia moodi mees oli olnud, siis on nõidunud vihameeste loomadele täie ja haigusi. Kord kui Kaaruka külas üht hoonet tehti, käis Karja-Nilk seda vaatamas. Hoonel olid juba sarikad peal. Karja-Nilk vaatas üht sarikaotsa ja ütles: "Siit oleks hea ravandust saata." Ehitaja küsinud: "Kuspoole sa saadad?" Selle peale vastanud Nilk: "Eks ikka mõisa poole."

ERA II 223, 312 (64) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Läägi k., Nõmme t. < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Virita k. - August Tõkman, Tallinna Pedagoogiumi õpilane < Tiina Tõkman, 76 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkisehaige sõnad.
Jääs mees, mis sa oled? Jääs mees, mis sa seisad? Päälaest jalatallani.
(Kõik nõidussõnad tuleb lugeda kolm korda. Suurema mõju saavutamiseks võib lugeda üheksa korda.)

ERA II 223, 598/9 (32) < Juuru khk., Kuimetsa v., Urge k. - Valve Rohumaa, Tallinna IV Progümnaasiumi õpilane < Tõnu Ibram, 62 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabatsaunas (=saunakoht) elanud taat. Ta käinud teistes peredes loomi rabamas (nõidumas). Missugust looma ta rabanud, see jäänud kohe haigeks või isegi surnud. Taat teinud loomi ka terveks. Kui mõnes talus haigeks jäänud, toodud taat sinna, joodetud ja söödetud siis teda. Ta pomisenud natuke looma juures. Loom tõusnud üles, raputanud ja olnud terve.
Ükskord olnud taat pulmas ja vihastanud oma vennapoja peale ja rabanud tema hobuse aiste vahele ära. Hobune surnud ära. Ise pärast taat öelnud: "Ossa mädand, ossa mädand, see läks natuke liiaste."

ERA II 23, 143/5 (3) < Nõo khk., Elva l. < Tarvastu khk. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Nisserdamise ja lendva (rabanduse) sõnad, või äkiline tuuletõmbus - näit. hobusel. Need sõnad tulevad ühes järelolevate tähtega üles kirjutada ja kas haige koha peale või hobuse nina peale panna. Kõigile loomadele ja inimestele võib seda lugeda.
Paberilt kirjutatud:
"Õnnistegija läks Templist Jeruusalemmast alla Eesli jalga nikerdanu. Ütle tolle vana naisele, et ta teeb minu eesli jala terves. Kui mina võin tetta kui mina ei mõista, küll mina esi oppe."
B. Õ. I. A. O. ++
B. E. L. L. A. ++
A. L. L. J. +
B. A. S. S. O. R. ++
Lugeda tuleb voolides haiget kohta 3 või üheksa korda.
(Arst ei taha sõnu ilma haiguseta ütelda, siis kaotab oma võimu).
Kui nikerdusesõnad üteldud, siis tuleb ütelda:
Jumala sõna om ellav ja vägev kui kahe teraga mõõk, tungib läbi su henge ja vaimu ja kõik liikmed ja sooned ja üdi südame nõu ära mõista. Ükski loom ei ole Tema silma all nägemata, vaid on paljas ja avalik, kellest meie räägime.
Seda on mitu korda lugeda kõrva või nina sisse loomale. Leiva peale ja vee peale.

ERA II 23, 147 (5) < Nõo khk., Elva l. < Tarvastu khk. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabatuse või sisemise häda vastu ("äkiline hädä"). Seesmised valud.
"Jeesus ütel, Jeesus ütel, see Püha väkkev Jeesus ütel: "Hõika minnu appi kõige ihuliku häda sees, mina taha sinu ära päästa. See om Kristuse väkkev veri, see om Kristuse käsi, see om Kristuse väkkev sõna Jumala see Isa, Poja, Jumala see Püha Vaimu nimel. Aamen."
Kolm korda lugeda suhkruvee peale ja siis haigele sisse anda. Mõjub kohe.
Peale selle tuleb anda "Kuutsenbalsami eli" kas veega või viinaga, kuhu püssirohtu sekka pandud. Seda võib loomale kui ka inimesele anda.

ERA II 231, 285/9 (20) < Kärla khk., Kärla v., Jõe k., Põlluvälja t. < Kärla khk., Kärla v., Pikaplatsi t. - Salme Põldmaa, Kärla algkooli õpilane < Sohfie Põldmaa, 44 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rahvausundi alalt.
Umbes kaheksakümmend aastat tagasi elas Kärla vallas K. külas üks vanaeit, kel olnud kombeks igal suurneljapäeval enne päikesetõusu pööningule minna ja "karupea" august hüüdnud ta: "Säältsaadik, kus minu hääl läbi käib, või, koor ja piim mulle!" Kuid teisepere sulane kuulnud seda hüüdu, kui ta oli hommikul üles tõusnud, ning sulane hüüdnud vastu: "Säältsaadik, kus minu hääl läbi käib, või ja koor minu, ainult pask sinu!" Kui vanaeit seda kuulnud, hakanud ta soiguma, et sel aastal ta kunst ei õnnestunud, nüüd ei saanud ta aasta kestel kenad võid ega koort. Minu vanaema isa olnud seal karjaseks. Teisel hommikul öelnud ta karjasele: "Pane tähele, ma annan sulle ühe kepi, aga vaata, et sa sellega maad ega härgi ei puuduta, vaid ainult külainimeste veiseid." Poiss läinud karja, esiti ta sorkinud ka küla lehmi, kuid ta oli keelu unustanud: ta pildus kepiga kive ja sorkis härgi. Kui perenaine mõne päeva pärast hakkas piima koorima, leidnud ta, et pool piima oli puhas, kuna püti põhjas paljas sodi oli. Teistel päevadel ei antud karjasele enam keppi. Ükskord oli vanaeit lehmi lüpsnud ja äkki hüüdnud ta: "Miitsu, Miitsu!" Kohe ilmunud niisugune loom nagu hall kass, kuid suurem, see istunud lüpsikule ja lasknud kohe lüpsiku piima täis. Sääl peres olnud igal ajal võid. Teised inimesed hakanud kahtlema, et neil ei ole võid ja kuidas sääl peres seda nii palju on. Nad õpetanud sulast, käskinud sulasel uue noa tuua ja sellega võile rist peale tõmmata. Kui on puugi toodud või, siis pidada võil verekiud sees olema, on aga lehma või, siis jääda ta endiseks. Sulane toonudki uue noa, ja kui kedagi toas ei olnud, tõmmanud ta võile risti peale. Kuid niipea, kui ta oli tõmmanud, muutunud või peaaegu selgeks vereks. Sellest saadik ei söönud sulane kunagi võid selles talus. Kord käskinud seesama vanaeit suilasel võid teha ning käskinud kolm piimapütti ära koorida. Ta õpetanud veel, et löö kolm korda vastu nõud, millega sa võid teed. Tüdruk läinud koju ja koorinud seitsme püti koored ära, sest ta arvanud, et mis sest kolmest pütist ikka saab. Ta hakanud tegema ja löönud kolm korda vastu kirnu äärt. Korraga olnud toobritäis võid valmis. Õhtul tulnud vanaeit koju ja toobritäit võid nähes hakanud ta teenijaga riidlema: "Kas ma sulle ei öelnud, et koori kolm pütti piima, sina aga koorisid seitse, kus me nüüd see seitsme küla või paneme? Kuna kolme küla võist oleks küll jätkunud." Kallitel pühadel jumalateenistuse ajal üheksa korda oli ta üht raamatud ümber keeranud, kus ta tarkused olid sees olnud. Siis olid kõik, mis ta vähegi teha tahtnud, õnnestunud. See vanaeit oli naabri perenaisel kaks noort hobust ära tapnud. Kui ta ükskord haigeks jäi ja ära surema hakanud, ei saanud ta hing enam rahu. Ükskord öelnud ta, mis ta südant vaevab: "Mu hing ei läe seest välja, sest ma tapsin naabri perenaisel kaks noort ruuna. Ja nüüd ei lase ta silmapisarad mind surragi. See oli nii. Ühel päeval nägin naabri koplis hobuseid ja läksin vaatama. Kuid niipea, kui hobuseid vaatsin, langesid nad maha ja natukese aja pärast olidki nad surnud." Kuid viimati oli siiski see vanaeit ära surnud. Kui vanaeide matmisepäev olnud, tõusnud tugev tuul. Kui matulised olid kodust tüki maad eemale jõudnud - vali äikeseilm. Välk välgu järel löönud puusärgist natuke maad eemale. Matulised põgenenud hirmuga kaugemale, jättes hobuse puusärgiga üksinda. Sääl ligidal olnud suur kivi. Äkki raksatanud pikne selle kivi pihta. Matulised arvanud, et vanaeide vaim seal kivi juures äikese eest varju otsis. Pikapeale oli äike raugenud. Kui hobuste juurde mindi, nähti, et hobuste lakad olnud kõrbend, seda oli teinud välk. Matulised jatkanud oma teekonda kalmistu poole.

ERA II 231, 749/51 (39) < Karja khk., Leisi v., Parasmetsa as., Uuemaa t. < Karja khk., Leisi v., Laugu k. - Olev Jõgi, Saaremaa Gümnaasiumi õpilane < Priidu Pärnapuu, 65 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine on ikka santide inimeste poolt soovitud või pandud haigus. Äkist arstisid vanad inimesed sõukse männa ladva tõrvaga, mis ülalt kuivan oli. Arveti, et säält kurjad tuuled üle käin olid. Selle tõrvaga siis suitsetati looma; selle suitsul arveti suur vägi olavad. Püssipauguga võis ka äkist arstida.
Kui ma veel Arumõisas elasi, juhtus mool ka üks äkise asi. Eit läks mool kaheaastase ohvaga põllale ja hakkas teist sääl raavikalda pääl söötma. Pirekse aja pärast tuleb joostes moo juure ja hädaleb: "Tule ruttu põllale! Teab mis meite ohval viga peaks olema?" Läksime siis pooljoosts põllale. Mina vaatan: lehm väriseb, vaarub jalgade pääl, ajab sihest täis, mäletsemine kinni, silmad punnis, ültse haigut täis. Ma pole ka täädn, mis tiha. Siis tuli Angla küla poolt üks Linnaka küla mees meitest mööda. See nimi on mool ää unun, oli üks küirakas mees, pea õlgade vahel, aga ta õde oli pärast Parasmetsa mõisas karjatüdrukuks. Läksi küsisi siis, mis nõu peaks aitama. See küsis kohe, et kas on äkine. Ma ütlesi, et jah, sedamoodi ta näitab. Siis küirakas ütles: "Pole sii taris muud midagid tiha, kui mine koju, pane üks hea laeng püssi sisse ja lase ohval kõhu alt läbi, siis on ta kohe terve." Läksime siis kohe koju ja sidusime mullika ühe küna külge kinni. Laadisi püssi ära ja käristasi mullika kõhu alt läbi. Kus see hüppas kohe üles kõrgese ja pani kõige künaga minema põllale. Haigus oli paugupäält pühitud.

ERA II 233, 571/5 (3) < Pöide khk., Laimjala v., Jõe k. - August Kask, Audla algkooli õpilane < Joann Kask, 37 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Üks nõid elanud Audlas, teine Kurdlas. Kurdla nõid saatnud Audla nõiale äkist haigust. Audla nõid saatnud jälle sõukest haigust, et härjad surnd oort adra ees ää. Kui üks nõid teisele vastu läinud, siis läind teine ikka kaugelt põllalt läbi.
Ühekorra surnud Kurdla nõid ää. Posti mäel tulnud ta kerstuga Audla nõiale vastu. See pole änam julgenud koose minna ja läks oma sõbra juure. Sõber tahtnud põhku tuppa tuua ja koti pea alla panna, kuid nõid öelnud, et siis on tal liiga pehme ja ta võtab mu vaimu välja. Mees toond õuest nii suure kivi, kui just suutnud. Selle pannud Audla nõid omale pea alla. Poisid Kaarel ja Märt roninud ahju peale magama. Peremees aga läinud kambri magama. Ööse hakanud Audla nõid abi karjuma. Peremees toond rihalast musta kuke ja hakanud seda kääbustama. Poisid kuulanud ahju peal, et linapüksid värisenud jalas. Viimati kukk kuristanud. Kohe tõusnud nõid maast üles ja tänanud aitamise eest.

ERA II 234, 160/1 (6) < Audru khk., Võlla v., Eassalu k. - Leili Tamm, Võlla-Kihlepa algkooli õpilane < Jüri Tamm, 42 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Toomast hilisemal ajal elanud Audru vallas Põhara külas Tori talus ka üks tark arst. Nime kahjuks jutustaja ei mäleta. Sellest arstist jutustas Vanaku Kaelepa talus elutsev Jaan Kaelep järgmise loo.
Neil surnud tihtilugu loomi ja hobuseid (4 hobust) ära. Peale isa surma, kui ta olnud alles poisike, haigestunud neil jälle hobune. Ema sundinud teda targa järgi minema, kuigi ta hästi pole targasse uskunud. Lugu sündinud kevadise suurvee ajal. Tulnud targaga otse läbi metsa. Jõudes üle jõe, vilistanud vanamees, ise sõnanud: "Poisid, tulge nüüd! Ega ma palju ei võtnud neid ligi, 12 tükki, muidu suure veega upuvad ära." Ise küsinud: "Kas sa ei näe, kui tulevad? Näe, näe säält!" Ja teine olnud hirmu täis. Kui kodu jõudnud, käinud tark õues, lauda nurgal, pomisenud omaette ja sõnanud: "Kus sa siin saad elada? Lendava tee käib õuest läbi." Siis läinud rehe alla, vaadanud hobust ja ütelnud: "Jah, lendava lastud, oleks ta sukanõela või aiavitsa otsaga lasknud, siis ma poleks selle vastu saanud. Aga ta on takuvõruga lasknud, et ma saan üle." Katsunud hobust, pomisenud sääljuures. Hobune tõusnud varsti üles ja tark sõnanud: "Anna talle nüüd heinad ette! Viska talle vana kasukas nüüd ette, ta sööb selle ka ära!" Heinad visatud hobusele ette, hakanud sööma ja olnudki terve. See lugu on sündinud umbes kuuskümmend üks-kaks aastat tagasi.

ERA II 24, 130 (27) < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k., Ülessaare t. - Richard Viidebaum < Mai Mäematt, 83 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabamene - ega see põld Jumala haigus ega loodud haigus, see pidi olema ikke teise töö.
Siis nad katsusid looma, et nää siit nahk terve aga auk taga, siit sisse läind. -
Minul ei ole midagi sihukest old.-

ERA II 24, 257 (28) < Türi khk., Vahastu v., Vahastu k., Mäeotsa saun - Richard Viidebaum < Liisu Palm, 85 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
See ööldi rabandus olevad (äkiline haigus loomal).

ERA II 24, 447 (6) < Türi khk., Särevere v., Enari k., Sootsa t. < Põltsamaa khk. - Richard Viidebaum < Kai (?) Pest, 93 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
See oli rabandus... Rääksid, et lindav läbi löönd.
Loomale anti sisse elavad hõbedad.

ERA II 24, 60 (7) < Türi khk., Kirna v., Kirna as., Lepiku t. - Richard Viidebaum < pr. Sarv, 35 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse haigus - püssirohtu ja kanamune anti, kui nina ja kõrvad külmad olid; kui ei old, ega siis ei old rabanduse haigus.

ERA II 24, 627 (35) < Türi l. - Richard Viidebaum < M. Jakobson, 64 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus, see tuli vihastamisest ja ehmatamisest. Anti püssirohtu.

ERA II 24, 743 (13) < Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k., Uuetoa t. - Richard Viidebaum < Leenu Ehrenvert, 84 a. ja Maali Ehrenvert, 45 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse haigus, seda oli küll. See hakkas äkitselt.

ERA II 250, 183 (4) < Kodavere khk., Alatskivi m. - Edmund Ude, Alatskivi algkooli õpilane < Aliide Ude, 42 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanasti mõistnud üks mees lendvasõnu. Ta saatnud vihameeste loomadele lendvat. Inimesed, kellel loomad lendva all kannatasid, läksid säält abi otsima. Siis tegi ta loomad terveks, kui raha maksti. Korra lõiganud ta metsas ühe teise mehega puid ja ütelnud: "Kurat, lendva tükib peale!" Teine mees ütelnud: "Pane siia põõsasse." Kui mees lugenud põõsale lendvasõnu, siis põõsas olnud kui kõige suuremas tormis.

ERA II 250, 302 (9) < Kodavere khk., Alasoo k. < Kodavere khk., Alatskivi m. - Ervin Lindmäe, Alatskivi algkooli õpilane < Ludmilla Lindmäe, 40 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Korra olnud keegi mees naise pääle vihane. Mees osanud ka nõiduda ning lasknud Laheperalt lendvasõnad selle naise maja poole. Parajasti juhtunud aga naabri Liisa välja tulema ning lendva tapnud naabrinaise asemele Liisa ning naabrinaine jäi ikka elama.

ERA II 252, 293 (29) < Setu, Satserinna v., Säpina k. - Enn Sõrmus < Stepanida Ind, s. 1864 (1938/9) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lindva. Ka ta tõbi om, nii õks eläjedi man ar' inämbüiste. Ko mõnõlõ eläjäle lindva om löönü', sis kor´tas laest härmä (ämblikuvõrke), pandas ristetämisi leevä pääle ja andas eläjäle. A lindva või lindvahädä tekküs tuust, ko ahjo viskat tarõpühkmise luvva ja ei lõika' ar' köüdet katske. Ko köüde' ar' lõigatas, ei olõ' midäge, sis ei saa' lindvat, nii et ar' piät õks lõikama.

ERA II 254, 315 (54) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. - Enda Ennist < Kreet Elleberk, s. 1861 (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Surnulindava. Kui inimene surnuluhti või muud halba luhti saab ja hakkab kangesti värisema, siis suitsetatakse surnulindavat. Seda suitsu lastakse sisse ingata ja viga kaob ära.

ERA II 256, 336/7 (18) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k., Jüri t. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kas usuti, et keegi võib teistele haigust saata? - Ikki, see olli see pääküsimus. Need lendvad ja rabandused, need olnu kõik tes'te saadetu. Need haigusesaatjad isi sel ajal maganu või olnu surnu, ku teisel saatnu häda või valu, sis olnu see vaim väl'lal lendames. Sii Suures-Rääkus olli vanasti peremeheks va Poss Juhan, see olnu ükskord oma heinamaa pääl surnu, olnu oma vaimu väl'la saatnu ühte kohta. Teised mehed leidnu, et ta sääl maas on, väherdanu ja käännu teist, põle asja saanu. Viimati pöörnu pää sennapool tagasi, kus ta enne olnu, ja kohe üks suur must porikärbes keerlenu sääl suu ümmer, läinu ku vurtsti! suust sisse ja vana Juhan löönu silmad lahti. Nõnda räägiti, tää, ju ta's ikki õige on.

ERA II 256, 348 (42) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k., Jüri t. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1939) Sisestas Salle Kajak, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Külmaravandsel lasti piimaauru. Ku vahest olli, külm äkki läbi käis, külmavärinad hakkasid, see öeldi külmaravandes. Sis aeti pada kuivalt palavaks, kallati piima sisse, tekk üle pää, lasti auru ja anti juua ka seda piima, ajas varsti higistama.

ERA II 256, 434 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. - Johannes Raidla < Rõõt Grauberg, 87 a. (1939) Sisestas Salle Kajak, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanasti panti kõik mädamunad paegale. Panti pudelisse ja lopiti segamini. Kui häkiline häda või siuke rabanduse haigus olli, siis anti lehmale sisse.

ERA II 259, 190 (6) < Urvaste khk., Linnamäe v., Linnamäe as. - Ello Kirss < Elisabet Astel, s. 1880 (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Esä lännü' tõistõ meestega' Pärnulõ räimi tuuma. Üts Antsmõisa miis olnu' kah. Kitsõkari, ütstõiskümme kitsõ olnu' tii veeren. Antsmõisa miis ütelnü': "Kas tahat, et üts kits om surnu'?" Tõisõ' olli' naardnu': "Mis sa lorrat! Kuis sa tuud tetä' saat?" - "Ma ei tii' midägi', ma õnnõ mõtlõ." Oll posisnu' veidkese ja kitsõpoig sadanu' kivi otsast maha', tennü' päkk! ja olnu' valmis. Miis ütelnü', et olgu no kitsõkõnõ teile nägemises, et ma ti' hobõsilõ midägi ei tii'.

ERA II 259, 440/1 (9) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Ao k. - Laine Priks < Miina Tillikas (s. Tamm), s. 1867 (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lehmal on ravandus, siis antaks lehmale: kanamuna, toores, kõige koorega, lõngaelivett ja püssirohtu. Meresütt ja lendvakulda kaabiti ja anti ka lehmale ravanduse korral.

ERA II 259, 449 (42) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Ao k. - Laine Priks < Miina Tillikas (s. Tamm), s. 1867 (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui hobusel on ravandus, siis antakse viina ja lõngaelivett.

ERA II 260, 430 (60) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. - Kaljo Lepp < Liisu Vara, s. 1860 (1939) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine - lastasse püssirohusuitsu, käresuitsu ka.

ERA II 260, 462 (53) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. ja Järise k. < Mustjala khk., Liiküla k. - Kaljo Lepp < Maria Lepp (s. Niit), s. 1869 (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine. Püssirohusuitsu ma lasi. Äkiselehed olid metsas. Tuletikusuitsu lasti. Tiivesrikisuitsu. Kalasoolvett ja vett segada.

ERA II 264, 17 (11) < Kullamaa khk., Kullamaa v., Kullamaa k., Aaviku t. - Alfred Samet < Liisu Villart, 72 a. (1938) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ükskord üks isa saat ikka rabadust välja - loomad surnd ikka. Löönd peotäie peergu, üksteise otsa, ladus üksteise peale, ise ütend: "Ikka pikemale, ikka pikemale." Teine ütend kõrvast: "Isa, hea küll, see oo pikk küll." Mis neist pärast sai, ma tea paramad ühti.
Lutikad koa välja, nasama peergude peale, siis ütend marss! ja siis muudku läin - punane vool ond aga...

ERA II 264, 316 (1) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu as. < Märjamaa khk. - Emilie Poom < Mari Paaks, s. 1871 (1940) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanasti arvatud, et nõiad võisid surmahaigust saata. Saatsid rabandust loomadele ja inimestele, nõidusid inimestele siilid ja ussid sisse, mille läbi võis surm tulla.

ERA II 264, 334 (12) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu as. - Emilie Poom < Juuli Poom, s. 1888 (1940) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Nõiad olla küll surmahaigust teistele saatnud, olla rabandust saatnud teise loomadele ja inimestele. Olla olnd kaks nõida, üks olnd targem ja mõistis teisele rohkem kahju teha. Teine käind Sõrvesääres õppimas ja olla pärast veel targem olnd, siis alles hakkasid teineteise loomi rabama. Nõid teind sui heinamaal tohukapas rabandust, mis kapp praksund ja paukund, seda rabandust ta siis saatis kellele tahtis.

ERA II 264, 334 (13) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu as. - Emilie Poom < Juuli Poom, s. 1888 (1940) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu rohuks oli rabandusekivi, seda toodi apteegist ja kaabiti küllest haigele sisseandmiseks.

ERA II 265, 243 (63)< Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Elli Lauri < Anu Römmel, 72 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui inimene äkki haigeks jäi, suitsetati teda maarohtudega.

ERA II 265, 31/7 < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Elli Lauri < Ann Römmel, 72 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vööl kandsid naised rõhusid. Rõhud koosnesid nahkvööst, mis oli kaetud eest ja tagant kirjatud vaskplaadiga, ja mitmest reast vaskkettidest, mis olid kinnitatud kaares langevatena vöö külgedel ja keskel olid ühendatud omavahel väikese vaskrõnga külge. Kõige alumisel ketil olid küljes lühikesed narmasketid, millel igalühel oli otsas vasklitter.Mõnedel rõhudel olid kettide ühendamise kohal puusal ja seljal küljes kuljused, et hästi kõriseksid. Selleks oli painutatud väike neljakandiline vaskplaat nurkadest kokku. Tekkinud õõnsuses asetses väike tinakuul, mis liikumisel tekitas soovitud tärinat.
Kõpus kanti rõhusid sümmeetriliselt kesk selga langevatena, Käinas poolviltu teisel puusal.
Naiseriietuse oluliseks osaks on olnud ka tinatupp ja nõelakoda, mis rippusid puusal. Tinatupes oli puss, nõelakojas õmblemisetarbed: niidid, nõelad ja hädavajalised arstimid nagu tükk tiivlit, punane rabandus, roosikivi, rebasekakk jne.
Rohtude tarvitamisest jutustas A.R. kohalikus murdes järgmist:
"Rabandust pruugidi, kui inimene või loom äkisti haigeks läks. Tiivelt anti haista, kui südames haige oli. Hüüti ka triivistükk. Nööltsed hoiti nöölakojas pisise koti voi riidenartsu sees isepenes, rohud isepenes."
Pääs kandsid nii naised kui ka neiud palmikuid. Neiu sai esimene kord palmikud pähe, siis kui sai leerist lahti.
Palmikud olid punasest kalevist keskmiselt 50 sm. pikad ja umb. 15-16 sm. laiad riideribad, mis olid ühendatud omavahel ümmarguseks õmmeldud punasest kalevist ribaga.
"Palmigu hännad" - laiad otsad olid kaunistatud kardpaelaga, litritega ja piiberellidega. Palmiku händade alumise ääre sisse õmmeldi roo, et seisaks hästi sirge.
Paastu- ja leinaaegadel olid tuntud ka sinised ja mustad palmikud.
Palmikute keskmine, peenike osa palistati juustesse, teine pool teise patsi sisse. (Juuksed kammiti otse louki ja palistati kahte patsi. Teine pats teise kõrva ääre.) Patsid säeti ümber pää ja topiti palmiku hännad kõrvade äärest juuste vahelt kuidagi läbi, nii et jäid taha seljale korralikult rippuma. (Täpset palmiku pähepanemise viisi A. R. ei osanud näidata.) /---/

ERA II 266, 186/7 (435) < Simuna khk., Paasvere v., Salutaguse k. < Simuna khk., Muuga v., Alekvere k. - Veera Fuchs < Miina Järvelt, s. 1866 (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvahaigus saadeti tuulega õlepeadega.

ERA II 266, 208 (467) < Simuna khk., Paasvere v., Salutaguse k., Mihkli t. < Simuna khk., Rahkla k.- Veera Fuchs < Truta Pauska, s. 1858 (1939) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Põhjatuulega saadeti rabandust. Öeldi: nüüd hia põhjatuul, saada teisele rabandust.

ERA II 266, 219 (500) < Simuna khk., Avanduse v., Kurtna k. - Veera Fuchs < Liisu Sepp, s. 1854 (1939) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Haigused arvati tulevat teise inimese kadedusest. Teine sõnas teise loomad ära. Ravandust saadeti kange tuulega.
Ravanduse rohuks oli ravandusekivi - hall kivi, tambiti pulbriks ja anti lehmale sisse.
Siis veel ravanduse rohuks olid katekopkalised vaskrahad, sest neil olid lendvad pääl (vene kullid). Rahad aeti tuliseks ja lasti vette ja seda vett anti loomadele.

ERA II 266, 223 (516) < Simuna khk., Avanduse v., Kurtna k., Mihkli t. - Veera Fuchs < Liisa Veija, s. 1873 (1939) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ravanduse puhul anti lehmale terve kanamuna koorega alla neelata, ka puhuti suitsu ninna.

ERA II 266, 43 (76) < Simuna khk., Salla v., Lasinurme k., Reinu t. < Simuna khk., Mõisamaa k. - Veera Fuchs < Leena Tedrekull, s. 1878 (1939) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Teine saadab teisele lendava. Vägeval olnud üks mees, võtnud katuseräästast õlekõrred, tõmband läbi suu ja saatnud õlepead lendu - tuli olnud kohe küljes. Öelnud ise: "Olgu inime ehk loom, see peab kohe surema."

ERA II 268, 543 (43) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k., Metsa t. - Endel Mets < Salme Mets, s. 1894 (1939) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Niisikesed äkilised haigused, mis tulivad, ja kes äkitse suri, nied arvati, et nõid on saatand sene haiguse ja surma. Nagu läksivad suoled kierdu - inimine vingerdas, vingerdas ja suri, ja siis arvati, et kuda sie muidu nüid ninda ruttu tuli.

ERA II 269, 618/21 (18) < Karksi khk. - Mari Sarv < Ann Toopalu (1940) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ma ole ka sääl küll karjaga käünu ja põllutühün ollu, ei ole soo sehen midägi nännu. Aga ommetigi johtusi mul üitskord seande asi, mikkest ma mitti aru ei saa, mis või kudas see olli. Me tullime esäge, tõime lehmamullikest, kes olli külän karjan. Tullime soost mööda, ei midägi. Saime kirikaia ligi, mullik tulli ilma järgi aomadegi, ja mia hakasi ehen mineme. Väike mäe runnak aiaotsa kotelt üles tulla, ninda es näe ma esät änäp, see jäi allapoole. Ma es tääki midägi pelläde, olli sääl karjaga küll käünü, ja sis ma olli joba üle kümne aaste vana. Äkki lei ilm pimmes, seande hämärik. Mia näe, et saa varsti aiavärädi kottel, säält tulli mööda minna, enne ku suurtee pääle sai. Aga värätit ei tule vastu, ei tulegi. Saa nurga manu, näe, värät om tõise külle pool. Lää jälle ja värätit ei tulegi. Saa jälle nurga manu, ikki ei tule värätit ega suurteed kah. Sis ma hakasi jooskme, et ma joose tee pääle, es tule teed ega värätit. Hirmu ma es tunne. Viimäde vässe ärä, arvade, ma olli üits kolm tiiru ümmer aia joosnu. Ütli: „Issä Pojak - ma'i saagi änäp tõempe tee pääle.“ Sis oli selge, ja näe, et ma olli tagumise aianurga man, pood mehe havva otsan. Sinna ma's taha kunagi minna, see olli vällänpool aida, üteldi, et püstü matet. Urg olli havval sehen ja poisiksejunni koputeve iki tokige kirstu otsa pihta, mul olli see ninda vastik nätä. Näe, et esä om mulliksega joba kaevandikun. (Kaevandikus kutsuts ütte kotust teed, kirikaiast tükk maad Nuia poole. Praeguse Vankri saeveskest siiapoole.) Sis ma joosi esäl järgi. Ometigi, ku ma oles ümmer aia joosnu, oles esä pidanu mud nägeme, ta läits ju katest küllest aiast mööda. Esä küs'k: ”Kus sa ollit?” Jutusti kah seda lugu, kudas ma kimbun olli. Esä hakkas kaklema, et ei tohi seast hullu juttu aia, kes tääd kus sa hul’asid. Temä olli seande mees, ku ta hobestega õitsil käüs, sis olli iki kirikaia pääle haude vahel magama heiten, et sääl ei tule tuult pääle. Mia ei ole ka pelglik egä ebausklik. Joba väiksest saantigi ma olli iki tõistel hundikaitsje egäl pool. See lugu aga om mul ninda selgest meelen, ja ma ei saa nüid ka veel aru, kudas või mis asi see olli.

ERA II 269, 623/4 (22) < Karksi khk. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1940) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kate Karksi Tauli talu vahepääl om soo, mida kutsuts Kõllissoo. Sääl Kõllissoo sehen arvat kah vanapagan elävet. Ku Tauli peremees õhtu pääle jäänu kodu tuleme, es ole änäp soost üle kodu saanu. Õhtult ööd vedänu tad must mees ümmer, hommukult ööd valge mees. Ku poisi soo pääl vastu ei ole ollu, sis kõndin iki terve öö, vahel hobesege, vahel ilma, seni ku hommukuni. Sääl soo sehen kate talu vahepääl ollu läte, aga kuju, miti veepiiskagi sehen. Üitskõrd ööse peremees kuulu, ku kaits tükki kakelnu läten. Üits ütelnu: ”Mia aa su siit vällä.” Tõine vastu: ”Ei saa.” ”Aga ma aa su siit vällä.” - ”Ei saa.” - ”Antskoka läten sa ellit katese aastet, sääl sa leit kirve kivi vastu ja aeti vällä, nüid sa pead siit kah vällä mineme.” Sestsaantigi tullugi lättes vesi jo veereni täüs. Enne ollu Antskoka läte ka sedasamuti kuju.

ERA II 271, 206/7 (32) < Puhja khk., Kavilda v., Vihavu k., Raua-Partsi t. - Valter Puidak < Kadri Raud, 85 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusele tulle lugeda "Kõige vägevamba sõna". Neid õpetas Rentsli Kadri, kuid ei ole meeles. "Jummal, essä meile jää, keset elu meie pääl."

ERA II 277, 232 (15) < Karja khk., Leisi v., Parasmetsa as. < Mustjala khk., Liiva k. - Olev Jõgi < Kustu Tatter, 63 a. (1939) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine.
Äkine pidade küll olema, mis looma sihest täis lööb ja võib tä ää tappada. Inimesel pidade ka vahest pandama või saadetama. Tä pidade rinnust sisse minema ja tagantotsast või kintsust uiest välja tulema. Kui veise kere nönda täis ajab, siis lastakse püssirohusuitsu, see pidade tä vastu küll aitama.

ERA II 28, 120/1 (48) < Lüganuse khk., Püssi v., Liimala k., Kullerkupu t. - Rudolf Põldmäe < Juuli Kullerkupp, 48 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav-haigus oli ise, rabavus oli ise. Lendav oli loomadel, lendav lõi läbi. Rabavus oli inimestel ja loomadel. Lendav-haigus tuli äkitselt, inimestel ei ole seda. Teine inime oli süüalune, vaatas paha silmaga.

ERA II 28, 136 (15) < Lüganuse khk., Püssi v., Kõrküla k., Kippari-Otu t. - Rudolf Põldmäe < Otto Kippar, 70 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomale äkiste lööb tagant ehk eest, siis peab välja tappama. Seest lööb mustaks, et lendva on läbi löönd. Seda ma olen näind, et hobusel on ristluudest läbi löönd, verine kõik.
See on rabaus või lendva. Mõlemad on äkkised haigused.

ERA II 28, 194 (16) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla-Aho k., Mannimaa t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Mannimaa, 77 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabavuse-haigus. See paneb inimese värisema; kondid haigetavad, kui päältpoolt rabab. Aga kui seest rabab, siis seest haigetab.

ERA II 28, 258 (30) < Lüganuse khk., Püssi v., Moldavi k. < Lüganuse khk., Püssi v., Sope k. - Rudolf Põldmäe < Jüri Soppe, 74 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabaus. See on üks neatus.

ERA II 28, 393 (21) < Lüganuse khk., Maidla v., Aidu k., Tammiku t. - Rudolf Põldmäe < Mihkel Rekkor, 75 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabavus on haigus, inimesel. Antakse meresütt, loomale ka. Kui loomale antakse hiirepesa süüa, see teeb haigest, rabavuse moodi. Meresüsi on must, see on rabavusekivi. Seda kaabitakse, pannakse piima sisse, antakse loomale.

ERA II 28, 417/8 (32) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Atriku k., Aarike t. - Rudolf Põldmäe < Anu Aarik, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav on, mis loomad maha lööb ja inimesed. Kuri inimene saadab toisele. Lööb lehma surnust. Tuulega saadab.
Minu lehmal oli lendva. Moisahärra ütles: "Vaata kuri, lauda sisse ka tuleb!"

ERA II 28, 418 (33) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Atriku k., Aarike t. - Rudolf Põldmäe < Anu Aarik, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabavus on haigus. Meresüsi on selle vasta. Püssirohtu ka antakse.

ERA II 28, 474 (22) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Lahe k., Meibaumi t. < Haljala khk., Varangu v., Selja k. - Rudolf Põldmäe < Marie Neimann, 57 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Minu isal oli piksekivi, kraabiti rabaduse vasta. See pidi olema äianoole-kivi.

ERA II 28, 475 (24) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Lahe k., Meibaumi t. < Haljala khk., Varangu v., Selja k. - Rudolf Põldmäe < Marie Neimann, 57 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadus, see tuleb äkiste, lööb südamesse valu. Rabas ära. Tuleb külmetamisest või ehmatusest. Kaabiti äianoole-kivi.

ERA II 28, 476 (25) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Lahe k., Meibaumi t. < Haljala khk., Varangu v., Selja k. - Rudolf Põldmäe < Marie Neimann, 57 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendava. Keegi lasi lendava tulla. See pidi ära surema, kui südamesse tuli.

ERA II 28, 483 (21) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Männiku k., Süvadi t. - Rudolf Põldmäe < Maarja Süvadi, 86 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabaduse-haigus, see tuleb iseenesest.

ERA II 28, 483 (22) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Männiku k., Süvadi t. - Rudolf Põldmäe < Maarja Süvadi, 86 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendava-haigus tuleb tuulest. Teine pidi saatma.

ERA II 28, 538 (49) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Letipää k., Uulmanni t. - Rudolf Põldmäe < Leena Hauakallas, 70 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Pikne. Välk. Äiakene. Äiavihm. Äiakivi, seda kraapida rabaduse vasta. Kui pikne lööb, jüskui jugad tulevad, siis on äianool.

ERA II 28, 545 (63) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Letipää k., Uulmanni t. - Rudolf Põldmäe < Leena Hauakallas, 70 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadus. Sees hakkab kange valu, lööb süda pahast. Sibula närisin, see aitas.

ERA II 28, 546 (64) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Letipää k., Uulmanni t. - Rudolf Põldmäe < Leena Hauakallas, 70 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendava lei läbi. See saadeda. Loomal on, inimesel käib ka. Lööb loomal, kus lendava läbi käib, mustast kohe. Lendava kulda anneta (paberi vahel on, apteegist tuuakse).

ERA II 28, 584 (33) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda-Malla vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Ann Ärtsen, 76 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadus. Äkitse jäi haigest, külm ja nii. Sibulapiima keedeti. Longaelivett ja söömasooda anti.

ERA II 28, 589 (6) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda-Malla vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Ann Eibach, 60 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendava on loomal, lööb läbi. Looma liha on libe ja ilge, kui tagant läbi lööb. Kui südamest lööb, siis ta sureb kohe. Antakse rabadusekivi.

ERA II 28, 594 (5) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt saun - Rudolf Põldmäe < Leena Mikker, 62 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadus. Kui inimesel tuleb külm, esteks oled palavuses. Pandi kalja sooja, tehti soojast ja küünlarasva sulatedi hulka, siis vaiba alla sooja.
See tuli külmetamisest.

ERA II 28, 594/5 (6) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt saun - Rudolf Põldmäe < Leena Mikker, 62 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendava inimesed saatasid. Lendav lei läbi. Loomal ikka oli.
Minu isa rääkis, et panda kinganoela tuulde, siis saadetud sellega lendavad. Püssirohtu anti sisse.

ERA II 28, 650 (26) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt saun - Rudolf Põldmäe < Ann Neidorf, 63 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabaduse vasta: vota kingakannast vett, pahema käe peopesast laku vett.

ERA II 28, 656 (9) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Tisleri t. - Rudolf Põldmäe < Mai Tisler, 70 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadus. Loom ajab täis. Püssirohtu ja lendava kulda anneta. Keriksekiviga hoeruti külle päält ja sella päält.

ERA II 28, 657 (11) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Tisleri t. - Rudolf Põldmäe < Mai Tisler, 70 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Meil suri üks hobune lendava. Sooled olid veripunased. Hoeruti kividega külle päält, ei aidand.

ERA II 28, 694 (27) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Ruuvärk, 78 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadus käib nüüdki. Äkiste haigus tuleb, votab elu ka monel. Püssirohtu pidi vottama voi meresöekive, see oli rabandusekivi.

ERA II 28, 694 (28) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Sepa t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Ruuvärk, 78 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav. Seda teeb loomadele, moni saadab. Loomal on, inimese külge ei hakka. Lendav loi läbi, loom tommab mustast, sureb ära ka. Lendavakuld oli rohoks.

ERA II 28, 707 (24) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Kanguristi k., Lassi t. - Rudolf Põldmäe < Miina Lass, 78 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendava. Lendavakulda anti sisse. Kui lendava tuleb, siis lehm väriseb tagast. Saadeti lendava voi tuleb Jumalast.

ERA II 28, 707 (25) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Kanguristi k., Lassi t. - Rudolf Põldmäe < Miina Lass, 78 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadus. Kange südame valu tuleb. Loomal ja inimesel on. Loom läheb täis nagu pill, mudi ja triigi.

ERA II 28, 776 < Jüri khk., Rae v., Seli k., Liiva saun - Rudolf Põldmäe < Madli Põder, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Nõid on jälle ise. Tegid rabanduse, soatsid sedasi.

ERA II 28, 781/2 (7) < Jüri khk., Rae v., Seli k., Liiva saun - Rudolf Põldmäe < Madli Põder, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
See Sori Toomas tegi rabandust koa. Korra oli loomal, ta ise õpetas abi. Käskis üheksa paari männepuu tikkusi panna tühja paja sisse ja tuli alla teha, siis pandi tulisesse pajasse vett (vesi tehti kolm korda tuliseks) ja anti loomale sisse, see oli rabanduse vasta. See pidi rabandusetegija käe ää rikkuma. Me eit ütles: "Kas ta teeb käega seda?" Toomas vastas: "Mis tööd nüüd käega ei tehta!"

ERA II 28, 782 (8) < Jüri khk., Rae v., Seli k., Liiva saun - Rudolf Põldmäe < Madli Põder, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui kedagi santi öeldi talle (= Sori Toomale), saatis kohe rabanduse, inimesele või loomale. Siis oli ikka pajaaur kõige parem. Pada tehti tuliseks, pandi tilk vett sisse.

ERA II 28, 782/3 (9) < Jüri khk., Rae v., Seli k., Liiva saun - Rudolf Põldmäe < Madli Põder, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Korra naesed olid toond selle Tooma lusika, kroapind küna sellega. Ta tuld sinna, pahandand naestega ja murd lusika põlve peal katki. Isa haukund õhta ta kallal. Teine päe ema hakand lammast niitma, rabandus tuld peale. Teind pajaauru, aand paja kolm korda tuliseks. Pand kohe lambale ühe riide üle, last seda auru sisse hingata. Soand terveks.

ERA II 28, 805/6 (17) < Jüri khk., Rae v., Seli k., Jaagu saun - Rudolf Põldmäe < Leenu Malsroos, 71 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Patikes old üks mees, hüütud Konkariks. Ta old kange lähkreid tegema. Teised haukund, et Konkar võtab aateiva otsast tüki ää ja teeb sest lähkre. Käind õues, üteld: "Hea tuul, oleks hea rabandust saata!" Natukese aa pärast teisepere inimesed tuld sinna, et me lehm jäi rabandusse, anna abi. Tema and ikka abi koa, alati mindud sinna.

ERA II 28, 816/7 (36) < Jüri khk., Rae v., Seli k., Jaagu saun - Rudolf Põldmäe < Leenu Malsroos, 71 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Sinu (=korjaja R. P.) vanaisa (=jutustaja poolvend) tuld Augu soost. Kange kibe valu käind talle mööda sääri. Nagu üks kardul käind siiradi-viiradi möda maad, löönd puu sisse. Põletand rohu pruuniks ja löönd puu puruks. Siis läind maa sisse. See old piksenool.
Praegu arvatakse veel, et piksenool on olemas. Pidi üks krobeline kivi olema. Sinine kivi, krobeline ja tärniline. Kraabiti rabanduse rohuks.

ERA II 282, 296/7 (14) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Matapere k., Rebase t. - Leili Takk < Mari Marks, 72 a. (1939/40) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Nõid võis, laskis teise läbi. Laskis südamesse ehk rindu ja. - Sii olli lendaja.

ERA II 284, 265 (298) < Sangaste khk., Tõlliste v. < Rõngu khk., Aakre v. - Liis Pedajas < Karl Käblik, s. 1852 (1940) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvä käip. Tuu om elektre. Esä maganu rihe all. Kari ollu läve iin. Temä iist lännu müüdä üits vuhv, tuul nigu käenu müüdä. Pull karjaaian röögätänu, koolu ärä. Tuu kutsutas lendvä.

ERA II 284, 399 (491) < Sangaste khk., Kuigatsi v. < Otepää khk., Arula as. - Liis Pedajas < Aadam Kirk, s. 1868 (1940) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Enne süllänu, sis luges pudelide:
Üits, kaits, kolm, ütessä,
vastus, vastus kuradi vasta.
Vesi läits pudelin valges. Anti lehmäle sisse. Tuu olli lendvä vasta.

ERA II 285, 304 (138) < Paistu khk., Paistu v., Otsa t. < Halliste khk., Uue-Kariste v. - Selma Lätt < Liisa Kutti, 62 a. (1939/40) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ku lehm haiges jäi ja arvati, et lendaja om läbi lasken, sis anti sihantest lendäved kulda - sedä om pirlaki viil. Kuldsitikid anti kah sisse. Korjati keväde valmis, panti pudelis ja lasti sääl ära koolta. Olli sihante sitik, peris kuldine. Levävahel anti sis sisse.

ERA II 285, 428 (16) < Rõngu khk. - Herman Lell (1940) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kord haigestus minu isa järsku, tundes sisemuses suurt valu. Et arst kaugel oli, kutsuti külas kuulus olev Mooses-sepp. Mooses lasi suure pajatäie vett keema ajada, võttis oma pika musta mantli taskust kivikese, lasi selle vette, seadis isa kummargile üle paja ja laotas tema üle lina. Teine päev oli isa terve. Mooses viis oma nn. rabandusekivi peale arstimist jälle ära. Mooses oli palvemees, hea ja tõsine inimene. Ei käinud iial kõrtsis ega lõbustustel. Tema sepikoda asetses Pukast Aakre mõisa tuleva tee ääres.

ERA II 287, 433/4 (21) < Jüri khk., Tõdva v. - Koidula Ameerikas, õpil., 13 a. < Miina Mikumägi, 69 a. (1940) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Sajatus. II.
Kaks meest sõitnud linna. Tee ääres söönud kaks vasikat. Üks mees ütelnud teisele: "Tahad näha, ma tapan ühe vasika ära?" Teine ei ole uskunud. Aga siis kukkunudki üks vasikas pikali, ilma et I mees midagi nähtavat tapmiseks oleks teinud. Mees küsinud: "Kas tahad, ma tapan teise ka ära?" Ja ka teine vasikas kukkunudki pikali. Siis hakanud teine mees teda häbistama, et miks ta teiste vasikad ära tapab. Läinud natuke aega mööda, siis järsku ütelnud see sajataja: "Tuleb jälle, tuleb jälle! Kuule, kui kelladega tuleb! Kus ma saadan? Kus ma saadan? Mine jõkke!" Korraga vesi jões tõusnud kõrgele ja käinud hirmus plaks.
Teine mees küsinud, et mis sa sinna jõkke nüüd saatsid. Esimene vastanud: "Rabandus tuli ja mul polnud teda mujale saata, kui jõkke, sest sa ju alles hurjutasid, et tapsin vasikad."

ERA II 287, 78 (4) < Lüganuse khk., Erra v., Koljala k., Vahe t. - Johannes Tagam < Kaarel Tagam, 69 a. (1940) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Inimesed olnud ika ennevanast targad, osatud lendava rabavust saata ja kõik, sukanõelale pandud punane lõng taha ja saadetud lendu. Kust seesugune rabavus läbi läinud, sinna jäänud nagu põletatud auk järele. Nagu vanad inimesed teavad rääkida, tehtud need tembud kõik seitsme Moosesega. Viimati aga korjatud need Moosesed rahva käest ära. Hää meelega tahaks teada, kas sel jutul on alust või on see rahvaluule. Vanemad inimesed aga usuvad seda kaljukindlasti.

ERA II 290, 128 (83) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. - Johannes Raidla < Mari Rebane, 73 a. (1940) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui luum äkitselt ära surri, siis öeldi: lendav lõi läbi. Selle vasta ei aedand ükski rohi. Eks ta oli siisama, mis nüüd südamerabandus on.

ERA II 290, 312 (41) < Sangaste khk., Sangaste v., Savi t. - Ello Kirss < Katariina Luude, s. 1885 (1940) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Tare läve pääl, vai kossegi huune läve pääl ei tohe puud ragude, et muidu löövet tike vai lendvä eläje läbi.

ERA II 291, 17/8 (9) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k., Hiiepõlma t. - Emilie Poom < Olga Arjakse, s. 1908 (1940) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vana nõiaeit istus saunaukse peal ja ütles: „Aga on hea põhjatuul, oleks hea rabandust saata, paneks teste sitad kinni ja kõik, aga kus sa saad, põle änam hammaid suus.“

ERA II 292, 399 (1) < Tallinn - Gustav Johann Kallus (1940) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanaaja haiguste register oli üsna lühuke, nimetan tähtsamad.
Peavalu, kondihaigus, kõhuvalu, seljahaigus (ristluude), südamehaigus, seestvalu, silmahaigus, kõrvahaigus, luumurdmised, nikastus, rabadus, hambavalu, see igavene juut haiguste peres ka. Tiisikud ja jookvad oli olemas.

ERA II 292, 425 (58) < Tallinn - Gustav Johann Kallus (1940) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadus. Lakuti ristati pahema kää pihupesa kolm, kuus ehk üheksa korda.

ERA II 292, 425 (59) < Tallinn - Gustav Johann Kallus (1940) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
[Rabandus] Võeti keedusoola ja joodi külma vett peale.

ERA II 292, 425 (60) < Tallinn - Gustav Johann Kallus (1940) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabatusehaiguse vasta tehti heinapebrevannisi.

ERA II 294, 352 (25) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kehila k. - Priidu Võtti < Marie Võtti, s. 1872 (1940/1) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkisehaige sõnad.
Mis on Jumalapoja nimi? Jeesus Kristus.
Pane mustad leinariided selga, mustad sukad jalga, mustad kindad kätte, tule meile appi.
Lugeda üheksa korda, ikka kolm korda ühe hingetõmbega.

ERA II 295, 367 (24) < Haljala khk., Vihula v., Annikvere k., Külaotsa saun - Helmi Vint < Tiina Reineberg, 87 a. (1941) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui maja äkitse raksub, siis tuleb äkist asja, kas surma või saab luam otsa.

ERA II 295, 41/3 (20) < Tõstamaa khk., Seliste v. - Aleksander Laan (1941) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ku naesed külmetan olid, siis näd panid eredad söed plaadi piale, raputasid sinna rabandserohtu, läksid siis kaksiti plaadi piale ja lassid "rabanduseroho" hänna suitsu alla. Tarvitati kua "haneteberoho" ja "nimetseroho" suitsu. Pärast suetsu lasmist joosti kohe teki alla.

ERA II 295, 489 (25) < Nõo khk., Pangodi v., Tamsa k. - Oskar Sild < Mari Paade, 78 a. (1941) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusvesi - tehtud jälle viinaga "arstide" poolt. Seda vett tarvitati, "kui lei äkiline haigus sisse".

ERA II 296, 317/8 (16) < Setu, Vilo v., Ojavere k. - Maria Linna < Maria Linna mälestuste järgi (1940) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lindaja.
Muni ütles, õt lindaja om õkva sääne ku' patron, üteh loodiga. A' muni ütles: ”Sääne om ku sitasitkas.” Kinkõst lindaja lävi lindas, vai kuis üldäs - lindja lüüd, sis tuul inäp ellojäämist õi olõ'. Lindaja lindas talvõl ka, nii kui püssäluut. Aga mis tää süü, tuud tiiä-äi kiaki. Ütskord läts vanamiis nurmõ perrele süüki viimä. Säläh oll kuum leevapäts, käe otsah oll livvaga kõrvulinõ. Miis kullõs, õt kui püssäkuul undas sälä takah ja sis om jal' poksahus leeväkotih. Nu jah, nurmõh võtva' sis leevapätsi kotist vällä ja leevakoorõ seeh sõõrik mulk kui väiko oherdiga last. Murdsi pätsi katski, pätsi seeh lindaja. A' ar oll õnno kuuma leeva seeh palanu. Vanamees tehnäs Jumalat, õt s'oost korrast elo jät't.

ERA II 296, 337 (3) < Setu, Vilo v., Ojavere k. - Maria Linna < Maria Linna mälestuste järgi (1941) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ja rabanduist arstiti nii: aeti pliiniraud kuumast viidi haigõ nõna ala ja kallati vett ravva pääle ja lasti haigõl tossu nuhuta.

ERA II 298, 196 (15) < Simuna khk., Paasvere v., Küiska t. - Richard Viidalepp < Mihkel Vartsen, 86 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabaduse haigus - äkiline haigus.

ERA II 298, 207 (4) < Jõhvi khk. < Lüganuse khk. - Richard Viidalepp < Eit, u. 60 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabaus - äkiline haigus. Külm oli ja väristas. Arstiti lõngaeliveega.

ERA II 299, 555 (25) < Rõngu khk., Aakre v., Väljaotsa k. - Liis Pedajas < Annik Tall, s. 1872 (1941) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabavussõna, loetas ütsa kõrda vii pääle:
Jeesus, võitle Sa
tulitse lendva nooli vastu.
Issand, võitle Sa
tulitse lendva nooli vastu.
Kristus, võitle Sa
tulitse lendva nooli vastu.

ERA II 3, 101 (12) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loomal äkiline haigus tuleb ja ta sellesse ära sureb, siis öeldakse, et lendaja lõi looma läbi. Ka rabanduseks kutsutakse seda haigust. Rabanduse vastu rohtu otsima minnakse jälle tilpaja juure. Tilpaja paneb vett pudelisse, puhub sinna pääle, seda antakse haigele loomale sisse, mille mõjul see peab terveks saama. Ka soola puhub ta haigele loomale peale. Samuti kaabib hõbedat.

ERA II 3, 101/2 (13) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halliste kiriku juures olnud nõid seda ehitamas. See nõid võtnud kolm pihlaka pulka, teinud otsad teravaks, puhunud pääle ja pihlakased pulgad lennanud raia (remmelga) sisse. Raiad kasvavat praegu Halliste kiriku juures.

ERA II 3, 102 (14) < Saarde khk. < Halliste khk. < Vigala khk., Vigala v. - Eduard Johannes Kase < Anu Laos, s. 1855 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loom lendajast (lendvast) läbi lastud on ja lõpeb, siis võetakse loomal süda ja kops välja. Neile topitakse 9 tahilist nõela sisse ja pannakse siis, kui tuli ahjus, ahjusuu kohta palava kätte. Inimesel, kes lendaja saatnud on, peab olema siis samane valu, kui kopsul tule kohal. Kui keegi siis talusse tuleb, kui kopsu ja südant niiviisi piinatakse, siis on see lendaja saatja ise. Sellele ei tohi midagi asja ega juua anda, muidu võtab see asi, mis talle antud, selle valu, mis kopsu kuumutamisel tekkinud, tagasi.

ERA II 3, 174 (9) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Läbilaskmise vasto.
Ärga ülles, ärga ülles, anna lubba, tugevasti saa elavaks
Aamen + + +

ERA II 3, 174/5 (10) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Läbiajamise vasto.
Aja sa mind üks kord, mina sind kaks korda. Aja sina mind üks kord, mina sind 2 korda. Aja sina mind üks kord, mina sind 2 korda. Issa-meie, kes Sa olled taevas ja n.e.t.s. Aamen. Kolm korda üle lugeda need sõnad.

ERA II 3, 186 (42) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabatuse sõnad, mis hobosel on. Sina Issand, sa arstija, terveks tegija, aita mind, sel tunnis siis vaja meeles hoida seda hobuse karva ja ütelda: 3 korda 9 penikoormad sinna, 3 korda 9 (juhezes) penikoormad tänna, kes terve, las ära lõppeda. Aamen. Need sõnad kolm korda üle lugeda.

ERA II 3, 187 (43) < Saarde khk., Talli v. < Saarde khk., Jäärja as. - Eduard Johannes Kase < Mihkel Kangru (1848-1916) kaustikust (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabantuse sõnad. Tarvis teädä, mis karva hobone on ja siis ütelda 3 korda 9 penikoormad edasi. 3 korda 9 penikoormad tagasi talla, sureb ära, kärvab. Aamen. Kolm korda üle lugeda.

ERA II 3, 193/6 (1) < Saarde khk., Kilingi-Nõmme as. - Eduard Johannes Kase < Ross, u. 60 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Saarde kiriku ehitamise ajal käinud ühe Saarde kirikuvalla talu karjapoisid alati lõunavahedel Saarde kiriku ehituse juures pealt vaatamas. Korra näinud poisid päält, kuidas ehitusmeister lendva postist läbi lasknud. Töölised alustanud parajasti pääle lõunasöögi tööd. Ehitusmeister tulnud sinna. Näinud, kaugelt sõitnud see mõisnik, kes töö oli välja annud ehitusmeistrile. Praganud see mõisnik alati meistriga ja töölistega, et töö küllalt kiirelt ei edeneda ja nad väga laisad olla. Ehitusmeister lubanud siis paruni hobusest lendva läbi lasta, et see alati kiriku juure ei sõidaks. Töölised hakanud teda keelama, et mis sa sellest siis saad j.n.e. Meister võtnud aga taskuraamatu vahelt tahilise nõela, jäänud seisma telingi posti ette, ise öelnud: "See on siin kuuetolliline post (kuus tolli läbi mõõta), nagu kõik näete. Kui mina aga nõelale puhun, läheb see lupsti postist läbi." Puhunudki meister nõelale, mis meistri käest lahti läinud ja postist läbi lennanud. Auk jäänud paljalt postisse järele. Vaadanud kõik töölised, vaadanud karjapoisidki pärast: telingi postis tõepoolest sukanõela jämedune auk.
Karjapoisid hakanud ka karja juures lendva laskmist proovima. Teine poiss kiusanud ikka esimest, et proovime sinu musta härja kallal ja proovime muudkui sinu musta härja kallal. Esimene kartnud aga ikka natuke, et viimati lendva jooksebki härjast läbi. Ei ole siis lubanud. Proovinud poisid niisama õlekõrrega, et kas läheb käest lendama. Proovinud ikka mitu päeva aega juba, ei ole õlekõrs käest lendama läinud. Küll puhunud poisid õlekõrrele igat moodi pääle, ei ole õlekõrs ikkagi käest lahti läinud.
Ühel hommikul puhunud poisid jälle õlekõrtele - teinud lendvat. Äkki läinud ühe poisi käest õlekõrs lahti ja must härg kukkunud karja seast maha. Öelnd see teisele karjapoisile: "Kuule, minu käest läks õlekõrs lahti ja must härg kukkus maha. Ei tea, kas lendva tast läbi pidi minema või?!"
Läksid poisid musta härja juure vaatama. Härg maas surnud, ei liiguta enam oimugi. Lendva härjast läbi läinud ja kohe surnuks löönud.

ERA II 3, 218/9 (6) < Saarde khk., Pati v. - Eduard Johannes Kase < Mari Künnap, s. 1862 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva oli lendav pihlaka pulk, millel kaks otsa vahedaks tehtud. See pandi nõiasõnade abil lendama. Olnud 3 sõna, mida aga jutustaja ei tea. Kui lendva looma läbi lasknud, siis langenud see surnult otsekohe maha.

ERA II 3, 235 (5) < Saarde khk., Pati v., Pati-Ristiküla k. - Eduard Johannes Kase < Leena Bauer, u. 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui inimene või loom äkki haigeks jääb, siis on tuulerabandus sellel.
Haigus on tuulest saadud. Tuulerabandse sõnad on:
"Naelatuul, põhjatuul, loodetuul, vesikaaretuul, idatuul, läänetuul, lõunatuul, keskhommiku tuul, päevatõusu tuul." See tuleb kolm korda läbi lugeda. Iga kord tuleb seda teha ühe hingetõmbega.

ERA II 3, 417 (2) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k. - Eduard Johannes Kase < Mari Saar, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendaja Abjas.
Jutustaja ema näinud kord, kui ta alles väike olnud, kuidas väike karjapoiss lambatallest lendaja läbi laskis ja talleke kohe surnud.
Olnud väga selge hommik. Karjapoiss öelnud, et nüüd eriliselt hää olla lendajat saata. Pannud lendajaks sukanõela. Tall surnud kohe kivi otsa ära. Kuidas karjapoiss lendaja välja saatis, seda ei tea jutustaja.

ERA II 3, 417/8 (3) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k. - Eduard Johannes Kase < Mari Saar, s. 1867 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendaja saatja Abjas.
Abjas saatnud ühe talu peremees teise talu loomadele lendajaid. Loomad lõpnud alati sääl lendaja tõttu. Looma kops pandud aga sääl talus kord aia vahele. (Muidugi lendajast läbistatud looma oma.) Üheksa tahilist nõela läbi. Pärast keedetud kops ühes nõeltega pajas umbkaane all ära. Siis tulnud, kui kops pajas keenud, teise talu peremees, kes lendajat saatnud, sinna talusse sisse, tahtnud juua või midagi muud asja. Midagi pole talle aga antud. Siis surnud nõiduja lapsed selle järele kõik ära.

ERA II 3, 426/8 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Hendrik Kosenkranius, s. 1878 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kuusemäe nõid Kõpus.
Kõpu vallas, Halliste külas elanud Kuusemäe talus umbes kuuskümmend aastat tagasi vana peremees, kes nõiduda oskanud. Naabritalul, Songal, lõpnud loomad alati tema nõidumise tagajärjel maha, ka vili pole Songal kasvanud. Loomadele tulnud sääl kõiksugu haigused kaela, samuti täid selga. Ka lendaja laskis sääl tihti loomi läbi, muidugi surid loomad selle tõttu.
Viimaks kutsunud Songa peremees ühe teise kuulsama nõia omale appi, kui tal jälle üks lehm maha surnud. Seletanud nõiale ära, et temal niiviisi lehm ära lõpnud, ja küsinud nõialt, et kas ei saaks abi kuidagi selle vastu. Nõid omalt poolt seletanud, et siis küll tema arstida osata, kui ta aga seda teab, kes tal alati loomi niiviisi ära nõiub. Muidu ei võivat temagi aidata. Songa peremees seletanud nüüd jälle, et temal olla väga hästi teada, et Kuusemäe peremees see olla, kes tema loomi alati nõiub.
Tehtudki siis vastunõidumisega kohe algust. Kõigepäält võetud nõiduse pärast lõpnud loomal kops välja, pandud aia vahele ja lasknud siis tark püssist Kuusemäe poole. (Kas hõbedat või midagi harilikku, ei tea jutustaja). Kohe lõpnud ka laskmismomendil Kuusemäel üks lehm ära. Kuusemäe peremees katsunud ka pärast vastunõidumist veel Songa loomi nõiduda, pole see tal aga sugugi õnnestunud. Öelnud ise veel pahal meelel: "Va rumalad, oskavad vastu teha!" Üldse kaotavat nõiduja oma mõju sääl kohal, kus talle juba kord vastu nõiutud.

ERA II 30, 121 (20) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a.ja Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendev lüöb kõhe puru. Luomale lüöb. Rabandus on inimesele ikke. Kui südame rabab, siis ei saa abi.

ERA II 30, 123 (29) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a. ja Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav tuleb äkiste, rabab ära. Seda ei tia, millest ta tuleb. Aptegis on lendvakuld. Seda pannasse leiva sisse, siis annab järele kõhe.
(Talus oli mitu lehte "lendvakulda", s.o. harilikku raamatu päälkirjade ja muu kuldamistöö juures tarvitatavat lehtkulda.)

ERA II 303, 638 (42) < Tartu l. < Tarvastu khk., Suislepa v., Sälgu k. - Ott Kangilaski < Ann Ingermann, 84 a. (1942) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ütlive küll vahel, et lendav lõi läbi.
Tuuril olli üts hobene. Suur täkk, hüdsimust, suure laka ja sabaga. Panniv teise ükskord kraavi kabla otsa sööma. Äkki satte sinna maha, suresi ära. Sis öeldi, et lendav. Kas nema sis näiev, et mõni nuul juusk läbi või, mina ei tiia.

ERA II 306, 51 (11) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Tõstamaa vanadekodu - Theodor Saar < Miina Laagus, 68 a. (1943) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ükssilmäl Võllas oli mutinahk sängi all, oli kõik nõelu ja naelu täis. Muule üeldi: "Ää sa mitte siält sängi alt pühi!" Ei tahetud näidätä. - Seitse kilumeetrid maad, onti inime laskis mullika ärä! Tä lõikas loomal kõrva tüki ja kolmest kohast lõikas ja pani mutinahasse. Muule üeldi, et: "Kui see tegijä meile tuleb, ää sa mitte istet anna! Lass ta oma valuga lähäb!"
Justku põlen auk oli loomal sees.
Kui see tegijä ää läks, siis vanaeit viskas soola talle takka järge.
Egä ta ise tea, kus see nool lähäb! Laseb ta aga vällä.

ERA II 308, 429 (40) < Paistu khk., Paistu v., Sultsi al. < Tarvastu khk. - Selma Lätt < Mari Pikas, 76 a. (1943) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse haigus om küll olemen - suu jääb kanges. Sihantsid rabanduseheinu om, neid keedetse ja nende vett andas haigel. Konte siist võtab peris võimu ärä. Ööl rabatuse om halvempe ku päeväl rabatuse - sedä pailu ei avite kennig.

ERA II 308, 439 (42) < Paistu khk., Paistu v. < Halliste khk., Uue-Kariste v. - Selma Lätt < Liisa Kutti, 65 a. (1943) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ku lendäve olli looma ärä aanu, sis anti lendäved kulda.

ERA II 308, 84 (15) < Keila khk., Keila v., Nahkjala k., Sepasauna t. - Kalju Põldvere < Tiina Ikmelt, s. 1868 (1944) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ku loomal äkilene või rabandus, antakse püssirohtu. Mõni teeb jälle sedasi. Aetakse pada tuliseks, pannakse liivateed sisse, vett piale ja riie üle ja lastakse haududa. Antakse loomale sisse.

ERA II 31, 326 (54) < Kose khk., Ravila v., Võlla k. - Tõnu Wiedemann < Anna Viikmann (1930) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad.
Kust sa lendasid, lendava, kas loodelt või läänelt, või põigiti põhiselt, või lõunelt lõõritelled?
Need sõnad loetakse leiva ehk vee peale, veele pannakse ka pisut soola sisse, mis siis antakse haigele süia ja juua.

ERA II 32, 445 (16) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja v., Raeküla k. - Linda Kuusler < Miina Tomson, 60 a. (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Härg jäänud rabandusse haigeks. Kutsuti sinna üks eit, et hakkab surema. Tema andis tärgentiini ja püssirohtu ja siis võttis 9 tikku, tõmbas härja nina all põlema, nii et väävlisuits ninasse läks. Natukese aja pärast härg hakkas maast üles tõusma. Läks tuigerdades karja järele ja sai õhtuks karjas terveks.

ERA II 34, 102 (13) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Loksa k. < Haljala khk., Vihula k. - Oskar Loorits < Anna Volber, s. 1886 (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabaduse haigus võtab hambad laksuma.

ERA II 34, 106 (16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Loksa k. < Kadrina khk., Vohnja v. - Oskar Loorits < Marie Laurentsius, s. 1899 (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabaduse haigus (ei mäleta, milline).

ERA II 34, 113 (19) < Kuusalu khk., Kolga v., Koitjärve k., Laane t. - Oskar Loorits < Jakob Ploompuu, s. 1872 (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus ~ lendva.
Rabandusekivi oli ta rohi, sie, mida petised müüsid. "Lendva läbi käinud" öeldi, kui luom äkitsel suri. (Siis otsitud nahalt kohta, kust lendva looma läbi löönd.)

ERA II 34, 126 (4) < Muhu khk., Hellamaa v., Hellamaa k. < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k. - Oskar Loorits < Agrippina Mäe, 54 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Äkin tõbi - inime jääb järsku haiges külmaga.
Loomal ka äkine haigus.

ERA II 34, 156 (23) < Kihelkonna khk., Kihelkonna al. - Oskar Loorits < Mihkel Poopu, s. 1853 (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
(Lindav - ninda kut üks luum vöi kui kärmes läheb lindades, lind või kärmes linnab. - Ei tunne muud.)

ERA II 34, 156 (24) < Kihelkonna khk., Kihelkonna al. - Oskar Loorits < Mihkel Poopu, s. 1853 (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus - kui ta äkisti maha kukub, kis ära võtab äkist.
(Ei ole terminus technikus).

ERA II 34, 170 (19) < Karja khk., Leisi v. - Oskar Loorits < Irodian Tilk, 64 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine ~ äkine haigus nad hüiavad, mis loomal läbi lähäb.

ERA II 34, 194 (11) < Mustjala khk. - Oskar Loorits < Mustjala vallamajas olevad mehed (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus käis üle - haigus.

ERA II 34, 262 (42) < Jaani khk., Maasi v., Võhma k., Vässa t. - K. L. < Juhan Meri, s. 1870 ja Anna Meri, s. 1871 (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine 'rabandus'.
Äkine läks läbi, kui luum sureb äkist ää.

ERA II 34, 266 (70) < Jaani khk., Maasi v., Võhma k., Vässa t. - K. L. < Juhan Meri, s. 1870 ja Anna Meri, s. 1871 (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav - tundmatu.

ERA II 34, 394 (23) < Vigala khk. - Oskar Loorits < vaestemaja eided ja mehed (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Loomadele peab rabandust saadetama.

ERA II 34, 48 (24) < Tarvastu khk., Mustla al. - Oskar Loorits < põline elanik, hüüdn. "Linnapää", s. 1850 (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Lendaja laseb - ramp ihu sehen. Hobustel, inimestel lüüb kah jne.

ERA II 34, 63 (1) < Kõpu khk., Suur-Kõpu v., Metsküla k., Kurika t. - Oskar Loorits < Jaan Mihkelson, s. 1868 (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav on ta läbi löönd.

ERA II 34, 82 (23) < Suure-Jaani khk., Sürgavere m. - Oskar Loorits < Mari Binsol, s. 1869 (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Lindab läbi löönd. Luum sures ärä ja sis olli temal nähä - võtsid naha sellast ära, sis olli ristluist läbi läind. Auk suurem, kust tulnd, ja veiksem, kust läind. ~ Lindav.

ERA II 35, 169 (18) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre-Võnnu vanadekodu - Richard Viidebaum < Juuli Otman, 54 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Kui "lendva läbi löönu", antakse püssirohtu sisse.

ERA II 35, 283 (37) < Võnnu khk., Rasina v., Üleküla k., Matsi t. - Richard Viidebaum < Liis Mäll, s. Hallisk, 70 a. (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
"Lindva läbi löönu."
Hobune olnud haige, pole söönud. Lastud paberossisuitsu ninasse. Hobune hakand sellest köhima ja viimaks sööma ka. - "Etskae, kas ei hakka sööma!" Usutud, et suits on häda ära ajand.

ERA II 35, 349 (29) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Hammaste k. - Richard Viidebaum < Gustav Aarike, 80 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus (teatud äkil. haigus).
Lindva on tuusama.

ERA II 35, 477 (1) < Räpina khk., Meeksi v., Mehikoorma al. - Richard Viidebaum (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Ku lindva läbi lüüs, sis luum sures ärä - kui süämest läbi lüü.

ERA II 35, 585 (2) < Põlva khk., Peri v., Sooküla k. - Richard Viidebaum < Jaan Olesk, 72 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Tuu kutsuts, et lindva om löönu (kui loom jääb äkki haigeks).

ERA II 36, 465 (57) < Pilistvere khk., Imavere v., Taadikvere k., Vaaso t. - Richard Viidebaum < Kaarel Naarits, 80 a. ja Ann Naarits, 70 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus = 'äkiline haigus'. Südamerabandus suretab kohe.

ERA II 36, 587/8 (25) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Kõrkküla k., Sopimäe t. - Richard Viidebaum < Ann Luisk, 78 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Mõni ütleb, et lendav rabandus, et see lööb läbi. Siis loom sureb. Eks see ole selge sõnaga öölda: üks põletik.

ERA II 36, 601 (7) < Peetri khk., Koigi v., Päinurme k. - Richard Viidebaum < mitmelt isikult (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Vanal ajal oli ikke see tubli jutt, et rabandus on saadetud.

ERA II 36, 601 (8) < Peetri khk., Koigi v., Päinurme k. - Richard Viidebaum < mitmelt isikult (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav rabandus - see tapab järsku, nagu püssiga.

ERA II 36, 640 (12) < Peetri khk., Koigi v., Päinurme k. < Peetri khk., Koigi v., Sõrandu k. - Richard Viidebaum < Liisu Amos, 82 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus ja lindav rabandus.
Lindav rabandus olema kärmem ää tapma.

ERA II 37, 115/6 (38) < Jõhvi khk., Järve v., Kukruse k., Otsa t. - Rudolf Põldmäe < Aabel Ots, 54 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav läbi löönd ehk tuulenõel. Pidi tuulest hakkama, teine paha inimene pidi saatama. Loomal pidi auk küljes olema, ristluudes või eespool keres. Otsiti auku, öeldi, et sabaroo otsas on kohe auk, nagu suure nõelaga sisse mend.

ERA II 37, 137 (69) < Jõhvi khk., Järve v., Järve k. < Jõhvi khk., Järve v., Valaste k. - Rudolf Põldmäe < Mari Juhkov, 74 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav lööb läbi, inimesel ehk loomal. Teise inimese tegu see ei ole.

ERA II 37, 137/8 (70) < Jõhvi khk., Järve v., Järve k. < Jõhvi khk., Järve v., Valaste k. - Rudolf Põldmäe < Mari Juhkov, 74 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Eva-Kait Kärblane 2006
Rabavus - pea hakkab haigetama, süda läheb halvast, hakkad oksendama. See ise selgib ära, rabavusega ei sure keski.

ERA II 37, 198 (15) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k., Männiku t. < Jõhvi khk., Voka v., Pühajõe k. - Rudolf Põldmäe < Kristjan Sivadi, 63 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Eva-Kait Kärblane 2006
Üks mees Toila mõisas ütles lendvad nägema: old suur sukkanõel, kolme sulega (tahuga), nöör old taga, sõlm veel otsas. On tuld ja jäänd maha puhkama, tõust jälle üles ja läind edasi. Kui läheb läbi puust või miskist.
Soomest pidada saadetama, seal neid kunstimehi pidi olema. Põletab nagu üks püss.

ERA II 37, 198 (16) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k., Männiku t. < Jõhvi khk., Voka v., Pühajõe k. - Rudolf Põldmäe < Kristjan Sivadi, 63 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus on ka üks äkkiline haigus. Püssirohi on hea sisse võtta.

ERA II 37, 228 (38) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k., Männiku t. - Rudolf Põldmäe < Amalie Sivadi, 55 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav peab küll olema, vägev võimumees peab saatama. Peab loomast läbi lööma, äkitselt tapab nagu püssist.

ERA II 37, 271 (38) < Jõhvi khk., Voka v., Toila-Männiku k., Aruvalla t. - Rudolf Põldmäe < Mari Aruvald, 78 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Eva-Kait Kärblane 2006
Enne öeldi, et tuulega tuli lendav, pidi tõine saatama. Kui öeldakse, et hobusel või lehmal on, et lendav lei läbi, siis on kõik pea punane. Jüskui paslenõel pidi olema, tuulega saadetakse.

ERA II 37, 297/8 (42) < Jõhvi khk., Voka v., Pühajõe k., Kuusemäe t. - Rudolf Põldmäe < Ann Sillenbach, 78 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav tappab ruttu. Kui looma lööb lendav läbi, siis jääb punasest see liha. Lendavkuld öeldi õlema roht selle vasta, anti loomale sisse.

ERA II 37, 302 (3) < Jõhvi khk., Voka v., Pühajõe k., Kuusemäe t. < Jõhvi khk., Voka v., Voka k. - Rudolf Põldmäe < Leena Kaeva, 53 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Eva-Kait Kärblane 2006
Rabavus - inimesel on vahel. Külm on, ehk siis öeldakse. Püssirohto ja lõngaeli-vett antakse sisse.

ERA II 37, 342/3 (34) < Jõhvi khk., Voka v., Voka as. < Väike-Maarja khk. - Rudolf Põldmäe < Rein Mustassaar, 86 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav lööb läbi inimesel ja loomal. Arvati, et saadetakse: niiskene kuri inimene mõtles tema pääle kurja, see kuri pidi veema selle lendava, mis läbi lööb.

ERA II 37, 569/70 (30) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Ratva k., Jõe t. - Rudolf Põldmäe < Juula Reinstein, 70 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav. Siin sai lehm ühel naisel õtsa, see öeldi: lendav lei lehma. Sealt kõhast siis jääb punasest, veri jääb hunniku.

ERA II 37, 596 (35) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve v., Võrme k. vanadekodu < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Kiikla k. - Rudolf Põldmäe < Liina Meesak, 64 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav. Loomal lööb äkitselt - lendav lööb läbi. Inimese kohta öeldakse südamerabavus.

ERA II 37, 625/6 (20) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve v., Võrme vanadekodu < Lüganuse khk., Maidla v., Rääsa k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Preis, 81 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Eva-Kait Kärblane 2006
Tige inimene pidi saatama lendava. Püssirohtu ja verd ja lendava-kulda anti, siis ei surd loom ära.

ERA II 38, 112 (31) < Hageri khk., Kohila v., Kohila vaestemaja < Harju-Madise khk., Kloostri v. - Rudolf Põldmäe < Liisa Saar, 70 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Enne pidand loomadel tee ääres rihmad kaelas olema, seal sees oli rabanduse rohtu: püssirohtu, triivistükki, leivaraasukesi ja soolaterasi.

ERA II 38, 112/3 (33) < Hageri khk., Kohila v., Kohila vaestemaja < Harju-Madise khk., Kloostri v. - Rudolf Põldmäe < Liisa Saar, 70 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus. Tühja villakotiga löödi looma, kui rabandus oli.

ERA II 38, 126/7 (43) < Hageri khk., Kohila v., Kohila vaestemaja < Hageri khk., Kohila v., Tohisoo k. - Rudolf Põldmäe < Leenu Esko, 72 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Kaks meest läind mööda maanteed, saarlased või hiidlased old. Loomad old tee ääres. Teine öeld: "Aga mul oleks hea rabandust saata." Teine üteld: "Saada seia vee peale." Soat ja vesi vulisend. Läind siis edasi.
Enne oli neid kunsakaid inimesi.

ERA II 38, 127 (44) < Hageri khk., Kohila v., Kohila vaestemaja < Hageri khk., Kohila v., Tohisoo k. - Rudolf Põldmäe < Leenu Esko, 72 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Püssi lastud ristamisi kõhu alt läbi, kui rabandus oli.

ERA II 38, 127 (45) < Hageri khk., Kohila v., Kohila vaestemaja < Hageri khk., Kohila v., Tohisoo k. - Rudolf Põldmäe < Leenu Esko, 72 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus. Pane tulised söed paja peale, pane rabanduserohud peale, mõned terad soola. Pane siis looma nina alla.

ERA II 38, 258/60 (56) < Väike-Maarja khk., Vao v., Pandivere k., Pandivere vaestemaja < Väike-Maarja khk., Vao v., Puha k. - Rudolf Põldmäe < Eeva Kamp, 80 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Ma olin laps, mu isal oli viis hobust. Ma läksin jootma tiigile. Täkk mängis ja krooskas, tõusis püsti ja heidab. Tuulest tuli lendva-rabandus, üheksa auku oli kaela peal. Ta viskas kukerpalli ja homikuks suri ära. Siis tuli üks sant sisse ja luges. Hobuse nahavõtja sõi seal, sant ütles mu isale: "Ma näitan sulle, kust see tuli sulle ja toon selle inimese koa, kes selle kahju soatis." Ta ütles: "Too aidavõti, too lauluraamat." Ütles enese vana kutsari olema. Kolmas asi oli ka, ja anna sõrmest verd vee sisse. Isa ütles: "Kui ma ka purupaljaks jään, aga oma verd ma ei anna; mina teda näha ei taha." Sant ütles: "Nonoh, oota, teine kahi tuleb sulle jälle!"
Minu isa oli tallitaja abi. Tuli varas ja varastas kohtu rinnaraha ja tema raha kõik. Üks vanapoiss oli oma külas, see oligi see varas. Ta käis ise seal, süda valutas. Isa ütles: "Las olla, jätan temale kõik." Ei teind vargale vaeva. See suri ise pärast viina ära.

ERA II 38, 265/6 (77) < Väike-Maarja khk., Vao v., Pandivere k., Pandivere vaestemaja < Väike-Maarja khk., Vao v., Puha k. - Rudolf Põldmäe < Eeva Kamp, 80 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Mu isal oli üks ilus hall täkk. Lasti lahti, hakkas krooskama ja hüppama, kukkus maha ja suri. Lendvarabadus oli. Küll panivad puude peale ja lasti püssi kõhu alt läbi, aga ikka suri.

ERA II 38, 297/8 (42) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Assamalla k., Assamalla vaestemaja - Rudolf Põldmäe < Leena Matiisen, 68 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvarabadus kuuldi kurjast olema, see läks loomale. Inimest ei tapp, looma tappis. Tuulest on saadetud. Soe õhk pidi tuule sees olema, kui miskid haigust tuule sees on.

ERA II 38, 298/9 (44) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Assamalla k., Assamalla vaestemaja - Rudolf Põldmäe < Leena Matiisen, 68 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabaduse vasta üheksa tulist sütt lasti vanast luuast läbi, anti seda vett loomale sisse.

ERA II 38, 334 (6) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Nurmetu k. < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Tõnuvere k. - Rudolf Põldmäe < Joosep Kikerpuu, 83 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Üks vanamees reakis korra mulle: "Ega sa kedagi näind?" - Ma ei näind kedagi. Ta ütles: "Me vahelt läks praegu lendvarabadus läbi. Hobose ja meie vahelt läks. Oleks ta hobust puutund, siis oleks see valmis old." Reakis, et see peab soadetama.

ERA II 38, 334 (7) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Nurmetu k. < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Tõnuvere k. - Rudolf Põldmäe < Joosep Kikerpuu, 83 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadus lõi läbi, kas hobusel või. Siin ühes peres oli hobusel, laudja pealt oli see nool sisse läind ja tappis ää. Liha on verine ja must sealt kohalt nagu tulejoru. Selle vasta rohtu ei olegi.

ERA II 38, 342 (6) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Nurmetu k. - Rudolf Põldmäe < Anu Kikerpuu, 73 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadus oli äkiline haigus, pani keha külmetama ja värisema. Püssirohtu võeti külma veega sisse. Külmetusest tuli.

ERA II 38, 343 (7) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Nurmetu k. - Rudolf Põldmäe < Anu Kikerpuu, 73 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav-rabadus tuli äkitselt nagu püssipauk, oli suur valu. Kui loomale tuli, siis see loom kohe suri.

ERA II 38, 622/3 (14) < Vaivara khk., Peetri v., Udria vaestemaja < Jõhvi khk., Järve v., Ontika k. - Rudolf Põldmäe < Jaagop Vilk, 71 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomal oli miski viga, siis oli lendav. See oli niiskene kuri asi, mis teine inime saatas, ühe paha noole, see lei läbi. Tema õhust tuli ja lei läbi. Leigati looma nahk katki ja pandi soola sinna auku, kus lendava oli käind. Looma tühimuse kohal oli. Püssiga lasti looma kõhu alt läbi. (See oli Ontikas.)

ERA II 38, 673 (22) < Vaivara khk., Vaivara v., Perjatsi k., Jõgeotste t. < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. - Rudolf Põldmäe < Liisa Annus, 81 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabaus, rabamine.
Südamerabaus, mõni suri veel sellesse.

ERA II 38, 673 (23) < Vaivara khk., Vaivara v., Perjatsi k., Jõgeotste t. < Vaivara khk., Vaivara v., Kannuka k. - Rudolf Põldmäe < Liisa Annus, 81 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav löi läbi. Maarohtosi keideti, lendavrohod kasvavad.
Looma suri teinekord.

ERA II 38, 718/9 (20) < Vaivara khk., Peetri v., Kudruküla vaestemaja < Jõhvi khk. - Rudolf Põldmäe < Miina Roosen, 65 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Ravandust teine inime pidi saatma teisele. Kaks vanameest aasid katust maha, teine ütles: "Täna on hea kõle tuul, täna oleks hea ravandust saata. Oleks suuri nõelu, saadaks looma sisse." Teine pani kuklasse, et mis kuradi ravandust.

ERA II 39, 259 (12) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Värati k., Tõnise t. - Herbert Tampere < Indrek Kangur, 84 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Üks jälle na nõidas, ungur oli, laskis lendavat koa, läbi sõrmede. Kui südamesse läks, oli valmis paigal.

ERA II 39, 279 (20) < Varbla khk., Saulepi v., Kilgi k. - Herbert Tampere < Juhan Eerman, 78 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Kui rabanduse haigus loomal, siis lõigatud saba otsast verd ja antud sisse.

ERA II 39, 298/9 (20) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. - Herbert Tampere < Mari Puskar, 85 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Madise talus heinamaarjapäe tüdruk pesn nõusi. Õhtu tuln teised koju, vaatn - auk läbi nõudest, tüdruk surn.

ERA II 39, 398/9 (27) < Karuse khk., Paatsalu v., Torgu k. - Herbert Tampere < Jaan Ojasson, 67 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Pati mees rääkis, et olle sõnad, kui loed, siis lendav lendab välja. Tema oni, kui surema hakkan, ütlen: "Õpi ära, muidu ma ei saa surra." Tema ühü pulma ajal lugen kassile, kass surn paigalt - lendav löön läbi.

ERA II 39, 41 (8) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Läilaste k. - Herbert Tampere < Mari Hendrikson, 80 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Ennem ike lasti läbi, ravati ää. Ei sii olnd jumalanuhtlus. Meil maarjapäeval oli verised siasõrad talli ukse all. Hobune tuli kodu, lõppis ää. Oli läbi lastud. Parem kõrvast lendva sisse lastud, südamest läbi, sabarootsust välja. Laane vana ike oli seoke kuntsi- ja nõidumisemiis. Maarjabä oli kõige parem lasta.

ERA II 39, 412 (10) < Viljandi l., Viljandi vanadekodu - Herbert Tampere < Liisa Traats, 74 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus, ära rabatud. Rabatsekivi anda ja püssirohtu.

ERA II 39, 417 (7) < Kõpu khk., Puiatu v. - Herbert Tampere < Leena Lapp, 86 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabantsesõnad:
3 issameiet + aamen.

ERA II 39, 417 (8) < Kõpu khk., Puiatu v. - Herbert Tampere < Leena Lapp, 86 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Äkilise häda sõnad:
9 issameiet ilma aamneteta. Siis 9 aamnet.

ERA II 39, 58 (10) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Kiraste k. - Herbert Tampere < Jüri (~ Jurje) Vilgats, 42 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Laane vana köis ike lendvat toherdamas. Isi läkitan ja parandan. Sedaviisi teenin pal'lu raha.

ERA II 39, 86 (20) < Audru khk., Võlla v., Soomra k. - Herbert Tampere < Anna Topp, 54 a. (1931) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lindav läbi laseb, siis nahk oo pealt terve, naha all auk. Nahk säält katki lõigata ja soola sisse hõeruda.

ERA II 4, 65 (40) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
lendva (rabandus, äkne).

ERA II 5, 308 < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Soosalu k. - Voldemar Erm < Teng, 58 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Arsti sõnad, üles kirjutand vanaisa järele. Pidavat aitama kõigi haiguste vastu.
Kolm ingelt tullid otsekui püsti taevast maha, Jeesus läks nende vastu, küsis: "Kus teie lähte?" - "Meie lähme äkilist haigust aitama ja kurja vastu sõnu lugema. Jeesus tulge ka." - "Minge, minge, ma tulen ka." Kui on hommikust tulnud, lõunasse mingu, kui lõunast tulnud, õhtusse mingu, kui õhtust tulnud, põhja mingu. Jumala isa, Jumala poja ja Jumala püha vaimu nimel x x x.

ERA II 5, 567 (1) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Kergu k. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Loomal on lendav läbi löönd. Inimesel on südamerabandus.

ERA II 5, 567 (2) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaisma v., Suurküla k. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus või südame rambid olevat äkilise haiguse põhjuseks. Loomadest räägitakse ka ikka, et rabatud on. Öeldakse koguni lindav rabandus.

ERA II 5, 567 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Annamõisa as. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus. Et lendav oleks läbi läind, ei teata.

ERA II 5, 567 (4) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Lehu k. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Väline haigus ja rabandus. Lendvat ei tunta.

ERA II 5, 567 (5) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Mõisaküla as. - Voldemar Erm (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Varem rabandus, nüüd välline haigus.

ERA II 6, 323 (19) < Rapla khk., Uudeküla v., Nurme s. - Richard Viidebaum < Mai Leitorp, 79 a., Ann Vau, 63 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui taheti teise loomi ära rabada, siis saadeti sinna tuulega rabanduse sõnad.

ERA II 6, 372 (10) < Rapla khk., Alu-Metsküla k. - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus. Vanasti, et rabandust teine inime oli kadeduse pärast teind. Minu isal suri lehm järsku ära. Siis räägiti, et ristluu pealt läind auk sisse, kohe nagu oherdiga lastud. Säält see rabandus siis sisse läinuvat.
Rabanduse vastu rohtu ei olnud. Kes suri, see suri.

ERA II 6, 542 (7) < Rapla khk., Raiküla v., Lipa k., Keskküla t. - Richard Viidebaum < Jüri Veedeman, 45 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva (e. rabandus) kurja inimese saadetud haigus teise looma või inimese kallal. See saatja pidi olema õige kange mees või vanamoor, kel oli kuri sõna, ta nõidus ja manas ja siis saatis kohe nagu mingisuguse laengu minema.
Kord olnud lehmad aia taga, kui lendva saadetud, siis aia teivad võtnud ka villerdama (maraskile), nagu haavli laeng oleks läbi läind.

ERA II 6, 627 (8) < Rapla khk., Nadalama k., Tuulama t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabanduse vastu anti rabandusekivi, mida võis osta kas apteegist või rändavailt venelasilt.

ERA II 63, 42 (55) < Põlva khk., Karilatsi v., Karilatsi k. - Richard Viidebaum < Ann Pilberg, s. 1858 (1933) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Lindva lei läbi.
Mina esi näie: lehm kukkus maha, suust-ninast veri välja, oll surnud. Võtiva naha ära: hääpoolsest tagumisest jalast ja kurapoolsest edim. jalast oll läbi löönu. Too kotus (kust see lindva oli läbi löönd) keedeti tsikole, muu söödi ise.

ERA II 63, 42 (56) < Põlva khk., Karilatsi v., Karilatsi k. - Richard Viidebaum < Ann Pilberg, s 1858 (1933) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Üts kuldne mardikas olevat lindva puhul hää loomale sisse anda. (Kuid jutust. ise ei tea, milline see mardikas just on.)

ERA II 69, 562/3 < Hageri khk., Hageri v., Adila k. - Hans Mesikäpp < Mari Ikna (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Eks need rabandusesõnad ole ika ka rasked välja ütelda; need sõnad loetakse aia tugiteiva auku, teivas tõstetakse maa seest välja ja sõnad loetakse sinna sisse. Kui nüüd nõid kahjatseb, et ta sellele ehk oli rabandust saatnud, siis olla aiateivas tagasi torgatud ja rabandus jäänud minemata.
Need rabandusesõnad olen ma vist teile ühe korjajale üles annud mõne aasta tagasi, aga ma ei tea kas ta tõi neid teile kätte või ei, sellepärast ma kordan nad veel üle.
Need on siis nii.
Pähu Pärtel, Kogatsi Kaarel ja Sillaotsa Siim läksid Munavere kõrtsi moona maksma. Üks tõi sihta, vihta, teine tõi mähka, müginaid. Kolmas tõi ennejaanipäevast lojukse asja, mis nii kui kuusekorp.
Seda jutustas mulle Kose kihelkonnast Oru vallast Mari Ikna. Olin alles üsna lapsukene, aga see seisab mul kõik meeles, kuidas rabanduse vastu ohtu tehti ja otsiti. Kõige esimene arstimine oli ikka piksenool. Seda oli harva kättesaadaval, kas juhtus iga valla kohta üks olema. Piksenoole küllest kraabiti noaga, kas vee peale ehk leivasuutäie peale, ehk ta küll kõva oli ja midagi ta küljest palju saada ei olnud.

ERA II 69, 619 (1) < Nissi khk., Varbola v., Pajaka koolimaja < Nissi khk., Varbola v., Käbiküla k. - Rudolf Põldmäe < Mari Volbrik, 82 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
See on olnd, vanad inimesed pidand sellega paha tegema, oli 7 Moosese raamat.
Ühe vana isal oli küll veel. Kui loomal oli äkildane või rabandus, siis tema käest käisime sõnu toomas. Ta tegi sõnu, salaja läks teise tuppa, tegi piima peale. Nad arvasid, et see haigus on teise inimese tehtud. Ma käisin isegi toomas, andsin sisse, loom sai terveks.
Tal pidi 7 Moosese raamat olema. Seda oli mõni näind, punased tähed olnd. Minu mehe õde olnd tüdrukuks seal. Kambre laes olnd auk, sealt võtt ära, lugend, nad old kirikus. Õhta tulnd koeo, tund kohe, et on seda raamatud katsutud. Seda peeti küll nõiaks.
Aga ta tegi head koa. Kui loom haige oli, siis mitu käisid sõnu toomas.
Enne need olid ära korjatud, tal oli see 7 Moosust alles. Eks ikka nende kirjategijate poolt korjatud. See elas Jutapere külas. Nad ütlevad, et oli ikka kurja koa teind.

ERA II 69, 621 (2) < Nissi khk., Varbola v., Pajaka koolimaja < Nissi khk., Varbola v., Käbiküla k. - Rudolf Põldmäe < Mari Volbrik, 82 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandust oli tuulega saadetud.

ERA II 69, 621 (3) < Nissi khk., Varbola v., Pajaka koolimaja < Nissi khk., Varbola v., Käbiküla k. - Rudolf Põldmäe < Mari Volbrik, 82 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Vigala poolt tulid me valda inimesed, need rääkisid koa, et seal on koa old sedasi: Teine peremees võtt teise loomad ära puhtaks, äkiste surd ära. Ükskord oma pere tüdruk läind õue. Õues old üks suur kibi, ta old kibi otsas ja tüdruk vaadand prau vahelt: ta pöörand teisipidi enese, näind tüdrukud. Tüdruk soand tuppa ja kukkund kohe maha. Ta oma 2 poega ja naene olid rohtu annud ja soand jälle terveks.

ERA II 69, 621 (4) < Nissi khk., Varbola v., Pajaka koolimaja < Nissi khk., Varbola v., Käbiküla k. - Rudolf Põldmäe < Mari Volbrik, 82 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, Eva-Kait Kärblane 2006
Ükskord kaks tükki tulnud linnast, näind, et tulnud nende järel nagu puuleht, läinud senna vee sisse. Vesi hakand keema. Teab, mis see oli, mis tähendus see oli nendel. Siis arvasid, et see pidand nihuke äkildane olema, nende järel tulnd.

ERA II 7, 457 (6) < Äksi khk., Kärkna v., Aru-Madise t. - Eduard Treu < Peeter Kivi (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendav või lindva olevat niisugune äkiline tõbi, mis lööb kui kuul loomast läbi.

ERA II 7, 482 (18) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva või lindva lööb looma äkki läbi. See on sama mis rabandus.

ERA II 7, 621 (8) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva haigus tulevat sellest, et mõni nõid saatvat nõela välja lendama ja see löövat looma läbi kellegile nägematult. Kord lasknud keegi lendvaga maha kitse.

ERA II 7, 621/2 (10) < Äksi khk., Vesneri v., Kobratu k., Uus-Otsa t. - Eduard Treu < Tõnis Käämer (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui rabandus või lendva tabab looma, siis tulevat teda lõigata pahemast kõrvast ja sabaotsast, siis jäävat loom ellu, kui tulevat vähe verd. Kui aga verd sugugi ei tulevat, siis olevat kindel, et loom surevat. Jutustajal juhtunud ühel kevadel vasikatega sarnane õnnetus, et ühel päeval tulnud ette kolm juhust. Lõiganud saba lõhki ja pahema kõrva. Tulnud ka verd ja loomad jäänud ellu.

ERA II 7, 80/1 (7) < Märjamaa khk., Mõisama m. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Triinu Lekko, s. 1861 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mees ja naine läind pühapäeva hommikul kahekesi kiriku. Üle heinamaa läind. Ja eks üks võõras mullikas söönd selle mehe heinamaal.
Mees ütelnud: "Ma raban selle ää."
Naine keeland: "Mis sa tast siis rabad. Me lähme ju ise lauakiriku ja mullikas jääks siis siia vaevlema."
Mees vastu: "Aga ma pean ta välja saatma."
Naine: "Noh kui sa just pead, saada siis kivi sisse."
Mees saatnud siis kivi sisse selle kurjuse ja kus läind kohe, et kivi tükid taga. No ei tea mis siis veel mullikast oleks järele jäänd!

ERA II 70, 120 (41) < Saarde khk., Laiksaare v. - J. Nurme < Jüri Tammanni kaustik, 1891 (1934) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendja abi.
Loe issameie otsani. Issa, Poja ja Püha Vaimu nimel, Aamen. Issand Jeesus Kristus, Jumala poeg, heida armu minu vaese looma peale, aja välja tulise kuradi nooled tema seest. Tulele. Taevale. Maale. Madule. Kivile. Kannule. Soole. Samlale. Meie Issa +.

ERA II 70, 221 (6) < Rakvere l. - V. Jaanus, Rakvere Ühisgümnaasiumi õpilane (1934) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Kadi Sarv, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Inimesele pidi rabaduse korral antama meresütt, soola ja köömneid.

ERA II 79, 509/13 (2) < Kihnu khk., Lina k. - Theodor Saar < Peeter Lamend, s. 1871 (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui tahtõ teese luõma läbi laska, siis pidäde oma piäst täi võtma, vassaku käe nimetissõrmõst verd piäle tjõlgutama ning üle õla süestmä. Ise pidäde sedä luõma mõtlõma, kedäst tahtõ läbi laska.
Kihnu mõisa uer läin Silmävahel maesõmalõ. Ühe hobosõ hännäss nähtüd nagu humalakäbä. Juen lõpn otsa - põlõgid enäm läbi läin.
Kui mia allõs pissike oli, siis meil oli kua lehm läbi läin. Mardi Kustav tuli meile ning ütles mio isäle, et kui tahtõ nähä, kissi lehmä läbi lasn, siis pidäde verise luõma südäme värävä alla kaevma. Mede isä kaevis südäme värävä alla. Teese pääva tuligi mies meile. (Nimi olga nimetämättä, muedu tulõb pahandus.) Mio isä pidäs kasu (= sala) kõrtsi ning tal oli ikka viina kodo. Mies kaibas, et tämäl südä valutattõ ette. Ehk suajõ puõlõ naela viina. Mio isä ütles, et tämäl ollõ viina egä kedägi. Varssi tuli naenõ ning tahtis jälle viina. Sellele andass kua kedägi. Õhta tuli tüdär meile. Ehk ollõ piinikest raha vaheta. Mio õdõ pani parajuttõ tuld alla. Andis kakskümmen kopikõd lapsõ pio. Isä hüüdis: "Tüdrik, mis sä siäl tied! Ei põlõ meil kedägi raha vaheta." Mio õdõ andis raha talõ jõlusast tahakohe jälle. Mardi Kustav ütles päräst, et olõs pidän raha parandalõ süestmä. Nüüd ann oma käe higi teesele ning piästn vaevast lahti.
Kustavi oma lehm oln kua ühekorra läbiläin. Kustav pann lehmä südäme kahe hõeruja puu vahelõ. Mies tuln Kustavi ikka ühte ning teist piäle aama. Viimes tuln uhõrdid suama. Kustav ann viimes uhõrdi ning ütlen: "Ma piästä su vaevast lahti. Nüüd mä nägi, et mä sust targõm olõ."

ERA II 79, 527 (8) < Kihnu khk., Rootsi k. - Theodor Saar < Tanil Sepp, s. 1869 (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Üks Vjõrtsu mies riäkis, et tämä läin uõriga Pärnü. Õhta jäedüd üheskohta kõrtsi üemaalõ. Ühel mehel jäen hobo haigõks. Arvatud, et ollõ läbi läin. Nende seltsis oln üks vana mies kua. Sie tunn sedä asja ning tein hobosõ terveks. Reepuust leütüd üks nõel. Vanamies ütlen, et tahtis ikka tehä kua, aga mõestass ühti. Aga katsumõ talõ käde tehä. Süestn selle nuõlõ tahakohe ning tapn teesel kõegõ parama tjaku ää.

ERA II 79, 529 (12) < Kihnu khk., Rootsi k. - Theodor Saar < Tanil Sepp, s. 1869 (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Üks õpõtan teesele läbiminemise nuõlt tegemä. Kõegõ ennemä katsn, kas mõistõ, ning lasn oma jäärä pihta. Humiku oln jäär lautas surn.

ERA II 8, 75 < Püha khk., Vanaküla k. - Mihkel Tooms < Jüri Salm, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Völu. Inimene kes oma tarkuse abil teisele paha tegi. Kes äkise (teat. haigus) lahti lasid ja teise (teat. inimese) pääle saatsid, kes teistele täisid tegid, loomad ära rikkusid jm. pahategusid tegid.

ERA II 8, 85 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Rabandus; tuleb äkki ja ebaperioodiliselt. "Sureb ja ärkkab jälle." On, nagu oleks see tehtud asi vanamehe usu järgi.

ERA II 8, 86 < Kärla khk., Kergu k. - Mihkel Tooms < Sander Laussen, s. 1864 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Äkine - tuleb järsku, kõige enam loomadel. Ka inimesil sageli. Haril. loom lakkab mäletsemast; külmavärinad käivad üle; ajab kere tuult täis. Tehtud asi.
Sant-haigus - ka eelmine haigus nii nimetet. Tehtud asi, kuskilt võlu kohast hakkand, kusagilt halvast asjast (noiasjast) saadud.

ERA II 86, 233/5 (192) < Kullamaa khk., Koluvere-Kalju v. < Häädemeeste khk., Orajõe v. - Johann Nurme < Elisabeth Grenzstein, 61 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ükskord Kääral olnd üks Ann kõruliseks - seal nimetati vabadikud kõrulisteks või üürnikud - see olnd alati, kui pererahval loomad haigeks jäänd, kange kohe abiks muntserdama ja tohterdama, ja loomad saand ikka terveks. Siis perenaine olnd ka ta vastu alati lahke - annud ikka ühte ja teist. Ükskord jälle, karjapoiss olnd ahju peal ja Ann tuas, lõigand puust niisuksed väiksed nooled, pannud piu peale, lükanud sõrmega ikka need lendu: "See puule - see maale - aga see riha alla aidu vanaemise sisse!" Kui kõik nooled lendu läind, hakand Ann sääl omale midagi tegema. Saand natuke aega mööda läind, kui perenaine jooksnud tuppa: "Oh, sa issand Jumal! Vanaemis haige. Alles natukese aja eest vaatasin - oli terve, aga nüüd - pikka maas, siputab jalgu, väriseb... tea mis tal viga on. Ole, Ann, hia inimene tule vaata!" - "Mis tal siis jälle on!" Ann läind aidu, katsund emist siit ja sealt, posisend natuke ja muntserdand - emis tõusnud üles ja hakand sööma. "See oli rabandus. Oleks kauemaks jäänd, oleks ära surnd." Perenaisel olnd hia meel, toond Annele suure käntsaka seapekki. Siis karjapoiss tulnd ahju pealt alla - ju Ann enne karjapoissi ahju peal ei märgand - ja ütend: "Anna jah! Anna rohkem veel, siis ehk Ann teeb iga pää loomi terveks," ja rääkind ära, mis Ann teind. Peremees kihutand jalamaid Anne minema. Sestsaadik põle Kääral änam loomad haigeks jäänd.

ERA II 86, 237/9 (195) < Kullamaa khk., Koluvere-Kalju v. < Häädemeeste khk., Orajõe v. - Johann Nurme < Elisabeth Grenzstein, 61 a. (1934) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ükskord üks mees läind linna. Jäänd ühte kohta kõrtsi öömajale. Kõrts olnd tühi, ainult kaks meest olnd veel ühes nurkes. Ta heitnud pingile magama. Aga üks mees õpetand seal teisele rabandusesõnu. Teine põle kätte saand - küll teine õpetand. See mees naernud iseeneses: "Küll on rumal, tal õpetataks, ei saa kätte, aga mul juba peas." Läind homiku edasi, need mehed jäänd ikka kõrtsi. Tal tulnd kange himu rabandust saata. Küll surund vastu. Viimati olnd päris häda kohe, põle saand änam pidada. Ta põle tahtnud kellegile kurja teha, mõtend - neil olnd kodus suur mustekirju pull - selle pulli peale ja lugend sõnad. Läind koju - pull surnd. Äkitselt nagu püssiga lastud maha. Ta küsind, millal see juhtund. Räägitud. Olndki sel ajal, kui ta sõnu lugend ja pulli peale mõtend. Mees ehmatand ära. Aga sõnad olnd peas ja nagu sunnitud teda jälle ja jälle neid lugema. Ta põle tahtnud teistele kurja teha, siis tapnud ükshaaval kõik oma loomad ära, kass olnud kõige viimane. Mees olnd püsti hädas. Ükskord, kui jälle kange himu tulnd ja omal änam kedagi põle olnd, hakand kangesti Jumalat paluma. Viimaks jäänd paludes magama. Siis unes öeldud talle: "Tõuse üles ja mine tua taha ja loe need sõnad sinna selle suure halli kivi alla. Tule ära, aga ära sa mitte tagasi vaata." Mees tõusnudki üles ja läind lugend sõnad sinna halli kivi alla. Kui ta ära tulnd, käind igavene pirakas ja olnd niisuke ragin kohe et... Mees katsund, et tuppa saand. Homiku läind vaatama: kivi olnd nii sodi kohe, et.. ja mehel põle aimugi änam sõnadest olnd.

ERA II 9, 174 (6) < Käina khk., Kassari v., Taguküla k. - Meinhard Meiusi < Mihkel Piir (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui nõi teisel üht liiget laseb, siis jääb see liige mädanema, kui aga südamesse laseb, siis sureb kohe.

ERA II 9, 21 (35) < Pühalepa khk., Kärdla al. - Meinhard Meiusi < Liisu Poola, Leena Kaum (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Äkine on see, mis võtab härja ja võtab härra ka.

ERA II 9, 221 (16) < Ridala khk., Jöödri k. - Meinhard Meiusi < Viiu Peeterson, 73 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nõiad saatsid "nõiamunad" loomade seltsi. Kui loom ühe katki astus, siis suri - äkine käis läbi.

ERA II 9, 240 (4) < Ridala khk., Kolu k. - Meinhard Meiusi < Jaan Valgemäe, 73 a. (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui loom äkitselt sureb, siis arvatakse, et keegi on saatnud äkise.

ERM 10, 27 < Maarja-Magdaleena khk. - Juulie Haudmägi < Kadri Truu (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva olnud lepapunn ehk kuusekäbi, mis kolmest kohast punase villase lõngaga seotud olnud. Nõid võtnud selle pihu pääle, lugenud salasõnu ja puhkunud, siis lasknud lendu. Kui ta lepapunni lendu lasknud, siis saanud sellele veel abi. Lasknud ta aga kuusekäbi, siis ei ole enam ükski rohi aitanud.

ERM 10, 31 < Maarja-Magdaleena khk. - Juulie Haudmägi < Alma Lass (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva on kurja inimese mõte, mis teise loomast läbi läheb.

ERM 10, 42 < Maarja-Magdaleena khk. - Juulie Haudmägi (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva on teise inimese viha ehk kuri mõte, mis läbi läheb.

ERM 10, 60 < Maarja-Magdaleena khk. - Juulie Haudmägi (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvarohi.
Võeti söögisoola näpuga kolm korda ja pandi laua pääle. Siis tehti noaga vastupäeva tõmmates kolm piiri soola ümber. Selle kolmekordse piiri pääle tehti vastupäeva üheksa risti ja loeti ühe hingamisega vastuoksa isameie.

ERM 10, 60/1 < Maarja-Magdaleena khk. - Juulie Haudmägi (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva tekkib tuule pööramise aegu. Kui tuul puhub põhja ehk lõuna poolt, siis pole lendvat karta. Puhub tuul aga hommiku ehk õhta poolt, siis tekkib rabandus. Selle vastu aitab soolavesi nii hästi sõnadega ja piiratud soolast tembitud, kui ka ilma sõnadeta, ehk koguni klauberi soola vesi. Vanematel inimestel oli niisugune usk, et kui nad nõidumisesõnad teistele ütlevad, siis need enam ei aita ja nõidumiseks enam kõlvulikud pole.

ERM 11, 39/41 (12) < Mustjala khk. - Theodor Vaas (1922) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkinehaige.
Korra kündnud minu vanaisa oma kahe pojaga Taeste all saatus (= põllul; saat = põld). Järsku tõmmanud härgade ader põllu seest ühe varsa reie välja. Vanaisa saanud seda nähes õige vihaseks, sest see pidi olema kellegist kunsimehest sinna pandud, et kui mõni loom säält üle astub, siis häkinehaige selle ära võtab. Et aga vana Toomas ka mitte ilma hammasteta polnud, tahtis ta haiguse tagasi saata sellele, kes kintsu sinna pani. Siis olid muidugi need loomad päästetud, kes sellest üle läksid. Härjad jäetud põllule seisma, lapsed juurde, vanaisa võtnud varsa reie selga ja läinud, kõige vanemat poega kaasa võttes, Variku metsa ristteede pääle. Sinna tehtud tuli ülesse ja pandud liha tulde. Poeg saadetud kodunt püssi tooma. Kui tuli täies jõus oli ja lihast juba kärsahaisu tunda oli, võtnud vana püssi, käinud kolm korda vastupäeva ümber tule, ise kõige kurjemini selle juures vandudes. Jäänud siis seisma, pöörnud püssiotsa tule poole ja öelnud: "Kust kurat tulnud, sinna kurat mingu" ja lasknud laengu tulde. Nii kolm korda. Selle pääle öelnud vanaisa ise, et kolme päeva pärast peavad kirikukellad hüüdma, s.t. et kolmandal päeval kintsumatja pidi surema.
Säält mindud ilusti kodu ja põllule, kus künd vanamoodi edasi läks. Varsti saadud kuulda, et Uustalu Hendrik surnud. Vanaisa kartis enne surma ikka Uustalu Hendrikut, kes tema kallale tikkuvat. Uskus ju ta, et ta Hendriku sel korral ära võtnud.
Jutustaja arvamine. Jutustaja arvates matnud koerad varsa või vasika kintsu põllule. Vanaisa olla enne surma langetõve all kannatanud.

ERM 11, 53 (16) < Mustjala khk. - Theodor Vaas (1922) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Häkise-haige äravõtjad.
Korra võtnud häkinehaige jälle kedagi Kallasmal ära, tummaks või rumalaks. Antud kohe nõu Pahasu Jurna juurde minna, ega mujalt abi ei saa. Sääl kuuldud vare seest heledat naeru: "Ih-ih-ih, või ti loodate vana Pahasu Jurna peale." Vana Pahasu Jüri, merekapten, olnud nii vali mees, et kui ta inimese ehk looma veel hingega kätte saanud (Kui ta haige veel hinges leidnud olevat. Koguja märkus.), teinud selle tingimata terveks. Tema pärandas omad sõnad pojale Jaanile, keda rahvas Rääga Jaani nime all tunneb ja kes ka häkisehaigeid terveks tegi.

ERM 12, 107 < Palamuse khk. - Marta Kangro-Pool (1920) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu otsitakse kruusaaukest piklikke, siniseid, siledaid kiva - kraabitakse selle päält ja annetakse veega sisse. Siis saab terves. (Tehakse seda kunsti praegugi.) Kivi kutsutakse "lendvakivi".

ERM 13, 13/4 < Paistu khk. - Juhan Nõmmik (1920) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendajasõnad tulevad looma haiguse ajal kolm korda ette lugeda. Iseäranis aitavad nad aga katkude aeg.

ERM 139, 41 (10) < ? Võnnu khk. - Jaan Pint Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu võetavad püssirohtu peeneks hõõrutult veega sisse inimesele või loomale, vahel võetavad ka sütt peeneks tõugatult sisse - olla ka abi.

ERM 152, 6 (8) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku k. - Alma Annusa < Marie Paschlak (1921) Sisestas Salle Kajak, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomal rabandus on, siis lõika kõrvast 3 tilka verd leiva peale ja anna sisse. Tehku seda see, kelle õnne peal loom on. Kui õnn hea, saab terveks, kui halb - sureb. M. P. proovinud, sai terveks.

ERM 162, 13 < Saarde khk. - R. Indreko (1923) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendavalöögi rohi loomale. Võetakse kolmetahuline nõel, - kolm leiba ja iga leiva sisse pannakse kolm punase lõnga raasukest. Mainit nõelaga peab igast leivast kolm korda läbi pistma sõnades: "Tagasi, tagasi, tagasi, Isa, Poja ja Pühavaimu nimel", siis leivad kokku panna ja loomale sisse anda.

ERM 21, 49/50 < Rõngu khk. - Eduard Ahas (1920) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kurja vasta sõna. (Rabadus).
Issand, võitle ne tulitse lendva madu noole vastu
Jeesus, võitle ne tulitse lendva madu noole vastu
Kristus, võitle ne tulitse lendva madu noole vastu
Jummal Essä, meile jää
Meid ära pane hukka
Meid kõigest patust puhas tee
Ning anna õndsat tukka
Koradist meid paimenda
Meil anna õndsat tukka
Las meid su pääle luuta
Ka armu sinust uuta
Sul anna endäga
See ristirahvas andis.
Aamen, Aamen jaa ja
Nii ta peab sündima.
Tuleb, kui lendav löönu, neid sõnu 9 kõrda lugeda ja 3 meieessä pääle. Tetäs viina ja vee pääle.

ERM 22, 13 < Rõngu khk., Aakre v. - Eduard Ahas < Juhan Eichelmann (1920) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kurja vasta sõna (Rabandus).
Issand, võitle se tulitse lendva madu noole vasta
Jeesus, võitle se tulitse lendva madu noole vasta
Kristus, võitle se tulitse lendva madu noole vasta
Jummal Essä, meile jää
Meid ärä pane hukka
Meid kõigest patust puhtaks tee
Ning anna õndsat tukka
Koradist meid paimenda
Meil anna õndsat tukka
Las meid su pääle luuta
Ka armu sinult uuta
Sul anna endäga
See ristirahvas andis
Aamen, aamen jaa jaa
Nii ta peab sündima.
Märkus: Kui lendvä löönu, tuleb neid sõnu 9 korda pääle lugeda ja 3 meieessät pääle. Teha tuleb viina ja vee pääle.

ERM 22, 21 < Rõngu khk., Kirepi v., Tamme t. - Eduard Ahas < Juhan Grünfeldt (1920) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabatusõna.
Issanda engli, taiva risti,
pühä pikse välgi, koleda kik
kurja nooli looga maa päält ärra.
3 kõrt.
Anna Püha Vaimole maad
Amen amen amen.

ERM 23, 15 < Rõuge khk. - Haas (1920) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Elajad seljasoonist läbi lüüdud - tuleb narits ristluude kohale panna.
[Koguja märkus: naritse panemiseks on temal 7-8 tolli pikkune jäme nõel, laia õhukese otsaga. Selle nõelaga pistetakse kanepinöör naha alla. Nööri mööda tuleb mäda välja. - Andmed ERM 23, 12]

ERM 23, 4/8 < Rõuge khk. - Haas (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Arstimise viise sain ainult ühelt vanamehelt. Kuulsin ja trehvasin ka küll teisi arste, kuid neilt ei saanud midagi, sest, elatades endid omast kunstist, nad kardavad leivakaotamise pärast teistele seda avaldada. Mees, kes õpetas mulle oma teaduse, on pime ja seepärast ise ei saa enam seda tarvitada. Tema nimi on Isak Ivask, sündinud Vana-Antsla vallas, praegune elukoht Viitina Märdikülas. Antslast Viitinasse asudes on ta juba naisemees olnud. Esimesed 12 aastat elanud Ala-Sakil, kust praegusse elukohta tulnud. Vana 85 aastat.
Juttu vestes nimetas Ivask mitu korda, et olnud vanasti kuulus arst, pole omale leidnud vastast Peeterburist saadik. Nüüd silmanägemise kadumise pärast enam inimesi arstida ei saavat, riistadki hävitanud ära. Mõnele loomale siiski käsikaudu abi andvat. Küsisin, kas ta on mõnele oma arstikunsti pärandanud ehk mõtleb pärandada. Vastas, et ei olevat kedagi, poeg ei tahtvat võtta ja ega igast arsti ei saagi: peab olema hästi tähelepanelik ja julge mees. Andsin mõista, et mina häämeelega tahaks arstiks õppida, kas tema mulle mitte oma teadust ei avaldaks. Selle pääle vaikis vanamees.
Nägin, et vanale kõige suuremat muret piibu ja tikke puudumine sünnitas: piibul oli üks läbipõlenud külg leivataignaga paigatud, iga tikku ta hoidis, nagu mõnda suurt varandust: ühe süütamisega püüdis mitu suurt piibutäit läbi suitsetada, edasi-tagasi tuult piibust läbi tõmmates tuld alles hoides. Kui mõni pererahvast ehk keegi võõras lähedal juhtus olevat, siis küsis sellelt tuld, oma tikke näitamata. Piibus märkasin vanakese kõige nõrgema külje, seepärast otsustasin sellest küljest kallale tungida ja küsisin, kas ta mulle siis arstikunsti õpetaks, kui temale uue piibu muretseksin. Vanamehe nägu läks naerule, ütles: "Miks ei õpeta, tooge aga siis paber ja pliiats ka ühes, kirjutage üles, muidu ei jõua meeles pidada." Et piibu toomise murest pääseda, küsisin, kas ta mitte rahaga nõus ei oleks, mille eest võib lasta piipu ja tikke osta. Kurvaks jäädes vastas vanamees, et temal ühtegi ei olevat, kes piipu tooks.
Pidin siis ise piipu otsima minema. Umbes seitsme versta tagant leidsin poe, kust nõutud asjad sain. Läksin tagasi. Piip oli küll kaunis räbal - paremaid polnud saada -, nii et vanamehel suure ja ilusa lootuse järele väike pettumus näis olevat. Siiski tegi seegi väike kingitus hääd meelt ja vana pani "nooriku" kohe suitsema. Siis alles hakkas õpetama.
Oma kunsti ta on isalt pärandanud, pärast ise veel tähele pannud ja juure õppinud. Isa öelnud: "Kui elaja omma seljasoonist läbi löödu, siis neid enam arstida ei saa." Temal surnud üks lehm ära, kes olnud "seljasoonist läbi löödu", ta lõiganud lahti, õppinud viga tundma ja pärast arstinud ka seda haigust.
Kõigepäält olevat arstimise juures julgust vaja. Noorena on ta hulljulge olnud ja tihti arstitava inimese ehk looma elu kaalu pääle pannud. Korra arvanud juuresolejad ühe inimese kohta, kellel ta verd lasknud, et see enam ei tõusegi ellu. Ka temal omal olnud juba veidikse hirm, et inimese ära tappis, kuid pole välja näidanud, öelnud: "Kannatage, küll ta üles tõuseb!" Ja tõusnudki vähe aja pärast ellu.

ERM 3, 5 < Kanepi khk. - Richard Jaska (1920) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui kellelgi midagi haigust oli, tehti talle juudasitast rohtu. Selleks panti juudasitt paa sisse kuuma vette ja lasti seda auru haigelle (näit. kel rabandus oli). Haige maeti pärast tekkiga kõvasti kinni.

ERM 3, 5 < Kanepi khk. - Rich. Jaska (1920) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui kellelgi midagi haigust oli, tehti talle juudasitast rohtu. Selleks panti juudasitt paa sisse kuuma vette ja lasti seda auru haigelle (näit. kel rabandus oli). Haige maeti pärast tekkiga kõvasti kinni.

ERM 31, 6 (10) < Tartu-Maarja khk., Pilkuse v. - Jaan Miljan < August Miljan (1894) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadusesõna: Issanda inglid! Taiva ristid. Püha pikse välgud, koledad kõik noolid lööge mo poolt ära. Andke puha vaimule maad. Aamen, aamen, aamen. 3 kord ütelda.

ERM 59, 14 (15) Võnnu khk. - Jaan Kihu (arhiivi 1912) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui pirdu, kel tõne ots palanu, enne jo ära kistunu on, siis toine kõrd toisest otsast palama löutat, siis lööse lindva elaja ära.

ERM 6, 16/7 < Kursi khk., Puurmani v.- E. Grünberg (1921) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus (ehk lendev) võib mõnesugune olla. Järsk, silmapilkselt surmav, mida südame- ehk seesmiseks rabanduseks nimetaks. Üldiselt aga nimetaks rabanduseks, kui inimene ehk loom järsult suurt külmetust tunneb, kogu ihu haige, kõht lahti on muutunud. Ehk ilmuda sooja ja külmahood vaheldameisi. Kui järsk haigus inimesele on ilmunud, siis üteldaks, et on nagu ära rabanud.
Järsu äkilise haiguse vastu tarvitud järgm. kaitset: tulel oleva paja põhja valatud pisut kalja ja killuke juudasitta. See segu lastud keema minna, haige asendud paja kõrvale, riie laotud üle haige ja paja. Nii lastud haigele pajaauru. Lõpuks olla haige pajas oleva kalja ühes juudasitaga ära joonud. Samuti keedetud sibulaid ja kärjemett pajas. Sellega aurutud haigeid. Antud juua ja määritud rindu. 30 a. eest olnud.
Rabanduse haiguse kaitseks olla tarvitud heledaid leest võetud süsa. Tambitud peeneks, segatud kanamunavalgega segi ja antud haigele loomale külma veega ära juua. Ka antud samase haiguse hoiuks püssirohtu kanamunavalgega segatult. Seda olla endisel, ka nüüdsel ajal hea tagajärjena tarvitud.
Rabanduse haiguse kaotanud, kui kuldsitikas kinni püütud ja loomale sisse antud. Ka lendvakuld, mida poodist ehk rändavalt kaupmeestelt ostetud. Veikesed õhukesed paberilehekesed. Niisama püütud kuldsitikaid igaks juhtumiseks, sest neid leiduda haruldaselt vähe.
Sama haiguse ärahoiuks antud loomale rabandusekivi; umbes kivisöe sarnane, mida rändkaupmehed (harjakad) on müünuvad ja mida loomale piimaga sisse antud. Olla haiguse parandanud (40 a. tagasi).
Järsu rabanduse haiguse korral, kui loom ei söö, magu liig täis pakitsuste all, aetud vägise haige loom soojaks köetud rehetuppa (see olnud talvel). Siis kõrvetud loom peeru- ehk küünlatulega kord-korralt üle, niivõrd lähedal karvadel tulega, et karva- ehk kärsahaisu pisut tundunud. Tulevalgust ja suitsu näidatud, lastud silmi, kõrvadesse, suhu, ninasõermetesse, igale kohale.
Mitte igal korral polla loom sarnasest arstimisest tervenenud. Kuid siiski olla juhtumeisi olnud, kui loom kergemalt haige olnud. Kui äkiline rabandushaigus juhtunud inimesele, siis seotud lõnga ehk paalaga kõik sõrmed kokku ja lakutud siis keelega peopesi.
Järsu rabandushaiguse korral antud loomale, pudelist, suhu valades, õletuhka, rasva, lambiõli, rõõsa piimaga segatult. Saadaval oleku korral antud ka püssirohtu rõõsa piimaga segatult. Olla aidanud. Tarvitaks ka nüüdsel ajal.

ERM 63, 58819/20 (18) < Pilistvere khk., Vana-Põltsamaa v., Virtsjärve k. - Eduard Valdmann (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav.
Mis asi lendav on, ei teata, kuid mis ta teeb, seda küll. Korra löönud lendav lehmal keskpaigast läbi, nii kui oherdiauk jäänd lehma sisse. Kuidas arstiti, ei tea.

ERM 63, 58819/20 (2) < Pilistvere khk., Vana-Põltsamaa v., Virtsjärve k. - Eduard Valdmann (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Võtnud lendav nii kui kääridega tüki nende lehma udarast ära (nii kui kääridega lõigatud). Lehm jättis piima andmise.

ERM 63, 58819/20 (3) < Pilistvere khk., Vana-Põltsamaa v., Virtsjärve k. - Eduard Valdmann (1920) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav olla ka pikaldasem inimeses. Üks naisterahvas olnud selili maas ja karjunud, et temal lendav olla. Esiteks olla lendav rinnus olnud ja pärast läinud üle jalgadesse, kus ta seisma jäänud ühe jala suurevarba otsa.
Pääle seda olla suurvarvas sinine üleni olnud, paistetand, ja kõik liha tema päält mädanend ära.

ERM 63, 58821/2 (21) < Pilistvere khk., Vana-Põltsamaa v., Virtsjärve k. - Eduard Valdmann (1920) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005
Rabandus.
Rabandus, äkiline haigus, kui inime ära sureb äkiliselt, siis laheb siniseks see koht.

ERM 63, 58879/80 (64) < Pilistvere khk., Vana-Põltsamaa v., Virtsjärve k., Reinu t. - Eduard Valdmann < Eva Puhk (1920) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusekivi.
Rabanduse kivi osteti harjuste käest 3 kopka eest ja anti teda loomadele rabanduse korral veega sisse. Vististi kivisüsi.

ERM 63, 58941/2 (94) < Pilistvere khk., Vana-Põltsamaa v., Virtsjärve k. - Eduard Valdmann < Kadri Libe (1920) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav ollu üks liik rabandust. Tema, kui loomast läbi lüüa, ööldakse, et nii kui oherdiga võtt. Kuid tegelikult ei ole sääl muud kui must jutt, mis kehast läbi läheb.

ERM 63, 58961/2 (95) < Pilistvere khk., Vana-Põltsamaa v., Virtsjärve k., Sillaotsa t. - Eduard Valdmann (1920) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Püssirohi. Äkilise haiguse vastu.

ERM 6a, 21 < Kursi khk., Lustioru v., Savi t. - E. Grünberg < Mari Lints, 68 a. (1921) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Järsu rabanduse korral, kui loom ei söö, magu liig täis pakituste all, siis aetaks vägise haige loom rehetuppa, kui see on, ehk köetaks selle tarbeks soojaks. Siis kõrvetaks peeru- ehk küünlatulega loom korralikult üle, mitte nii, et looma karvad põlema hakaksid, vaid ikka niivõrd palju tulega lähedale, et pisut karva- ehk kärsahaisu on tunda. Tulega lastaks kogu loom üle, peast alates kunni sabaotsa juures lõpetades, kord korra juure. Samuti ka suhu ja ninasõõrmetesse lastaks tulevalgust. Mitte igal korral ei saavat loom niisuguse arstimisega terveks. Kuid siiski juhtumeisi olla, kui loom rabanduse haigusest peerutulega kõrvetamisest terveks saanud. Üleüldse peetavat kõiki neid arstimise kombeid tänapäev ja ustaks kodust arstimist kohati rohkem kui ülikooliharidusega arsti.

ERM 6a, 26a < Kursi khk., Puurmani v. - E. Grünberg < Eva Liivak, 78 a. (1921) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ehmatuste, rabanduste, üldse äkiliste haigu vastu tarvitud järgm. abinõu. Tulel oleva paja põhja pandud natuke kalja ja tükike juudasitta. Lastud keema minna. Haige asendud paja kõrvale, riie üle paja ja haige. Nii lastud auru. Lõpuks on haige kalja ühes juudasitaga ära joonud. Samuti keedetud sibulat ja mett pajapõhjas, aurutud haiget, antud sisse ja määritud rindu. 30-50 a. tagasi. Ka nüüdsel ajal juhusiliselt harva.

ERM 6a, 32a < Kursi khk., Puurmani v. - E. Grünberg (1921) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui äkiline rabandus juhtub, siis sõrmed kinni mässida ja keelega lakkuda peopesasi. On aidanud 25 a. eest.

ERM 6a, 33 < Kursi khk., Puurmani v. - E. Grünberg (1921) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse haiguse vastu on tarvitud heledat leest võetud süsa; tambitud peenikeseks kanamunavalgega segi ja antud haigele loomale külma veega ära juua.
Ka antud samase haiguse ärakautamiseks püssirohtu ühes kanamunavalge ja sööga segatult. Seda on 50-60 a. eest tarvitud ja ka nüüdsel ajal.

ERM 6a, 33a < Kursi khk., Puurmani v. - E. Grünberg (1921) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse haiguse vastu on antud loomale haiguse korral rabandusekivi, umbes kivisöe sarnane, mida vanasti rändkaupmehed (harjakad) müünud ja mida loomale piimaga sisse antud. 40-50 a. tagasi. On parandanud haiguse.

ERM 6a, 36 < Kursi khk., Puurmani v. - E. Grünberg (1921) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ja rabanduse haigus olnud, siis tarbitud tulist elavat puusütt, võetud veega sisse.

ERM 6a, 40 < Kursi khk., Puurmani v. - E. Grünberg (1921) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandushaigus (ehk ka lendav) olla järsk - olla seesmine, kohe surmav. Rabandus võida ka niisugune olla, kus järsult inimesel ehk loomal kogu kehaliselt külmavärinaga kõhu lahtiolekuga ilmub. (Ehk mõnd kehaosa rabab.)

ERM 9, 4 < Maarja-Magdaleena khk. - E. Grünberg (1921) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse haiguse parandab, kui järgmised sõnad rasva-leiva killu peale 3 korda loetaks tasa, ilma võera nägemata loomale ära süüa antaks:
Koit tõuseb selgelt. Päev tõuseb selgelt. Issand jumal taeva all! Minu leivalaua alt, minu leivalaua peält ei pea saama saadan raasugi võtta põrgus. Meie Issand Jeesus Kristus kirjutab taevast. Tagane sina, roojane vaim. Mine üle vereva mere. Sääl on üks valge ristiga kivi, mis meie Issand Jeesus Kristus on Jordanil kirjutand. Teie, saadanad, minge üle merede, jõudke üle jõgede. Sääl teie sääri sirutage. Sääl teie varbid vajutage. Sinna jääge igavesti seisma. Issameiepalve. Amen.
Kui inimene rabanduse-haige on, loetaks samad sõnad rasva ehk leivatüki peale ja antaks ära süüa. 3 korda iga antava leivaraasu ehk rasva peale lugemise. Kuid sisse peab andma üksikult, et midagi maha ei lähe. On paranenud kadunud haigus.
Kui lugemise juures sõnad segi lähevad, siis peab uuesti otsast peale algama, muidu ei aita.

EÜS II 566/7 (75) < Simititsa as. < Kuusalu khk., Kolga v. - Peeter Penna ja Karl Luud < Leena Mikiver, 43 a. (1905) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
(Tabajuse) Rabadusesõnad.
Oli mul muina musta härga
Ja tõin mina Rootsist ruske härga,
Sinisorka Siidonista.
Härga oli suur ja sarved laiad,
Tuhat sülda turja pikka,
Sada sülda sarved laiad.
(Nädala?) Kuu kaupa orava jooksis
Härja pikke pihta mööda,
Päivi lendas pääskülindu
Härja sarvil vaheta.
Läksin metsast puida tooma,
Panin palju puida pääle,
Tuhat sülda turda puida,
Sada sülda sangeleppa.
Küll härga siis ära vedane,
Kui sarved pääs pidäne
Ukko läks härga tappemaie,
Ukko kirvest kergitelles,
Härga pääda pööritelles.
NB. Need sõnad loeti vee ehk viina pääle ja anti siis haigele juua.

EÜS IX, 252 (1) < Mihkli khk. - Karl Viljak ja Jüri Lüll < naine, 60 a. (1912) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse laskmisest.
N. küla vanamees sõitnud Pärnu poole. Hobune rabatud tal teel ära. Õnneks olnud ta Tori-Mihkle talu ligidas, kus kuulus nõid elanud (Tori-Mihkle talu olnud Võlla mõisa piiril). Vanake otsinud Tori-Mihkle käest abi. Mihkel lugenud sõnad ja hobune saanud terveks.
Tori-Mihklist suurem nõid olnud Sõrve nõid. Tori-Mihkel läinud kord naabri peremehega tülisse; viimane ähvardanud ja lubanud teda (T.M.) laska ussidest ära süüa. Sellepärast on ta Sõrve nõia juures käinud, et oma lubatud kättemaksmist täide saata. Mihkel ollagi ussi nõelamise kätte surnud.

EÜS IX, 252 (2) < Mihkli khk. - Karl Viljak ja Jüri Lüll < naine, 60 a. (1912) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vainu talu ema rabatud ära. Ta viidud Lodja isa juurde. Lodja isa võtnud viinapudeli ja lugenud sõnad viinasse, mida ta ka emale sisse andnud. Selle järele, kui ema mõni tund parsil veel olla maganud, saanud ta terveks.

EÜS IX, 252/3 (3) < Mihkli khk. - Karl Viljak ja Jüri Lüll < naine, 60 a. (1912) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kallis, N. talu perenaine läinud rehe alla oma rabatud hobust vaatama. Sel silmapilgul olla aga perenaise jalgevahelt pala tuul läbi puhunud, mis jalad siniseks teinud. See olla rabandus olnud, kes teist korda hobusesse läinud ja hobuse see kord surmanud. Rabanduse sisse mineku kohal olnud hobusel auk sehes.

EÜS IX, 253 (4) < Mihkli khk. - Karl Viljak ja Jüri Lüll < naine, 60 a. (1912) Sisestas Salle Kajak, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Peandse Matsi vana ja Lodja vana olnud mõlemad suured nõiad. Sellepärast tulnud neil üksteise vahel ka jõukatsumine. Ja olla üksteise loomad kõik ära rabanud.

EÜS IX, 255 (10) < Mihkli khk. - Karl Viljak ja Jüri Lüll < naine, 60 a. (1912) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabatud looma arstitud järgmisel viisil: Loomal, kes rabatud olnud, otsitud haige koht üles ja lõigatud selle koha pealt nahk risti lõhki ja hõerutud soola sisse.

EÜS IX, 929 (17) < Peetri khk., Esna v., Embra k. - Karl Viljak ja Voldemar Rosenstrauch < Leenu Steinberg, 73 a. (1912) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva-rabanduse sõnad. (Lendva-rabandus lööb looma puruks, läbi.)
Salm on lauluraamatust võetud:
"Surm, kus sinu oda sai?
Põrguhaua võimus sai?"
Need sõnad tulevad ühe hingega 3 korda vee peale lugeda, millega pudel täidetud. See pool toopi tuleb loomale sisse anda. Aitab ikka, kui aga lendva veel mitte kõikidest kontidest läbi ei ole käinud.

EÜS VII, 825 (120) < Koeru khk., Väinjärve v., Ramma k. - Oskar Lõvi, Joh. Lauri, Oskar Lalli (1910) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui silk tagasipidi ära süüa, siis on see tervisele kasulik - iseäranis rabanduse haiguse juures.

EÜS X 531 (41) < Suure-Jaani khk. - Mart Kielas (1903) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lendav looma läbi lööb, siis lõegati ta kõrv ärä ja võeti nii ruttu kui võemalik äkki seest 9 pulka, tehti tuli põlema ja see kõrv siis tulle, siis pidi koer jälle kodu minema.

EÜS XI 1008 (2) < Narva l. < Koeru khk., Väinjärve v., Vao k. - Johannes Muda ja Julius Muda < Miina Muda, 57 a. (1914) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loom äkitselt haigeks jääb ehk rabandus tuleb, siis peab kolm korda suhu puhkma ja kolm korda soola andma.

H Gr Qu 240 (49) Noarootsi khk. - Jaan Lievoh (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui inimene äkisti haigeks jäi, võeti tõrva, kaetisrohtu (liivateed), tuulelindavaid, põhja poolt katuse küllest neid kõrsi, mis lahtiselt ripendavad, ja kolme tugiteiba lahtised libled ning pandi need kõik põlevate süte peale ja suitsetati haiget.

H Gr Qu 398 (5) < Maarja-Magdaleena khk. - Gustav Tenter (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva arstimine: Võta pihlikapuud, pane tulle. Kui ta söest põleb, siis võta kolm sütt heledalt pialt ja tambi katki. Siis võta 9 vask kulliga raha ja kaabi kulli puult natukese ja pane siis rahad trehtli sisse ja lahe veega sii raha kaabe ja söed läbi käia, siis kaabi kolme pada küllest nõge, sega kõik segi ja anna elajalle sisse. Ka mäda muna antasse rõõsa piimaga sisse. Lambal lõika kõrva otsast tükk ära ja tilguta lusikatäie piima sisse ja anna sisse.

H I 1, 456 (32) < Risti khk. - Taavet Jaanpärg (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui ühe elajal äkiline haigus on, siis lastakse püssiga tema kõhu alt läbi risti, siis saab sest abi.

H I 10, 62 (13) < Risti khk. - Johan Reimann (1896) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rahvas usub, et üks kuri inimene võib nõiduse sõnade abil teise loomi ehk ka teist ennast, oma vihameest järsku ära surmata, see surm nimetakse "rabanduse surmaks", ehk räägitakse "ta on läbi löödud". Vahel, nii kuida rahvas usub, juhtub niisugune järsk surm tuulest, siis nimetakse seda surma "tuule rabanduseks".

H I 2, 264 (1) < Põltsamaa khk., Kaavere k. - Joosep Raukas (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse arstimine.
Kui inimesel ehk loomal rabandus juhtus olema, siis võeti kolm õlekõrt, kellel igalühel 3 sõlme pidivad olema. Need süidati põlema ja käidi üheksa korda ümber haige vastupääva. Põlesivad kõrred ära, siis anti seda tuhka haigele sisse, see pidi tõesti aitama.

H I 2, 525/6 (6) < Rannu khk., Valguta v. - Jaan Kivisaar, J. Tattar (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Viil midägi nõidusest.
Hobeste rammu võetu ära, sis jäänu ta kõhnas, ei ole enämb kõndi saanu ja lõpnu viimäte ära. Ka pantu hobene tõisele talule käimä. Ta ei ole sis enämb söönu, ei muku kui enne pääsnu, sis ollu tõisel talul. Mõni ei ole jõudnu jalga tõise ette tõsta, aga tõisele talule minema kange küll viil. Üits tiinder kõneleb lugu, mes ta esi omme silmiga nännu: Peremiis tulli hobesega mõisatüüst kõrtsi kaudu, mina võti hobese valla ja lassi rehe alla. Hobene nakas väherdama ja es tõsegi enämb üles. Hirmuti mina, ei midägi. Tulliva sis tõise inimese kah appi, käänime tõise külle pääle. Hobene käänd jälle tollesama külle pääle tagasi. Minti sis abi otsma. Abiandja es tule enne kui kolmanda päeva hommuku. Seeni olli hobene iks üte külle pääl. Kaie tuu üle tõse ja ütel: "Seda om sulle ähvärdedu!" Arst sis tõist ja hobene tõssi üles, ent alumatse külle pääl olliva pal'la luu. Perästpoole parasi küll muidu ära, ent silmäst jäi ilma ja pääluu pääle es kasva ka enämb nahka. Nii olli vanast nõiduga lugu.

H I 2, 664 (5) < Räpina khk., Võõpsu k. - C. Listakind (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Konn. Kui lindva ehk verekramp eläjät lööp, sis olla ellav konn kõige paremb rohi; konn antavat elävält eläjäile sisse, see jaahutavat eläjä kihä sissen palavat. Kaikõ suurõb tulo olõvat ta neiotelle. Kui neio kedagi noortmeest armastap nink tälle naises tahap saia, sis peap keväja paarin olõva konna ärä kuivama nink ilma nägemätä noorõmehe rõivaste sissõ pandma, sis tulla ka noorõlmehel selle neiod vasta armastus, nink ei jätvat taad mitte naises võtmada, kas soritako kui paljo.

H I 3, 578 (14) < Sangaste khk., Sooru as. - K. Saretok (1887) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomal rabanduse haigus juhtub (meil üöltakse "ta on läbi löödu"), siis lõigatakse selle koha päält, kus nagu auk tunda on, nahk ära ja kastetakse niisama kolm raasu leiba kolm kord verega ja andakse loomale sisse. See aitab.

H I 4, 393 (7) < Karja khk. - Carl (Karl) Allas (1872) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui va äkine elaja ära oo purunud: saab kõrvast leivatüki peäle 3-mese kohta verd haigest loomast tilgutud peäle ja sisse antud - ning tõrvasuitso lastud ninase, mis kinni kaetud.

H I 6, 603/4 (80) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui inemist lendaja om läbi löönü, olevat kõige paremb abinõu teda arstida - ravvatossu teta, nii kui latselegi, ja püssarohto veega ehk paremb veel lämmä rõõsa piimäga sisse anda.

H I 6, 604 (85) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kost lendajahäda om saanu, sest kõnelep rahvasuu: Lätimaal olevat vanast kange nõia olnu, kes pihlapuitsist pulgest lendajit valmistanu. Puupulgakese olliva nema tennu sõrmepikkuses valmis, kellel keskpaik jämehemb, otsa ora moodu terava. Perast võtnu nema laja' orashainalehe', pandnu nee risti-rästi läbi, ja neist saanu sis siiva'. Nüüd võtnu naa selle valmis tettu lendaja kätte ja puhasnu oma nõiahõnguga pääle - ja huristen nink unnaten lännu lendaja minemä. Teda olevat mõnegi elaja seest, kes lendajast surma sai, nilgun kui lihast pulka löütü, kui ta enamb läbi es jõvva lennata.
Mõne lendaja löödu elaja naha ja liha seest olevat nilgun ennegi mulk löütü, kost vainlane läbi ollev lennänü ja jällegi edesi lännu, surma tegema, kas inemisele ehk eläjäle, kohe ennegi johup.

H I 7, 268 < Viljandi khk. - Anton Suurkask (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Läbiajamise vastu.
Aja sa mind üks kord, mina sind kaks korda; aja sa mind üks kord, mina sind kaks korda; aja sa mind üks kord, mina sind kaks korda. Issa meie, kes sa oled taevas j.n.e. Aamen. (Need sõnad kolm korda üle lugeda.)

H I 7, 269 < Viljandi khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Läbilaskmise vastu (lendaja läbilaskmise).
Ärka üles, ärka üles; anna luba tugevaste. Saa elavaks, aamen.

H I 7, 398 (24) < Jüri khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendajat tehakse ühest niisugusest pihlakupulgast, mis alt ja pealt kokku on kasvanud, kuna keskele aga rangi sarnane (see pulk on niisugune: [joonis!]...) vahe on jäenud; see pulk lõigutakse nüüd ilusaste valgeks - et ta täieste koorest puhas on. Siis võetakse üks teine - õige pihlakapulk, lõigutakse ka koorest puhtaks ja pannakse teise pulga prao vahele. Kui nüüd tahetakse kellegi peale lendajad laske, siis ei ole muud tarvis, kui seda pulka sinnapoole pöörda, peale puhuda - ja ise tigedaste selle peale mõtelda, keda lased. Prao vahel olev pulk lendab siis kohe hirmsa kiirusega minema ja lööb looma ehk inimese läbi.

H I 7, 450 (57) < Paistu khk., Holstre as. - Jaak Reevits (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Põletuse peergu ei või kahest otsast põletada, siis saavat sellest lendaja.

H I 7, 508 (2) < Helme khk. - J. Soots < Ann Soots, 40 a. (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui kellegil inimesel ehk elajal äkiline haigus ehk surm tuleb, siis on "lendav lasknud". Selle haiguse vasta on püssirohi kõige parem rohi, mida sisse võetakse.

H I 7, 600 (17) < Palamuse khk. - Martin Kitznik (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lendva läbi elajas ära lõpeb, siis võetakse see lehma süda ja siis savita korstna sisse - siis ei tule lendvad iialgi senna majasse ja see, kes lendvad tegi, jäeb haigeks ja tuleb seda paluma, kellel lehm lõpis.

H I 9, 555/8 (55) < ? - Anton Suurkask (1898) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ruhnlase lendaja.
Kord tulnud ruhnlased, kes Saaremaa ranna ligidal merel hülgeid küttimas olnud, ühte Saaremaa ranna äärsesse kõrtsi. Ruhnlased pannud endi püssid välja kõrtsi ukse kõrvale seina naale püsti, kuna nad ise kõik kõrtsi sisse läinud, et va kibedat natuke ka ära võtta. Kui ruhnlased kõrtsi saanud, astunud kaks Saaremaa meest, üks vana ja teine noor, ruhnlaste püsside juurde, et neid kord õige lähedalt läbi vaadata, missugused ruhnlaste püssid päris on, et nad nendega nii väga palju hülgesid ja muid mereloomi ära saavad tappa, sest ruhnlased olnud väga kanged ja osavad kütid, kellede käest ükski loom pole ära pääsnud, keda nad tahnud maha laske. Sellepärast olnud aga Saaremaa mehed ruhnlaste pääle jälle kadedad ja pahased. Need kaks Saaremaa meest vaatanud nüüd kõik ruhnlaste püssid hoolega läbi, aga pole nende külles midagi iseäralist näinud, mis ka mitte Saaremaa meeste püssidel ei oleks olnud. Kui nad kõik püssid olnud läbi vaatanud, võtnud noor saarlane ühe ruhnlase püssi ja kusnud selle püssiraua otsani täis. Siis pannud ta püssi jälle ilusaste seina äärde püsti ja läinud kõrtsi nuka taha vana saarlase juurde, kes noort saarlast sarnase teu eest väga kangeste läbi noominud ja ütlenud, et temal nüüd ruhnlaste poolt midagi head enam loota pole, sest ruhnlased on väga targad, kõige kunstide täädjad ja nad ei jäta niisugust tegu mitte ilmaski kätte maksmata. Noorel saarlasel on süda ka külmaks seda hoiatust kuuldes läinud ja ta tahtnud juba kõrtsiukse juurde tagasi minna ja ruhnlase püssirauast kuse välja kallata, aga ta pole selleks enam aega saanud, sest ruhnlased tulnud kõik juba kõrtsist välja, võtnud igaüks oma püssi, viskanud rihmapidi õlale rippuma ja kõndinud mere kaldale endi paadi poole. Aga kui see ruhnlane, kelle püssiraua oli saarlane täis kusknud, oma püssi õlale viskanud, tulnud püssiraua otsast kusi mis sorinal välja. Kohe aimanud ruhnlased ära, et üks saarlane neile seda tükki on mänginud, ja saanud kangeste vihatseks. Kelle püss reostatud oli, see ähvartanud: "Nu ootku, ootku ta! Küll ma seda tegu temale kibedaste kätte tasun. Minu käest ei saa ta ära pääseda, kui ta küll kus tahte läheks. Las ta nüüd pääle olla, ma ei hakka teda praegu taga otsimagi, aga kui ma kodu jõuan, siis tahan talle selle häbemata teotuse kätte tasuda."
Kõik ruhnlased läinud endi paati ja sõitnud hea perituule kihutusel Ruhnu saare poole. Ruhnlaste ähvartust olnud saarlased kõrtsi nuka taga üsna selgeste ära kuulnud ja kui ruhnlased ära läinud, ütlenud vana saarlane: "Eks ma ütlenud, et sa nüüd ühe väga rumala ja kardetava teu ära tegid. Ruhnlastega ei ole mitte naljaasi vaenu sisse sattuda, sest need mehed on targad ja mõistavad kätte maksta. Nüüd ei aita enam sul muu abinõu, kui sa veel surmast tahad pääseda, mine nii ruttu kodu, kui vähe veel saad. Sääl vii üks tühi räimepütt kaevu äärde ja pane ta lõuna poole kaevurakke äärde seisma, siis vala see pütt ääreni kaevuvett täis ja kükita selle püti põhja poole külge maha, aga niimoodu, et su pea mitte püti äärest üle ei ulata. Siis kükita selle püti varjus nii kaua, kuni sa ühe plaksu kuuled vastu püti külge käivat ja vesi pütis suliseb. Siis tõuse julgeste püsti ja vaata, mis püti sees on - säält leiad sa siis ühe hõbedase lendaja kuuli. See kuul tuleb küll püti ühest küllest läbi - vette, aga teisest küllest ei saa ta mitte enam läbi minna. Muialt aga ei leia sa selle kuuli eest pelgupaika, kas mine kui tahte kaugele maailma sissi - või ilma otsa, aga surmast pääsmist sul ikka ei ole. Ainult nii pääsed sa selle surmava ruhnlase kuuli eest. Kui sa maa alla ehk rauast tehtud kellertesse lähed, ikka sa ei pääse. Näed, mikspärast ruhnlaste püssikuulide eest ükski loom ära ei pääse - neil on püssikuulid nagu lendajad, kes ise loomale ehk inimesele järele lennab ja teda surmab. Nüüd mine ruttu oma kodu, muial sa ennast päästa ei saa. Aga sa pead katsuma, et ennem kodu saad, kui ruhnlased endi kodu, sest niipea, kui ruhnlased kodu on saanud, lasevad nad kuuli tulema ja pole sa veel püti taga, siis oled sa surmalaps!"
Ei ole siis noorel saarlasel ka muud nõu enam üle jäänud kui katsunud, et aga ruttu kodu saanud. Niipea, kui ta kodu jõudnud, võtnud ta ühe hästi suure tühja räimepüti, viinud teda kaevu äärde, kus ta seda lõuna poole kaevurakete kõrvale maha pannud ja siis veega ääretasa täis täitnud. Olnud ta selle tööga valmis, kükitanud ta püti põhjapoolse külle kõrvale ennast varjavalt maha ja mõtlenud: ei tea, kas kedagi niisugust lendaja kuuli tuleb. Kui ta alles seda mõtlenud, käinud püti teisel pool külles vali plaksakas ja kohe olnud pütis suur veesulin. Nüüd tõusnud mees püti tagant üles ja püidnud pütist ühe paraja püssikuuli suuruse hõbekuuli kinni, kellel üks koht helepunane olnud. - Seda kuuli olla see saarlane surmani, teistel näidata, alles hoidnud.

H I 9, 823/4 (167) < ? - Anton Suurkask (1898) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lindaja.
Aastal 1840 olnu Tarvastu vallan Emuste külan üts suur tark, see tennu lindajid, kes silmapilk looma ehk inemise ära olla surmanu, kelle nime pääle ta välja om saadetu.
Kord tulnu kats Pärnumaa meest kuulsa targa manu abi otsima oma mõisaherra viha vastu. Abiotsija omma esa nink poig olnu, keda herra kiusu perast kohast välja olla ajanu, ja kui mehe veel vasta kõnelnu, lasknu ta mõlembile 60 hoopi vitsu anda. Seda es jõvva vaise perekonna poja enämb välja kannatada, na säädnu ruuna vankri ette ja sõitnuva Tarvastohe targa manu. Tark olnu talu sannan ja ta nimi olnu Hans, väga lahke ja lõbus mees, kes ega abiotsija hädast ja viletsusest haleda meelega osa om võtnu.
Kui mehe oma luku olliva jutustanu, ütelnu tark: "Väga halv lugu küll, mo sõbra, teie soovite sis, et ma pia lindajat valmistama ja herrale kibedat tegema." "Jah," kostnu esa nink poeg ütelisi, "ta om meile nii palju kurja nink ülekohut tennu, et teda ei massa enamb elusse jätta. Jääb ta elama, sis om tääda, et ta meid ega päiv taga kiusap ja nuhtlep, kooni heng väljas, sest juba mitme mehe omma meie vallan pesmise ohvris langenu ja enneaigu hauda lännu." "Teie soovite sis," ütelnu tark jälle tõist korda, "et ma niisugutse lindaja pia valmistama, kes herra silmapilk ära surmap, ent kumba henge pääle pia ma seda tegema, kas esa vai poja henge pääle?" Esa olnu pelgliko südamega mees ega olnu seda kurja oma henge pääle võtnu. Ent poig kostnu pelgamata: "Tekke mino henge pääle, mul om see ütskiik, kas herra surm vai peni surm." "Tubli poiss!" ütelnu tark, võtnu terava väitse kätte ja toonu paja alt tulitse lepahütse, pandnu hütse lõksi vahele ja lasknu poisi nimetsisõrmest kolm tsilka verd hütse pääle, keerutanu kolm korda õhu sees tulitse hütsega ümber poisi pää nink visanu sis lindaja täie mehe jõuga minema. Hütsi linnanu kui püssikuul edesi Pärnu poole, kooni meeste silmist ära kadunu.
Nüüd lännu mehe sanna tagasi, kon tark selle toimetuse eest esa ja poja käest üts rubla hobedat palka võtnu, kokku 2 rubla. "Nüüd ärge peljake enamb midagi, mo tutva, enne kui koju jõvvate, om herra jo ammugi ära koolnu," soovinu võõrastele hüvva teed ja saatnu minema.
Kui nüüd mehe koju jõudnu ja järele kullelnu, olla herra õkva tol ajal ära koolnu, kui lindaja sai minema saadetu. Mõisan olnu leinamine ja kurvastus, ent talupuja rõõmustanu salaja ja sosistanu tasakeste tõinetõisele kõrva sisse: "See oli alles veel mees, kes herra perse pand." (Rahvasõna.)

H II 11, 32 (12) < Rakvere khk., Kohala v. - Mart Tamm (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabaduse haiguse vastu võttis haige pahema (vasaku) jala kinga kannast vett sisse, ehk kui veel võimalik, siis lasti see vesi enne sissevõtmist ka kinganõela silmast läbi.
Teist viisi arstiti rabaduse haiget järgmisel viisil: haige pidi istuli parema silmaga pahema põlve otsa ja pahema silmaga parema põlve otsa vajutama, siis pidi abi saama. Ka võeti nimetud haiguse vastu püssirohtu, peeneks tõugatud rabadusekivi ja peeneks tõugatud valget klaasi sisse - kui eelnimetud tembud ei aitanud. Püssirohi ja mõlemad tõugatud kraamid võeti kuivalt suhu ja selle pääle külma vett, sest et kuiv pulber muidu ei tahtnud alla minna.

H II 11, 51 (45) < Rakvere khk., Kohala v. - Mart Tamm (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Nõnda kui inimesed vanal aeal tonti uskusivad ja arvasivad olema, nõnda ütlesivad nad ka lendvat (äkiline surmaja haigus) nägema. Tema olla nagu suur hele täht õhus edasi jooksnud.
Kord läinud mees läbi paksu metsarägastiku ja näinud lendvat üle oma pea edasi minevad. Tema teadnud vanarahva jutu järele, et lendva risti ei salli ja kui inimene paslipaelad, mis kanna tagant ristis on, katki lõikab, siis peab lendva edasijooksmise vägi kadunud olema. Mehel olnud seekord ka paslid jalas ja lõikanud kanna tagant paelad katki. Korraga kukkunud täht maha ja mees läinud sinna kohta vaatma. Leidnud aga säält kohast koleda suure konna, kes tema pääle hüpanud ja teda ära tahtnud surmata. Suure võitlemise järele pääsnud ta viimaks konna käest ära.
Teinekord läinud lendva ühe pere lakka ja pugenud leivamärssi, kust ta enam välja ei ole pääsnud, sest et märsi tohud kõik ristis on ja ristide vahelt ta läbi ei pääsnud.

H II 11, 82 (29) < Rakvere khk., Kohala v. - Villem Pender (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabaduse haigusele tahma, põlend save sisse võtta.

H II 12, 128/9 (11) < Väike-Maarja khk. - Karl Voldemar Lurich (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Arst Mart.
Arst Mart olnud suur nõid, ta tegi pailu pahandust.
Kui keegi teda vihastas ehk kui ta tigedaks sai, siis võttis ta ühe poolekopikulise raha, ühe pastlinõela nööri järel, nööri sisse punus ta üheksa sõlme, vilistas siis raha peale ja nõel läks vuhinalt ka ajateibastki läbi. Seda nõela saatis ta oma vihamehe loomade sisse.
Seda nõidust müüs ta Joosep Äplikulle ühe vaka rukki eest ära, kes ka oma kurja tööd tegema hakkas.
Kolme aasta pärast võttis kurat Arsti Mardi Rägavere kõrtsi ees kinni, viis teda tuules 3 versta edasi ühe sauna ukse taha. Äpliku Joosep läind teisel homikul teda vaatama, aga vanamees oli ju surnd. Poole aasta pärast tapsid kurjad vaimud teda ka ära ja panid teda Jootmäe mõisa kaskede alla.
Kui need mehed tahtsid, siis võisid nad ka lennata, kui aga nõela peale istusid ja raha peale vilistasid.

H II 12, 192 (123) < Väike-Maarja khk. - Karl Voldemar Lurich (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Loomade rabandust saab parandud, kui üks vaskraha tulde visatakse, sealt vette ja seda vett siis loomale sisse anda.

H II 12, 192 (124) < Väike-Maarja khk. - Karl Voldemar Lurich (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ka antakse [loomale] rabanduse vasta lendavad kulda.

H II 13, 263 (11) < Koeru khk., Väinjärve v. - Villem Viitmann (1888) Sisestas USN, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ravandust lausuti nende sõnadega, mis unes kiski juhtus lugema, need sõnad peeti tähtsaks, sest need olla unes õpetatud. Kui loomi ravandusse suri, siis maeti surnud loom, õue värava alla maha.

H II 13, 728 (9) < Narva l. < Järva-Jaani khk. - Jaan Piiber (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ravanduse vasta peeti alati lautas pussnuga, kolmetahuline nõel ja karoohaks ja veel hobose pealuu lauda kõrvas aiateibas.

H II 14, 247 (30) < Ambla khk. - Johann Ney (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui ravanduse haigust kellegil on, siis piab pahema kää pühupesa risti kolm kord lakkuma, siis kaub ää.

H II 15, 116 (34) < Kuusalu khk. - Jakob Ploompuu ja Hans Rebane (1891) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu raiutakse loomale tulerauaga tuld ümberringi piale.

H II 15, 116 (35) < Kuusalu khk. - Jakob Ploompuu ja Hans Rebane (1891) Sisestas USN, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Inimene, kellel rabandus on, võtku soola ja pangu palja põlve piale ja tassitäis vett kõrva, ka palja põlve piale. Siis võtku ta suuga sool põlve pialt ära ja joogu vesi tassist piale.

H II 15, 121/2 (59) < Kuusalu khk. - Jakob Ploompuu ja Hans Rebane (1891) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse haigust pidada nõiad saatma või tegema. Kanepine nöör keerutakse punase lõngaga kokku ja pandakse üheksa sõlme sisse, muidugi on seal veel ka muid tempusi. Selle saadab siis nõid sinna ja sellele, kuhu ise tahab. See pidada otsekohe minema igalt poolt puust ja kivist, loomast ja inimesest läbi, kunni selleni, kuhu ja keda nõid just tahab. Ka need, keda nõid ei taha, mis aga kogematta tee peal ees on, neisse mõjub see niisama kui sellessegi, keda nõid just tahab. Kui lendva, nõnda nimetakse rabandust, puust läbi läheb, siis kuivada see puu ära. Teda olla ka mõned inimesed näinud: suur punane tuline nool, mis enesest sädemid välja annab ja suure praginaga ja mürinaga edasi lendab.

H II 15, 381 (16) < Jüri khk., Lagedi v. - Karl (Carl) Angelus (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ravanduse haigust arstitakse nii: Võetakse ühiksa tulist puusütt, pannakse kapatäie vee sisse, siis saab selle kapaga kolm korda ümber haige keeratud, sealjuures loeb keeraja nõiduse sõnu, siis sülgab haige kolm korda kapa sisse. Kui sööd vee peale tõusevad, saab haige terveks, lähvad aga nad põhja, peab tähandama, et ta ära sureb. Arstimise vesi sütega visatakse õue põhatsepoole hoone seina ääre.

H II 15, 399 (6) < Jüri khk., Lagedi v. - Karl (Carl) Angelus (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui kellegil ravanduse haigus tuleb, siis saab lakutud risti pahema kää peupesa ja juuakse vett pahema jala kinga seest.

H II 15, 400 (9) < Jüri khk., Lagedi v. - Karl (Carl) Angelus (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loom ravanduses on, siis saab visatud ühiksa ämbert vett ristati üle looma selja.

H II 16, 444 (6) < Juuru khk. - Peeter Talts (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui juhtub, et loomad äkilist surma surevad, siis toodakse nõid neid matma. Nõid laseb looma paremale poole augu kaevada, lõikab looma lõhki, võtab südame, maksa ja kopsu külest kolm raasukest igaühest - teeb kahest toorest pihelgapuust risti ja paneb need raasukesed senna vahele, selle risti viib ta jõkke käredaste jooksja koha peale. Ja ustakse, et see inimene, kelle kurjuse läbi loom surma saanud, peale seesugust toimendamist ka isi oma palga saab. Ja kes esimene inimene senna talusse tuleb midagi tahtma, seesama ongi kurjategija, ja temale ei ole midagi tarvis anda, ei süia ega juua, kuida ka seda palub, muidu pääseb ta omast hädast lahti.

H II 16, 824 (9) < Jüri khk., Aruküla v. - M. Petrov (1891) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse haigust arvasivad vanad rahvas ikka teise kurja inimese tööks.

H II 17, 242/3 (38) < Vigala khk. - J. Getreu (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Enne olnud mehed, juhtunud mõni pahandama, rabanud varsti teise nii järsku ära, et kukkunud jalapealt maha ja hing välja. "Teise inimese rabamine olla üsna kerge", olen kuulnud mõne vanataadi enesel pooltasakeste sosistama. Tahab keegi seda teha, võtku püss ligi, mingu üks neljapäevaõhtul metsa, valigu omale mõni kuiv puu välja, tehku kriidiga inimese kuju sinna peale ja ütelgu sealjuures "tema isi", mis soovitavat inimest peab tähendama. Selle peale lasku ta selle kujule sinna kohta, kuhu ta soovib, jälle üteldes: "tema isi!" Nõndasamuti tehku ka teisel ja kolmandamal neljapäevaõhtul, siis piab äkisselt selle inimesele, kelle peale on mõeldud saanud, kange valu sinna kohta lööma, kuhu kujule on püssiga lastud, ja inimene olla varsti valmis.

H II 19, 912/3 (8) < Kambja khk., Krüüdneri as. - Jakob Siimus (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva.
Soomemaa targul vai nõiul om viisis egä aasta üits kõrd ütte haigust, midä lendvas nimetädäs, vällä saata. Tä pandas ütelt kottalt minemä ja lätt sis nigu õgva nüüriga tõiste ilma otsa. Egaüits elläv heng, kes selle tii pääl johtup olõma, saap üte huubiga nigu püssist maha lastus, rabandus vai lendva lüüp tedä ärä, nii kutsutas toda lüüki kah "lendva lüügis". Mitte egäkõrd ei olõ terve luuma kihä lendva iin, mõnikõrd johtup, et mõni jagu timäst iin om, sis jääs elläi viil elämä, aga kui lüük lajalt putup, sis om enämbiste silmäpilguga surm käen, sest tä kiskvat kõik purus tsibi-tsäbi, nigu väidsega lõigutu.

H II 20, 412 (16) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelaste as. - Jüri Reinson (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Rabandus on üks äkiline haigus, mis mõnikord looma kui püssiga maha võtab. Rahva arvamise järele ei olla see mitte loomulik tõbi, vaid teise kurja inimese temp, mis kangeste kardetasse ning mitmesuguse tühja tempude läbi taastida püietakse. Rabanduse saatmiseks ei olla suuremad kuntsi tarviski. Kui metsast puu küllest kirvega laast ära lüia ning mõeldud looma kuju tulesöega sinna piale teha ning püssiga selle pihta lasta, olgu see mõeldud loom ka sada versta sialt kohast kaugel, haigeks saab ta ikka. Ja kui laeng looma südame kohta lastud, kärvanud loom äkiste ära.

H II 20, 537 (5) < Vändra khk., Kadaka k. - Jüri Peterson (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Äkilene haigus. Ku inime järsku külmetama ja värisema hakkas, anti umbes laenguväärt püssirohtu sisse, selle järele pidi haige sängis teki all vagusi seisma, misjärel raske haigus tihti mööda läks.

H II 20, 563 (59) < Vändra khk., Kadaka k. - Jüri Peterson (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
On elajas rabatud, lõegatakse temal sabaots risti lõhki, kastetakse lebatükk kolm korda selle haava veresse ja antakse haige loomale sisse.

H II 20, 563 (60) < Vändra khk., Kadaka k. - Jüri Peterson (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vasta: Pannakse laenguväärt püssirohtu haige looma nina ette ja süedatakse põlema.

H II 22, 1044 (14) < Saarde khk., Jäärja as. - Peeter Kangur (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Hobese haiguse vastu.
Kolm ingelt tullid taevast otsegu maha, käisid kõrgest Paroobast mägesi müüdä (mööda). Pühä Jeesus tulli (tuli) neile vastu, küsis: "Kolm ingelt, kus te lääte (lähate)?" Nemäd vastasid: "Meie lääme (lähame) hobest (hobust) kige (keige) äkilise haiguse siist (seest) aitama ja kurja vaimu kavalust rikma." - "Minge, minge, minge! Ma tahan teile abi saata: esiteks homku (hommiku), teiseks õhtu, kolmandaks lõune, nelländaks (neljandaks) põhja puult (poolt)." Jumala Issa, Poja ja pühä Vaimu nimel. Amen.
Neid sõnnu (sõnu) võiva ka äkilise veiste haiguse vastu lugeda.

H II 22, 1049 (32) < Saarde khk., Jäärja as. - Peeter Kangur (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendjä lüümise (löömise) vastu.
Sinu sõna juures, Jumal Sa kunigas (kuningas), saada ärä sedä hädä, nõnda ka lase jähjä, ja ärä lase enäm ülesse seantst (seesugust) hädä, las nõndasama saab ärä saama sellele, kes sedä hädä on tennu (teinud), kui sii (see) hädä on. Amen X X X

H II 22, 1049 (33) < Saarde khk., Jäärja as. - Peeter Kangur (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Läbilaskmise vastu.
Ärkä üles, ärkä üles, anna luba tugevaste, saa elävaks. Amen X X X

H II 22, 1049 (34) < Saarde khk., Jäärja as. - Peeter Kangur (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Läbiaamise vastu.
Aa sina mind üks kord, mina sind kaks korda, aa sina mind üks kord, mina sind kaks korda, aa sina mind üks kord, mina sind kaks korda. Issa meie, kes sa oled taevas j.n.e. Amen.
Kolm korda niid (need) sõnad üle lugeda.

H II 22, 412 (3) < Halliste khk. - Jüri Meomuttel (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad.
Kaks ingelt tulid taevast maha püsti. Jeesus küsis: "Kus te lähte?" - "Hädalisi aitama ja rabandusesõnu lugema." - "Minge, minge, mina tulen kah." Jumala see Issa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Amen.

H II 22, 514/5 (14) < Halliste khk., Kaarli v. - Mihkel Ilus (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendäve.
See om seante, kurja inimese käest saadet kuri nool, mis tõise hää inimese eläja, olgu mis tahte tõugu, surnus lööb, aga änämist iki lehmi. Ta ei oleved muud ku üits pihlapu pulk, mõlemed otsad teräved, tarvilised nõiasõnad, mis ta mineme kihuteb, pääle loet ja lehmä söämest või maost läbi laseb, aga nahk jääb vällästpoolt terves. Üitskõrd tennu karjapoisid ka seantse pihlapu puust lendäve, ei ole jälle täädän, koe na laseve, muudku saatan mineme, aga lendäve lännü tõistre kitsi sisse.

H II 22, 661 (XI) < Halliste khk. - Ernst Kitzberg (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kolm engelt tulid taevast maha. Käisid üles kõrge Baraaba mäge mööda, Jeesus tuli neile vastu ja küsis: "Kus teie lähate?" Nemad ütlesid: "Lääme rabandust aitama, kurjavaimu kavalust rikkuma." - "Minge, minge! Ma saadan teile abi, hommiku, õhtu lõuna ja põhja poolt." Jumala see Isa, see Poja ja püha Vaimu nimel. Amen.
Ülemal nimetud sõnu korraldakse kolm korda. Viimaste sõnade juures tehakse pahema käega kolm risti haige peale ja loetakse ühe hingega issameie.

H II 22, 912 < Saarde khk., Jäärja v. - Jaan Jakobson (1889) Sisestas USN, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui üks eläjäs äkisti "läbi lastse", siis pantse püssi sissi kolm korda ainult mõned teräd püssirohtu, õige natuke, et viga ei tii, ja kaabitsetse nuaga natuke vana hõbet pääle - sii on püssi auku -, tehtse viil nuaga rist augu ette ja pantse tong otsa. Teine võtab haige looma suu lahti, kuna laskja pistab püssiotsa loomale kaunis sügavase suue ja laseb siis selle plaksu eläjäle kurku.
Ise peab kuhalt ilma tagasi vaadamata üheksa sammu juurest kauele tulema - lähemäse ei tohi jäeda, siis võib küll tagasi vaadada. Loom saab kuhalt terveks.
Tähendus. See on küll ime, sest mina olen seda mitme elaja juures näinud ja elajas kargab kohe üles, jookseb kuuti lüües teiste järele. Aga kellele ei ole sedasi lastud, saab ikka otsa, ja seest on kas kops ehk mujalt läbi lastud - augud sees, sinine veri ümber. Kas ehk vahest see äkiline plaks teda ehk kohutab, ehk on see püssirohu suits nõnda kosutav, seda ei saa mina aru. Kui sarnasid asju mõtlema jääb, siis peab Reinvaldiga ütlema: Maailm ei ole muud kui jampsimise tuba. J.n.e.

H II 23, 679 (8) < Häädemeeste khk., Laiksaare - J. Tammann (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendajasõnad:
Issand Jeesus Kristus, heida armu minu vaese looma peale. Aja välja tulise kuradi nooled tema seest. Tulele. Taevale. Maale. Madule. Kivile. Kannule. Soole. Samlale. Issa meie j.n.t.

H II 24, 218/9 (225) < Karula khk. < Helme khk., Jõgeveste as. - Peeter Einer ja Jaan Einer (1887-1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui äkki rabanduse haigus tuleb, siis kästakse pahema käe pöialt imeda.

H II 26, 756 < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v. - Martin Kraut (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ühe nõiduse kunsti nimi on "lendav". See on üks äkiline haigus loomade külles. Loom jäeb järsku haigeks, kukub maha ja sureb. Rahvas ütleb: "Lendav lõi teda läbi." Seda arvatakse kiusumehe süüks ning tehakse sagedeste tõisele tagasi. Kord läinud nõid kodust ära ja kui tagasi tulnud, leidnud, et lendav tema kõige parema lehma läbi löönud. Ta lõiganud lehma lõhki, võtnud kopsu küljest kolm tükki ja pannud püssi sisse ning lasknud siis üle vasaku õla vasta põhja. Teisel hommikul nüllitud teise talu laudaukse ees lehma, mida lendav läbi löönud. Ta oli seega teisele kätte teinud. Mõned on nii kanged lendavat tegema, et ka aeapuud, nagu õunapuud, vahtrad, saared ja muud, ära kuivatavad.

H II 26, 989 (1) < Põltsamaa khk., Kaavere k. - Ida Wöhrmann (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lehm rabanduses haige olnud, siis võetud sia pahna, pandud põlema ja käidud kolm korda ümmer lehma pahna suitsuga, siis saama terveks.

H II 27, 1012 (14) < Kodavere khk., Pala as. - Paul Rättsepp (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Hobese haiguse vassa.
Kolm ingelt tulid taevass otsekui maha, käisid kõrgest Baraabast mäge möödä, Pühä Jesus tuli nende vassa ja küsis: "Kolm ingelt, kuhu teie lähäte?" Nemad vastasivad: "Meie lähmä rabanduss ehk äkiliss haiguss aitama ja kurja vaimu kavaluss rikuma." - "Minge, minge, minge, ma tahan teile abi saata, esiteks homiko, teiseks õhtu, kolmandaks lõuna ja neljändeks põhja pool." Jumal see isa, Poia ja püha vaimo nimel. Amen.
Neid sõnno loetasse kõlm kõrd läbi. Iga kõra viimäste sõnade ütlemise aial tehäkse vasakkäe nimetusesõrmega - hobesele anetava levä piäle kõlm risikess ja loetasse isameie ühe hingetõmmamisega ärrä, siis on abi kään.

H II 27, 369 (88) < Palamuse khk., Luua v. - Mart Uus (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Äkilises hädas või ravanduses võtavad inimesed veega segatud lõngaeli, vitriol - piab kõhe avitama.

H II 28, 167/8 (15) < Äksi khk. - Karl Blaubrik (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Üks mees läinud metsa ja pannud sooja leiva pätsiku põue. Metsas võtnud pätsiku põuest ja hakanud sööma. Vaadanud küll, et pealt on koorik katki. Söönud senikaua, kuni keskelt surnud sisaliku leidnud. Kodu ütelnud isa: "Kui sul sooja pätsikud põues ei oleks olnud, oleks sa tõeste surnud, sest see sisalik, mis sa leiva seest leidsid, oli lendva, kes kõigist läbi lööb, aga mitte soojast leivast."

H II 28, 335 (5) < Äksi khk. - Joosep Järveots (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad vee pääle lugeda.
Issanda inglid, taeva ristid, püha pikse välgud, surma kõik nooli loogad maa päält ära. Anna püha vaimule maad. Amen. Amen. Amen.
(3 kord lugeda.)

H II 28, 372 (8) < Maarja-Magdaleena khk., Kaiavere v., Pataste k. - Aleksander Artis (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Viimsed elupäävad elas J. Jaan oma poja juures, kes nüüd peremees oli. Kord tahtnud J. Jaan oma era kartohvlid künda ja palunud poja käest hobust, keda aga poeg ei lubanud. Mis teeb nüüd see vana Juurika Jaan? Ta lõikab kolmekandilise puunoole, vuristas teda kahe pihu vahel ja viskas minema. Nool tungis just poja hobusest läbi, kui see kündis, et ta surnult maha langes. Poeg ütles, et lendva on tema hobuse tapnud.

H II 29, 388 (40) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu as. - Johann Mägi (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Südamerabandusele loeti 9-sä kõrda issameie pääle hinge kinni pidädes, et kui hinge lõhn südame kohale pääle lähäp, sis ei saa lugemisest midägi kasu.

H II 29, 389 (43) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu as. - Johann Mägi (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Südämerabandusele lasti paa tossu, aeti vesi kiimä ja lasti seda tossu haigele sissi.

H II 29, 389 (44) < Tartu-Maarja khk., Kavastu as. - Johann Mägi (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Heledat tuhka ja hüdsesid panti külmä vii sisse ning kui ta ärä selgisi, anti sedä südämerabanduses haigele sisse.

H II 29, 516 (28) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu as. - Johann Mägi (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad.
Issanda engel, taeva risti, pühä pikse, välgu, surma kõik nooli loogad maa pääle ärä anna pühä vaimul maad. Aamen, Aamen, Aamen.

H II 30, 545 (3) < Rannu khk., Valguta v. - August Tattar (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabatud inimese ehk elajale.
Tagane ära, sina kuri nink roojane vaim, see inimese (ehk elaja) mant nink anna maad Pühavaimule. Jumala see Essa, Poja nink Pühavaimu nimel. Amen.
Tähendus. Seda tuleb 9 kõrda pääle lugeda, 9 sõlmega, et segi ei lähaks.

H II 30, 696 (5) < Rõngu khk. - J. Grünfeldt (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabatusõna.
Issanda engli, taiva risti, püha pikse välgi, kooleta kiik kurja nooli looga maa päält ära. 3 kõrd. Anna Püha Vaimule maad.
Aamen, aamen, aamen.

H II 30, 738 (5) < Rõngu khk., Aakre as. - C. Berg (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabatusõna.
Issanda engli, taiva risti, püha pikse välgi, kooleta kõik kurja nooli loogaga maa päält ärä. Jumala sii Essä, Poja nink Pühä Vaemu nimel. Amen, amen, amen.

H II 30, 765 (1) < Rõngu khk., Väike-Rõngu v. - Hann Urb (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabavuse arstmine.
Üits salv üle ütessäkümne salvi.
Kea kõige kõrgemba kaitsmise alla lässe,
Selle vägeva varju alla jääse,
See pajatagu oma esä vasta.
Meie liin, meie lootus, meie Jumal,
Kumma pääle meie loodama.
Tagane ärä, saadan.
Tagane ärä, saadan.
Anna maad püha Vaimule.
Anna maad püha Vaimule.
Anna maad püha Vaimule.

H II 30, 765/6 (2) < Rõngu khk., Väike-Rõngu v. - Hann Urb (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Rabavuse arstmine.]
Tema kaitsku meid piinaja võrgu eest,
Kahju tegemise eest, mis tema tõtte.
Kaits raudrõivit meie ei pea pelgama,
Ütegi öö hirmu, ei ka neide noolde eest,
Mis päiva ajal lendava,
Ei ka selle tõbe eest,
Mes lõuna ajal ära rikup.
Tuhat langep minu külge,
Kümme tuhat minu paremale poole.
Et üitske minnu ei saa osatama,
Kumba teed mina saa käima.
Temä lähätäp ommi englid
Minnu tee pääle,
Kannap minnu omme käte pääl,
Et mina omma jalga kivvi vasta ei tõuka.
Tagane ära, saadan.
Tagane ära, saadan.
Tagane ära, saadan.
Anna maad püha Vaimule.
Anna maad püha Vaimule.
Anna maad püha Vaimule.

H II 30, 766 (3) < Rõngu khk., Väike-Rõngu v. - Hann Urb (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Rabavuse arstmine]
Levärte siuge pääle saat sina astma,
Neide noorde lõvide ja pasunade pääle.
Sina tunnet minu nimme.
Hõika minnu appi häda ajal,
Siis taha mina sinnu ärä pästa.
Ja sina piat minnu kitma.
Näita õnne armo.
Näita õnne armo.
Jeesus, oh Jeesus.
Tagane ära, saadan.
Tagane ära, saadan.
Tagane ära, saadan.
Anna maad püha Vaimule.
Anna maad püha Vaimule.
Anna maad püha Vaimule.
Neid sõnu loetas ka tasa posimise viisi.

H II 31, 913 (6) < Sangaste khk., Kuigatsi v. - J. Drehs (1804) ja J. Jänes (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Muhk, lendaja, nikastanu.
Tagane! tagane! Tagane, Saatan!
Mine ärä! mine ärä! mine ärä!
Sina roojane Vaim!
Jumala see Essa, Jumala see Poja, Jumala see Püha Vaimu nimel. Amen!
(Sedä tule ütessä kõrd lugeda ja iga kõrra aigu üts "Meie Essä" pääle).

H II 31, 914 (10) < Sangaste khk. - J. Drehs (1804) ja J. Jänes (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu om ka see laul: "Kesset ello meie pääl" ja kolm "Meie Essät" pääle lugeda.

H II 31, 914 (8) < Sangaste khk. - J. Drehs (1804) ja J. Jänes (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabatusõna.
Issanda engli! Taiva risti! Pühä pikse välki! Kooleta kõik nooli looka maa päält ära. Anna Pühä Vaimule maad! Amen, Amen, Amen! (Kolm kõrda).

H II 32, 942 (14) < Räpina khk., Toolamaa v. - J. Suurmann (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lindva löömise vasta, kui elläi äkitsalt om haikas jäänu, lastas püssi kõtu alt.

H II 33, 188 (4) < Peterburi kub., Jamburi kr., Sagooritsa m. < Simuna khk. - Juhan Silbergleich (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse haiguse vastu: Inimese ja loomale oli hea meresüssi, praegune kivisüssi ja pitkse nool. Kui välk ehk pitkne puu ehk kivi purustas, siis leiti sealt terav kivi südame moodi, mis ööldi pitkse nool olema, ja see pidi see kivi ehk puu lõhkuja olema.

H II 33, 188 (5) < Peterburi kub., Jamburi kr., Sagooritsa m. < Simuna khk. - Juhan Silbergleich (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ka oli inimesele rabanduse vastu tahm ja sool hea sisse võtta, ehk puhu pahema poole särgipõue kolm korda, laku keelega ristamisi oma pühupesi ja näri sõrmeküisi; kõik see oli haiguse vastus, ilma tohtri rohtudeta.

H II 33, 188 (6) < Peterburi kub., Jamburi kr., Sagooritsa m. < Simuna khk. - Juhan Silbergleich (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Loomal leigati kõrv ehk keel lõhki [rabanduse puhul], nõnda et verd tuli, ja anti peale selle oma perekonna teise inimese õnne ehk nime peale see loom jälle pidi terveks saama.

H II 33, 199 (27) < Peterburi kub., Jamburi kr., Sagooritsa m. < Simuna khk. - Juhan Silbergleich (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui teise loomadele rabandust ehk haigust tegi, viis teadmata teise looma lauta ehk talli tüki liha ehk võid, sellest tuli teise loomale häda. Leidis aga seda kraami teine, pani seda ahjurinda ehk viis võera saksa maa peale sipelgapesasse. Suri aga loom juba kurja tehtud rabanduse haiguse kätte ära, võtsid tüki selle looma liha ja otsisid metsast üksiku, aga kolmeharulise pihlakapuu, leikasid kolm haru ära, panid iga pulga sisse natuke seda liha; viisid siis kolmanda saksa maa peale umbauku soosse ehk umbjärve või allikasse. Siis jäi see kurja teinud inimene umuksesse ja ei saanud muidu vastust, kui pidi selle käest omale midagi asja paluma, siis sai haigusest peastetud.

H II 33, 316 (3) < Oudova mk., Sträkova < Põlva khk. - Joosep Tamm (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Mullu kuulnu Kõrda mõtsavaht talvõl, et keagi mõtsas ilma lubata mõtsa raguda. Ta lännu kaema, kui varas juba ära pakõnud. Ta lännud sõski jälgi pide ja saanud ligemal oleva talu ussaia päält ossarakukäisi tutta, et kohe puud olliva tuudu. Ta lännu sisse, kui majaperremees katsiratsikele pingi pääl istnu ja kõõvoosseist sõrmõpikukäisi pulkõ valmis lõiknu, milleil tõine ots tõisest hästi peenemas olnu tehtu. Võõrast sisse astõn tõmmanu ta katõ käega kõik valmistettü pulgakese perse alla, mis jälle vällä jäänuva, ne nakanuva ümbre pengi seia kui senna sibisema. Mõtsavaht küsinud, et mis niisugumased pulga tähendädä. Ütelnud perremees, et nad lendvad olla, milledega teistele elajakahju võida teha, sellega, et kui neid neljä tuulõ poolõ vällä lasõd, egäüts elaja sisse minna ja elajalle otsa tetä. Ta lasknu mõnda neist pulkõst mõtsavahile nägemises ligimaste mõtsapuie sisse joosta, lännüva siis esi ka perra kaema ja olnuki välläsaadetu pulga mõtsapuie sisse joosnuva. Sellest sõs ka usutas, et lendav (tart. k. lindva) kadõ inemise silmast tulla.

H II 33, 341 (9) < Oudova mk., Sträkova < Põlva khk. - Joosep Tamm (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lindvahaigus, mis ruttu eläjäd maha võtap, kutsutas lindva, niisõs: lindva lei mino lehma südämest läbi, lindva purustas sisekonna purus, lindva saime kätte, lindva olle nigu sõrmõpikunõ lihapulk pakso rasva sisse kinni jäänü; jõõpõhjah om lindvaporri - ma tsunlõs küll, ä ei julgu lindvapori sisse minnä.

H II 33, 636 (10) < Samaara kub. - Jaan Pint (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lindva ehk rabanduse vasto abi.
Mõnikord tuleb inimisele äkiselt kange kiskud ja kramp, rabandus, nonda ka loomadele - enamp hobustel. Selle vasto olla peenikeses tõugatud püssirohi puusöedega segamine veega sisse anda. Hobustele antakse enamist püssirohtu, süsi ja ämblikuvõrku segamine, sellega olla ka lendva loodud haiguse vastus, kui see haigus piaks hobusel olema.

H II 33, 838/39 (8) < Suhhum-Kalee < Jüri khk. - Johan Pihlakas (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus või lendva on ikka teise kurja inimese saadetud. Seda ei oska muud kui sie, kellele kuri ise seda on õpetand ehk kellele selle kunsti oskaja seda enne surma õpetab, sest rabanduse saatja (nõid) ei pia muidu saama ää surra, kui ta teist ei leia, kes seda kunsti omale võtab. Rabandust saadetakse ikka allatuule ja hakkab sellele, kes hingelistest kõige enne juhtub ies olema, olgu sie kua lind või metselajas. Kõige kangem rabandus olla sie, mis kuiva viljaga saadetakse, kõige nõrgem (kergem) kaljarabaga.
Kui lehmale rabandus lööb, piab abi soama, kui lehma kõrva ehk saba ots lõhki leigatakse, sialt kolm tilka verd leivasuutäie piale võetakse ja kandilise kinganõela otsast umbse riista põhja pialt (lähkre ehk ankru) lehmale ää süia antakse.

H II 33, 839 (10) < Suhhum-Kalee < Jüri khk. - Johan Pihlakas (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Kui lehmale rabandus lööb]
Võta põhjatse poolt kolme aatoe teiva küllest kolm tuulelipendest, põhjatse poolt katukse unkast nõnnasammati 3 lipendest (tuule kääs liikuvad kõrt) ja miesterahva pahema kaendla alt 3 karva, pane nied vana luua sisse ja pista põlema. Põleva luuaga käi 3 kord vastapääva ümber lehma ja lase taale suitsu.

H II 33, 839 (9) < Suhhum-Kalee < Jüri khk. - Johan Pihlakas (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Kui lehmale rabandus lööb]
Laulatusesõrmus pannakse sõrmkinda nimetesesõrme sisse ja hõerutakse selle kindaga lehma suud niikaua, kui verd tuleb.

H II 33, 842/3 (10) < Suhhum-Kalee < Vändra khk. - Johan Pihlakas (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loom rabandusesse sureb, võib pahategijat teada saada, kui surnud looma küllest kolmest kohast värisevat liha lõigatakse - rabandusest läbilöödud kohad väriseda - ja kolme risttee harude vahele sipelgapesasse pannakse (viiakse). Kolme päeva pärast sureb süialusel (rabanduse saatjal) omal loom ära. Harukorral juhtub rabanduse ka enne ülesse leidma, kui ta looma külge on saanud hakata, kus ta mõne isevärki asja näol kuhugile kõrvale on pandud. Kui selle asja kätte saad ja lee (kolde) põhja elusa süte alla matad, jääb sinu loom terveks, aga rabanduse panejal sureb 3 ehk 9 päeva pärast loom ära. Liha panemises on ükskõik, kas seda leede või nagu juba tähendatud, sipelgapesasse pannakse, kuid sipelgapesasse pannes sureb pahategija loom karvapealt kolme, leede pannes aga 3-9 päeva pärast ära, mispärast esimene viis küll tülikam, aga parem on.

H II 33, 847 (47) < Suhhum-Kalee < Jüri khk. - Johan Pihlakas (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesse surnud looma liha vii põhja poole jõe kaldale, vaota kolm korda pahema jala kannaga peale ja ütle: "Oma koer mingu kodu, üheksa kutsikast olgu ühes." Siis sureb rabanduse saatjal rohkem loomi (vist 9 korda), kui sinul suri.

H II 34, 291 (9) < Kuusalu khk., Pärispea k. - J. Valk (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad:
Kes sind pahandab südamest,
Iseenesasse, tagasi ta sisse.
Mööda metsa, mööda kivikandusid.
Jumala vaim tuleb mu sisse (3 korda).
Jumala see Issa, Jumala see Poja,
Jumala see Püha Vaimu nimel.
Harakalle haiged,
Varekselle valud,
Kitsalle kibed,
Mustale linnule muud tobed.
Tagane rabaus (3 korda).
Jumala vaim tuleb mu sisse (3 korda).
Jumala see Issa, Jumala see Poja,
Jumala see Püha Vaimu nimel.
Tagane, lendija (3 korda).
Jumala vaim tuleb mu sisse (3 korda).
Jumala see Issa etc.
Tagane, saadan (3 korda).
Jumala Vaim tuleb mu sisse (3 korda).
Jumala see Issa, Jumala see Poja etc.

H II 34, 769 (11) < Kuusalu khk. < Viru-Nigula khk. - Hans Lohk (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu kassi küündega lehma külgi kraapi.
Raudlipp kolme ristiga lauda katuksel hoiab karja kurja eest. Jak. Pirk: "Mina arvan, et see on vist vana kunts?"

H II 34, 771 (15) < Kuusalu khk. < Viru-Nigula khk. - Hans Lohk (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Rahva arstirohud]
Lendvarohud jõe ja ojade ääres, õige pikad, valvakad õied. - Kui äkiline häda loomadel on, ehk kui loom sui ajal "punases on". Meie oleme ka ise võtnud.

H II 37, 406 (14) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loom rabandusesse sureb, siis mata tema käidava värava alla maha, pane pea põhja poole külge ja jalad homiku poole külge, siis enam loomad ei sure rabandusesse.

H II 37, 407 (21) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu võetakse naustik õlga, pannakse põlema ja siis käiakse vastupääva kolm kord ümmer looma ja põletakse selle tulega looma karvu ristamesi.

H II 37, 407 (22) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Rabanduse vastu]
Ja liest võetakse tulist sõrga tuhka ja riputakse kolm korda loomale ristamesi selga ja kaela peale põletakse peerutulega kolm risti.

H II 37, 407 (23) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Rabanduse vastu]
Ja jälle lõegatakse loomal sabaots ristamesi lõhki, siis võetakse kolm leevatükki ja kastetakse igaüks kolm korda saba otsas verega ja antakse loomale sisse.

H II 37, 407 (24) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui hobusel rabandus on, siis löö leivakotiga vasta hobuse pead kolm korda.

H II 37, 408 (25) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu antakse veel loomadelle sisse inimese sitta ja püssirohtu piimaga, elavad hõbedad ja lendavad kulda leivatükiga, siis kraabitakse veel kolm kord kassiga eestpoolt tahapoole.

H II 37, 408 (26) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Rabanduse vastu]
Siis saab veel peerutulega kolm korda vastapääva ümmer looma käidud ja looma karvu kõrvetatud, siis saab veel looma kõhu alt püssiga kolm pauku läbi lastud ja veavlesuitsu ninasse lastud.

H II 37, 591 (8) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui uue särgi esimest korda seilga paned, siis lase kolm korda tulised söed läbi särgi, siis ei hakka paha sõna piale ja ei tule rabandust mitte selle särgi kandjale.

H II 37, 592 (11) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vasta piab koa siegi aitama, kui tulist sõrga tuhka labidaga liest võtad ja üle looma seela viskad.

H II 37, 594 (26) < Kose khk., Tuhala v. - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loom rabanduses haige on, siis tie pada tule pial tuliseks, pane siis loomale nina alla ja kuse sisse, siis hingab loom seda õhku omale sisse ja soab terveks.

H II 38, 42 (6) < Haljala khk., Kavastu as. - Viilip Klaas < Miina Madiberg (1891) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kel rabadus on, sie lakub kolm kord pahemat pühupesa ja rüüpab kolm kord pudeli põhja päält vett.
Ka kolm tilka kaevukougu otsast piavad hiad olema.

H II 38, 48 (5) < Haljala khk., Kavastu as. - Viilip Klaas (1891) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Tuulehuoga saadetakse ka teisele rabadust.
Kui niisuke tuulehuog inimisest üle käib, jääb inimine vahest piast lolliks ehk ogaraks¹, vahest hakkab langetõbi peal käima.
¹ Ogar - puoluimane (ehk puollollikest).

H II 38, 787/8 (3) < Koeru khk. - Mihkel Leppik (1893) Sisestas USN, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ravanduse arstimine.
Ravandust arvatakse kurja inimese töö olema; kuri inimene piab tuulega saatma. Kui inimesele ravandus tuleb, siis luetakse issameiet kolm korda põue. Ei aita see mitte, siis võetakse 3 tulist sütt. Süed lastakse 3 korda särgi suuaugust läbi põrandalle kukkuda. Pärast visatakse süed vette ja antakse see vesi haige kätte ära juua, kui ei taha, siis pannakse vägise jooma. Kolmandeks võetakse 3 vaskraha, mis enne 5, aga nüid 1½ kop. maksab. Tehakse tulega punaseks ja visatakse vette; see piab kurja haiguse kallalt ära ajama.
Neljandeks võetakse üks lusikatäis vett ja 3-4 tilka lõnga(vitrioli)õli, segatakse segamine ja antakse haigelle sisse. See aitab enamaste iga kord.

H II 38, 85 (8) < Haljala khk. - Julius Aleksander Rehberg (1891) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui inimesel äkiste haigus tuleb ja suurt valu sünnitab, pruugitakse selle vastu kolme sibula südamed.

H II 39, 126 (237) < Koeru khk., Vaali v. - Hans Anton Schults (1893) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ükskord eland jällegi üks kangesti kuri ja kunsikas vanamoor. See vanamoor pand teiste inimeste loomadelle täid selga, ja pand luupained teiste loomi tallama, ja võtt teiste lehmade piimad ära, ja pand ussid teiste piimade sisse, ja saat rabanduse teiste karjade hulka, ja teind kõiksugu kurja. Kui hakkand teine surema, siis ta kriipind ja kraapind möda seinaalusid, ja möda (mööda) uksealusid, ja raasind ja krooksund isi, ei ole taht kudagi hinge saada heita. Minia üteld teisele veel: "Kuule, vanamoor, mina nään, et sina kodu käid, tee sa mo enesega mis tahes, aga ära sa mo lehmasse puudu." Vanamoor põle kedagi selle piale vastand. Mõne pääva päräst surd vanamoor ära. Minia ja teised pest vanamoorikese puhtaks, pand suririided selga ja pand siis reia alla raami piale ülesse, laudi alla. Soand õhta videviku aeg, teised inimesed söönd õhtast toas, juba vanamoor läinud tuaukse eest mööda, valged riided hilpund aga veel seilas. Läind siis vanamoori pühapää homiku maha viima, viin küll üle kolme risttee ja möda (mööda) metsasi, läbi teise kiriku. Et siis, kui surnu saab möda metsasi ja üle kolme risttee viidud, siis piab kooljas teelt ära eksima ja ei pia änam oskama koeu tulla. Soand teised õhta kodu tuld ja pidand matusid alles ja söönd piale päävalooja tuas, juba vanamoor isi käind möda õuet mis krapsund kohe. Soand öössi, inimesed heitma magama, vanamoor tuld tuppa koa veel. Peerud jäänd õhta lõuka nurka, vanamoorike võtt aga lõukalt peerga ja murd puruks ja pilbasteks, katti. Karjapoiss magand ahju pial. See hakkand sialt kärama teisega, et vanamoor, mis sa, kurjategija, teed sial, sa murrad peerud puruks.
Vanamoor tuld ja võtt poisi jalust kinni ja tõmmand poisi ahju pialt maha möda redelipulki, üks kolinal kohe. Poiss üteld veel: "Vanamoor, ossa kurjategija vanamoorikski, tõmmas minu maha, omal olid külmad ja kõbad kääd just kui raudtangid kohe." Poisi siared old homiku veel sinised, kust vanamoor oli kinni võtt ja pigistand. Viimaks vanamoor hakkand minia piimapütta ümmer lükkama, aga ei lehma ole ühtigi siis käind kägistamas, aga muud pahandust teind muidu küll. Mini hakkand viimaks vanamehega kärama, et kui sa teda, vana kolvetumad, siit majadest ei kaota, mis see on, inime on surnud ja keha tansitakse veel möda elu inimeste hoonid. Vanamees magand siis kolm ööd oma aidahagerikus ja eksitand siis teise tee kääst ära. Siis vanamoor käind piale selle iga õhta, piale päävalooja aa, karjamoa söödil, õuevärava taga, aga õue ei ole änam soand teine tulla. Ühel ööl kuuldud karjamoa söödil kriiksumest ja müdinad, hundid aand juba möda sööti taga teist. Inimesed läind homiku voatama, põle old all söödil muud näha, kui kõik sööt old linase riide narusid ja närakaid täis, mis hundid olid lõhki kiskund. Ega needki muud ole, kui püha Jüri kutsikad, kis ta sinna ära murdsid. (Vanaeide jutt.)

H II 39, 23/4 (17) < Koeru khk., Vaali v. - Hans Anton Schults (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomad rabandusesse surevad, siis võta see koht, mis rabandus looma sees on ära põletand ehk raband või purustand, ja pane ahjuleekesse, kust tuli ahjust välla käib ehk tuleõhk ahjusuu kohast, ehk pane keriselle. Siis tuleõhk põletab selle rabatud lihatüki ära ja siis tunneb see inimene häda ja vaeva, kis kurja sinu karja oli soat, ja tuleb kohe varsti, teisel homikul, so kääst midagi otsima omale ohuks. Aga ära sa siis talle mingidsugust asja anna, las ta siis tunneb valu. Kui sa selle rabatud lihatüki ahjuleekesse oled pand, siis raiu selle looma pia otsast ära ja mata karjavärava alla, sügavasse moa sisse, siis kaob kuri (rabandus) karjast ära ja loomad ei sure änam. (Vana nõiduse vigur.)

H II 39, 24/5 (18) < Koeru khk., Vaali v. - Hans Anton Schults (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui pandud rabandus karja piale tuleb, siis hakkab ta ikka kõige noorema looma kallale. Ja kui see loom vastust ei soa, siis tapab ta selle ära ja mõne pääva pärast tapab see rabandus teise looma jälle ära, kui vastust ei soa, ja nanda tapab ta edasi, sõnkaua, kui so kari ja hobused ja kõik loomad surnud on. Ostad sa uue looma ehk hobuse, siis sureb see jälle kohe ära. Enne ta siis sulle ei jäta ühte loomahinge, enne kui sa vastust ja abi talle ei ole soand.
Pandud rabandusi on kahte tõugu: teine on muidu rabandus, teine on lendav rabandus. Rabandust lastama ikka kõige kallima pühade esimese püha homiku välla, ja soadetama teise karja hulka. Kuhu lendav rabandus juhtub, siis tapab ta nagu püssiga looma ära. Lendva rabanduse vastu ei soa keegi änam abi, sest et ta on väga äkiline, pärast võib teda õpetuse [vt. H II 39, 23/4 (17)] järele karjast eemale ohutada. Lendvad rabandust lastama kas jõulu ehk lihavõtte esimese püha homiku läbi üheksa õlekõrre minema. Aga kui soatja lendvad rabandust veel läbi üheksa kasteheinakõrre laseb ja soadab, siis olema see kõige kangem ja äkilisem tapma. Ega soama keegi selle vastu änam abi. Aga muu rabanduse vastu soama veel abi ja ohtu. (Vanarahva usk.)

H II 39, 41 (73) < Koeru khk., Vaali v. - Hans Anton Schults (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui elajas ehk hobune ehk mis tahes loom rabanduse kätte haigeks jääb, siis anna selle loomale üks raas piksenooli tükki. Siis saab see loom kohe terveks. (Vana arstimise kunts.)

H II 39, 618 (628) < Koeru khk., Vaali v. - Hans Anton Schults (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Jumala armuleiba piab loomadelle antama mitme haiguse vasta ja piab hiad abi rabanduse haiguse vasta andma. Nanda olla teda mitmed inimesed enne salaja lauakirikust toond ja järele katsund. Ka on seda leiba selle loomale antud, kellel luupaine pial on käind, siis ei pia luupaine änam seda looma käima tallamas.

H II 39, 886 (781) < Koeru khk., Vaali v. - Hans Anton Schults (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui rabandust taheti karjaloomadest eemal hoida, siis pandi konta ja vanu looma pialuid, karja-aa aateivaste otsa. Et siis, kui keegi karja hulka rabandust soadab, siis minema see rabandus nende kontide või luude sisse ja jääma sinna seisma ja ei tegema kurja. Aga kui konta ees põle, siis minema rabandus kohe karja hulka. (Vana kunts.)

H II 40, 373 (1652) < Koeru khk. - Hans Anton Schults (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Vana arstimese kunts. Kui mõni ränk äkilene haigus inimese kallale tuleb.
Siis kui on südame vill ehk rabandus ehk rinna vill ehk pia vill, siis anna kohe haigelle ruttu inimese piima. Mida varem, seda parem. See annab abi. (Ühe vanaeide suust.)

H II 40, 458 (3) < Kuusalu khk., Koitjärve v. - Jakob Ploompuu ja Hans Rebane (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu lojustele süidatakse laengu osa püssirohtu lojuse nina all põlema, mis vahest ka näitab aitama.

H II 40, 518 (15) < Kuusalu khk., Koitjärve v. - Jakob Ploompuu ja Hans Rebane (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduses haiged looma arstitakse sel kombel, et tulekivist haige loomale ümberringi tuld peale saab raiutud.

H II 40, 724/5 (49) < Kuusalu khk., Kolga as. - Madis Odenberg (1893) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui luomal noidumise läbi lendev läbi käüb, siis kraabi hobejad püssi sise ja lae rohuga pääle, nüüd püörä lehm ruttu seljäli, jalad ülespädi, nindä et lehmä tagumine puol pihlaja puole jääb (kui pihlajat ei ole, avidab ka toine puu, vade parem on pihlajas), märgi silmägä puu pääle kolm kohta ja lase siis iestpuolt pikide lehmä jalguje vahelt läbi vasta puud, keskmäse märgidüd koha pääle. Siis on lehmä noiduja palga saaned.

H II 42, 120 (2) < Vändra khk. - J. Tomberg (1893) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad.
Lindab, lindab, sina rabad, mina aitan. Tuulega oled tulnd, vaimuga mine. "Jumala see Isa, Jumala see Poea, Jumala see Püha Vaemu nimel." Aamen.

H II 44, 205/6 (1) < Rõngu khk., Suure-Rõngu v. - Lilli Sööt (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabausesõna.
Puu kolisku, maa mürisku!
Taevas helkigu, maa helisku!
Jeesus Maarja poig, võta terräv raudmõõk kätte,
rao N. N. veresoon katski, et temal
veri saab juuskma kui enneki. Amen.
Sääl man tulep viil lugeda:
Kui kiusaja usku kiusava ja kuradi vasta paneva,
Võib Püha Vaim meid hoita.
See kurat põrgu lastega meid tahab kangest hirmuta.
Ei või ta ära võita!
Veel lugeda: neljas ja viies päätükk ning Ameni laul. Kolm kõrda essämeie palvus.

H II 46, 627 (3) < Kadrina khk. - Kaarel Kleinmann (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Suur tuli tehti risttee piale, kust siis kari üle läks. - Hoidis kõige suve lendva rabaduse eest.

H II 46, 629 (24) < Kadrina khk. - Kaarel Kleinmann (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Loomale ravanduse vastu leigatakse looma saba ja kõrvade sisse täkked ja sialt saadud verega määritud leiba anti loomale kolm suutäit.

H II 46, 629 (28) < Kadrina khk. - Kaarel Kleinmann (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabaduse vastu loomale aitasivad veel: looma suhu lasti üks kanamuna.

H II 46, 629 (29) < Kadrina khk. - Kaarel Kleinmann (1895) Sisestas USN, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Loomale rabanduse vastu]
Pahema jala kinga kannast anti 3 korda vett.

H II 46, 629 (30) < Kadrina khk. - Kaarel Kleinmann (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Loomale rabanduse vastu]
Lasti piibusuitsu suhu.

H II 46, 629 (31) < Kadrina khk. - Kaarel Kleinmann (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Loomale rabanduse vastu]
Soola pandi suhu ja kõrva.

H II 46, 629 (32) < Kadrina khk. - Kaarel Kleinmann (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Loomale rabanduse vastu]
Anti püssirohtu, rebasekakku, lendvat kulda.

H II 46, 635 (95) < Kadrina khk. - Kaarel Kleinmann (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ravanduse vastu antakse piksenoole tuhka ja meresütt.

H II 46, 73 (9) < Jõhvi khk., Päite k. - Paulus Paurmann (1893) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui mõned mittu kõrd rabaduse haiguses õlid, siis kästi piksenool õtsida, sedä vee pääle ninda kraapida, et sädemed vee külge puuduvad, haige inimene pidi see vesi siis sisse võtma. See pidi kõhe tingimata tervest tegema.

H II 46, 881 (11) < Ambla khk., Tapa v. - Gustav Klemmer (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu võeti ka püssirohtu lusikatäie veega segi.

H II 47, 461/4 (1) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Otto Schantz (1894) Sisestas USN, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Läbilööja.
Kord juhtunud ühes külas sagetaste õnnetust ja häda. Külarahvas otsinud abi siit ja sialt, aga kõik asjata. Kord ühel kevadel, kui parjalt räimi ja kalu püitud, olnud inimesed võrkaidas koos, tulnud kua üks vana hiidlane sinna. See ostnud sealt mõned head pangid räimi. Korraga vaatnud ta küla poole ja hüüdnud: "Vaatke, kus läbilööja tuleb, vaatke, kus läbilööja tuleb!" Rahvas vaatnud ja pole kedagi näinud. Hiidlane kummardanud ja tõmmanud oma paremkäe nimetsisõrmega ringi kriipsukese ümber inimeste, ise lugenud ja pomisenud veel muud tundmata sõnu. Korraga tõmmanud ta pioga õhku ja hüidnud: "On käes, on käes!" Ta tulnud inimeste ette ja keelnud, et keegi enne üle kriipsu (et) ei tohi tulla, kui ta kutsub. Natukese aja perast käskinud inimesi kriipsust välja tulla ja näitnud igalühel pio pealt, midamoodi läbilööja just õiete on. Pole muud moodu midagi olnud, kui ilusad iga karva lõngaotsakesed, nagu punased, sinised, kollased ja nii edasi, olnud jalapikused ja teisest otsast kinni siotud. Nad liperdanud, nagu oleks neil elu sees, ja värisenud nagu tuule käes. Kui nüüd rahvas teda vaatnud, rääknud hiidlane edasi: "Ta oleks nüüd, kui mind mete siin oleks olnud, vistilt mõne läbi löönud või surmale saatnud, sest tal on suur võim sees, nagu näituses, kui ta tuleb ja tal kivi ette juhtub, siis pöörab ta sellest korva; juhtub tal aga puu ette, siis läheb ta selle seest läbi ja see puu kuivab ära; on aga tal inimene ta tee peal ees, siis läheb ta selle seest jälle läbi ja teeb järgmised viad: kui ta alt jalgest läbi läheb, siis jääb see inimene tõbises ja haiges; läheb ta aga keskelt (kõhust) läbi, siis jääb inimene tõbises ja sureb varssi; läheb ta aga pealtpoolt, kas südamest või peast, siis sureb inimene varssi kas mõne tunni järel ära." Kui lugu räägitud ja inimeste himud vaatmisest täis, lasknud hiidlane teda jälle lahti ja ütlenud teistele: "Vaatke, kus läheb." Teised vaatanud ja näinud, nagu pääsuke läinud ligema talu ungast sisse ja kadunud ära. Nüüd olnud kõigil teada, et selles peres läbilööja on, ja kohe kadunud ka õnnetuse tegija ära. Hiidlane läinud ära oma kodu ja jutt seisab praegugi veel rahva seas, et hiidlased targad olla.
(Pootsis Kavaru külas, kus minagi elan, on see asi sündinud endsel ajal.)

H II 47, 545 (11) < Tõstamaa khk. - J. Öövel (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kuidas teise inimese loomasid võib läbi laska.
Õpetus. Võta kolm kulli küünt ja kolmest kohast peast karvu - kahe kõrva äärest ja kukla (kurda) august; mässi need kõik kokko ümarguseks munaks ja lase siis üheksa (9) päeva kainloaukus haududa, siis võta need sealt välja ja hoia kolm pastlanõela käes püsti ja pane see karvamuna nende nõelte otsa seisma. Kelle inimese looma nime siis saab nimetud, selle oma loom on ka siis läbi lastud.

H II 49, 1021 (2) < Kolga-Jaani khk. - K. Friedrich Krass (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse tegemine (arstimine).
Haige peale peab 9 korda issameie palvet lugema, ühe hingega iga kord ja ühe vahel ütlema: "Tagane, roojane vaim, anna Pühale Vaimule maad." Peale selle peab veel ristameisi puhkuma.

H II 50, 239 (25) < Laiuse khk. - J. Riomar (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui hobusel lendvahaigus oli, siis loeti ühe hingamisega kolm korda isameie-palve hobuse parema kõrva sisse ära, siis pidi terveks saama.

H II 50, 346 (35) < Torma khk. - Eduard Johannes Õunapuu (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loom rabatud on, siis on tarvis ta tulega ümber piirata, mispääle ta terveks saab.

H II 51, 177/8 (6) < Puhja khk. - J. Juudas (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus.
Kui eläjäl ehk inimesel rabandus om, sis võta vett, loe sinna pääle: Kolmandalt kuis vesi nii suuri asju võib tetä? Vesi ei tee seda mitte, enge Jumala sõna, mes veega ja vee man om, ning usk, mis Jumala sõna veen usub; sest Jumala sõnata om vesi paljas vesi, see om üits täis armu eluvesi, kes kõik kurja vaemu tagandab, hädä ja risti ärä kaotab. Kõik kurja vaemu taganegu, kõik hädä, risti, viletsuse ärä kadugu suure soo ja lageda raba pääle. Jummal, Essä, Poig ja Pühävaim, anna tervist sellele, kelle peräst saab tettus!

H II 53, 172 (4) < Haljala khk. - Konrad Roost ja Juhan Weltmann (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui inimesel rabadus on, siis peab põlevaid tulesüsa kolm korda särgikrae vahelt sisse ja alt välja laskma.

H II 53, 172 (5) < Haljala khk. - Konrad Roost ja Juhan Weltmann (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Sellesama tõve [rabanduse] vastu on ka hää, kui pahema käe pihupesa kolm korda ristati lakutakse.

H II 53, 173 (6) < Haljala khk. - Konrad Roost ja Juhan Weltmann (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ka on selle haiguse [rabanduse] vastu hää, kui vana kinga kannast vett juuakse.

H II 53, 174 (18) < Haljala khk. - Konrad Roost ja Juhan Weltmann (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomal rabadus on, siis peab tema jalgade vahelt püssiga ristati läbi laskma, siis saab kohe terveks.

H II 53, 175 (19) < Haljala khk. - Konrad Roost ja Juhan Weltmann (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui hobusel rabadus on, siis tuleb tema pahem kõrv lõhki leigata ja seda verd leivaga sisse anda.

H II 53, 493 (391) < Simuna khk. - H. Böckler (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Üle ukse ei tohi vett visata, siis toob see rabanduse haigust majasse.

H II 53, 500 (448) < Simuna khk. - H. Böckler (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui inimest külmetama ajab, nagu tuleks rabandus, siis kohe, olgu või magamise pealt, korda kolm mõlemid pihupesi risti lakkuda.

H II 53, 506 (494) < Simuna khk. - H. Böckler (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ravanduse vastu aitab pihupesi ristamisi lakkuda.

H II 53, 508 (515) < Simuna khk. - H. Böckler (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loom haige on (kõige enam ravandus), siis puhu loomale kolm korda ninasõõrmesse ja lue kolm korda isameie. Kahel korral jäta aamen ütlemata ja ütle selle asemel looma nimi tema soo ja tähenduse järele, näituseks: tervis punnikule, tervis laugule, päitsule j.n.e. Kolmas kord peab looma nime ka võtma ja peale selle aamen. See lugemine peab aga ühe hingega olema, ka iga korra vahel ei tohi hingata, ammugi veel keskpaigas või majal.

H II 53, 519 (598) < Simuna khk. - H. Böckler (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ravanduse vastu aitab lõngaeli sisse võtta ja põue sisse issameie lugeda. Lugemine olgu ühe hingega. Mitu kord - sellest pole lugu.

H II 53, 555 (940) < Simuna khk. - H. Böcler (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabaduse vastu aitab tulesüsi läbi põue maha lasta.

H II 53, 555 (941) < Simuna khk. - H. Böckler (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabaduse vastu aitab punase lehma sarve küllest ehk ahjuroobi kurgu alt kaapida ja haigele sisse anda.

H II 53, 556 (959) < Simuna khk. < H. Böckler (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva rabaduse vastu aitab kulliga raha põletada, kaapida ja sisse anda.

H II 53, 656 (84) < Simuna khk. - H. Böckler (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva rabaduse vastu aitab kolm raha tuliseks teha, vee sisse panna ja seda vett haigele sisse anda. Rahad olgu viielised ja kolmelised.

H II 54, 135/6 (12) < Ambla khk., Tapa v. - Gustav Klemmer (1896) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ilma silmata nõel alati mütsis pidada, siis ei hakata rabandus külge. Silmaga nõel ei aita, silmast pugeda rabandus läbi.

H II 54, 167 (34) < Paide khk., Türi al. - O. J. Siiun (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui kellegil rabanduse haigus on, siis peab see aitama, kui seda, kellel haigus on, ühetsad sugu rohuga suitsetakse.

H II 56, 330 (25) < Palamuse khk. - Martin Kitznik (1896) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvad tehakse ka soolaga - sool pannakse räbala sisse ja 2-3 sülda 7-keermelist niiti nagu sabaks taha, siis loetakse talle lendvasõnad pääle ja saadetakse minema.

H II 56, 64 (2) < Laiuse khk., Reastvere v. - Jüri Remmelg (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Tuleb äkiline haigus, võetakse põhja poolt katuseräästast õlgi ja suitsetakse nendega looma.

H II 57, 502 (20) < Järva-Jaani khk., Seliküla v. - Julius Aleksander Rehberg (1896) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
On loomal rabanduse haigus, siis lastagu leivatüki sisse haige looma kõrvast verd ja antagu see leivatükk loomale sisse, siis peab loom terveks saama.

H II 58, 33 (1) < Jüri khk. - Jaan Saalverk (1896) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusest ustakse kindlaste, et teine inimene seda teeb ehk saadab teise inimesele ehk loomale. Rabanduse saatmiseks tarvitab tegija tuult, tuul viib ta sinna, kus tahab. Rabanduse eest hoidmiseks kantakse kolm vana kinganaela taskus, ja meesterahvad ka tahulise kinganõela mütsilae sees. On inimesel rabandus, siis võtab ta ahjusuu kohalt tahma, soola ja püssirohtu sisse, ka võetakse lõngaõli sisse. On loomal rabandus, siis lastakse ta kõhu alt läbi püssi kolm korda ristamisi, kraabitakse kummagi külje pealt kolm korda (kõige parem musta) kassiga, antakse kolm korda pahema jala kinga kannast vett sisse, leigatakse saba alumise poole sisse risttäked ja antakse sealt verd, nii ka turgitakse keelt ja lastakse sealt verd sisse, suitsetakse rabanduserohtude, kanasita ja püssirohuga, lüüakse 9 korda lese naese mütsiga, kõige viimaks viheldakse ja kui see ka ei aita, siis sureb.

H II 58, 37 (21) < Jüri khk. - Jaan Saalverk (1896) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandust sellele tagasi saata, kelle käest ta tulnud: viimast korda loomal kõhu alt läbi püssi lasta pohja poole ja üelda: "Koer, mine koju." Kui tead, kes rabandust saadab, siis katsu seda veristada, siis ta enam ei saa midagi teha.

H II 58, 659 (5) < Vändra khk. - Ernst Tetsmann < Madis Saar (1897) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad.
Rabandusesõnad on järgmised: Ühe hingega peab issameie ära lugema ja selle peale kolm korda aamen ütlema. Seda peab kolm korda tegima. Iga korra järel peab veel 3 risti tegima leivatüki peale, mis siis haige loomale sisse antakse.

H II 59, 357 (18) < Kõpu khk. - Jaak Laarmann < Ann Glük (1897) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvast.
Üks mees õppinud teiselt lendajasõnu, ise mõtelnud: need ei tee küll kellegil viga. Läinud teed mööda edasi, päe paistnud õige heletasti, vana kits maganud Puiatu väljal kivi kõrval ning kitsitalled mänginud, karganud ikka kivi otsa ja kivi otsast jälle maha. Mees mõtelnud ot-ot ma loen selle kitsitalle kohta need sõnad ära, mis kivi otsas. Saab näha, kas nad mõjuvad. Niipea, kui ta need sõnad ära lugenud, kukkunud kitsitall kivi otsast maha ja surnud, valmis. Mehel olnud õige halb meel, et nüüd ma tegi suure kurja ära.
Läinudki selle kitsi omaniku juure ja maksnud kitsi hinna välja.

H II 59, 599/600 (5) < Põltsamaa khk. - Martin Luu (1897) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kuidas lendvad tehtama.
Kui tahetakse lendvad saada, siis võetakse kolm pihlakapuu pulka, pistetakse siis neist pulkadest suur kotinõel läbi ja siis lastakse nimetisesõrmest neile pulkadele kolm tilka verd peale. On nii ära tehtud, siis puhutakse läbi heinatordi, pilliroo läbi ehk kõrkjate läbi kolm korda läbitorgatud pihlakapulkade peale, siis tulla lendvale elu sisse; ja lendva ollagi valmis.
See lendva ei olla mitte surmav, vaid ainult kergelt rabav, mis endale heinatordi läbi puhumisest elu on saanud. Kõige kurjem olla niisugune lendva, mis pilliroo läbi puhumisest endale elu on saanud. Kui pilliroo läbi sündinud lendva kellegile loomale ehk inimesele peale minna, siis tuua see sellele inimesele ehk loomale kohe surma. Kõrkja läbi sündinud lendva olla jälle kergem kui pilliroo läbi sündinud lendva. Mõnikord tuua kõrkja läbi sündinud lendva sellele loomale ehk inimesele kohe surma, kellele ta peale läheb, ehk rabama vahest raskelt elukardetavalt.

H II 59, 743 (104) < Palamuse khk. - Martin Kitznik (1898) Sisestas USN, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui elajas ära on rabanud ehk verd kuseb, siis antakse talle kuldsitasitikas söögiga sisse - siis saab terveks.

H II 64, 144/51 (1) < Setu - Jaan Sandra (1901) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Pahal tunnil.
Kuis üts ehk tõõnõ hinne kogemata mõnes tundjas ehk nõias om mõistnu tetä, selle üle om seturahva suun mitmesugutsõ jutu liikumah, midä väega immes tulep panna, nimelt selleperäst, et naa esi niisugutsed narritempa praegustki kimmähe ususe. Ma ole meelega üte nõide kimmä usu punkti vannusõnnu sekkä üles pannu: "Suvõl om ütevoori üts päiv, kuna ütskõik om, kas lüü inemise pää vai rao kapstapää otsast maalõ", et austud lugejatele ta ennembide silma paistas. Niisugutsest suvepääväst võivat ka tuu hirmus pelatav piiretüs saia, koh "kuri sapp" seeh olevat, mis ekka viinajoojat surmavat (kui ta ennegi tuul pääväl viinavabrikuh om tettu), ja olgu, et ta ka sukugi joodik ei olõ.
Niisugutsel pääväl tettü kuri töö, kas vargus, portus, vihastõllõmine ehk kogemataki tõõsõ maalõ lüümine, - tuu kõik saavat ja jäävät inemise mano ja külge, ütes kadomata, surmani peetäväs amõtis, mis sõst inemine inämb ei võivatki lahkuda.
Nimitedu pelätävä päävä seeh olevat viil nimelt üts tikõ tunn, kuna kõik kuri, mis inemine tõõsõlõ ehk ka umalõ eläjäle soovip - tõvveste kõrda läävät. - Aga kahjo, et mullõ inämb kui kümme kõnõlõjat, ütski nimita es tiia, kunas niisugunõ õnnetu päiv piäp olõma.
Panõ siia üles, mis naa mullõ nimelt ütest kuulsast tundjast - kes jo havvah olõvat - jutustasiva:
Ütskõrd, nii keskpäävä aigu, heit üts keskiäline naane, selgel suvitsõl pääväl leiba ahjo. Kui ta parajalt üte klõmmi kohetust lapju pääle oll pannu, linnas kana läbi paja tarrõ, ja õkva leevalapju pääle, valmis kukõldõdu leeväpätsi otsa. Suurõ vihaga haard naane kur'a kana leeväpätsi päält ütte siivo pite kinni ja visas vihadsõ ütlemisega: "Seh sullõ, hauka liha!" läbi paja vällä. Ja kinä külh! Süüdläne kanakõnõ saa-as mahti inäp maalõ linnatagi - sääl tull ka tikõ haugas, haard tedä kinni ja läts kõõga umma tiid. Tuust naas naane märku võtma ja mõtlõma: aga vahest ka tõõsõl pääväl, tuulsamal tunnil säänesama lugu või johtuda. Ta tõmmas saina pääle toolõ kottalõ üte kriipsu, kohe sändsel pahal tunnil päiv paist.
Tõõsõl pääväl, kui päiv läbi paja jälki toolõsamale kottalõ paist, võtt ta niisaatõ üte kana, visas siivo pite läbi paja vällä, kur'a ütlemisega: "Seh sullõ, hauka liha!" Ja kae imeht! Haugas tull jälki niigu eeläki ja haard kanakõsõ kinni, nii läts kõõga umma tiid. Kolmandal pääväl pruumõ kavval naane viil ütte asja: ta võtt üte kassi kinni, läts timäga tuulsamal pahal tunnil tarrõ, visas peräjalgu pite läbi paja vällä ja ütel vihaga: "Seh sullõ, rebäse liha!" Naase imehtellemine oll suur, usk kimmäs, kui ta selsamal silmäpilgul rebäst sääl näkk olõvat ja vaest kassikõst umas toidus noppavat. Ta naas nüüd kimmähe uskma, et ta, hinne arvatõh, üte "õnnõtunni" üles oll löüdnü, kuna ta hinnäst muist kuulsambas ja targõmbas võidsõ pitä ja tetä. Edimält naas ta salamahti ummi nõidustükka toimetama, ütele ja tõõsõlõ vastameelsele külämehele ja naasele nuhklusõs. Pahatunni tähes lask ta kriipsu asõmõlõ oherdiga mulgu saina sisse. Nii naas ta nõia amõtit pidämä. Võtt väikeisi pihlapuu pulgakõisi, tekk mõlõmba otsa teräväs ja pand lõikhaina orasõ keskpaika kui siivas, midä ta, kellele taht kurja soovideh, pajast vällä visas. Vurrrr! linnas "lindaja" soovituhe paika, kas olgu inemise vai eläjä sisse.
Nii tekk kuri naane edimält küll salajalt umma tüüd edesi - a siski naati timäst arvu saama, sest et küläh alati kõigil pal'lo õnnõtuisi oll, kuna nimitedu külänaase majah üttegi paha kuulda es olõ. Külärahva käest sai miis ka viil kuulda, määnest tigõhõt amõtit timä naane pidävät. Nüüd naas miis ka umma naist terävält tähele pandma, timä tallitust silmäh pidämä. Vaga ja proosta miis näkk piagi uma naase man halvu asju, midä ta tälle ka kui kurja kombet tõvveste laitma naas. A naane pahasi mehe noomimise üle arr, kui tuli ja lubas tällegi kas midä taht kurja tetä, kui ta tedä mitte rahulõ ei jätä. Vaenõ miis pidi siih aigu andma, parembat ja parajambat tunni uutma.
Kui ta naane jälki rehetarõh ütte lindajat oll tegemah, õnnahtu miis tälle pääle ja naas timäga sõbralikult kõnõlõma ja küsütellemä: "Ütle mullõ kah, kelles sa säänest surmatsirku jäll valmistat?" Naane kostõ: "Mul om õigõ süä täüs Mäe Ivani Nasta pääle (üts vanatütrik), kes minno tõistõ külänaistõ iih om laimanu, selle lasõ ma tälle seo tsirgukõsõ õkva ta sisekonda."
Vaa mehe hingest käve hirmuvärrin läbi ja ta naas naist õnnõtuma iist pallõma: "Kulla naane, jätä tälle tuu surmavalu valmistamalda! Paremb saada tuu kuri tsirk mõnõlõ loomalõ!" A tikõ naane kullõ-õs tuust midägi. Ta vahtõ õnnõ pääväpaistmõ pääle õigõ terävide silmiga, mida ka miis tähele pand. Kui päiv parajastõ saina sisse lastu oherdimulku paistma naas, visas ka naane vurrrr! uma lindaja läbi paja vällä. Miis naas nüüd naasõ käest oherdimulgu üle meelütavalt perrä nõudma, milles ta sinnä nii terävähe vahtnu ja sääl ka alati pihlapuu pulka seeh hoit. Ta lask hinne nii kavvõtõhõ arr häälidä, et kõik mehele arr jutustas, missugutsõl kombel ta sändse joonõ pääle om õnnahunu.
Kui miis ja naane viil tuusama jutu pääl olli, tull ka kiäki külänaane sinnä ja pallõl ikutside silmiga: "Kulla tsirgu inemisekese, olkõ no nii hüä, tulkõ tii ka mii poolõ; meil om vana Nasta kuulmise pääl! Oll inne kogoni terve ja rõõmus inemine, a ütekõrraga naas suurõ helüga kissma, tänni, maad küüstega ja hammastõga üles kiskma, et hirmus hallõ nätä. Vingõrdas kui vaglakõnõ tulõ seeh."
Naane jäi tuud kuuldõh ka mõtlõma, kuna mehe silmist pisara tsilkusiva tuud kuuldõhki. Ta ütel naasele, kui külänaane arr oll lännü: "Läke mii ka sinnä kaema!" A naane es taha kuigi minnä. Kui sis miis tälle pääle ai, läts ta siski üteh ja näkk ka ummi silmiga, kuis vaenõ Nasta lõpmata suurõ valu seeh vingõrdõllõs.
Säälsamah asusiva ka kõik külänaase tälle ümbrele, naksi "tundjat naist" väega pallõma, et ta tedä nii hirmsast valust pästäsi.
Naane tull ka uma mehega kodo, koh tällegi paremba mõttõ pähä tulli, ja ta jälki üte lindaja tekk, mida tõõsõl pääväl, just tuulsamal tunnil tarõ pajast sisse lask vurrrr!
Säälsamah jäi ka Nasta suur surmavalu maalõ ja ta sai mõnõ päävä peräst kogoni terves. Tuust pääväst saani naas tedä kõik külärahvas tiukama ja pilkama, mis vaal mehel väega halv ka kuulda oll, ja ta hinne man midägi märgatama naas.
Kui naane ütel pääväl kohegi kotost kavvõmbahe küllä (kostõlõ) läts, haard ka miis külämehe' kõõ' kokko ja naas maia maalõ kiskma, et tikõ naase "pahatunni" tähte arr häötä. Hulgaga laotadi ja panti maja tõistõ paika õdanguni üles, nii et naane, kui ta tõõsõl pääväl kodo tull, kõik uma kur'a' tähe' kadonu näkk olõvat. Suurõ vihaga sõimas ja vannõ ta umma miist ja kõikõ külärahvast nink lubas kõigilõ kuh'aga kätte massa.
Tühjägi! Ta püüdse küll ütel ja tõõsõl keskpäävä aolidsel tunnil lindajit tetä ja muid vigurit valmistada, et ummi vastatsit nohelda - midägi. Kõik ilma asjanda! Piägi pidi ta häüga nägemä, et kõik ta suurustus ja ähvärdüs nurja oll lännü. "Pahatunni" täht ja ütelisi ka timä nõiavõimus oll ja jäi kadonus. Naane oll peräst kui inne, kui kunagi üts proosta paaba, kes kellegi inamb paha es ka hüvvä jõvva-as teta. Elli niisamatõ niigu muuki egäpäävätse mehenaase.
Nii jutustava setuvele mitmesugutsit juturiismekeisi "tundjist" ja "nõiust", kellega alati ka ühendiseh "paha tunn", "paha päiv" om, mink seeh naa ummi asju ajavat.

H II 65, 320/1 (3) < Koeru khk. - Mihkel Leppik (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ravanduse sõnad
Kui inimesele ravandus tuleb, siis luetakse issameie kolm korda põue. Ei aita see aga mitte, siis võetakse 3 tulist sütt (Süed lastakse 3 kord särgi suuaugust läbi põrandale kukkuda, pärast visatakse vette.) ja visatakse vette ja antakse see vesi haige kätte ära juua. Kui ei taha, siis pannakse vägise jooma. Kolmandaks, võetakse 3 vaskraha (mis enne 5 kop., aga nüid 1½ kopikat maksab), tehakse tulega punaseks ja visatakse vette. See piab kurja haiguse kallalt ära ajama. (Ravandus piab kurja inemese saadetud olema). Neljandaks võetakse 1 lusikatäis vett ja 3-4 tilka lõnga(vitrioli)õli; segatakse segamine ja antakse haigelle sisse. See aitab enamaste iga kord.

H II 65, 385 (16) < Kose khk. - Jaan Mõsikepp (1901) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui luom rabatud on, siis luetakse tagurpidi issameiet.

H II 65, 385 (17) < Kose khk. - Jaan Mõsikepp (1901) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Kui loom rabatud on]
Ka lastakse püssi ristati lehma kõhu alt läbi.

H II 65, 385 (18) < Kose khk. - Jaan Mõsikepp (1901) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Kui loom rabatud on]
Luom maetakse värava alla jalad püsti.

H II 65, 385 (19) < Kose khk. - Jaan Mõsikepp (1901) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Kui luom rabatud on]
Siis lastakse hõbedaga iga nelja tuule puole.

H II 65, 385 (20) < Kose khk. - Jaan Mõsikepp (1901) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Kui luom rabatud on]
Paja auru lastakse luomale nina alla.

H II 65, 385 (21) < Kose khk. - Jaan Mõsikepp (1901) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Kui luom rabatud on]
Püssirohtu lastakse luoma nina all.

H II 65, 497/8 (3) < Tallinn - Jaan Mõsikepp < Viidik (1901) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Üks kuueaastane poiss kuulnud, kui ema õpetanud surmavoodi peal isale rabandusesõnu. Poisile läinud sõnad pähe, ta läinud vainule ja proovinud järele ühe härja peale vaadates. Kui viimased sõnad loetud olnud, kukkunud härg surnult maha.

H II 65, 498 (4) < Tallinn - Jaan Mõsikepp < Viidik (1901) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Üks vanamees pakkunud surmatunnil talusulasele oma nõiasõnu, sest tema ei pidada enne surema, kui tema need sõnad kellegile pärandada on jätnud. See sulane aga võtnud sõnad vastu ja rabanud kohe vaname ära, mispeale vanamees ära surnud, poisile aga pole selle pärast sõnad pähe jäänud.

H II 65, 577 (42) < Jüri khk., Kurna as. - Jaan Saalverk < Jüri Kiirmann (1898) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse kerad.
Jõelähtme ranna meestel olnud mere renti kalapüüdmise õiguse eest võlga. Tallinnast saadetud kohtupristav ja kirjutaja sinna nende kraamisi üles kirjutama ja ära tooma. Kraamide toomise jäuks võetud linnast töövoorimees, kuna pristav ja kirjutaja posthoostega sinna sõitnud.
Ühes talus kirjutanud nad härja ülesse, selle talu perenaene olnud väga kuri nende vastu ja ähvardanud neid kurjaste, kui nad tema härja ära viivad. Ei teised pole sellest kedagi hoolinud, vaid toonud härja ära.
Tee ääre Liivakandi kõrtsi läinud nad sisse keelekastet võtma. Hobused pandud kõrtsi ette kinni. Postipoiss ajanud hobused ühe kivi otsa, mis kõrtsi ees olnud, kohtukirjutaja annud nõu postipoisile hobuseid sealt ära ajada siledama koha peale. Postipoiss ajanud hobused sealt ära teise kohta. Selsamal silmapilgul tulnud kaks rohelist kera plaksti vastu kivi ja kadunud ära, läinud maa sisse. Raasukese aja pärast tulnud jälle kaks punast kera niisammuti vastu kivi. Oleks siis postipoisi hobused veel seal olnud, siis oleks nad rabandusesse ära surnud, sest need kerad ei olnud muud midagi kui rabandus, mis õel perenaene neile järele saatnud.

H II 65, 680 (18) < Jüri khk. - Jaan Saalverk (1898) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu kasvavad metsas kõrge mägede otsas musta marjadega rabanduserohud, neid põletakse süte peal ja lastakse seda suitsu haige loomale, ka keedetakse neid ja antakse seda vett sisse. Mõne talu rahvas on suvel hoolsad neid korjama, aga mõnes talus ustakse, kui rohtusi saab korjatud, et siis ka rabandus tõeste tuleb, aga kui rohtusi ei korja, siis ka rabandust ei tule.

H II 65, 683 (32) < Jüri khk. - Jaan Saalverk < Hindrek Shmidt (1898) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandust arstida: I. Lese naese vöö võtta, rõngaks keerutada, siis see vööst punutud rõngas pudeli põhja peale panna ja 9 korda, iga kord 9 tilka vett sest rõngast läbi pudeli põhja peale tilgutada; saab 9 tilka tilgutud, siis see ära valada, nõnda 9 korda teha, seega saab ülepea 9×9= 81 tilka vett; see vesi haige loomale sisse anda, siis annab rabandus tagasi.
II. Üheksa tahulise suurte nõelte pealt terase purusi kraapida kolme lusikatäie vee sisse ja see haige loomale sisse anda. (Üheksa nõela pealt = kolmetahulised)
III. Rabandusesõnad: Tagane, traavane kurat (kolm korda). Aamen (kolm korda). Tagane, traavane kurat (kolm korda).

H II 67, 17/8 (1711) < Koeru khk., Vaali v. - Anton Schultz (1893-1903) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Abi rabanduse vastu.
Kui mõni loom on sul muidu rabandusesse jäänd, siis võta vett ja pane podelisse ja lausu isi salaja podelisuu piale neid sõnu lugedes ühe hingega (see on: vahepial ei tohi ise hingata):
Oli mul muilel musti härgi.
Tuhat sülda turi oli pikka
Sada sülda sarved laiad.
Päävä lindas peasukene,
Härja sarvede vahela.
Kuu kaupa orav joosis (jooksis)
Härja seilaroodu mööda
Härg oli suuri ja oli paksu,
Kündis määd, (ja) kündis männid,
Kadakad kõik külleli,
Pädakad kõik perseli.
Nüid on müidud mustad härjad.
Nahk on müidud mustal härjal,
Liha söödud mustal härjal.
Luud kokku kolitud - mustal härjal.
Siis, kui sõnad loetud on, siis hinga (ehk õhka) isi podelisse vie piale kolm korda. Ja loe jälle neid sõnu, ja iga kord, kui sõnad lausutud on, siis hinga kolm korda podelisse vie piale, ja nanda lausu üheksa korda neid sõnu ühe hingega lugedes (ja iga kord, kolm kord vie piale puhudes) ää. Siis anna seda vett loomale sisse, kis rabanduses haige on. See annab abi. Aga sa piad seda salaja tegema.

H II 67, 18 (1712) < Koeru khk., Vaali v. - Anton Schultz (1893) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Abi "lendava rabanduse" vasta.
Abi lendava rabanduse vasta võid nanda soada, kui loom lendava rabanduse kätte on aigeks jäänd. Võta viina (ehk vett) podeli sisse ja lausu neid sõnu üheksa korda podelisse vie piale. Ja iga kord, kui sõnad oled ühe hingega podelisse viina (ehk vee) piale ära lugend, siis hinga isi kolm korda podelisse (podel olgu ilma korgita) ja loe jälle, sõnni kui üheksa korda täis on.
Kussa lendsid lendavassa?
Kas loodest või leanest?
Või põigiti põhiselt?
Või lõunest lõõritasid.
Või lõunest lõõritasid.
Või lõunest lõõritasid. (Kolm korda)
Siis anna seda viina (ehk vett) lendva rabanduse vasta loomale sisse. Siis loom soab abi. Aga salaja piad seda tegema.

H II 67, 40/1 (1785) < Koeru khk., Vaali v. - Anton Schultz (1893) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Vana karjatse kunts.
Kui lehm ehk mõni muu loom on rabandusesse haigeks jäänd, siis kuse selle looma kõrva sisse, siis see loom soab abi, ta raputab ehk väristab ennast, ja soab terveks.

H II 70, 666/7 (14) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra < Peter Eerik (1904) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lindajast.
Sõna "lindaja läbi löönü" om siinsetel eestlastel kui ka seturahval nii alaline ja egapääväne, et timäst ka "jalajuuskja" latsõ lugusid jutusta mõistva.
Mulle jutustas kiäki Vastseliina miis: (Peter Eerik): "Paar aastat aigu tagasi olli ma Juudakunnu mõtsah puid ragomah üte tõõsõ mehega. Sääl tull vai linnas lindaja suurõ tuulõtuhinaga mõtsa pite edesi, kooni mii kottalõ sai. Sääl mii lähkoh oll üts suur petäi, midä mõtsavaht kasupedäjäs üles tähend jättä. Lindaja linnas õkva pedäjä külge, niigu plaksahti õnnõ, ja suur petäi oll kui poolõs katski lõigatu - olnu-us midä iih, sis olnu ta meil õkva pääh. Otsõmi ja löüsemi pedäjä seest oosest luidsõ lindaja üles."
Üts Rõuge miis jutustas ja kinnitas, et ka timä just tuulaigu tiid pite läbi mõtsa lännü, paugahutmist ja pedäjä maha kaldumist nännü. Sinnä mano astuh nännü ka timä, kui üts kolmas miis, kuis mehe luidsõ, elolda lindaja puu oosõ seest vällä võtnu, kellel nii terrav ots olnu, kui känksepanaasli ots. Lindaja olnu esi sõrmõpittunõ ja kõva kui üts luutükk - ka sõrmõjämmüne kestpaiga kottalt, karvalõ mustjas verrev läükvä luu mis luu. Ja mehe' kinnidi umma nägemist tões.
Üts Räpina miis Jakob Jörg, vanamiis, jutustas: "Sinnä om jo ligi 60 aastaka aigu, kui ma kar'ah käve, ja jo viietõiskümne aastagakõnõ tsur'a olli. Sis näimi ummi silmiga (meid oll neläkeske, vana pääkar'us viil viies), kuis läükvä lindaja kui kuld, edimält vasta vett linnas (just üleväst pilvi puult tull) ja viist kui välk vällä karas, säält Viirksu Vähä kõigõ parembalõ lehmäle sisse lei. Lehm sattõ röögäteh kui püssäga last säälsamah maha, ja oll valmis. Joosimi kodo, kutsi lehmä perremehe mõtsa ja sääl naati lõpnud lehmä nilgma. Sääl löüti lehmä üles lahksõmisel lindaja lehmä süämest, mis midagi muud es olõ kui üts sõrmõpittunõ lihapulk, esi kõva kui määne luu; siski oll tõõsõl ka uma kõrrakõnõ pehmembat liha pääl. Kestpaigast oll ta nii sõrmõjämmüne, a otsa olli sugu peenemba, a sändse tümbä'. Kuuh otsah tal tuu pää vai perse oll - tuust saa-as sääl midägi arvu: oll õnnõ üts verekarvaline lihapulk."
Mõni om ka inemise kottalõ lindaja läbilüümist seletanu, kes kuigi viisi äkitselt haigõs on jäänü. Aga suurõmb jago nimitäs sändsit haiguisi: "Tedä rabati."
Kuis lindaja Läti nõidu puult tetäs ja vällä saadetas, ma arva, et ma tuust jo umal aol kirotanu olõ.
Saagu seost as'ast seos kõrras külält.

H II 70, 695 (33) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Suulliim ehk kipõ soolanõ vesi vai kogonist võiu suulliim om hüä äkilise sisemädse haigusõ vastu.

H II 70, 701 (66) < Rõuge khk. < Räpina khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Juudisitt, kui lajalt tuntu "kaehtusõ rohi", saap egasugutse haiguse vasta pruugitus. Kõrd andas tedä rabamise vasta, kõrd sisemätse valu vasta, kõrd kui rohto, et tuu läbi nimelt lastõlõ söögiisso saasi. Kaehtusõ kaitsjas köütvä tedä mitmõki ebauskliku lastõlõ kui loomõlõ nöörikesega kaala. Ravvatossu tegemise man pandas ka raasokõnõ juudisitta palava ravva pääle, et tossu tegemine mõosi. Mõnõ pruukva juudisitta ka hambarohos.

H II 70, 705 (93) < Rõuge khk. < Räpina khk. < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Püssärohi omma rõõsa piimäga sisse võttõh äkilise haigusõ, rabamise vasta hüä avitaja rohi.

H II 71, 633 (14) < Simuna khk. - Voldemar Rosenstrauch (1904) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lehmal rabandus ehk lendva on, siis peab üks mäda muna võetama, talle rist otsa pääle tegema ja lehmale sisse andma, siis peab sie aitama.

H II 73, 693/695 (1) < Setu, Meremäe v., Sulbi k. - Jaan Sandra < Sulbi Joorka (1906) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kaitsja lindaja iist.
Ma lätsi ütel pühäpäävä hummogul kotost vällä, heidi risti ette ja ütli: "Oh Jummal, taivanõ esä, pühä Maarja, maamakõnõ, anna mullõ sis õnnõ käügi pääle!" Naane mul heit jall risti takast perrä pääle ja ütel: "Kristus-Jummal, pühä Maarjakõnõ anku sullõ õnnõ!"
Nii lätsi ma kotost vällä ja sai paari versta taadõ kotost arr. Nakka õks kuulma, nakka õks kuulma niigu tüh'a iist, et kavvõdõh õhu seeh kiäki niigu kaaratsori (see on ühe linnu nimi, kes õhtadi ja öösel alati piriseb) ütte luku tirra, niigu ta mõni mõisa üüvaht, kiä karro aja. Tsorrin tulõ õks lähembälle ja lähembälle, kooni üts "pokst" oll ta mul õkva särgi vorätniku (=kaelatagutse) küleh, mis õnnõ mullõ suurt hätä tii-is, selle et mul kats pindsakut säläh oll, kel vorätnik vorätniku pääl, hüä paks kaitsja oll. A tuu poksaja oll lindaja, kiä särgi vorätniku päält umma terävät, nõglaotsasugust terävät verevät nõnna mullõ õkva hiustõ sisse topma naas. Jo sai nii armõtohe haigõt, niigu olõs sullõ kiäki raudoraga sisse löömäh. Naksi katõ käega ümbre pää, kaala vehkmä, niigu olõs terve hüörläste kari ümbre mu pää lindõllõmah. Ja nii sai ma lindaja kaala külest, koh tuu kui takjas kinni oll, maalõ arr kraabsahtu. Tii, kost ma jalaga astõ, oll üts tiirada tii veereh, ligi rükä. Niipia kui ma tõõsõ maalõ olli tõmmanu, naas ta kui määne verrev siug - esi hüa sisaliku pikkunõ, a sõrmõ jämmune kestpaigast - tiirata pite ütest tõistõ vingõrdama. Mul olõ-õs midägi käeh, kängäldä olli kah, hadahõlli maast ütte ja tõist, seeni, vana nõid, käänd hinne rükkä, haina sisse arr ja pässi käest.
Kes tuu oll, kiä minno kur'a lindaja vasta kaits? Tuu oll rist, mis ma majast vällä minnen ette heidi, ja jalki rist, midä naane mullõ läve pääl perrä heit. A mis tuu lindaja om? Midägi muud, kui nõia kuri sõna, mida ta pihlapuu pulgakõstõ näol vällä saat. Kui ta kur'a teo päält tervelt tagasi saa tulla, sis saama timäst nõialõ sulanõ. Hukka lätt nii, nõial olõka-ai tuust määnestki murõht.
Ütel Lätimaa nõial olõvat sändsit sulasit jo hulk, kes kõik timä käsu pääle vällä käävä, tõisilõ inemisile kurja tegemä. Ja midä inämb nõial sändsit sulasit om, tuud vägevämb om nõid esi.

H II 73, 695/697 (2) < Setu - Jaan Sandra < Gusta Pärk (1906) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kaitsja leeväpäts.
Vanast oll üts nuurmiis üte suurõ nõia man sulasõh, koh ta pal'logi nõia vigurist ja krutskist kuulda sai. Vana nõid, kes jo pääle saa aastaga vana oll, jäi rasõhõhe haigõs, mink vastu inäp mändsegi nõiaroho' löü-üs. Ta tundsõ arr, et surm suu veereh oll ja ta kuulma pidi. Sis kuts ta uma ainuma puja hinne mano ja opas tälle kõigõsugutsit nõidmisi kätte. Sulanõ kullõl ussõ takah, kost ta ka mõnõst as'ast osakõsi arvu sai. Nimelt kuuld ta, et lindaja vastu lämmi, värskilt küdsetü leeväpäts om.
Kui vana nõid kuuli ja maha matõti, jäi nõia poig majja perremehes, kes sulasõlõ väega kuri ja halv perremiis oll. Sulanõ uut parast aigu, kuna majah leibä küdseti. Sis võtt ta ütel pääväl paari leeväpätse, sääd üte ette, tõõsõ taadõ, ja nii läts ta nõia perremehe puult pakku minemä.
Tõõsõl pääväl haard nõid sulast vaia, ja ta sai arvu, et sulanõ arr om paenu. Sedämaid saat ta kolm lindajat, kolmõlõ poolõ tedä takah tabahama. Nelädäl puul oll meri iih, sinnä ta jo pakku minnä es saa. Ja üts kolmõst lindajast juusk noorõmehe edepuul olõvahe leeväpätsi sisse niigu poksahti õnnõ. Õkva tuul silmäpilgul, kuna sulanõ taadõ johtu kaevat, et kas säält kedägi järge ei viroda tedä kinni võtma. Nuurmiis läts viil mõnõ versta maad edesi. Sis lõigas ta edepoolidsõ leeväpätsi lahki ja löüse lindaja lõpnult seest. Vanarahvas omma õks lindajat lindajas sius nimitänü, a leeväpäts päst pagõhõja sulasõ tima käest arr. Tuu käest omgi rahva kätte nõia salahus saanu, et lindajat lämmi leeväpäts arr lõpõtas.

H II 73, 697/700 (3) < Vastseliina khk. < Kanepi khk. - Jaan Sandra < Saamuel Lõhmus (1906) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Mis lõpnu lindaja tekk.
Mustõ muuhaava, kuna nõidu ristirahvaga poolildõ oll, sis elli üteh suurõh küläh üts väega väkev nõid, kink iih kõik suur külä värisi. Kuna jäle põllu päält midägi uudsõht saadi, jo pidi edimäne suutäüs nõialõ saama. Sai kelgi küläh lehm kandma, sis pidi ega kar'ahoitja uma länigutäüs tsäärpiimä nõialõ meelehüäs saatma. Tapõti sügüse poolõ mõni voonakõnõ, lammas vai tsiga - sis pidi egäüts tälle säält uma jago andma. Suvõl kui talvõl tekk külä talgoviisi tälle tüüd, kuna nõid niigu määne suur säks patsiirih, käe' perse pääl, ütest tõistõ lunkih. Nii eleti suurõh küläh vägevä nõiaga kui kur'a kassiga. A küläh elli üts rikas talomiis, kes salamahti nõida pilgas ja tedä pal'lo tähelegi panõ-õs. Ja tuu pahand nõida väega, nii et ta parast aigu uut, kunas rikkalõ mehele tuud kuh'apääga kätte võis massa.
Ütel sügüsedsel aol, kuna rikka mehe majah mitu tsika maha tapõti, uut nõid ka säältpuult mõntki pekipalla meelehüäs, niigu tõõsõ talomehe tälle tei ja tõi. Kui nõid päivä kats-kolm rikka mehe kingitust arr uut, sis läts nõial süä rikka mehe pääle armõtohe täüs. Ta saat üte vaesõ inemise niigu kogõmata rikka mehega jutulõ, tälle miilde algatama, et ka "külätark" (nii armast nõid hinnäst nimitä) timä käest midägi väepoolist talvõs saas. Rikas miis, kes ütelisi kah kõrk oll, kostõ nõia salasõbralõ: "Külätargalõ sitta nõnna."
Nõialt saadõtu miis kõnõli tälle kõik ümbre arr, kuis uhkõlt ja kõrgilt rikas miis tälle ütelnü.
Kui sis ütel õdagul kõik rikka mehe kari tahra pääl kuuh oll, lask tikõ nõid mitu sulast - lindajat - salakeldrest vällä, rikkalõ mehele kar'akaiho tegemä. Pääle õdagudsõ söögi lätsi rikka mehe tütrigu eläjit tahra päält lauta kinni pandma - o kuis heitü naa väega arr: kõik lehmä ja lamba olli tahra pääl pikäle maah, mitmõl keelegi suust ripakillõ. Minti tarõ mano, kutsuti perremiis vällä karja kaema. Ja mis sääl perremiiski inäp tetä võidsõ? Ütstõõsõ takah singahudi timä kalli looma tossukõsõ vällä.
Et suurt kaihho veidiki vähändä, lask perremiis paaril sulasil lõpnuil eläjil naha säläst arr nilgu ja sis viil hauda aia. Proomis lask ta mõnõ eläjä üles lahasta, et nätä saia, mis viga näil pidi olõma. (Ehk ta küll selgehe tiidse, et kuri nõid tälle tuud vingõrpussi mängnü oll.) Lahasti üles edimäne, tõõnõ ja kolmas lehm. Es löüdü muud midägi kui mulk laiha liha seeh, küll seehpuul, a välähpuul oll nahkki terve kui küüds.
Lahasti viil paar lehmi üles ja noidõ seest löüti kuri lindaja üles, kohe naa arr olli lõpnu. Ütel lehmäl oll lindaja süämehe, tõõsõl massa sisse kinni jäänü. Perremiis pand ruttu aho kuivi puiõga palama ja käsk sulasil mõlõmba lõpnu lindaja palavahe tulõ ahjo visada.
Ku sis ku naas ahoh edimält tsisisema ja tsosisõma. Kõik rahvakõnõ pagõsi tarõst vällä. Egäüts peläs umma nahka.
Vaivalt olli kõik tarõst vällä joudnu, kui tarõst üts ilmadu suur pauk kuulda oll, niigu olõs sääl määne suur tükk vällä lastu. Sedämaid, kõrrakõsõ ao peräst naas ka tuli tarõ lävest ja pajust vällä vuulama: terve maja oll kõrraga palama lägünü. Kistutamine oll võimalda. Sis viil saadu arvu, mis tarõ paugahus tähendas. Lõpnu lindajapaar oll palavah tulõh aho lahki löönü.
Tuust aost saani jäi kõigõ rikkamb miis küläh kõigõ vaesõmbas, kes kõigõ külärahvaga üteh hirmust nõida pelgämä ja häbendellemä pidi.

H II 74, 162 (42) < Simuna khk. - Voldemar Rosenstrauch (1904) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vasta on kõige parem rohi loomale kolm korda kõvasti suhu puhuda.

H II 74, 361 (5) < Pilistvere khk., Kõo v. - Jaan Keller < Anna Tikk (1905) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabantusesõnad.
Rabantus! Rabantus! Rabantus! Kuri Vaim, tagane. Jumala see isa, Jumala see poja, ja Jumala see püha vaimu ... Ja siis loetama kolm korda isameie tagasipidi, iga vahe peal peab üks kord hingama ... paberi peale.

H II 74, 408/9 (4) < Vastseliina khk. - Osvald Jõgeva < N. Jõgeva (1905) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Tuhka sisse.
Ütskõrd lei lindva peremehe lehmä läbi. Peremiis läts nõia mano api küsümä. Nõid ütel: "Mine kodo, otsi lauda ussõ alt sita seest. Ku sa säält midägi lövvät, sis vii uma lähemätse maa piirikivi pääle, paloda kolme kadajahalo pääl ärr ja tuhk tuu kodo. Ku kiäki su käest midägi küsüs, sis anna üteh tuu tuhaga." Peremiis läts kodo, otsõ lauda ussõ alt ja löüse säält veritse tsiasüdäme. Peremiis võtt lapju, vei süäme piirikivi pääle ja palot kolme kadajapuu halo pääl ärr. Tuha tõi peremiis kodo.
Tõõsõl pääväl tull lähemäne peremehe poolõ ja pallõl hindäle mõhõtäüt jahu. Peremiis, kes lindva sai, ande mõhõtävve jahu ja pande tuhka jahu sisse. Lähemäne võtt jahu kõõ tuhaga ja läts ärr kodo. Peräst sai tiidä, et lindvasaatjat peremiist lindva läbi lei.

H II 74, 409 (59) < Vastseliina khk. - Osvald Jõgeva (1905) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lindva pudropaah.
Ütskõrd olle peremiis põllu pääl tüüh. Pernaanõ kiite tälle suurmaputro. Kiite pudro köögih ärr, kutsõ hindäle kar'ust appi pata mõskma. Naanu pata mõskma ja üts väikene asi linnas üle pernaasõ ola paamõskmite sisse. Paamõskme naanu kiimä ja üle paa veere vällä tulõma. Pernaanõ ande paamõskmõ põrsilõ. Nuu põrsa, kes (putro) paamõskmit seivä, lõppiva ärr. Sis sai pernaanõ arvu, et lindva lei põrsa läbi.

H II 8, 601 (14) < Jõhvi khk. - Paulus Paurmann (1891) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui mõni ravanduse haigusse jäi, siis kästi parema pihupesä pääle sülgeda ja säält jälle vällä lakkuda. Siis pidi haigus kadoma.

H II 9, 581 (10) < Haljala khk., Kavastu v. - Viilip Klaas (1891) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Jutt rabadusest. ("Lendva" ehk "Kuri").
Mies läind naisega lauakiriku. Tie ääres süönd luomakari. Mihel tuld kange himu karja hulka lendvat saata. Naine surund vasta ja kui mies tõendand, et tema parata ei saa, vaid piab tegema, üöld naine: "Tie siis ennemb selle suure kivile, mis siin tie ääres on."
Mies võtt kolmekandilise puutiku ja pand ordjani lõnga taha, kolm sõlme sisse ja puhund kivi puole minema. Kuhe käind kivi paukudes lõhki. Siis saand mihe süda rahu ja läind kiriku.
Rahvas ütleb: "Kes korra on õppind "kurja" ehk "rabadust" tegema, sie ei saa parata, vaid piab ikke tegema."

H III 10, 130/1 (6) < Rannu khk. - Hans Raag (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vasta.
Taganege ära, teie roojatse vaimu, andke Püha vaimule maad; minge teie üle mägede, joudke teie üle jõgede, minge teie üle vereva mere, sääl lövvate teie üte valge ristiga kivi, kon meie Issand Jeesus oma nime Jordani om kirjutanu. Sääl ta seeri sirutas, sääl ta varbit vajotas, sääl ta küisi küinitas.
Heidetas kolmainu Jumala nimel rist ja aamen.

H III 11, 12 (8) < Karula khk. - P. Wilop (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Läbilöödu sõnad.
Issanda ingel, pikse välk, kuivata kuradi nooli ja kurja vaimo väke Jumala see Essa j. poia j. püha vaimu nimel. Amen. (Ka 3 kord lugeda.)

H III 12, 421 (15) < Simuna khk., Käru v. - Henn Kanter (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lendaja looma läbi on lasknud, siis pistetakse haige karv seljas põlema.
/---/

H III 13, 20/1 (9) < Tõstamaa khk. - Gustav Anniko (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Hobuste haiguste vasta.
Kolm inglid taevast otsekui maha käisid Marabast mäge mööda. Püha Jeesus tuli nende vastu: "Kolm inglid, kuhu teie lähete?" Nemad vastasid: "Meie läheme rabandust ehk äkilist haigust aitama ja kurja vaimu kavalust rikkuma." - "Minge, minge, minge, ma tahan teile abi saata. Esiteks hommiku, teiseks õhtu, kolmandaks lõuna ja neljandaks põhja poole." Jumala see Isa, Jumala see Poja, Jumala see Püha Vaimu nimel. Aamen.
Need sõnad loetakse kolm korda läbi ja iga korra viimaste sõnade ütlemise ajal tehakse vassakkäe nimetisõrmega leivatüki peale kolm risti ja sealjuures loetakse issameie palve ühe hingetõmbamisega ära.
Siis peab aitama.

H III 13, 427 (1) < Pärnu-Jaagupi khk. - Hendrik Lusik (1893) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Äkiline haigus, mis juhtub tulema, olgu ta inimesel ehk loomal, ja mis õige kardetav on, seda kutsutakse rabandus. Rahva arvamise järele pidada teine kuri inimene seda tegema ehk saatma, seda võida järgmisel viisil ära kautada. Loe 18 korda issameie ära, aga iga kord ühe hingega, ja ütle iga aamen, aga viimane kord ütle kolm korda aamen, siis lähäb haigus sinna tagasi, kust ta on tulnud, ja sellel saab terveks, kus ta olli.

H III 13, 451 (14) < Saarde khk., Kilingi v. - Hendrik Langholts (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendaja arstimine (ehk kui loomadel ühtelugu õnnetused käivad, kas surevad või saavad õnnetumalt otsa). Seda pidada teine kuri inimene tegema. See arstimine on nõnda: Võta selle looma süda, kops ja maks, pane pihelkase orgi otsa ja lase siis püssiga sinna pihta. Kui peale selle mõni inimene selle juure külase tuleb, kus see arstimine on, siis ei tohtida sellel kedagid asja anda, ei juua ega süia, s.o. siis pidada see haigus sellel tagasi minema, kust ta tulnud on.

H III 13, 456 (26) < Saarde khk., Kilingi v. - Hendrik Langholts (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui häkiline haigus inimesele kallale tuleb, kas päävaluga ehk n.e., siis pidada püssirohi, mida poole püssipaugu jagu lusika sisse pantse, ja pisut soola ja vett juure pannakse, siis seda sisse võetakse, see pidada kõige parem rohi olema.

H III 13, 519/20 (1) < Saarde khk., Kilingi v. - Hendrik Langholts (1893) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ravanduse haiguse arstimise sõnad, mis vana usu arstimise kombedes järgmistes sõnades seisab: "Rabantsesõnad. Jumala see Isa, Jumala see Poja, Jumala see Pühavaimu nimel ja Jeesuse Kristuse nimel. Aamen! Jeesus Kristus ajab kurjad vaimud välja Beltsebuli läbi, Jumala sõrme läbi, Jumala see Isa, ja see Poja, ja see Pühavaimu nimel. Aamen. - Tagane ära roojane vaim, anna maad püha vaimule, Jumala see Isa, Jumala see Poja, Jumala see Pühavaimu nimel, Aamen!!"
Tähenduseks: Need sõnad saavad vee peale loetud üheksa korda ja peale lugemise üheksa korda sinna peale puhutud, siis kinni kaetud, vassaku käe alt haigele sisse antud. Kui ka mitte haige seal lähekorras ei ole, siis saab pudelise sedaviisi vee peale loetud ja puhutud, kinniselt tõbisele kätte antud, et mitte ei tohi enne lahti võtta punni alt, kui just tõbisel rüibata annab.

H III 13, 520 (2) < Saarde khk., Kilingi v. - Hendrik Langholts (1901-1902) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Tuuleravanduse sõnad on järgmised:
"Tuulerabantse sõnad Jumala see Isa, Jumala see poja, pühavaimu nimel. Mustad hobesed, tuhkrud hobesed, verevad hobesed, pruunid hobesed; sest hirmsast külmast röövli tuulest, sest kangest põhjatuulest!"
Tähendus: üheksa korda lugeda ja üheksa korda peale puhata! Haige nime peab ka enne ära ütlema, priinimi kui ka sugukonna.

H III 13, 657 (7) < Halliste khk. - Jaak Sõggel (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
On inimene rabatud, siis keeda, "ristrabantuse rohi" (Thalictrum flavum) paja sees ja anna haigele sisse; haigel tuleb aga sissevõtmise ajal hing kinni hoida ja parem käsi üles taeva poole. Küll ta siis terveks saab.

H III 14, 562 (8) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v. - A. Johannson (1892) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lendav looma läbi lööb, siis on tõine kiusu pärast pihlakapulga tuulekeeru sisse lasknud.

H III 14, 613 (3) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v. - A. Oksenberg (1893) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loom lendavaga läbi löödud või nõiutud on ja ära sureb, siis võta selle looma kops ja lõika sealt kolm tükki küljest ära ja siis keeruta püssi vants tagad ära, ja lae tagad otsast püss täis ja pane need lihatükid püssi ja siis lase vastu põhja püss lahti, siis läheb selle kätte tagasi, kes sul on nõidunud, ja tema loom sureb ära.

H III 15, 607 (28) < Vändra khk. - Jakob Hurt Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad soola pääle: Armas Issand, mina tulen sinu palvele, minu hobune on haige, temal on rabandus. Issameie 3 x. (Kõige parem, kui hinge tõmbamata võib ära lugeda, aga kui siiski tarvis hingata, siis peab suu teise külge pöörma.) On elajas järsku haigeks jäänud, siis nimetakse seda haigust rabanduseks. Ikka enamest kurja inimestest saadetud, kes kuradiga ümber käivad. Rabandused on 3 selsi: 1) tuulerabandus, 2) lendav, 3) hall (hunt). Arstimine: Tüki leiva pääle ehk ka soola pääle loetakse rabandusesõnad ja antakse loomale sisse.

H III 15, 80 (26) < Palamuse khk., Kaarepere as. - Helene Maasen (1891) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ravanduse vastu olla niisama hea, kui heledalt tambitud puusüsigi, ka linnusõnnikut haigele sisse anda.

H III 17, 966/7 (35) < Ambla khk. - Jakob Tannenthal (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ravandus, kui ta loomadel on, siis on ta kurja inimeste töö. Üks mees ütelnud: "Ma ei või muidu mitte elada, kui ma iga nädalas kolm korda ravandust loomade peale välja ei saada."

H III 18, 264 (13) < Rapla khk. - J. Pajur (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kust sooja leiva hais vastu tuleb, sinna olla hõlbus rabandust saata, aga leival peab soola sisse panema, siis pole teda iialgi karta.

H III 18, 401 (6) < Vigala khk. - Mihkel Aitsam (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Hobuste haiguste vasta:
Kolm ingelt tulid taevast otsegu maha, käisid kõrget Baraabast mäge mööda, püha Jeesus tuli nende vastu ja küsis: "Kolm ingelt, kuhu teie lähete?" Nemad vastasivad: "Meie lähme rabandust ehk äkilist haigust aitama ja kurja vaimu kavalust rikkuma." - "Minge, minge minge! Ma tahan teile abi saata, esiteks homiku, teiseks õhtu, kolmandaks lõuna ja neljandaks põhja pool." Jumala see Isa, Poja ja püha Vaimu nimel. Amen!
Neid sõnu luetakse kolm korda. Iga korra viimaste sõnade ütlemise ajal tehtakse pahema käe nimetissõrmega hobusele annetava leiva peale 3 risti ja luetakse ühe hingetõmbamisega issameie ära.

H III 19, 530/4 (8) < Halliste khk., Paistu-Kaarli, Saaremetsa - Jaak Sõggel (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendaja.
Ühes talus koolnud äkitselt lehm ära ja mõne päeva pärast koolnud jälle tõine lehm. Perenaene saanud aru, et see enam õige asi ei olnud, ta läinud arsti juurte abi otsima. Võtnud selle jaoks kortna viina ja kaku leiba kaasa. Arst kuulanud lou põhjani ära, võtnud viinapudeli, veeretanud kolm tiiru seda põlve otsas vastupäeva, vaatanud siis viina kirjast ja ütlenud: "Lehmad on lendaja läbi lasknud, seda on üks teie vihamees teinud."
Naene ütlenud: "Muud ma ei tea omaga jonnis olevad, kui mõsa Leenu, kes mineval kevadel meilt ära aeti, ja Lullu Jürka, kelle karja meie peremees viljast kinni võttis."
"No jah, seda ma arvan, et üks neist on!" ütlenud arst. "Kui nüüd kodu lähad, siis mine ja võta selle kasuka karvadest kolm korda lammaste raudadega, keda te suuremaks vihaaluseks peate. Pange need villad lauda ukse sagarasse ja ootakem, kas siis lendaja veel lehma läbi laskma tuleb. Tuleb vahest mõne päeva eest keegi teilt midagi paluma, siis ärge andke, vaid saatkem tühjalt tagasi."
Naene tänanud arsti õpetuse eest ja läinud ära kodu. Kohe, kui kodu oli jõudnud, toonud ta salamahti Lullu Jüri kasuka karvadest kolm lammaste raua täit ja pannud neid kodus lauda ukse sagarasse. Tõisel päeval tulnud Lullu Jüri poiss ja ütlenud perenaesele, et Jüri laseb pada paluda.
Perenaene vastanud: "Annaks küll hea meelega, aga meil on isi seda hädapärast tarvis. Minge ja kuulake, ehk saade seda mujalt." Poiss läinudki. Tõisel päeval tulnud tüdruk ja ütlenud, et Jüri laseb pangi paluda. Ei perenaene annud pangi ka. Kolmantamal päeval tulnud vana Jüri isi, palunud perenaese käest pätsi leiba, lubanud tõisel päeval, kui neile tehakse, jälle kasuga tagasi tuua.
Perenaene hakanud vastu vabantama: "Annaks hea meelega, aga meil isi seekord ka ei ole; pannin täna juurt ja teen homme kah leiba. Kuulake, ehk saade mõne muu käest." Vana Jüri läinud ära, ei lausunud musta ega valged. Tõisel päeval läinud perenaene lauda juurte ja näinud: lauda uksel auk sees. Võtnud ukse lahti: ennäh, veikene hall kivi keset lauta maas. Naene jätnud selle sinna ja rutanud uuesti arsti juurte abi otsima.
Kui ta arstile asjalou ära kõnelenud, ütlenud see: "Hea küll, et sa selle kivisse ei puudunud, see oligi see lendaja, kes enne so lehmad ära laskis. Kui sa mitte Lullu Jüri kasuka karvu ukse sagarasse ei oleks pannud, siis oleks ta sinu lehma jälle ära lasknud, isi kah ära kadunud, nenda et uksel auke, ei ka kivi kusagil näha ei oleks olnud. Nüüd võta see kasetoht ja see pihlakakepp, sellega aja kivi kasetohu peale ja vii vette. Küll siis lendaja sinu õuest kaob."
Naene tänanud ja läinud. Kodus ajanud pihlakakepiga kivi kasetohu peale ja viinud vette. Korraga läinud kivi puruks nagu tuhk ja ainult valge kord jäänud veel vee peale. Ei tulnudki lendajad enam.
Mõne päeva järel kuultud, et Lullu vana olla sängis surmaga vaakumas, hing lõngaga kaelas, aga ei surevad ära kah. Perenaene läinud kohe haiged vaatama. Kui Jüri seda kuulta saanud, et tõise talu perenaene sinna oli tulnud, siis lasknud ta ukse kinni panna ja keelanud mitte enda temale näidata. Pärast selle järel surnud ta ka varsi ära.

H III 2, 372 (4) < Haljala khk. - J. Wabian (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadusesanad.
Kolm inglid taevast tulevad
Otsivad äkkilist taga.
Häkkiline ära kadugu.
Jesus, issa meie.
Issameie ära lugeda.

H III 2, 52/3 (3) < Haljala khk., Vihula v. - Leena Lepp-Viikmann (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Hobuse haiguse vastu.
Kolm inglit tulid taevast, käisid korget mäge möda ja hüüdsid: "Meie lähme rabandust ära võtma ähk äkilist haigust aitama ja kurja vaimu kavalust rikkuma." - "Minge, minge, ma tahan teile abi saata, esiteks homiku, teiseks õhtu, kolmandamaks lõuna."
Neid sanu loetaks kolm kord läbi. Iga korra viimaste sanade ütlemise ajal tehakse vassakkäe nimetissõrmega hobuselle annetava leiva peale kolm risti ja loetaks issameie ühe hingetombamisega ära.

H III 21, 287/8 (2) < Kursi khk. - Jaan Sturm (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ravandusesõnad.
Tagane, roojane vaim, tagane, roojane vaim, tagane, roojane vaim, sestsinatsest inimesest, anna pühavaimule maad, tagane sinna põldu, kus põle kiva, sinna arule, kus põle mätast, sinna sohu, kus põle võsa, tõtta senna, kus ma tõmban, tõtta senna tonder mäele, seal on võist vuudikene, sealihast sängikene.

H III 21, 373 (12) < Äksi khk. - August Mauer (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui tuhakoti pääl magad, siis ei löö lendva.

H III 21, 373 (14) < Äksi khk. - August Mauer (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lehm rabatud, siis võetasse pääsukesepesa, keedetasse ummusses ära, siis pannasse senna juure veel toorest rasva, püssirohtu, lõegatasse haige lehma sabaots lõhki ja võetasse säält kolm tilka verd. Seda segu antasse lehmale sisse, siis on lehm kohe terve.

H III 21, 595 (5) < Otepää khk., Palupera as. - Jaan Kukrus (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabantuse arstmine.
Rabantust arstitas: puhutas hõngu nõnast sisse, tettas paatossu, andas võidleiba, kelle meie-essa pääle loedas.

H III 22, 18 (5) < Otepää khk., Palupera as. - Joosep Silde (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabavusesõna.
Taiva rist, Issanda engel ja pikse väilk, kaota ja kuivata kurja nooli maa päält ärä. (Loetav 3 kõrd.)

H III 22, 393 (6) < Peterburg < Tarvastu khk. - Jaan Lepik (1894) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabatsesõnad (või rabandusesõnad)
Kui Jeesus suure armuga Jordani jõele tuli (3 salmi). Kui Jeesust risti naelati (6 salmi). Veri on meid ühendanud (4 salmi). Neid sõnu tuleb haige koha peale lugeda ja viina peale ning siis haigele sisse anda.

H III 23, 606/7 (18) < Harju-Jaani khk., Perila v. - Johannes Kirschbaum (1896) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ravandust arstida: Haige looma kõhu alla püssi lastama; ja teine viis: haige looma karvu võetama, püssi sisse laetama ja üle ristaedade nurkade lastama sinnapoole, keda arvatakse ravanduse teinud olevad. Kui ravandus nii kange on, et looma surmab, siis olla see ravandus läbi vaskvarda saadetud, millele naljalt vastast ei saada.

H III 23, 858 (1) < Vigala khk. - Georg J. Asberg (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Hobuste haiguste vastu:
Kolm inglit tulid taevast otsekohe maha, käisid kõrget Baarabi mäge mööda, püha Jeesus tuli nende vastu ja küsis: "Kolm ingelt, kuhu teie lähate?" Nemad vastasivad: "Meie lähme rabandust ehk muud äkilist haigust aitama ja kurja vaimu kavalust rikkuma". - "Minge, minge, minge, ma tahan teile abi saata; esiteks hommiku, teiseks õhtu, kolmandaks lõuna ja neljandaks põhja pool." Jumala see Isa ja Poja ja Pühavaimu nimel. Amen.
Neid sõnu luetakse kolm korda läbi. Iga korra viimaste sõnade ütlemise ajal tehakse vasakkäe nimetessõrmega hobusele antava leiva peale kolm ristikest ja luetakse meieisa ühe hingetõmmamisega ära.

H III 24, 258 (96) < Halliste khk. - Jaak Sõggel (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kuida lendaja hobuse läbi lasknud.
Muiste künnud talu sulane põldu. Tõise talu peremees tulnud sinna ja ajanud sulasega juttu, kuni sulane ära sööma kutsutud. Sulane läinud sööma ja tõise talu peremees läinud ka ära oma kodu.
Kui sulane peale söömaaja jälle kündma läinud, leidnud hobuse ühes adraga pikali maas. Sulane läinud kodu ja kaebanud asjalugu peremehel. Kui peremees metsa tulnud ja hobust järele vaatanud, leidnud, et see lendajast läbi oli lastud.
Sulane jutustanud, et tõise talu peremees seal käinud ja õige tihedaste hobuse peale vahtinud. Nüüd arvatud tõise talu peremees süüdlaseks. Ka pere teadnud peremehe mõne võeriti oleku üle mõndagi jutustada.

H III 24, 259 (97) < Halliste khk. - Jaak Sõggel (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kuidas mees ära surnud.
Kord oli lendaja ühe vaese mehe lehma läbi lasknud; lehm koolnud ka varsi selle järel ära. Vaene mees läinud targa juurte asja kaebama. Kui tark lou üle kuulanud, pistnud mõned asjad taskus ja läinud ühes vaese mehega kaasa. Kui nad vaese mehe kodu jõudnud, läinud nad lauda juurte siis vaatama, kus läbilastud lehm pikali maas olnud. Tark käskinud tõised ära minna ja jäänud üksinta lauta. Väha aja järel tulnud ta laudast ja ütlenud tõistele: "Küll ta nüüd näeb, mis ta saab!" Vana saunamees annud targale väha näpuvalged ja see läinud siis kodu. Tõisel päeval saanud vaene mees kuulta, et tõise talu vana isa maas surma vaakumas olla ja ei surevad ära ka. Viimaks kahenädalise maasolemise järel ütlenud ta oma pere rahval, et ta tõise talu vaese mehe lehma läbi lasknud. Kui ta selle ja kõik muud üles tunnistanud, siis surenud ka varsi ära.

H III 24, 276/7 (113) < Halliste khk. - Jaak Sõggel (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendaja läbilastud lehm.
Vanal ajal oli lendaja ühe vaese mehe lehma läbi lasknud. Vaesel mehel olnud sellest õige kahju, ta läinud pusija juurte paluma, et see ütleks, kes tema lehma läbi lasknud.
Kui vaene mees pusijale oma häda jutustanud, ütlenud see: "Ma tulen vaatama, küll näeb, mis saab!"
Läinud ka. Kui pusija vaese mehe lehma vaatanud, ütlenud see: "Ega häda nii suur ole, kui arvatakse!"
Pusija lõikanud lehmale kumbagi kõrva otsast karvasid kolm korda ja saba otsast kolm korda, läinud tuppa ja kõrvetanud need tule peal ära. Ütlenud siis: "Noh, küll lehm elama tõuseb ja küll see valu peab tundma, kes seda tegi!"
Läinud siis väha aja järel lauda juurte vaatama: lehm elanud ka laudas.
Pärast saadud kuulta, et tõise talu vana ema maas hinge kisentamas olla ja keegi ei teadvad, mis temale õige viga. Viimaks, kui ta suure valu pärast ülesse tunnistanud, et tema vaese mehe lehma läbi lasknud, siis saanud ta terveks ja elanud pärast kavva veel. Aga ialgi ei teinud ta enne surma seesugust tempu enam.

H III 24, 441/2 (3) < Halliste khk., Kaarli v. - Jaak Sõggel < Kustas Treff (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kuida lendajad lastud.
Ühel mehel oli lendaja lehma läbi lasknud. Mees läinud nõia juure abi paluma. Nõid juhatanud: "Võta hobuse pahema jala raua nael, pane püssi sisse ja lase ärakoolnud lehmale, kui see veel kolm päeva vana ei ole, otse südamesse. Küll ta siis näeb, mis ta saab."
Mees läinud kodu, kiskunud hobuse pahema jala raua naela, laadinud sellega püssi ja lasknud lehmale otse südames.
Pärast saadud kuulta, et tõise talu vanaema rutuselt suure kisentamisega hinge heitnud. Pere teadnud ka jutustada, et nende talu emal alati üks võeras asi toimetada olnud.

H III 25, 233 (180) < Valjala khk., Lööne v. - Johan Evert (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Kui loomal on äkiline haigus]
Teistmoodi lõigatagu haigel loomal kõrv lõhki, võetagu säält verd ja aetagu loomale sisse.

H III 25, 233 (181) < Valjala khk., Lööne v. - Johan Evert (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Kui loomal on äkiline haigus]
Pandagu püssisse soola ja lastagu loomal kõhu alt läbi, siis saab ka terveks.

H III 25, 233 (182) < Valjala khk., Lööne v. - Johan Evert (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Kui loomal on äkiline haigus]
Kui loom ometigi ära sureb, siis ei tohi nahka ära võtta, vaid peab ühes nahaga auku ajama, muidu võtab haiguse tagasi.

H III 25, 587/8 (5) < Kõpu khk., Suur-Kõpu v. - Jaak Laarmann (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ühe silmaga nõela ei tohi seina vahele pista. Sellest tulevad lendaja.

H III 25, 588 (6) < Kõpu khk., Suur-Kõpu v. - Jaak Laarmann (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kahest otsast pirrust tulevad ka lendaja.

H III 25, 588/9 (1) < Kõpu khk., Suur-Kõpu v. - Jaak Laarmann (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Jutt lendajast.
Kord käinud vana ja noor mees teed ning sead olnud tee ääres kesapõllul. Vana mees ütlend nooremale: "Ma lasen lendaja noole sea sisse." Noorem ütlend: Kannata natuke veel, seni kui metsa äärte saame, siis lase puu sisse." Vanem ütlend: "Ma ei või kannatada enamb." Noorem ajanud hobused sõitma, ning vanem on suure vaevaga metsani jõudnud pidada, siis lasknud kuuse sisse nii kui kõmab.
Sellepääle pidanud nad hobused kinni ja läinud vaatama, auk olnud kuuse sees. Noorem küsinud vanema käest: "Miks sa seda tegid?" Vanem ütlend: "Ma ei võind enam pidada, sest pidin välja laskma ta!"

H III 26, 492 (2) < Vastseliina khk., Loosi v., Kõo k. - Jaan Tint (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ku kiäki rabat om, sis pandas kolm tulist hüst vette ja andas seda vett juvva, sis saa tõbine terves.

H III 27, 204 (10) < Tallinn - Priidik Einbluth (1897) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Väristamese rohuga (värihein) saab suitsetud, kui inimesel ehk loomal äkiline haigus on.

H III 27, 666 (5) < Halliste khk., Uue-Kariste as. - Jaak Sõggel < Johan Viidik (1897) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kuida lendaja puu sisse läinud.
Vanal ajal elanud üks mees, kes kangeste lendajad kartnud, tema olnud sellest elukast palju kuulnud ja sellepärast pannud see teda õige mõtlema.
Ühel päeval, kui see mees metsas puid raiunud, kuulnud ta, kuida nagu keegi kuul vuhisedes tema kõrva äärest mööda läinud, ja kuulnud siis, kuida ta plaksatades ühe puu sisse läinud.
Mehel kadunud selle korraga kõrvakuulmine suutumaks ära. Paari nädala pärast hakanud tal kõrvad jälle tervemaks saama ja pärast seda kuulnud mees endist viisi jälle.
Kui nüüd mehel kõrvad terveks saanud, läinud ta metsa seda puud järele vaatama, kuhu lendaja sisse oli läinud. Ajanud puul koore päält maha ja näinud siis, kuida suur auk puu seest läbi olnud, koor aga puu pääl terve.

H III 28, 183/186 (3) < Viljandi khk. - Jüri Täht (1897) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendajast.
Kord elänud vanasti Uusna vallas Viljandi ligidal Jaaguri taludes Beela Jüri (mees olnud hästi ilus valge mees, mispärast Keuurgi väljateeninud soldat, kes mõne sõna vene keelt mõistnud, "beela Juriks" hakanud kutsuma, kust ta omale rahvasuust selle nime pärinudki; vanasti olnud igal inimesel oma sõimu- ehk linnunimi, nii ka temal sii) ja tema sulane Luki (ka sõimu- ehk linnunimi) Jaan.
Peremees Beela Jüri ja sulane Luki Jaan põle aga isikeskis sugugi hästi läbi saanud. Nii teinud nad ühele-teisele kättemaksmise tõttu palju kahju ja kurja. Kius ja vihavaen ollud igapäevased asjad, elanud nii, nagu vahel ikki kassist ja koerast öeltse: kiuslevad ja turtsuvad nagu koer ja kass.
Ükskord, sii olnud jällegi kättemaksmise tõttu, lähnud sulane Luki Jaan jällegi salamahti aita, nagu ta iga kord siis teenud, kui tal kättemaksmine käsil ollud. Peremees Beela Jüri näänud seda ja jälle ruttu aidaukse taha kuulama ja järgi vaatama. Hakanud viimati lukuaugu läbi vahtima. Luki Jaan teenud lendaja valmis ja hüüdnud: "Lendaja talu punikule." Peremees, kes seda kuulnud, kisendanud, kui lendaja minema hakanud: "Lendaja Luki lammale." Vaatama minnes leitudki Luki Jaani lammas surnult ja Beela Jüri punik olnud terve kui ennegi. Lendaja pidavat sellele loomale minema, kellele tedä kiige viimati kästakse surma viima minevat. Peremees kuulis ära, kui sulane hüüdis: "Lendaja talu punikule", ning ütles jälle kohe vastu: "Lendaja Luki lammale."
Nagu vanad inimesed kõnelevad, tehtavat lendajad pihlakapuust, järgmiselt: jalapikkuse puu otsad tehakse mõlemad teravad kui nõõlad, põletatasse tule pääl veel ära ja siis saadetavat nad minema. Loom, kellest sarnane lendaja läbi käinud, sadada kui välgust rabatud maha ja olla surnud, kuna lendaja südamest, kuhu ta augu jätnudki, läbi lähnud!

H III 28, 303 < Kõpu khk., Suur-Kõpu v., Kihu veski - Jaak Laarmann (1896) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vastu, kui oled käe või jala katki murdnud, ning valu äravõtmise vastu aitab ühe hingega issameie lugemine. Peab lugema kolm korda, nii kui loed issameiet korra ühe hingega läbi, siis võid hingata ja nenda edasi lugeda, kuni kolm korda läbi.
(Siis aitavad, muidu mitte.)

H III 29, 10 (5) < Jamburi, Simititsa < Kuusalu khk. - Miina Mikiver (1899) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendävä sanad.
Kustas tuli tuulekane? Kustas lens lendävikäne? Kas tuli iäst vai tuli lännest, poruteli pohjasesta, loksuteli loune'esta? Anna abi Jessuse Kristuse nimel ümmärtäjäle (ehk sulasele ehk loomale, kes on). (9 kerda)

H III 29, 10 (6) < Jamburi, Simititsa < Kuusalu khk. - Miina Mikiver (1899) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabajussanad.
Meie Issand Jessus Kristus sel öössel, mil teda ärä anti, võttis leiba, tänäs, murdis ja andis oma jüngridelle. Mine ärä, sina roojane vaim, anna maad pühäle vaimule. Kus sina siis olid, kui Jessus Kristus Jordani joel ristiti? Maarja pühä Jessus tuli, tulised kuldsed moegad kääs, lööb maha tema leeri (3 ehk 9 [korda]).

H III 3, 102 (15) < Jüri khk., Nabala as. - Jaan August Ruutopõld (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Looma äkildase haiguse vastu, ehk kuida rahvasuus seda kutsutakse, rabanduse vastu pruugitakse järgmisi abinõusi. On püss saadaval, siis lastakse looma kõhu all kord püssi.

H III 3, 102 (16) < Jüri khk., Nabala as. - Jaan August Ruutopõld (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Võetakse [looma rabanduse vastu] ka tühi leivakott ja lüüakse sellega loomale vastu pead ja muiale kolm korda vastupäeva looma ümber käies.

H III 3, 102 (17) < Jüri khk., Nabala as. - Jaan August Ruutopõld (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Looma rabanduse vastu]
Leigatakse ka kõrv lõhki ehk kõrva küllest tükk ära ja antakse loomale sisse; saab looma suitsetud.

H III 3, 102 (18) < Jüri khk., Nabala as. - Jaan August Ruutopõld (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
[Looma rabanduse vastu]
Ka saab looma nina all püssirohtu põlema süidatud ja muud sellesarnast tempu tehtud.

H III 3, 104 (26) < Jüri khk., Nabala as. - Jaan August Ruutopõld (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Väga pruugitav abirohi on ka metsatee või nõmmetee, kudas rahvas teda siinpool nimetab, ka ravanduserohi (Thymus serpyllum), mida mitmel viisil saab pruugitud. Külmetamise haiguse vastu on ta väga, teevesi juua, ajab kangeste higistama; pruugitakse loomadele ravanduse haiguse vastu suitsetamiseks.

H III 3, 26 (3b) < Kuusalu khk., Loo v. - Ailme Mahlapuu (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui kellegil äkiline haigus on, sis lasta paja kaane siisse kolm auku ja võeta kolm tera soola ja lasta üheksa korda läbi nende aukude, siis anta haigele siisse, see peab aitama.

H III 3, 97 (1) < Jüri khk., Nabala as. - Jaan August Ruutopõld (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Järsku äkilise haiguse vastu pruugib maarahvas väga mitmesuguseid abinõusid. Arstirohud, mis uuemal ajal pruugitavaks saanud, jäegu nimetamatta. Äkilise haiguse vastu on praegul veel väga pruugitav abinõu "paja aur" - pada saab tulel palavaks tehtud, külma vett sisse riputud ja seeläbi auru sünnitud. Haige pea saab nüüd paja kohal auru sees hoitud ja riie ehk vaip (tekk) üle peetud, et aur mitte minema ei pease; peab mitu kord väga hea olema ja abi saatma.

H III 5, 672 (1) < Tori khk., Jõesuu k. - Mart Tohv (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Sagedaste tuleb ette, et loomad järsku ära surevad, mida rabanduse surmaks nimetakse. Seda peab aga kuri inimene tegema ja nimelt nii: Rabanduse tegija läheb metsa, lõikab 3 puuoksa ja teeb neist 3 vaksapikkust pulka, lõikab otsad teravaks ja otsib siis metsas kõige ilusama puu (olgu mis tahte seltsi), lööb järgimööda need pulgad selle puu sisse ja posiseb mõned sõnad (mida ma aga kuskilt teada ei ole saanud, ehk ma küll mitme käest küsinud olen) selle inimese nime nimetades sinna juure, kellele ta rabandust tahab teha, ja läheb ära. Siis peab selle inimese kõige parem loom surema, kellele ta rabandust tahtis teha.

H III 5, 676 (3) < Tori khk., Jõesuu k. - Mart Tohv (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Need kolm ingelt tulid otsekohe taevast maha, käisid kõrgeid Barabasi mägesid mööda. Püha Jeesus tuli nende vastu ja küsis: "Kolm ingelt, kus teie lähete?" - "Meie läheme rabandust ja äkilist haigust aitama ja kurja vaimu tööd ja kombet ära rikkuma." Jeesus vastas igaühele ühe sõna: "Minge, minge, minge Jumala nimel! Ma tahan teile abi saata, esiteks homiku poolt, teiseks õhtu poolt, kolmandaks lõuna poolt ja neljandaks põhja poolt." Amen. Jumala see Isa ja see Poja ja Püha Vaimu nimel. Amen.
Selle peale tuleb jälle isameie lugeda.
Need 3 järku võib, olgu mis tahte suguse haiguse juures, kas üks järk üksi ehk 3 järku üheskoos pruukida. Need sõnad saavad enamiste viina peale luetud.

H III 5, 721/2 (3) < Häädemeeste khk. - Emilie Martinson (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ravausesõnad:
Mina kirik, sina kirik, sina lammas, mina lammas, sina hunt, mina hunt, rasu all, vesi peal. Issameie. (3 korda.)

H III 7, 315 (18) < Viljandi khk., Uusna as. - Hermann Nigul (1890) Sisestas USN, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Äkilises tõbes oleva hää abi, ku sõrmeküine alt musta ja kaindla alt higi võetava ja haigele seda nuusutada antava.

H III 7, 460 (53) < Pilistvere khk. - J. Järv (1891) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad: Mis läbi putke pilliroo ehk läbi õlekõrre või hanisule on puhutud, seda ma tahan Jumala sõna läbi kaotada.
Issameie peab sealjuures ära lugema ühe hingega, ja kõik see tükk nii mitu korda, kuidas haigus on, kas kolm, kuus või üheksa korda.

H III 8, 127 (4) < Kursi khk., Laeva v. - Mihkel Kool (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad:
Tagane ära, tagane ära, tagane ära, lendva rabandus, ja anna püha vaimule maad Jumala isa, poja, püha vaimu nimel. Aamen!

H III 8, 672 (1) < Palamuse khk., Luua v. - Helene Maasen (1890) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lendev on elaja läbi löönd, siis võta põhjapoolsest laudakatusest pihutäis õlgi, pista nad põlema ja käi nendega ruttu üheksa korda vastupäeva ümber elaja, iga kord elajat pisut kõrvetades. Peaks aga siiski mõni lendvale ohvriks saama, siis mata see lauda ukse alla sõnniku sisse maha. Küll siis lendvast lahti oled.

H III 9, 171 (22) < Laiuse khk., Tähkvere v., Tuimõisa k. - Julie Sepp (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendev, mis elajaid tapab, peab üks imepeenikene terasnõel olema, mis tuulispeaga ühes edasi sõidab. Kui tuulispask mööda keerleb, siis visatasse üks raudasi senna sisse, siis olla lendva vägi otsas.

H III 9, 450 (105) < Tartu-Maarja khk., Vasula v. - Märt ja Liisa Tiidur (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui rabandust haige oled, siis loe kummalegi poole issameie 3 korda ära lusikatäie vee pääle, joo see ära, siis saad terveks.

H III 9, 693 (2) < Tartu-Maarja khk., Ropka as. - Gustav Seen (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse vasta pead meieissa, siis: "Tagane ära, roojane vaim, anna Pühale Vaimule maad! Aamen!" lugema, ühe hingega puhta vee pääle, ja seda vett pead haigele juua andma.

H III 9, 693 (3) < Tartu-Maarja khk., Ropka as. - Gustav Seen (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva arstitakse nõndasamuti kui rabanduski, kuid meieissa järele üteldakse: "Tagane ära, müüraja lõukoer, anna Pühale Vaimule maad! Aamen."

H III 9, 745/6 (41) < Urvaste khk., Vaabina v. - Gustav Seen (1889) Sisestas USN, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lindvasõnad:
Tulõ viha,
Inemise viha,
Mõtsa viha!
Võta nõia vägesid,
Kaksa kahe karvu.
Inemise viha,
Puu viha,
Maa viha,
Tulõ viha!
Kiik roojatsõ taganõgu’,
andku maad pühäle vaimulõ,
Jumala see Essa ja see Poja ja see Püha Vaimu nimel, Aamen!

H IV 1, 444 (11) < Jõelähtme khk., Maardu v. - Hendrik Tutar (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Ükskord olnd jälle üks mees, kes nõnda tuulest saat haigust. Ta tulnd Tallinnast Lasnamäest ülesse, saatnud sealt haigust. Ta tulnd jälle kogemata oma naese külge ta koju. Saand mees koju, naene olnd suremas.

H IV 1, 446 (19) < Jõelähtme khk., Maardu v. - Hendrik Tutar (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui inimesel juhtub ravandus tulema, siis lakutakse pahema käe pihupesasi ja võetakse soola ja nõge sisse.

H IV 3, 392 (9) < Paistu khk., Holstre v. - Hain Henno (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Loomade (rabaduse) lendaja haiguse vastu on kollane veevel ja magus.

H IV 3, 482 (79) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Järavere k. - Peet Johannson (1889) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kuldsitikas on elajalle ja lammalle äkilese haiguse või puhutese vasta rohos. Vanad inimesed korjasid sui neid hoolega, ja kui hädä aeal tarbis olli, tambiti üks katti ja süödeti loomale lebaga sisse.

H IV 3, 776 (29) < Tartu - H. Jaaku (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse kivi (Antimonum crudum) elajate rohi.

H IV 3, 776 (31) < Tartu - H. Jaaku (1888) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav kuld, lehtkuld (Aurum foliatum), antakse elajale sisse, kui "lendav looma läbi on lasknud".

H IV 4, 630 (25) < Rõngu khk., Uderna as., Lousianna t. - P. Troon (1887) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad.
Taiva risti, püha pikse välgi, koleta keik nooli looga maa päält ära.

H IV 4, 638 (52) < Rõngu khk., Uderna as., Lousianna t. - P. Troon (1887) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Muhk, lendva. Nikastanu.
Tagane, tagane, tagane, Saadan. Mine ära, mine ära, mine ära, sina roojane vaim.
(9 kord lugeda ja 9 meieissad.)

H IV 5, 183 (5) < Tarvastu khk. - J. Blume (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lauda seina sees ei tohi oherdiauk olla, säält lääb lendaja lauta loomade tervise kallale.

H IV 6, 517/9 (4) < Jamburi, Simititsa < Kuusalu khk., Kolga k. - Johannes Esken (1893) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendäväsanad.
Kustast tuli tuulekane?
Kustast lens lendavikane?
Kas tuli iast? Vai tuli lännest?
Loksutteli louna'asta?
Porätteli pohja'asta.
Anna abi nn? (looma ehk inimese nimi). - Peale lausuda ehk asjasse - aitab lendävälle. Ravanduse vasto lakkuda keelega pahema kää pihu seest risti keelega läbi; ja imeda sealt kohalt, kuhu praegu keelega risti tõmbasid, õige tupliste ja neelata süle suust alla. Ka peavad rabadusesõnad olema (mõned ütlevad, et see laul peab olemagi: Oli mul muina musta härga jne.)
Ja kes need sõnad oskab ja siis, kui tema kellegi on neid sõnu peale lugenud, siis on tarvis selle arstile kedagi maksu anda; sest muidu ei ole hädalisel sellest kedagi abi.

H IV 8, 809/10 (9) < Rõngu khk., Koruste k. - Jaan Jaama (1900) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendavasõnad.
Suur vägev Jehoova valitsep kõik ilma, mes vees ehk maa pääl elava, tema ei mõista üttegi kohut seda mööda, kuida kellegi teenistus om. Ta vandus inemest oma kurja tegemiste läbi. Sooduma ja Komorra liina hävit tema ära omas vihas. Seeläbi om tema käsi Moosesse ja Aaruni kepi ja oma jumaliku valitsuse läbi, kõiksugutse kurja noole, mes päikese all lihalik võip tetta, seda saap tema vägev käsi kõik nooled kõrvale käänma, ja peap jääma. Tema om pannu kõik põrgu valitsuse alla, panep ka need oma vägeva sõnaga, nii kui pitserit, mes Kristuse haua pääle sai pantus, teda ei saa keegi murda, peab jääma igavutsest tervises. Amen. 3 + + +

H IV 8, 812 (17) < Rõngu khk., Koruste k. - Jaan Jaama (1900) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõna.
See laul: "Keset elu meie pääl" ja 3 issameied.

H IV 8, 812 (18) < Rõngu khk., Koruste k. - Jaan Jaama (1900) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Nauk lendaja sõnad.
Tagane :,: :,:, saatan, mine ära :,: :,:, sina roojane vaim, Jumala Isa, p., p. v. nimel amen. 9 kord lugeda ja 9 kord meieissa.

H IV 8, 839 (1) < Rõngu khk., Koruste k. - Jaan Jaama (1900) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Elaja hoidmine, kui äkki lõpep.
Sis võta süda ja kops välja ja vii mõtsa puu otsa ja pane püssile hauvlid ja 3 kop eest elavad hõbetad pääle ja lase lõunest põhja ja põhjast lõunede, küll ta sis tunnep.

H IV 8, 843 (18) < Rõngu khk., Koruste k. - Jaan Jaama (1900) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kahetamisesõnad.
Issanda engli, taiva risti, püha pikse välgu, kaletu käik nooli laia maa päält ära, anna püha vaimule maad. 3 kõrd amen.

H IV 8, 93 (46) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ülense k. - Joh. Vaine (1896) < Rõngu khk., Koruste k. - Jaan Jaama (1900) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendäjä jää pääl.
Kõrd tahtan miis hobesariiga üle Peipsi sõita. Kesk järve kohal sadab hobene äkitselt aeste vahele maha - ning surnud ongi! Ümbrust teräsemalt tähele pannen nännu miis, et hobesa kohalt pikuti järve, otsegu mõne teräriistäga veetriip edesi läits. Nüid oli mehel aru kähen, et lendäjä nuul, kelle joosust jää pääle tii järgi jääb, ta hobesa surmas.

H IV 9, 109 (13) < Jüri khk., Kurna k. - Jaan Saalverk (1897) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kus puudel kärnad külges, sealt olla rabandus läbi käind.

H IV 9, 179 (2) < Jüri khk., Kurna k. - Jaan Saalverk (1900) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui rabandus on, siis ahjusuu kohalt kolmest kohast tahma kraapida ja seda kaljaga sisse võtta, siis rabandus kaub ära.

H IV 9, 822 (32) < Ambla khk., Tapa v., Nõmmküla - Otto Heinrich Münther (1896) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomal rabandus on, siis võta püss ja lase kolm korda lehma kõhu alt läbi.

H Mapp 427 (2) < Tartu-Maarja khk., Ropka as. - Johannes Kool (1900) < Rõngu khk., Koruste k. - Jaan Jaama (1900) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva vastu on meieissa tagurpidi lugeda.
Kassi ja seale ei pea seda aga tehtama, nad on ropud loomad. Öeldakse: lendvad kassile ja siale ei tehta!

H R 2, 31 (191 III) < ? - Jakob Hurt (1866) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvatõbe vasto.
1. Kos Jeesus Kristus riistiti?
2. Jordanni jõe ääres,
3. Punase mere sees. -
4. Tagane ära, roojane vaim
5. Üle tuhande, sadande penikoorma taga!
6. Tule nüüd õiguse ja õnnistusega
7. Jeesuse Kristuse sõnade läbi;
8. Siis peasta nüüd seda inimiist (elajat)
9. Ära suurest hädast. - Aamen.

H, Kase 104 a < Halliste khk. < Karksi khk. < Rõuge khk. - Leena Kase (1868) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandused, pea- ja kõrvahaigused arvati tuulest tulevad. Nende haiguste vastu on arstid "valged" annud tuulde visata; sissevõtmiseks anti sõnadega vett.

H, R 2, 40 - Jakob Hurt < Märt Mohn (1866) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Lindva lööd. Äkitselt koolnu. = Kuri inemine om läbi õlekõrre puhasnu.

H, Wiedemann 1, 220 < Võrumaa - Victor Julius Stein (1872) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui linder ehk lindaja löö elajelle, sis vota soola, puhkse pääle ja sobi:
Lindaja, väkev lindaja,
Kes sa lindat alta mõtsa,
Kes sa lindat päältä puie,
Pästä arota mu Pähik,
Kaidsa, kuule, mino karja,
Eläjile saista eesta,
Halesta sa noide pääle.
Olet sa neid ilman loonu,
Maa pääle neida kandnu,
Pühä lindaja, pästä siis ka
Kurjast tõbest karjakese,
Paha halust Pähikese.

H, Wiedemann 1, 562/4 < Setu, Irboska k. - Victor Julius Stein (1872) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Elajedele, kui lindaja löö, vota soola, puhtse pääle:
Pästa arota mo Kirjast,
Kaitsa mo karjast.
Kes lindas alt mõtsa,
Ja päält puie, ei ole armu,
ei elajele, ei inimesele.
Issand saista eest ja halesta pääle, kui sa oled meid ilma loono nink maa pääle kandno, kui sa oled seda kurja loono, va ei jovva seda kanda, ei ka vasta votta, ma lupa Issand, teil ti pääle loota, ja teil mo pääle armu hiita, niikavva kui ma ilman ella nink maa pääl kanna, ma tahas loota nink mõtelda üte Jumala pääle.

H, Wiedemann 3, 199/200 - Victor Julius Stein (1872) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lindaja elajelle löö, vota soola, puhtse pääle:
Pästa arota mo Kirjast,
Kaitsa mo karja.
Kes lindas alt mõtsa
Ja päält puie,
Ei ole armu
Ei eladejele, ei inimesele.
Issand, saista eest
Ja halesta pääle,
Kui sa oled meid ilman loono,
Nink maa pääle kandno,
Kui sa oled seda kurja loonova.
Ei jovva seda kanda,
Ei ka vasta võtta.
Ma lupa Issand, teil ti pääle loota
Ja teil mo pääle armu hiita
Niikavva, kui ma ilman ella
Nink maa pääl kanna, ma tahas loota
Nink mõtelda
Üte Jumala pääle.

H, Wiedemann 3, 201 - Victor Julius Stein (1872) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Linder, vägev lindaja,
Kes sa lindas alta mõtsa,
Kes sa lindas päälta puie,
Päästa arota mo Pähik,
Kaitsa, kuule, mino karja,
Elajille saista eesta,
Halesta sa noide pääle.
Oled sa neid ilman loonu,
Maa pääle neida kandnu,
Püha linder, päästa siis
Ka kurjast tõbest karjakese,
Paha halust Pähikese.

noidH I 7, 599 (14) < Palamuse khk. - Martin Kitznik (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui elajas lendva läbi ära lõpeb, siis võta see kops ja maks ja vii väga mädasse rappa ja peksa pihlakaste keppidega sügavale - siis ei tule enam iialgi lendvad.

RKM II 1, 280 (13) < Muhu khk., Linnuse k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine. Lehmale pandi püssirohtu nina alla põlema. Lehm ehmatas ja sai terveks.

RKM II 10, 233 (87) < Kihnu khk. - Paul Ariste < Liis Kuraga, 83 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ravandus tulõb luõmalõ ja inimesele. Tuulõ ravandus läbi läin. Mõni ütleb, et teene suadab, tuulõst tulõb. Va Põtõr Tuõmas on suatn Kotri Mardile. Matu vana Uabram suatis kua. Matu vana suatis: sia mine siia, sina mine siia, egä tuulõ puõlõ suatis. (Liis on ise näinud ja kuulnud seda, olles veel õige piske laps.)

RKM II 106, 199 (9) < Jõhvi khk., Kohtla k. - Endel Mets < Pauliine Randmer, s. 1883 (1960) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendav õli luamide haigus, lendav ei õld mitte inimiste haigus. Läks nagu välgunual läbi, siin suri lehm, sääl vasikas, kolmandes kõhas mullikas, ühtä aigu. Jaa. Kui tuli niisikene äkkiline rabavus, vot siis üäldi küll, et nagu lendav õles läbi lüänd.

RKM II 11, 209 (248 i) < Paide khk., Paide v., Kriilevälja k. - Otto Viide (1947) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Üheksatsugu lendva jooksja rohi: puutinkdur.

RKM II 11, 402/3 (10) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Karinu as. - Aime Järvela, Karinu Mittetäieliku keskkooli õpilane < Mihkel Tammjärv, 76 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Eksitajad.
Vanarahvas räägib, et Karinu asunduses Reva metsas elavat eksitajad. Kui inimene läheb üksinda Reva metsa, siis tuleb eksitaja. Kord on ta inimene, kord koer, kord valge hobune. Alati käib ta seni inimese ümber, kuni inimene eksib.

RKM II 11, 477/8 (5) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Miina Teska, s. 1871 (1949) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabadusele tetti rabadusvett pudeliga. Viidi pudeliga vett, sis tuu arst lugenu sõnu pääle, anti loomale sisse. Inimestele kah tettu vii, viina ja rasva pääle. Ja olliva ka mõne arsti serätse kah, kes mõistnuva rohte kiitä. Palanigu Els mõistnu rohte kiitä, sinna käenu kaugelt inimesi. Tuu olli iki raamatust opitu vai sis ütstõste käest kah... Opati, kes maha taht jättä oma tarkust.

RKM II 111, 107 (346) < Muhu khk., Oina k. - Eda Aer < Liina Grüntal, s. 1909 (1961) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus - see tuli järsku, kohkumisest, külmavärinatega. Apteegist anti selle vastu punast pulbrit.
Võeti sisse ka rivistüki eli, seda keedeti rivistüki lehtedest ja vartest.

RKM II 111, 37 (86) < Muhu khk., Ridasi k. - Eda Aer < Vassili Rull, s. 1875 (1961) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus - inimene jääb jalalt haigeks.

RKM II 111, 48 (135) < Pöide khk. - Eda Aer < Elisaveta Aer, s. 1909 (1961) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkine haigus - tuli järsku. Anti püssirohtu sisse.

RKM II 13, 161 (4) < Viljandi l < Kõpu khk., Kõpu v. - Ants Ratas < Mari Laks, 78 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ükskord olli Rattama talu poiss läind karjamaale hobust kodu tuuma. Jõudnd karjamaale ja äkki näind, et heinasaad kahisend kaunis tema lähedal: "Tule aga siiapoole, tule aga siiapoole!" Miis olli seda kuuldes õige ära kohkund ja põle änam sammugi edesi saand. Heinasaad aga liikund lähemale ja kahisend: "Tule aga ligemale, tule aga ligemale!" Miis olli olnd hirmu täis ja seisnd sääl nigu tulp. Viimati jäänd saad väikseks ja sis kadund järsku ära.... Teised ollid kah hakand kodus mõtlema, et tää, mispärast poiss viil karjamaalt tagasi ei tule. Viimati ollid läind teda taga otsma. Leidsid sis mehe värisevat ku haavalehe ja viind ta säält kodu. Kodus olli miis paar kuud põdend ja sis jäänd pimedas.

RKM II 136, 723/6 (1) < Simuna khk., Rakke al. - Villem Viirmann < Villem Viirmanni mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Halgja jälgedel.
See juhtund 1880. a. ringis. Edru küla Kaarli talu peremees Mihkel Tammekand sõitnud Piibe veskile. Veskilt tagasi tulek jäend õhtu hilja peale. Tee Piibest Edrule kulgeb pikki Seljamäge ja üle Edru heinamaade. Laskund mäest alla heinamaale, näinud, et tee ääres kivil istub kaks naisterahvast, suurrätikud ümber. Mihkel arvand, et tema naine ja tüdruk on temale vastu tulnud ja mõeld, et las istuvad, mina ei tee neist väljagi eks nad tule järele.
Sõitnud tükk maad ja peatand hobuse, vaadand: pole näha. Siis hõisand: "Mari, Liisa, noh hakake tulema, no mis te vigurdate," kuid ei häält, ei naisi. Mihkel sidund hobuse lähedal oleva küüni külge ja läind tagasi kivi poole, kuid sääl ka ei kippu ei kõppu. Hõisand veel. Ikka vaikus. "Noh olgu, lähen koju" ja pöörtnud ümber, et hobuse juurde minna, kelleni olnud vaevalt paarsada sammu. Kuid läheb ja läheb, kuid hobuni ei jõua. Lõpuks leiab: tuttav paik Piibe jõe ääres. Mees arvand, et olen satund haldja jälgedele ja näen asjata vaeva välja pääseda ennem homikud. Istund rahulikult põõsa äärde ja oodand homikud, ja siis jõudnud peagi tagasi hobuse juurde. Hobu, kuuldes peremehe tulekud, hirnund juba peremehele vastu.
Jõudnud kodu, rääkind kogu oma nähtuse. Selgund, et naine ja tüdruk ei ole kusagil käinud. Järel mõeldes lausund mees: "Mulle paistsid kohe, et need naised olid na ebamäära suured ja kohmakalt riides."

RKM II 136, 727/8 (2) < Simuna khk., Rakke al. - Villem Viirmann < Lilli Rehesaar, 71 a. (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
II juhus.
Mõni aasta hiljem läinud Pika talu perenaine ja veel keegi teine perenaine Piibe mõisa noori kukkesi viima. Prouad pole olnud kodus, et tuleb õhtuks. Naised jäänud ootama. Proua tulnd, naised saanud kaubast lahti ja asund koduteele, kuid olnud juba pime. Jõudes üle Seljamäe juba Edru küla Kangruvälja heinamaale, jõudes eelnimetatud kivini, sääl tulnud neile vastu eraldi suur mehekolakas. Nähjes naisi nagu ehmund, sülitand ja lausund: "Kes niimoodi tohib käia, kas teie ei tea, et naised, kui käivad teed, siis urisevad laulda, ja mehed vilistavad ehk mängivad lehtpilli." Ja samas olnudki kadund. Tee on ainuke, kuhugi ei pööra, kuid naised ei jõudnud kodu, vaid jõudnud tagasi Piibe. Sääl ööbind ja tulnud homikul kodu.

RKM II 138, 129 (102) < Palamuse khk., Kudina v., Aruküla k. - Juhan Karma < Juhan Karma mälestuste järgi (1958) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Siberi katku lõpnud looma kohta öeldi "lendva on läbi löönud".

RKM II 14, 52 (127) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudsvere k. - Liis Pedajas < Anna Rääbus, s. 1876 (1947) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvahaigus - õhus on üks nisuke asi, lööb läbi õhuvoolus inimesest. Kuldpaber oli, lendavkuld, pannakse kas leiva pääle vai sis võetakse sisse.

RKM II 146, 64 (7) < Jõhvi khk., Järve k. < Jõhvi khk., Kiviõli l. - Endel Mets < Pauline Randmer, 79 a. (1961-1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva jaust on hallid pujukad ja õtridega segamiste seda keideti, seda vett anti sisse. Sie on luamidel ja inimistel külmätamisest. Hallid pujukad on villi vasta ka. Vill on vihastamisest vai külmätamisest. Kui närvid väga pinguli lõivad. Ehmatusest ja kartusest ka.

RKM II 146, 67 (13) < Jõhvi khk., Järve k. < Jõhvi khk., Kiviõli l. - Endel Mets < Pauline Randmer, 79 a. (1961-1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabamise haigus. Külmävärin ja nagu kondivalu on rabavus. Sellele ei ole muud tarvis kui puntsi.

RKM II 147, 302 (12) < Tori khk. - Edur Maasik < Juuli Tilk, s. 1876 (1962) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva.
Lendva tekkinud külmetusest. Teda arstiti rõõsa piima auruga. Pada aeti tulel palavaks, rõõsk piim pandi sisse ja tekk üle paja. Seda sooja auru lasti kaelale või peale.

RKM II 148, 452 (7) < Kadrina khk., Kõrveküla k. - Johannes Valdur < Johannes Valdur, s. 1898 (1963) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva ehk rabadus.
Haigus algas kõrge palavikuga. Inimene kartis külma suvisel kõige soojemal aastaajal, isegi ahjupaistel hambad lõgisesid suus. Lendva ehk rabaduse vastu anti: musta suitsuga püssirohtu mõni tera keelega lakkuda pahemalt peopesalt, mõni tera soola -"- -"-, sibulat, triivistrikki, umbes 1/4 thl. lõngaõli veega lahjendatult, nii et paras hea tugev hapu maitse oli ja hambad suus krudisema pani. Tagajärg oli, et tunni ehk kahe pärast läks haige juba liikuma, rohi oli oma töö teinud. Inimene sai terveks.

RKM II 15, 70/1 (2) < Simuna khk., Avanduse v., Kissa k. - Helmut Joonuks < Juhan Rääk, 76 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Metsahaldjas.
Ükskord üks siesama tüdruk läind metsavahel. Ise pierestand. Ise üeld: "Häbi metsaaldijalle!" Aga haldjas vastand: " Häbi sulle, kui sa aulauas istud.” Aga tuld pulmaaeg. Räekind seda juba isamehele, et mul nisukene ähvardus oli metsahaldja puolt. Aga istub pulmalauas, perse ühtepuhku torts ja torts, torts ja torts, tagumine ots. Aga isamies old sial kõrval, sie ikke: "Mina tien, mina tien!" Sedasi püind ikke pruudi häbi sumbutada.

RKM II 156, 353 (2) < Pilistvere khk., Kõo v., Venevere k. - Ellen Liiv < August Andresson, 74 a. (1963) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanasti oli rabandus ja roos, need need haigused olid. Rabanduse vastu oli rabandusekivi.

RKM II 158, 390 (25) < Tori khk., Tori v., Võlli k., Sepa t. - Selma Lätt < Marie Tilk, 87 a. (1963) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui eksind oled, seesa paigal, keera ruttu ümmer, siis tunned kohe ära, kus oled.

RKM II 159, 135 (8) < Rakvere l. - Ervine Kasemets < Virve Talpas, s. 1894 (1963) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2007
Rabandus.
Rabadus algas külmavärinatega saadud külmetuse tagajärjel. Võeti sisse söögisoodat. Peale seda üks naps suhkruga. Poeti riiete sisse. Hommikul oldi terve.

RKM II 159, 161 (6) < Rakvere l. < Virumaa - Ervine Kasemets < Hilda Tiik, 60 a. (1963) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2007
Reuma.
Lendva puhul tapeti kuldsitiks ja pandi haigele kohale. Pealt seoti soojast kinni.

RKM II 159, 476 (5) < Rakvere l. - Ervine Kasemets < Leena Maalt, s. 1893 (1962) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2007
"Rabaduse" tegemine.
Ämma isa ja selle tuttav mees Rakverest tulid Abuväli Kadrina lähedal. Nende ees läksid võõrad mehed, kes rääkisid omavahel, et nad olid loomadele "rabadust" käinud tegemas. Söötnud suverukki päid. Loomad lähevad seest täis, tulevad valud ja surevad ära.
"Rabadust" tehakse, kelle peale viha kantakse.

RKM II 159, 477 (6.1) < Rakvere l. - Ervine Kasemets < Leena Maalt, s. 1893 (1962) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2007
"Rabadusest" sai lahti:
Pandi kolmekandilise pastlanõela otsa leiba ja jahu. Anti loomale süüa.

RKM II 159, 477 (6.2) < Rakvere l. - Ervine Kasemets < Leena Maalt, s. 1893 (1962) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2007
"Rabadusest" sai lahti:
Kõhu alt püssi lasta kolm korda.
(Jutustaja mees olevat teinud.)

RKM II 159, 477 (6.3) < Rakvere l. - Ervine Kasemets < Leena Maalt, s. 1893 (1962) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2007
"Rabadusest" sai lahti:
Võeti looma kõrvast verd ja kasteti leivatükike sinna sisse ning anti loomale süüa.

RKM II 159, 477 (6.4) < Rakvere l. - Ervine Kasemets < Leena Maalt, s. 1893 (1962) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007
"Rabadusest" sai lahti:
Jahuse kotiga kolm korda selga lüüa.
Loomal tulid siis gaasid välja ja sai "rabadusest" lahti.

RKM II 159, 477/8 (7) < Rakvere l. - Ervine Kasemets < Leena Maalt, s. 1893 (1962) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2007
Rabaduse tegemine.
Paulsoni Juuli Kalamäe talust (Kadrina) oli minu ämmale rääkinud, et ta olevat oma vihavaenlase loomadele midagi sisse söönud. Tahtis "rabadust" teha, teise loomad ära tappa.
"Küll ma talle veel näitan, kui tuleb seletama."

RKM II 160, 218/9 (64) < Rakvere l. - Linda Palu < Pauline Sammelberg, s. 1882 (1962) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007
Peale sünnitamist ei tohtinud naine enne 6 nädalat külasse minna ega pererahva hulka sööma. Ta oli roojane. Kui naine rase oli, siis pidi alati rätik peas ja põll ees olema. Kui põlle ees ei olnud, siis laps ei pidanud magades rätti silmadel. Kui õue läks, pidi alati nõel rinnas olema hädaohulise asja pärast. Siis ei hakanud tuuled ega haigused külge. Üks inimene võis teise peale pahane olla ja saata teisele haigusi. Haigusi saadeti läbi kanepitakkude või läbi linatakkude. Kui haigus oli saadetud läbi kanepitakkude, siis vastust ei pidanud saama, aga kui läbi linatakkude, siis võis terveks saada. Rabandus oli tuulega saadetud, äkki tuli inimesele. Püssirohtu võeti sisse. Püssirohtu lakuti pihu pealt keelega risti. Ka ust mõõdeti kätega. Kolm korda tehti rist uksele. Siis sai terveks. /joonis/
Üks naine jäi siis haigeks, kui rasedaks jäi. Iseennast ainult abistas 9 kuud. Noor naine oli. Kuus last oli, ühed olid kaksikud. Igakord oli 9 kuud haige. Ühes külas elasime.

RKM II 166, 168 (31) < Häädemeeste khk., Viira k. - Marta Mäesalu < Anna Kuusik, s. 1879 (1963) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvaabi.
Issand Jeesus Kristus + heida armu minu vaese looma peale, aja välja tulise kuradi nooled tema seest, tuleb taevast maale, maole, kivile, kannule, soole, samlale + + + ja kolm meieisapalvet lugeda.

RKM II 166, 170 (38) < Häädemeeste khk., Viira k. - Marta Mäesalu < Anna Kuusik, s. 1879 (1963) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkilise haiguse vastu.
Sinu ema hammad minu ema hammad sada aastat sambas seisnud, sinna alla aigus ja valu mingu, välja püha ihust, saa terveks kui noore neitsikese nimi. Aamen.

RKM II 166, 187 (77) < Häädemeeste khk., Viira k. - Marta Mäesalu < Anna Kuusik, s. 1879 (1963) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ravanduse- ja ussisõnad.
Matti mätti, mättasse kukuta, kulualune, sina, porine Kärblane, mõtle inimese ihu peale, pane viha tammikusse, must, ära murra sind, kirju uss, ära kisu sind, sauekarva uss, ära salva sind Issand Jeesus, Püha vaim + + +
Kolm meieisapalvet otsani lugeda ja sisse anda kas inimesele või loomale. Vee peale.

RKM II 166, 189 (83) < Häädemeeste khk., Viira k. - Marta Mäesalu < Anna Kuusik, s. 1879 (1963) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ravandusesõnad.
Sina, roojane vaim, tagane ära, anna püha Vaimule maad, mingu ta üle Punase mere, seal on üks valge ristiga kivi, mis meie Issand Jeesus Kristus oma Jordanis kirjutanud, sealt ta sind ringutas, varbale vajutas, Jumala Isa ja poja ja püha Vaimu nimel amen + + +

RKM II 166, 244 (225) < Häädemeeste khk., Viira k. - Marta Mäesalu < Anna Kuusik, s. 1879 (1963) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Valu ja ravandes.
Kulla Jeesukene, aita, aokene, päästa, päevakene, koidutäht, kosta meie eest, kulla kuller neitsikene, kulla kuller emandakene, keela koerad ära, kulla kuller kuningas, keela kutsikad ära, Jeesus aita, amen. - Kolm k. lugeda.

RKM II 166, 244/5 (226) < Häädemeeste khk., Viira k. - Marta Mäesalu < Anna Kuusik, s. 1879 (1963) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ravandusesõnad.
I. Sina rabad, mina aitan, tuulest oled sa tulnud ja vaimust pead sa minema, amen, amen, amen.
II. Kolm inglit tulid taevast maha, Jeesus tuli nende vastu ja küsis: "Kus teie lähete kolmekesi?" - "Lähme NN ravanduse sõnu lugema," ja Jeesus ütles: "Minge, minge, minge." Jeesus ütles: "Ma tulen ka, kui on hommikust, siis mingu lõunasse, kui on lõunast, siis mingu õhtusse Jumala isa, poja, püha vaimu nimel, amen.”

RKM II 17, 190 (15) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lepaspea k., Kuuse t. - Tiiu Soonets < Emma Kreutzberg, 79 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui äkiline valu lõi, siis tehtud sütevett. 9 sütt loetud tagasipidi (9,8,7 jne.) vette ja kui seda jõid, siis aitas.

RKM II 17, 199/200 (36) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Murru k., Jaagupi t. - Tiiu Soonets < Triinu Laurits, 77 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Meil oli suur, ilus härg. Jäi haigest korraga. Tapsime ära, seest oli punane - läbi löönd.

RKM II 170, 323 (14) < Pöide khk., Laimjala v., Audla k. - Orest Koel < Liide Kööts, s.1901 (1963) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Metsas äraeksimine.
Mõnikord, kui metsas käid marju noppimas või hobust toomas eksid seal ära ja käid hulk aega ringi, enne kui jälle aru saad, kus kohas sina oled. Vanemad inimesed räägivad selle kohta nii, et kui inimene astub vanakurja jalajälgedesse, siis muutuda see koht kohe võõraks ja inimene eksib ära. Neid kohti on vähe, nüüd on inimesed targemad, seda enam palju ei juhtu.

RKM II 175, 367 (5) < Audru khk., Võlla v., Eassalu k. - Mall Proodel < Jaan Mets, 52 a. (1964) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Haigustest kardeti loomadel, oli lendva, loomadel käis läbi.

RKM II 175, 383 (36) < Audru khk., Võlla v., Eassalu k. - Mall Proodel < Jaan Mets, 52 a. (1964) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanaaegne lendva, see oli niske järsk haigus. See, kui loom järsku ära suri, siis öeldi lendva.

RKM II 175, 442 (38) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. - Mall Proodel < Maria Paas, 72 a. (1964) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabantsiderohu teed ka joodi kohe muidu. Oli hea tee. See oli äkilise haiguse vastu. Loomale suitsu, inimesele tee.

RKM II 175, 487 (38) < Audru khk., Võlla v., Eassalu k., Passi t. - Mall Proodel < Liidia Sillastu, 71 a. (1964) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui metsas ära eksid, minu ema rääkis. Tema käin jõhvikaid otsmas. Näin, saksad tulevad vastu, hobustega, suured saksad üle Suuresilla. Ise läin pea nagu segaseks. Ei saan muidu, kui visn seljali maha, pand silmad kinni, lugen issameie. Kui üles tõusis, ainult Suuresilla haavad kohisesid, miski ei oln.

RKM II 175, 487/8 (38a) < Audru khk., Võlla v., Eassalu k., Passi t. - Mall Proodel < Liidia Sillastu, 71 a. (1964) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Üks tee pidi käima siit Villtooma. Kes seda teed läheb, eksib ära.
Vanamees läks. See on ikka sündind jutt. Lage heinamaa ja läks hommiku välja. Terve päev oli ära ja sai jälle tagasi sinnasama teise naabri perese.
Just meie oma heinamaa taga on küün. Sealt poiss tõi tagasi sinna, kust hommiku välja läks. Kuuln vilistamist, vilistamise peale leidis üles. - Ära eksind, ei leia kuskilt poolt kodu tulla. Lauba õhta oli na vidukene, vähe pimedamaks läin.

RKM II 178, 222 (46) < Pärnu khk., Seliste v., Kõpu k. < Karuse khk. < Varbla khk. - Arvo Krikmann < Jaagup Siimu, s. 1890 (1964) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui teine inime tahtis teise inimesele kurja teha - ike sõnadega! Ja nagu loomad olid läbi löödud.

RKM II 182, 231/3 (9) < Simuna khk., Salla v., Mõisamaa k. - Raivo Priks, Rakke Keskkooli õpilane < Mai Heinpalu, 89 a. (1962) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ühekorra visanud küla karjapoiss kiviga mullika jalaluu katki ja mullikas jäänud metsa. Minu vanaema koos oma kahe õega läinud siis mullikat otsima. Otsisid, otsisid, kuid ei leidnud kedagi. Üks õde tüdinud juba ära ja läinud koju, teised kahekesi otsinud edasi. Lõpuks olnud kõik mets läbi otsitud, kuid mitte midagi nad ei leidnud. Viimaks olnud otsimine asjatu ja nad hakanud ka koju minema. Kuid enam ei leidnud nad koduteed. Tee olnud kadunud nagu tina tuhka. Pealegi oli juba hämar.
Äkki nägid nad valget kogu endi poole tulevat. Vanaema ütelnud: "Vata seda Liidet, pannud omale leerikleidi selga ja valged kingad jalga ja otsib meid taga!" (Liide oli teise õe nimi.) Kuid lähemale tulles nägid nad, et see nende õde ei olnud. Lumivalge kogu läks suure kohinaga neist mööda ja kadus metsa. Õed seisnud kui soolasambad ja neil tulnud nüüd meelde, et seal metsas olnud üks vanapoiss üles poodud. Nüüd hakkasid nad veel rohkem kartma. Kuid koduteed ei leidnud nad ikkagi. Viimaks juhtunud nad ühe haoraiuja peale, see küsinud: "Mis te, tüdrukud, siit otsite?" Nemad siis kurtnud, et ei leia kuidagi koduteed. Mees üteld, et: "Näh, te käite ju kogu aeg üle tee, kas olete pimedad või?" Siis näinud ka tüdrukud, et nad seisid tee peal.

RKM II 182, 398/9 (11) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k., Kargu t. - Vilma Lepp, Rakke Keskkooli õpilane < Aleksander Tammeleht, 70 a. (1962) Sisestas Mare Kalda 2004, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanasti oli Hirla ja Tammiku vahel suur mets, mida kutsuti Rebua kuusikuks. Alati oli seal vaimusi nähtud. Kord oli üks mees jäänud Simunast hilja koju tulema ja siis Rebua metsa vahel oli tema saanud järsku hoobi selga nii kui oleks malakaga löödud. Mees ehmatas ära ja hakkas hobust sundima. Mida kiiremini hakkas hobune minema, seda tihemini hakkasid matsud käima. Mees surma hirmus setukat peksma, aga matsud sadavad ikka tihemini. Siis jõudis hobune lõpuks Rebua mäe alla. Hobune enam ei läinud edasi, ta oli väsinud, ja hoopisi enam ei tulnud. Mees imestas ja hakkas vaatama, kes see oli, kes teda peksis. Viimaks leiab, et vankri ratta vahele oli läinud vits. Siis kui vanker edasi liikus, siis see vits lõi talle selga. Mehel muidugi hea meel, et keegi ei peksnud teda. Puhkas hobust ja hakkas rahumeelega koju minema.

RKM II 182, 425/6 (9) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k., Kargu t. - Malle Vahemaa, Rakke Keskkooli õpilane < Aleksander Tammeleht, 71 a. (1962) Sisestas Mare Kalda 2004, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanasti oli Hirla ja Tammiku vahel suur mets, mida kutsuti Rebua kuusikuks. Alati oli seal vaimusi nähtud. Kord oli üks mees jäänud Simunast hilja koju tulema. Järsku sai ta Rebua metsa vahel hoobi selga nii kui oleks malakaga löödud. Mees ehmatas ära ja hakkas hobust kiiremini sundima, seda tihemini hakkasid matsud käima. Mees surmahirmus peksma setukat, aga matsud sadavad ikka tihemini. Siis jõudis hobune lõpuks Rebua mäe alla. Hobune enam, ei läinud edasi ta oli väsind ja hoobid enam ei tulnud. Mees imestas ja hakkas vaatama, kes see oli, kes teda peksis. Viimaks leiab, et vankri ratta vahele oli läinud vits. Siis kui vanker edasi läks, siis see vits lõi selga. Mehel muidugi hea meel, et keegi ei peksnud teda. Puhkas hobust ja hakkas rahumeelega koju minema.

RKM II 182, 535 (2) < Simuna khk., Rakke al. - Tiina Reial, Rakke Keskkooli õpilane < Virve Matsalu, s. 1882 (1960) Sisestas Kohapärimus 2003, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ennem Vägevat, tee ääres asub üks lage koht. Ükskord sõitnud üks noormees mööda ja näinud kenat neidu lilli noppimas. Imetlenud ning tahtnud lähemale minna. Kui läinud lähemale, siis kadunud neiu ära.

RKM II 196, 51/2 (31) < Järva-Jaani khk., Karinu k., Kure t. - Lilia Briedis < Selge (?) (1965) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Mõisa ja Karinu küla vahel on küngas, kus eksitatakse inimesed ära. Hakkasin Praga juurest tulema ja olin jälle Praga juures tagasi. Arvatakse mõni vana sõjaaegne matus olema. Vanast ei ole mulla alla pandud, kantud kivid peale. Kivivare on seal.

RKM II 197, 143 (52) < Järva-Jaani khk., Kuksema as. < Järva-Jaani khk., Kagavere k. - Selma Lätt < Johanna Nahkur, 80 a. (1965) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandus oli äkiline haigus. Inimest ta ei pidand tapma, külmetama aand. Lõngaeli ja tahma anti sisse, siis andis tagasi.

RKM II 197, 143 (53) < Järva-Jaani khk., Kuksema as. < Järva-Jaani khk., Kagavere k. - Selma Lätt < Johanna Nahkur, 80 a. (1965) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Loomale kui ette otsa lüend [rabandus], siis ei ole abi saand, kui tahapoole lüend, siis oli saand. Sie olnd jälle inimeste tehtud.

RKM II 197, 143 (54) < Järva-Jaani khk., Kuksema as. < Järva-Jaani khk., Kagavere k. - Selma Lätt < Johanna Nahkur, 80 a. (1965) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
On saat välja [rabanduse], ükstaskõik, kus ta läks, puusse või inimesse või looma. On olnd sõnad, noh.

RKM II 197, 177 (169) < Järva-Jaani khk., Kuksema as. < Järva-Jaani khk., Kagavere k. - Selma Lätt < Johanna Nahkur, 80 a. (1965) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui äkki haigeks jäi, anti tahma ja püssirohtu. See on äkilise haiguse vastu, lõngaeli ka anti.

RKM II 2, 364 (48) < Kuressaare l. < Kaarma khk., Loona v. - Heino Tarkin < Jaan Parem, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkisehaiguse vastu on tuhk ja sool. Tuhka tuleb võtta kolm korda, vasaku püu sisse panna, soola ka juure panna ning see sisse võtta.

RKM II 21, 207/10 < Pärnu-Jaagupi khk. - Mihkel Priimets < Marie Vaarpuu (Sommer), s. 1902 (1950) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rahvaarstiteadus.
Vanal ajal vanarahva arvates hakand mitmesugused haigused mõnedest looduslistest olenditest. Haigus olnd peidus mõne looma või eseme sees, kust inimese peäle tulnd. Haigusi arvatud hakkavat ka haiguse isiloomo järele, kas maast, tuulest, loomadest, kurja inimese kurjast silmäst; teese kadedusest; ehmätusest, kukkumesest, külmetusest, raskest tõstmesest, teese inimese küllest; hooletusest ja kõlbmata eluviisidest.
Kui keegi jäend kudagi haiges ja isi põle teänd mis haigus oo, sis mõni teene ike teänd, kuskil näind või kuulnd. Haigusi arstitud ike maarohtudega, muid rohte põlnd.
Kas keedeti mõne roho teed, vaetadi soolaga, tehti öhösämätsugu suetsetest, suetsetadi; lugeti sõnu peäle, lasti kuppu, aadert või arstiti käsitsi; või pandi mingid rohod peäle. See olnd naa, kudas haigus parandamest vajand ja kudas teatud mõne haiguse parandamest.Kudas õpetud rohte ja muid ohte.
Vanal ajal suuremad haiguste tundjad olnd ike külätargad, sõnalugejad, kaaljad, aadre- ja kupulaskjad. Need olnd suured haiguste tundjad, arstisid ja ohotasid. Pandi mõnda asja peäle, arstiti käsitsi või lugeti sõno.
Sedä usuti ja kardeti, et teene inimene võib kadeduse päräst teesele haigust ja häda saata. Kardetud kangeste kurja silmä. Kurja silmägä ja võlts inimene olnd see, kellel oo kahed silmäteräd. See oo, kui oo mustad täpid silmäterä ümbritseva värvilise ringi sees. Need oo võltsid silmäd.
Kui lapseda vahest võeraste inimeste seltsis oldud ja lapsel järsku mõni viga või haigus külgi tuli, sis arvatud ike, et kurja silmägä vaadatud; et kurjast silmäst hakand. Kui niukste silmega inimene juhtund teese inimese tööd, lapsi või loomi vaatama, sis olnd kohe kõik untsus.
Igä inimene põle osand nisukesi kuntsa egä nõidusi, et teesele halba tehä, sis lasnd mõne kuntsitarga või nõia teesele halba saata, kui kadedust või vihavaenu teese peäle olnd.
Langitõbe pidi teese peäle saadetama, sis veel lendvat rabandust ja lendvat palavikku. Maa-alusid visatud. Sis veel antud toedoga sisse mõne eläjä lootid, et teesele halba saata.

RKM II 210, 193 (85) < Räpina khk., Rasina v., Matsisaare k., Kagova t. - Mall Proodel < Ida Poska, 84 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ma ole kats kõrd ära essinu. Oman mõtsan essi ära. Silma pässiva vallale, kui meieisapalve ära loe, siis kohe leiad.

RKM II 210, 269/70 (5d) < Võnnu khk., Rasina v., Üleküla k., Muuga t. < Räpina khk., Nahaküla k. - Mall Proodel < Miili Vuks, 84 a. (1966) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lindva vai rapaus tuli loomale, siis loeti loomale vee pääle või piima pääle ja anti sisse.
"Lindva viigu, loogu, soone liku, luu korista suune riku jumala sisse,
jumalase poja,
jumalase puhta püha vaimu nimel."

RKM II 210, 378 (16) < Võnnu khk., Rasina v., Kastmekoja k., Põdra t. - Mall Proodel < Meinhard Looga, u. 60 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanakurat eksitab ära, veab jälgesid segamini, siis eksid metsas ära.

RKM II 210, 394/5 (15) < Võnnu khk., Võnnu v., Tasa k., Tasa t. - Mall Proodel < Juhan Albre, 64 a. (1966) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ja paha silmaga kaet, - ruun läks likest ja, niisugune umbusk oli. Teadus oli nii nõrk, kui inemine ehk loom otsa sai, öeldi, et lendva lõi ja oligi kõik. Pimesoolika põlendik oli, siis öeldi sisemine rabandus ja lendva on teda tabanu ja oligi kõik.

RKM II 226, 158/9 (23) < Sangaste khk., Sangaste v. - Selma Lätt < Amalie Rast, 76 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva, rabandus - ükskõik. Suur lehm kukkus maha ja rabeleb. Muna ja püssirohtu lehmale sisse, sai terveks. Tuleb tuulest, ütlevad.

RKM II 226, 95 (37) < Otepää khk., Ilmjärve k. < Sangaste khk., Tagula k. - Selma Lätt < Marie Siimann, 87 a. (1967) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kahitsedu. Apteegist küsisid rohtu. Lehm ei mälete, värisi. Taad om lindva puttunu. Anti rohtu apteegist. Ollev mõni nii haigus. Kui är lõpi, olli kossegi must jutt.

RKM II 23, 573/4 (11) < Saarde khk., Tihemetsa v., Kamali k. - Salme Karro < Peeter Noop, 67 a. (1950) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kõpu Halliste külan, mede perenaise emä kõnel, tema om säält perit. Sääl olnu üits vana sõjameeste kalmistu. Külätidruku lännu laubeõhtu kiigu ala simmanis minema, näeve: üits naisterahvas istub kalmistul, vanaaigne kõrge müts või tanu pähan. Neid ollu viis-kuus tidrukut ja puha nännu. Lääve nemä viil edesi, lähempes - näe, puha kadunu. Ei ole tidruku enämp julgenu säält tagasi tulla - tullu jõe viirt pidi. Umbes üits 60-70 a. tagasi, ei ole kennige üüse säält läbi pääsen. Kes üüse üle kalmistu olli lännu, olgu siis tii ninda tuttav kui tahes, aga ärä olli iki essunu. Enne ei ole kennige kodu saanu, ku hommuku valge sehen. Ei tää, ka mõne miis või kavalir sääl surma olli saanu, või olli mõni naine esi sõan sinna matet. Heng sääl ümmer ulks ja siisama essut teisi kah.

RKM II 238, 60 (8) < Püha khk., Paeküla k. - Albert Kald (1966-1967) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva.
Minu vanaisat tabas mõnikord lendva. Ta nimetas seda "äkise haigus". See tabas järsku. Kui see vanaisat tabas, istus ta kuhugile ja ootas, kuni jälle liikuma ja töötama võis hakata. Ta tihti rääkis, et ta muud haigust ei tunne kui ainult "äkise haigust". Mingit rohtu ta selle vastu ei tarvitand, ütles: "See läheb ise jälle minema."

RKM II 24, 379 (69) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. ~ Hõbeniku k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947/8) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui keskid metsa ää eksib, siis pöörtku mütsi või rätiku, ükskeik mis juhtub peas olema, pahupidi, siis juhtub jälle õige tee pääle.

RKM II 24, 90/1 (74) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Pühatu k. - Emilie Poom < Mari Paaks ja Lovise Paaks (1948) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Metsas eksimine tuleb siis, kui inime on haiglane, pea närvid on nõrgad, lähäb kõik silmade ees seita. Kui me alles saana juures elasime, siis vana Trummali isa tuli üks õhta meile, enesel oli nii hirmunud nägu peas, vahtis nii võera silmadiga ja küsis meie Jaani kääst: "Ütle, kus sa oled, ega sa kodu ei ole?" Jaan vastas: "Noo kus ma siis olen, ma olen jo kodu." Ta usutleb jälle: "Ütle ometi, kus sa oled?" Jaan näitas talle, et on ju oma kodu. Siis viimaks sai aru, kus ta oli. Ta tulnd metsast ja eksind ää, ei tunne oma küla, tuli meie maja juure välla, mõtelnd, et on Kabala koolimaja, ega uskund, et meie Jaan oma kodu on. Sedasi ta pea oli sassi läind ja silma ees kõik paistis võeras. Ometi meie maja oli koolimaja kõrvast pisike, aga vaat aru ei saa, kus tal seal need kurjavaemu jälled olid, kõik oma pea viga.

RKM II 246, 132 (4) < Kanepi khk., Erastvere v., Tori t. - Laura Pihlapuu < Hilda Akken, s. 1898 (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lugu lindvast.
Vanaema Matli Leis oli lastele jutustanud: "Kui mi ollime pruut ja peigmiis, läts Jaan ütskõrd ilda õdagul Uhalt kodo ja lindva linnäs tääst müüdä, läts müüdä kui üts vuhhin, olõs piaaigu läbi löönu."

RKM II 25, 162 (38) < Maarja-Magdaleena khk. - Hilda Nõu < Miina Lass, 79 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Üks tehnd lendvad - toonud pihlakased pulgad, eest teravad kolmenurgelised, tagant lai ku labidas, sinna rist. Üks Kõse kõrtsis tehnd nii. Tõesed küsima, et kohe sa ta nüüd saatsid. "Ega ma loomale ega inimesele ei saatnud, ma saatsin metsa puu sisse."

RKM II 25, 41 (34) < Maarja-Magdaleena khk., Vara v., Tammevaldma t. - Hilda Nõu < Helene Kaasik, 77 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Linnude musta - ravanduskivi - peenikest püssirohtu anda loomale sisse äkilise puhutuse korral.

RKM II 251, 241 (5) < Haljala khk., Pikasaare k. - Mall Proodel < Kati Sammelselg, 82 a. (1969) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Räägiti ikke, et kui haigeks jäi keski, siis lendva käis läbi. Ja kudamoodi seda arstiti? Seda teate? Püssirohi oli. Inimesele pandi pahema pihu peale püssirohtu, siis pidi keelega kolme kanti lakkuma, külma vett peale ja ongi. Väävelhapuvett ka tehti, valati vett peale, suhkrut ja soola ka ja.

RKM II 251, 242/3 (6) < Haljala khk., Pikasaare k. - Mall Proodel < Kati Sammelselg, 82 a. (1969) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Mis mina olen oma lapsepõlves näind. Vanaisa oli juba surnud. Ja seda ma nüüd olen ise näind, pole, et keski on rääkind.
Sammelil peeti head hobused. Viidi pühapäeval noor kolmeaastane täkutsälg koplisse sööma. Me olime vennaga loomade juures karjas. Ühekorra hobune viskab pikali maha. Mina olin kange kisendama: "Juku sureb! Juku sureb!" Ma jäin loomade juure, poiss jooksis koju. Vend pani täkule päitsed pähe ja hakkas koju minema. Me jätsime loomad issa hooleks, sörka-sörka koju. Niikui see hobune läks rehealla, sai rehealla, hirnus kui kõuekärin ja oligi valmis. Noh, aga see vennanaine oli niisugune - tema uskus niisuguseid asju - mis muud on, kui ära tehtud. Siis seal Joaveski ligidal elas üks vanapoiss, see pidi oskama nõidust teha ja et teistele loomadele ei läheks, siis toodi see vanamees sinna. See oli niisugune, et terve öö rääkis. Sellel oli püss kaasas. Selle hobuse küljest lõigati lihatükkisid ja mitu päeva oli vanamees paigal ja peale päikeseloojat võttis need liharäbalad ja püssi ja käis laskmas, siis ei pidand enam haigust tulema. Seda ma olen ise näind ja see pidi olema paha silmaga tehtud.
Aga öö läbi see vanamees rääkis, kas tema magas või ei, seda ei tea. Ahjulael käis magamas ja seal tema jutustas iseeneses.

RKM II 251, 460/1 (3) < Kadrina khk., Loobu k., Tammoja t. - Mall Proodel < Selma Erala, 60 a. (1967) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Pärast päikselooja tehti lendvaid. Siin Läsna külas. Siin vanaema ajal, 125 aastat oleks praegu.
Üks vanainimene - Sauna Madis oli old - suitsutare ukse ees oli auk, sannapeal rinnuli: "Täna ilus neljapäeva õhtu, oleks hea lendvaid saata." Ei tea, mis pulki ta vestnud ja uksest välja viskand ja saatnud ja pobisend. Ja ei tea, kus peres oligi ära surnud loom - lendva südamest läbi käind.

RKM II 251, 463/4 (4) < Lüganuse khk., Maidla v., Tarumaa k. - Mall Proodel < Regaldo Tarum, 57 a. (1969) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2004, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Varessaare metsavahi paik on 1835 rajatud minu vanaisal. 1900. a. algul vahetati, sealt tuli Kaukvere Jaagup Varessaare metsavahiks. 30 lindu oli norm, muud polnud kohustust. Sel ajal Heinassaares oli valikraie, veeti paremad kuused ära. Püssi krahv laskis viia 1885-1895 a. vahel. Igal aastal veeti. Heinassaarest Audanõmme käis tee. Haavapaku pooli laoti 200 m tüma kohta.
Mõisnikud omavahel olid kelmid mehed ka. Isa jutu järgi 1850. a. ringis oli see. Mäetaguse parun laskis rajamärgid ära hävitada - kivimärke polnud. Uut raja hakati panema, siis võttis Mäetaguse krahv Metsküla mehed tunnistama. Tallinnas käisid kohtus. Püssi krahvil oli aga Varessaare Mihkel tunnistaja ainukene. Püssi krahv sai nügida. Varessaare Mihkel oli alles tuld, kust see teas. Ja Maidla mehi see Püssi krahv siis ei sallinud, miks need tema jänni jätsid. Püssi krahv oli tige mees peksmise pääle. Sai nagrehiks. Tallinnas oli landrati kohtus kohtumees.

RKM II 251, 471 (1) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. - Mall Proodel < Eduard Prodel, s. 1902 (1969) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2004, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Mäetagant oli Metskülas kooliõpetaja karjane. Kutsuti Sihvanina Sorr. Ema oli Sihva Liina, oli üks vabadik ja vilets. Tegid siia metsa tee, et heinamaale juure saada ja jäi nimi Sihva tee. Nüüd juba rohkem kui 50 aastat ikka see nimi.
Sel karjasel oli keel: pani igale sõnale -pi- juurde, lasi kui värtnast, keski ei saand aru. Mina hakkasin pärast taipama seda.

RKM II 251, 480/2 (1) < Iisaku khk., Iisaku v., Tudulinna k. - Mall Proodel < Jaak Vaas, 32 a. (1970) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2004, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Tudulinnas oli tugev mees, Augu Tuut. Aitas hobust rautada. Hobune ei lase, rabab mehed pikali. Pakuvad Tuudile siis krooni. Siis Tuut võttis hoidis jalast kinni, ütles: “Nüüd tule.” Pakkusid kakskümmend viis rubla, siis ütles sepale: “Nüüd võid ise ära minna ja hobune ka, jalg jääb ikka minu pihku.”
Augu Tuudi isa oli ka tugev, oli Tudulinna kiriku kellamees. Ükskord Tuut püüdis kala. Tegi tõkke teise maa peale, Lavenust ülespoole. Peremees tuleb, võtt abi ka kaasa. Läind tõkke peale.
- “Ärge tulge!”
- “Sinu on või! Tuled teise maa pealt püüdma.”
- “Ma ei püüa maa pealt, vaid jõest. Ärge tulge, kui ujuda ei taha.”
Viskas ülesvoolu kõik mehed laiali. “Ujuge kui havid mõrras. Päevapalga maksate, tõmman välja.”
Vana Tuut oli ka tugev. Ükskord oli laia pükstega mees ja jäi veski vahele. Tema pidas veski kinni, niikaua kui püksid kätte saadi veski vahelt.

RKM II 251, 507/9 (12) < Iisaku khk., Iisaku v., Lõpe k. - Mall Proodel < M. Proodel (1965) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2004, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ringmängude mängimisest.
Iisaku koolimajas avanesid kõikide klasside uksed suurde saali, mis oli ringmängudeks sobiv.
Vahel mängiti neid peaaegu igal päeval kõik vahetunnid järjest, siis nagu tüdineti; kevade tulekul leiti muud ajaviidet. Ringmängust võtsid osa nii poisid kui tüdrukud. Mängiti ka koolipidudel. Kui peol oli palju täiskasvanuid, tantsiti akordioni saatel ka polkat, valssi, kaera-jaani, jooksupolkat, vähem krakovjakki ja “Kannaga-varbaga”. Perekonnavalssi siis veel ei tantsitud. Populaarsemaks ringmänguks olid “Peab käima” ja “Kaks meetriga lindu”. Sõja ajal oli kool suletud ja pärast sõda tulid 7. klassi lõpetama paljud neiu- ja noormehe-ealised. Siis mängiti eriti sageli “Üksinda kõnnin ma”, “Me austame peremeest” ja “Üks ühte”. Kui edaspidi klassikoosseisud nooremaks jäid, muutusid need vähem populaarseks. Ringmängude mängimine oli massiline seni, kuni pärast sõda kooli alustanud kooli lõpetasid.

RKM II 251, 543/4 (3) < Kadrina khk., Kadrina v., Kallukse k. - Mall Proodel < Johannes Kukk, 63 a. (1970) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Minu isa rääkis, et vana Kukk Toomas old hädas. Et hobune jäi äkitselt haigeks, loopis pikali ja oigas. Rabandus lõi sisse. Kohe püherdab maas ja iga karva otsas tilk - läbimärg.
Seal olnd üks vanamees, läind selle juure. See küsind: "Mis sa siis, külamees, seie tulid?"
- "Hobune valges vahtus."
- "Ei tal nii suurt häda pole. Ma panen paslid jalga, tulen vaatan, ta ehk tuleb õuevärava peale vastu."
Pani paslid jalga, tuli kaasa: "Ei ole midagi, küll ta tuleb tee peal vastu."
Läksid vaatama, hobune tuligi õuevärava peal vastu, polnud häda enam midagi.

RKM II 254, 458 (8) < Haljala khk., Paasi k. - Aime Lindre < Ants Olev, u. 55 a. (1969) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduserohi häste väikeste lehtedega, lillad õied, õisi vähe aga kobaras, taim hargneb, õied abiharude küljes. Vilets maa, siis ühe varre küljes õied. Õied nagu sirelil. Kasvab niiskemates maades, kus soonikukohad, jõekallastel. Kasvab peaaegu samas maas, kus müntki.

RKM II 261, 39/40 (4) < Kadrina khk., Kadrina v., Vaiatu k. - Erna Tampere < Friederike Plaat, 69 a. (1969) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Inimesed läksid laadal tülli hobuste vahetamistega. Läks teine kodu minema, tee peal kukkus hobune aiste vahel maha ja suri välla. Läks tagant punaseks. Kui tagantpoolt oli lendva läbi löönd, siis läks säält punaseks, kui iestpoolt, siis iest punaseks.

RKM II 263, 530 (27) < Mustjala khk., Järise k. < Lüganuse khk., Lohkuse k. - Helene Liivak < Ida Praun (Kalju), s. 1904 (1969) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Haldja jälgedel.
Käisin hiiesoost kotiga sammald toomas. Lehmale allapanemisest. Kaks voori käisin ilusti, aga kolmanda korra ajal eksisin ära. Satusin vist haldja jälgile ei saand edasi ega tagasi, tangerdasin aga ühe koha peal edasi ringiratast. Istusin kännu otsa siis tuli meele et Nurga ema rääkis, et kui eksid, siis keera kiirest päärätik pahempidi ja loe issameie.
Tegin sedasi ja pää selgis, siis teadsin küll, kuspool kodu oli.

RKM II 27, 19 (17) < Kodavere khk. - Selma Lätt < Anna Lindvere, 70 a. (1949) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Metshaljas. Metshaljas on ühekorra ühe metsäs kinni võtnud ja näppind sinises.

RKM II 27, 21 (19) < Kodavere khk. - Selma Lätt < Anna Lindvere, 70 a. (1949) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Minä olen ise lendväd suanud. Sie õli Talinamual Roho külän. Mehe õde kolis tõise paika ja oli kutsnd minu meest appi kolima. Mina hakkasin meest keelmä, et ärä mine. Kell kakstõistküme pidi siäl olema. Nii kui kell oli 12, lõi mul hele valu kõrvust läbi, olin kaks nädält haige. Ma olin Roho küläs kaubaga. Tegi minu kuulmatas ja. Ma ei kuulnd üks kuu aega. Mees oli saand kokku, oli sõemand, et mis sa, kurat, tegid Annale. "No mis ta's lase sind tulla appi kolima!"

RKM II 270, 331 (101) < Setu, Sumino k. - Paulopriit Voolaine < Mihhail Luško, s. 1896 (1968-1969) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lesovoi (vene k.)
M. L. on vaid kuulnud, et elab metsas, kõnelda ei tea.

RKM II 272, 227/31 (4) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulanka as. - Rosalie Ottesson < Rosalie Ottesson (1970) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Metshaaljad.
Inimesed tihtilugu räägivad, et metshaaljad eksitavad metsas inimesi. Võib olla. Minu elu sees kaks korda oli niisugused juhtumised.
Ma olin aastat 13. All-Bulani taga on jõgi, Kibes. Sellest Kibesist jooksevad välja rida protukaid. Bulani jõgi meilt jookseb All-Bulani alt läbi ka Kibesi. Kevadel, kui taigu veed tulevad, täidab Kibesi ja protukad niivõrd veega täis, et kogu Kibesi lagestik on vee sees. Isegi All-Bulani madalamad uulitsad iga kevade upuvad vee sees. Lotkudega päästetakse inimesi veest välja.
See oli vana järel maikuu. Minu tädi, tädipoeg, minu vend, õde, naabri vanamees ja veel teisa rääkisivad kokku, et lähme pühapäe seremsille Kibesi taha. Pühapäe homikul vara korjasivad kõik kokku ja läksivad. Võtsivad minu ka omaga ühes. Vesi oli Kibesis veike. Puud, mis protukate üle lastud, kustpidi jala inimesed üle käisid. Võis kuiva jalaga üle minna. Läksime esimese protukast üle saare peale, mis ümberringi oli veega piiratud. Korjasime seremsid. Meile paistis, et selle saare peal on viletsad seremsid.
Läksime teisest protukast üle. Jälle puite mööda nagu kord ja kohus.
Kaunis suur saar oli. Kuid igast kandist teda ümbritses vesi, seremsid olid kaunis head. Toomingad ja lilled õitsesivad. Tore kevadene aeg, niisuguse looduse võimu sees. Ühelgi ei tulnud pähe, et on tarvis sealt protukate tagast ära tulla. Korraga algas veekohin. Tädi ütles meile: "Oi, lapsed, lähme kodu, taigu veed vist tulevad." No mis seal on, hakkame minema. Seremsikotid selga ja kodu tulema.
Tulime nende puite juure, kust meie üle läksime. Protukas vett täis, puud vee sees. Vesi jookseb kallastest üle. Sellest protukast tulime üle.
Natukene maad tulime. Jänes jooksis meil risti üle tee. Meie seremsikotid maha ja jänest püüdma. Võtame selle jänesse kinni. Vanad inimesed, kes meiega ühes olivad, oleks keegi jäänud seremsikottide juure. Nemad ka seremsikotid panivad maha. Ja hakkasivad meiega ühes jänest kinni püüdma. Jänes jooksis siia-senna, meie ikka temale järele, suure naeru ja kisaga, terve 10 inimest.
Niikaua ajasime jänest taga, kui teise protukani. Siis alles läksivad meil silmad lahti, et protukast jookseb juba vesi välja, madalad kuhad olivad juba vee sees. Jänes hüppas vette. Niipalju me teda nägime.
Hakkasime seremsikottide juure tagasi tulema. Ei oska enam seremsikottide juure tagasi tulla. Jooksime siia, senna. Pärast meile paistis, et meie millalgi pole selle saare peal olnudki.
Aga vesi tõuseb ja tõuseb. Viimaks leidsime seremsikotid ülesse. Jooksime puite juure, kust meie kõige enne üle tulime. Vesi oli juba puud ära viinud.
Mis nüüd... karahuul!... Need, kes ujuda oskasivad, sidusivad omadelle seremsikoti selga, hüppas vette - ujus läbi. Aga mina, tädi, läti vanamees ujuda ei osanuvad. Karjume protuka ääres. Aga vesi tõusis ja tõusis.
Tädipoeg T. ja minu vend T. ujusivad, viisivad enne seremsikotid teisele poole. Tädipoeg T. tuli siis, viis oma seljas oma ema üle. Minu vend T. tuli, viis minu oma seljas teisele poole. Sidusivad meid nööriga selga. Ühiselt ka meie käed sidusivad nööri alla, et meie oma kätega nende ümber kaela ei saanud võtta kinni. Läti vanamees jäi teisepoole protukat, saare peale.
Teisel päeval ta tütar läks Kibesisse isa taga otsima. Lootsman viis teda lotkuga sinna kohta, kuhu isa teine päev jäi. Isa oli istunud suure kuuse otsas, oli end rihmaga kuuseoksa külge sidunud, et öösel unise peaga vette ei kukkuks... Nii päästis tütar oma isa ka surmast seekord, ka All-Bulan oli vee sees. Vanad inimesed rääkisivad, et see jänes oligi metshaaljaks, kes meid eksitas. Ei tea. Võib olla.
Teinekord eksisime metsa seenel käimisega ära. Ka jänes eksitas meid, küll meie puterdasime, enne kui metsast välja saime õigele teele. Kui juba oled eksinud, siis sulle paistab, et kõik ümbruskond on võõras, kuhu lähed.

RKM II 272, 254 (3b) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulanka as. - Rosalie Ottesson < Rosalie Ottesson (1970) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabandusesõnad.
Puhken. Puhken. Puhken.
Esimene sulle. Teine mulle.
Teine sulle. Kolmas mulle.
Kolmas sulle. Kuues mulle.
Kadugu rabandus sinu küllest ära
Aamen.
Seletus: Kui loomal on rabandus, ajab täis, siis võta looma kõrv. Kumb kõrv tahes. Puhu selle kõrva sisse. Kolm korda, siis loe need üleval nimetud sõnad looma kõrva sisse. Peale selle tee rist looma ristluu peale, selja peale ja turja peale. Ise loe neid üleval nimetud sõnu. Kui on loomal ainult rabandus, need sõnad aitavad. Aga kui on muu haigus, siis ei aita.
Kui loom ajab täis - aitab sooda, lambiõli ja ka kasvati õli.

RKM II 272, 39 < Krasnojarski krai, Ülem-Bulanka as. - Rosalie Ottesson < Rosalie Ottesson (1970) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomal oli rabandus, ajas end kõvasti täis, siis puhuti loomale kõrvadesse, suhu, hõõruti soolaga looma nina, kurgulage, tehti ristisi loomale ristluute peale, loeti meieisapalved ja valati loomale puhast lambiõli suhu. Loom sai terveks.

RKM II 273, 269 (4) < Suure-Jaani khk., Sürgavere v. < Viljandi khk., Uusna k., Nurme t. - Ottilie Kõiva < Ants Kalam, s. 1889 (1970) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Mõni ütleb vahest, kui loom äkki ära suri, et lendav läbi löönd. No mis asi see "lendav" on, ei saa ka aru.

RKM II 273, 388/9 (2) < Tarvastu khk., Härma t. - Ingrid Rüütel < Anu Härmas, 89 a. (1970) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ütskord ma lassi sia välja, suur tubli siga olli ja palav aig olli ja lassi aida välja ja vaadassi viil tagasi. Suur siga, sii karassi üles süügi mant püsti ja langes kohe maha. Kõrvajuurikast oli tolliline auk läbi käünu. Ma kuuli, et üte siit elaniku vend oli mõistan nii tegutseda. Tema loeb üts viie versta kaugelt vanaaegset kirja ja see mõjub: suur auk oli ja siis... lendäjä oli sii. Aga noamiis oli kohe sääl man ja sorgas ja saime viil sia ära müüa ja es saanu midagi halba tehä. Sii miis oli paljudele sedässi tennü, aga me es ole süüdi, (me olime õiglase inimese) ja sõs meile es saanu kahju kah.

RKM II 275, 513/5 < Kadrina khk. - Johannes Valdur < Johannes Valdur (1970) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Haldjad.
Vanal ajal olnud neid aina palju ja kes haldja jälgedele sattunud, sellel olnud paratamata ära eksida. Ei ole aidanud muu asi kui isameie kolm korda tagurpidi ära lugeda. Kes olnud kange, pole osanud või pole seda tahtnud teha, see olla rännanud terve öö oma kodu ligidal kas heinamaal, karjamaal või põllul kunni hommikuvalgeni. Mäletan, et minu poisikesepõlves oli neid inimesi õige mitu, kes käisid meilt teed küsimas ja rääkisid oma eksimustest. Elasime meie külast 1,5 km eemal küla põldude taga ja ema kedras õhtul kaua ja hommikul ärkas juba kella 3 ajal. Süütas tule ja see väikese tattnina valgus paistis pimedal ööl suure valguse silmana, mida eksind rändaja enam ei lasknud oma teesihilt kaduda. Eksijad ei olnud mitte noored, vaid keskealised inimesed. Viimane eksijate salk oli veel 1946. a. Neljast inimesest koosnev grupp, kaks noort ja kaks keskealist eksisivad lagedal väljal kesk südapäeval nii, et nad ei leidnud õiget rada, et koju minna. Hõiskasivad ja selle hõiskehääle peale hakkas koer õues haukuma, mille hääle peale eksijad jällegi meie õue tulivad. Alles siis nad tundsivad koha ära, et nad ei olnud üldse koju poole osanud hoida.
Eksimine tuleb sellest, kui inimene jääb omaette mõttesse, astub talveperioodil teerajalt kõrvale. Pimedas on raske endisele rajale tagasi sattuda. Olles kautanud kõnnitava raja, tekkib kartlik tunne inimesesse ja närveerimine pimestab silmi. Isegi hobusega on inimesed teelt ära eksinud, rääkimata jalakäijatest. Nende ridade kirjutaja on läbi käinud palju võeraid ja tundmatuid teeradasid küll pimeda, küll valge ajaga, aga kui sul ebausk puudub, siis ei eksi sa.

RKM II 277, 510/11 < Pilistvere khk. - Andres Lättemäe < Jaan Kuldkepi (s. 1861) kroonikast (1970) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva vastu aitab, kui surnud looma süda panda vana rattarummusse ja pihlakapunnid ette. Rumm siis kodara auku pidi teibasse. Püss laadida hobuserautamise naeltest neetidega ja vana hõbedaga. Siis tulistada üle pahema õla tagurpidi seisus kolm korda rummu pihta. Edasi läita tuli kadakaist ja pihlakaist ning põletada rumm, koos südamega.
Surnud loom matta tara värava alla maasse, kust kari üle käib. Lauta aga riputada surnud looma asemele lupja ja vitriooli.

RKM II 277, 515 < Pilistvere khk. - Andres Lättemäe < Jaan Kuldkepi (s. 1861) kroonikast (1970) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Hobuse rabanduse või lendva vastu: võta sorokohvka pudel, pane kaks toorest muna sisse, lihasoolvett kaks supilusikatäit, püssirohtu laenguosa, mett ja rõõska piima, noaotsaga kuldväävlit (mitte kollast, vaid veripunast) ja glauberi soola. Kõik segi loksutada ja anda loomale. Teine kord kahe tunni pärast, kolmas kord aga kuue kuni seitsme tunni pärast. Kolmandal rohuandmisel loom hakkab värisema (vahest ka varem). Siis tuleb hoida soola looma nina ees. Kui hakkab puristama, saab terveks. Kui aga üheksa päeva möödumisel pole paranenud, siis sureb.

RKM II 277, 524 < Paistu khk., Holstre k. - Andres Lättemäe < Jaan Pilli brošüürist "Sõnadega arstimise õpetus" (1970) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvasõnad.
Tuli ei põleta. Vesi ei uputa. Raudne mõõk ei raiu. Surm ei sureta. Armas Jeesus, tule appi. See Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel.
Neljas peatükk pühast ristimisest. Ristimine ei ole mitte üks paljas vesi, vaid üks niisugune vesi, mis Jumala sõnaga on ühte pantud. Mis Jumala sõna see on?
Meie Issand Jeesus Kristus ütleb Matteuse raamatus viimses peatükis: Minge ja õpetage kõike rahvast ja ristige neid Jumala see Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel.

RKM II 278, 21/2 < ? - Jaan Põdra < Jaan Põdra, s. 1896 (1969) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Olid siis hakanud nahka võtma. Nülgimisel oli välja tulnud, et hobusel oli rinna otsas naha all kaunis suur vereklomp, ja talu vanamees oli ütlend, et siit on lendva sisse läinud ja hobuse ära surmanud. Talu oli ostnud mõne rubla eest selle korjuse oma sigadele ja naha ostnud ka, nii et kokku oli saanud viis rubla. Peale selle oli minu isa läinud oma õemehe poole ja kurtnud oma õnnetust, et lendva tappis hobuse. Õemees oli vanem ja see oli ütelnud, et: "See teie talu vanamees on see lendva, kadedad teised, ei sallinud, et sinul noor hobune oli. Võtnud see toores nahk ja virutand vanamehele nii et aitab." Kui isa oli kodu läind, ütelnud, et löön teid kõiki maha. Oli siis hakanud uut kohta otsima ja oli vedanud maja Sagevere külasse Tõnu talu maa peale.

RKM II 279, 447/8 (265) < Tartu l. < Krasnojarski krai, Rõbinski kreis, Kapritski k. - Paulopriit Voolaine < Maria Seerman (Paju), s. 1902 (1969) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Südamerabandus, päärabandus.
Rabanduse sõnad on lühikesed:
Puhkan, puhkan, puhkan!
Üks sullõ - kolm mullõ!
Kuus sullõ - üheksa mullõ!
Arstimise juures pead neid sõnu lugema 27 korda. Kui on 3 korda loetud, siis hingad, muidu pead hinge kinni ja loed mõttes ruttu. Nii pead hinge 9 korda kinni, kusjuures iga kord loed mõttes sõnu 3 korda järgemööda. Et korrad õigesti tuleksid, seks pigistatakse alguses päss (täitapper) vastu pihupesa, teine kord pigistatakse teine sõrm (kotioda), kolmanda lugemise juures kolmas sõrm (pikkpeeter), neljandal korral neljas sõrm (nimetsemats), viiendal korral väike sõrm (veikeats), kuuendal jälle päss, siis temale järgnevad sõrmed kuni nimetsesõrmeni. Siis teed nimetsesõrmega üheksa ringi ja kolm risti ning sülitad kõige lõpus maha. (Ring moodustub nii, et nimetsesõrme ots liigub üleval paremalt vasakule.)

RKM II 279, 454 (268 a) < Tartu l. < Kasnojarski krai, Rõbinski kreis, Kapritski k. - Paulopriit Voolaine < Maria Seerman (Paju), s. 1902 (1969) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva (lindva).
Mari Seerman ütleb, et lendva on sama mis rabandus. "Lendva” on setu sõna. Lendva “lööb läbi vasikatel, hobusel". Lendva on ka lapsel. Looma arstitakse niisama nagu inimest.
Uuralis, Karatuski rajoonis, Verhnjaja Bulankas eesti külas oli Tõnisel hobune pikali maas. Mari Seerman luges vee peale ja pritsis loetud veega hobuse ära. Hobune sai terveks.

RKM II 28, 216/7 (14) < Setu, Vilo v., Unkavitsa k. - Salme Lõhmus < Semon Keskküla, s. 1894 (1949) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Essütän minnu om. Tu johtu nii, et tulli ütskõrd Petserist. Oll vaja käändä' hüvvä kätt, a tseerägi (=kääni) kurra kätt. Is tiiä inne, ku lätsi külä manu Metkavitsi, lätsi huulitsahe, es tunne külä kah. Arvasi, et om Tailova. Lää minä huulitsat pitte, sis näe är', kus olõ. Sääl küläh tsässon. Sai manu, sis tundsõ är', et Metkovitsa küla. Sis sääl oll tandsuõht nooril. Lätsi, et ma' õi jää. Sääl tull üits vällä, et: "Läke', minä kah pea nakas kodoh minema, mul latern üteh.” Sääl olli' veidokene aigu ja lätsi tuuga', oll Kuzmin, Sergei. Tulli to mehe poole, ütles: "Lääme' tarrõh suitsõda, sis läät kodoh." Teigi nii. Tulle vällä. Naka kodoh poole minema. Timä täntäs: "Ar' mine, sa' nakat mõtsa minema. Sinul vaja mäkke minnä." Ma' ütli: "No' mis sa', egä ma' tõist kõrd ei essü. Ta ommek mägi." A Kuzmin ütles: "Tulõ tagasi, ma' näüdä, koh om mägi - tõspoole." Ma' ka tulli. Timä näitäs. Minul kah saie silmä' nigu' lahti, a ma' tahtse mõtsa poole minnä. Sääl oll mõni 4 tallo kah, noid kah es näe. Sis sai õigest kodo.

RKM II 28, 80/1 (3) < Setu, Vilo v., Kaatshova k. - Salme Lõhmus < Aleksander Sulg, 17 a. (1949) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Mõni kõnõlõs, et koskil mõtsah om kotus, kus essütüs tulõ. Üts poiss oll karjah, lehmä' oll är' kadunu', läts otsma mõtsa. Nigu keäki läts iih. Timä perrä, läts hüä pal'lo mõtsa müüdä, näi, et sääl om kodo, aga es saa kodo. Ku saie vällä mõtsast, kus oll tuttav paik, sis nigu lätsi silmä' vallalõ.

RKM II 28, 81 (4) < Setu, Vilo v., Kaatsova k. - Salme Lõhmus < Aleksander Sulg, 17 a. (1949) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Esi seie mõtsah marju. Naksi kodo minemä, lätsi niidü pääle vällä minemä, a es olõki sääl niitu. Saie hoopis tõistõ paika. Olli lännu' tõõsõlõ poole.

RKM II 283, 183/4 (13) < Rakvere l. < Rakvere khk., Vaeküla - Linda Palu < Elviine Tark (Gutman), s. 1894 (1971) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rägavere mõisa põllu peal olid puudesalud ja iga salu juures oli auk. Kevadel lumesulamise ajal jooksis vesi vulisedes august maa alla. Igal augul oli nimi ka: Poriauk, Kaevuauk ja Kuusesalk. Põllul köietati mõisa lehmi. Öösel olid ka köies. Karjane pidi nende juures olema. Et karjane saaks puhata, siis toodi põllule ratastega asmad, puust rattad all ja puuassid. Karjane kutsus meie isa ööseks enda juurde juttu ajama, et siis ei ole nõnda igav. Isa istus hobuse selga ja läks. Öösel hakkas koju tulema. Istus hobuse selga ja sammu tuleb. Hobune tõi aga isa Kuusesalgu juurde tagasi. Siis hakkas uuesti koju minema, aga hobune tõi ta jälle tagasi Kuusesalgu juurde. Siis kui hakkas jälle koju minema, siis rong sõitis Vaekülast Rakveresse ja vilistas. Siis sai koju. Rongi vile tegi silmad lahti ja nägi koju minna. Hobune ka ei näind. Hääl seletas silmad ära.
Rahvas rääkis, et aukude vahel on haldjate tee. Kui sinna tee peale sattuda, siis haldjad eksitavad ära. Isa rääkis mitu korda: "Kui ma ise ei näind, aga hobune ka ei näind."

RKM II 283, 184/5 (14) < Rakvere l. < Rakvere khk., Vaeküla - Linda Palu < Elviine Tark (Gutman), s. 1894 (1971) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
See oli Esimese ilmasõja alguaastal. Üks tuttav noormees, Rägavere mõisa tööline, rääkis, et tema hakand öösel mööda künniserva koju minema. Künniserv ja söödiserv olid kõrvuti. Hakkab minema koju, aga aru ei saand, millal ümber keeras ja jälle tuli maanteele tagasi. Hakkab jälle minema ja teist korda tuli maanteele tagasi. Siis hakkas naabri koer haukuma. Siis läks silm lahti ja nägi koju minna. Hääl seletas silmad ära. Ise rääkis meil.

RKM II 287, 439 (2) < Sangaste khk. - Veera Hütsi < Veera Hütsi, oma mälestuste järgi (1971) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Mees kurja küüsis.
Üks mees jäänud kord hiljaks koju tulema. Korraga ei saa sammu edasi astu, pime mets ees. Igale poole, kuhu läheb, pime mets. Mees oli kaua aegu jampsinud ja teele ei saanud. Kikas kirenud ja korraga kadunud pime mets eest ja mees saanud tee pääle.
Vanarahvas ütles, et see olla vanakuri ja vanakuri kartvat väga kikka kirgmist.

RKM II 287, 439/40 (2a) < Sangaste khk. - Veera Hütsi < Veera Hütsi oma mälestuste järgi (1971) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanarahvas õpetas veel, et pange saunas käies pääle pesemist pesemise nõud kummuli (pesemise nõud olid puust umikud), siis saab essenu (eksinud) tee pääle

RKM II 289, 75/6 (16) < Viljandi khk., Tänassilma v., Valma k. < Viljandi khk., Uusna v. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Suigu k. - Herbert Tampere ja Erna Tampere < Minni Patune, 86 a. (1971) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanasti olnud talumehed kõik voori pääl. Ühel olnud ilus hobune ja teine tema pääle pahane. Olnud ööd kõrtsis, et hommiku hakavad minema. Üks miis rääkind sellele ilusa hobuse mehele, et sel ja sel ajal kääna hobuse pää ära põhja poole. Läind ka mees hobuse juure, käännud pää ära põhja ja korraga plaksti lendand suur nõel ja punane niit taga kõrtsi seina sisse. Kui ei oleks saanud ära käända hobuse pääd, oleks hobune surma saand. Öeldud - lendav lõi läbi.

RKM II 290, 221/3 < Kolga-Jaani khk., Järtsaare k., Vahemetsa t. - Lilia Briedis < Jaan Brafmann, 87 a. (1971) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loom sures ära talus, minul suri ka hobune järsku ära, öeldi, lendva e. rabandus. Tallis hakkas hirnuma, karjuma. Mina olin väljas. Hakkasin alles Saares metsavahiks. Üks noor sälg oli, Paide laadalt tõin. Hobune pikali maas. Puulõikajad tulid appi. Tõime hobuse välja. Aidaukse ette kukkus maha ja valmis. Mõisnik laskis oma hobusega metsa viia. Öeldi, et on nakkushaigus. Mina võtsin naha maha ja panin kuivama. Kana oli oma poegadega läind sinna nokkima. Ei surnud ükski kana ära. Parkisin naha ära. Üks naine oli, kes lapsi vastu võttis, see ütles mulle, et mata pea põhja poole tugiteiba alla. Ja mina tegin seda ja peale seda pole mul õnnetust loomadega olnud. Ütles, et kui sa poleks seda hobust välja toonud, vaid lasknud pajaauru talli, siis poleks su hobune surnd.

RKM II 291, 198/201 (3) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. - Rosalie Ottesson < Rosalie Ottesson (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ma kirjeldan ühe loo, mis juhtumine oli minuga 1933. aastal, kui ma Ülem-Bulanis kooliõpetaja olin.
Meie koolile mõõdeti 35 testinat maad kooli alla. Seekord meil koolil olivad oma hobused, loomad ja kroolikud. Kool külis omale nisu, tatart, prossa, kaera ja ka kartulaid. Valmistasime ka kooli loomade jaost heina. Muidugi meile selle töö läbiviimiseks aitas kolhoos ja lastevanemad. Seekord meie andsime lõunat lastele koolis. Seekord meil koolis oli peale 140 lapse.
Mina augustikuul läksin kooli põldusi vaatama, kas vast nisu valmis on, tuleb teda juba korjama hakata. Jala muidugi läksin, üksipäini. Käisin kõik põllu läbi. Mõne mäe pealt ja noppisin marju, panin suhu. Mõtlesin, et oota, ma lähen vaatan heinakuhjasi. Karjad käivad, võib olla ehk söödavad heinakuhjad ära. Läksin juba logasse. Aga kooli heinamaad kattis suur kasemets. Peenikene mets. Meie nimetasime teda kaasikuks. Korraga kuulen, kaasikus keegi nutab. Esiti ma mõtlesin, et metshaaljas petab mind. Tahab mind ära eksitada. Esimese valuga pidin küla poole peletama. Pärast jäin peatama, mõtlesin: "Toh-hoh, kurat. Ega ma ometi laps ole, et jooksu panen, pealegi veel kommunist olen." Mõtlesin: "Ma õige lähen vaatan, mis seal kaasikus õige on."
Aga laste nutt ei ole mitte ühel kohal. Nagu edasi-tagasi see nutt käib. Ma jõudsin kaasikule lähemale. Tegin häält. Küsisin: "Mis teil on? Miks nutate?" Lapsed vastasivad nutuga. Siis ma sain aru, et lapsed. Ütlesin: "Ärge nutke. Kooliõpetaja tuleb. Seiske ühel kohal." Jõudsin lastele ligemale. Vaatan, kolm veikest last. Kaks tütarlast, üks poisslaps. Aasta nelja-viiesed. Lapsed muidugi hakkasivad teed pidi minema. Jõudsivad lillemetsa. Hakkasivad lillesi korjama, jõudsivad kaasikuni. Jooksivad kaasikuni. Näinuvad jänesepoega, hakanuvad seda poega kinni püüdma. Poeg muidugi peitis end rohu sisse ära. Lapsed jäivadki kaasikusse. Ei osanuvad sealt välja tulla.
Eksisivad ära. No ja jooksivad kaasikut pidi edasi-tagasi nutuga. Jumal teab, mis nendega oleks juhtunud, kui ma poleks neile peale trehvanud ja neid kodu toonud.

RKM II 296, 289 (6) < Lüganuse khk., Lohkuse k. - Helene Liivak < Ida Praun, s. 1904 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Haldja jälgedel.
Nurga ema rääkis, kuidas tema ära eksis, sattus haldja jälgedele.
Hakas Püssi jaama juurest Jabara küla minema, umbes 7 km vahemaa tuli käia.
Leidnud korra, et tema ei olegi õigel teel. Tee ääres suured majad, kõrged tornid, lilleaiad, mida elus enne pole näinudki. Istund siis maha, tõmband rätiku üle pea, nurk ettepoole, tõusnud üles ja kõndind tagurpidi. Korraga võetud nagu kae silmade eest ära. Kõik lossid ja linnad oma ilu ja auga olid kadund. Leidnud ennast jälle tolmusel maanteel. Jabarale kaunis lähedal. Seda ta kadunuke rääkis mulle, et see oli tõestesündinud lugu.

RKM II 296, 379 (3) < Viru-Jaagupi khk. < Rakvere l. - Meeri (Mary) Kaasik ja Gustav Kallasto < Marie Mererand, s. 1882 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Metshaldjad.
Minu vanaisa Toomas Loss jutustas umbes 1875. aastal. Tema oli hobustega metsas õitsis. Vanasti käidi ööseti metsas hobusi söötmas. Laupäeva õhtul mindi, oldi kuni esmaspäeva hommikuni. Ta nägi, et metsas oli tuli maas ja kaks valges riides naisterahvast istusid tule juures. Äkki kustus tuli ja kadusid naised.
Need naised pidid olema metshaldjad.

RKM II 297, 258/64 (25) < Iisaku khk. < Rakvere l. - Oskar Surva < Oskar Surva (1973) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Nüüd aga ka vahepalaks midagi muud. Rahvapärimuste koguja 8 lhk. 25 p. 9 kohta, mis endal läbi elatud.
Oli august 1920. a. ilus õhtu. Vend, pill kotti ja sammusime Uhe küla poole. Lõbu kestis kaua, ja juba üks ütleb, et katsume, et koju saame ruttu! Kerkib vist vihmapilv! Vend jäi ikka lõõtsa venitama, kuid mina koju rändama. Minna oli 4 versta, sellest ligi 3 versta jalgrada mööda, läbi suurt kuusemetsa. Et meie kodu oli suure metsa keskel, olime selle teega harjunud, kas päeval või öösel, üks puhas. Möödusin enne metsa jõudmist Simumäe talu heinaküünist. Heinad lõhnavad, et roni aga puhkama. Kartsin, et jään kõvasti magama, ei pugenud põhku, vaid sammusin edasi. Ei jõua hommikuks õigeks ajaks koju, see suur häbi isa silme ees. Metsa ääres üks kamass paremast jalast ära, kaenla. Mets must pime, teerada kitsas. Paljas jalg kompab teed ja tunneb jalgraa kõrval kasvavat rohtu, mustika- ja pohlavarsi. Vasaku jalaga astun julge ja pika sammu. Suurimat muret tegi aga üle metsaoja sooniku viiv nottidest purdesillake. Sellest sain üle hästi, ja siis oli teada veel koht, kus jalgraad hargnevad. Sääl ligidal, tüma lodu ääres oli suur tuulemurtud kuuse känd, juured kõrgel püsti. Puhkasin selle juures, sest teasin et võõras tee keerab vasakule, minul vaja otse edasi minna. Sõin ära taskus olevad paar õuna ja edasi. Sammun tükk maad, kui korraga paljas jalg ütleb, et ei ole enam kusagil paljast rada! Kompan igati, aga asjata. Muidu on metsas, kui vaatad üles, näha taeval jutt teekohal, mis lagedam. Seekord aga taevas pilves - süsimust. Seisan, otsin ka käpukil teed, ei miskit. Nii siis arutan, seisan, kuulatan, kas ei haugu ehk koer kodus. See alati, kui olime külas, ootas meid ja tihti ka põrutas oma vägeva häälega paar vouh, vouh!, et mets kajas. Seekord ei miskit. Kuhu ka ei katsu liikuda, sattun vastu puud, sest mets on sellel kohal väga tihe. Jalg juba räägib, et vilu. Panin kaenlast siis soki ja kamassi talle katteks. Liigun siis, aga olen kui mingi vedelas võrgus; kuhu ei liigu, ikka pikk rohi, sõnajalad, mustikavarred. Vähehaaval kobades ja koperdades sattun soo äärde; tunnen ära Atsalama külla viiva teeraja ning hakkan seda mööda tagasi sammuma. Koperdan vähehaaval ja korraga olen selle suure kuusejuurika juures. Puhkan, ja olen juba rahul, et nüüd saan ikka koju minema. Sammun, kuid tüki aja pärast olen jälle kui mingi tiheda halli võrguga ümber pea, ja kopsan vastu suurt kuuske. Jälle mõtlemist, tammumist hulk aega, kuni jälle olen vana kuusejuurika juures. Olen nõuta! Hakkab tihe, peen vihmasadu. Kössutan juurika varjus. Varsi kerge suiriietus läbimärg, külm. Otsustan, et panen ilma teeta umbes, sest selle juurika juurest oli teada, kuspool oli kodu. Õige tükk aega tammusin, sain ka soojagi sellest. Korraga olen jälle sama juurika juures tagasi. Uuesti minema koju poole, kuid natukese aja pärast olen jalgupidi selle purdenottide juures poris ning jõuan vana tuttava juurika juurde. Istusin kaksiti kännule ja jäin korraks magama väsimusest. - Külmast lõdisedes ärkan. Taevas juba hahetab, teerada näha ja ümbrus kõik minu tammutud saapajälgi täis, kust olen Atsalama teed pidi rabasse läinud ja Simumäe poole lodupurde pääle mudasse. Kodutee otsas aga pole ainust jälgegi näha, et ma oleksin seda mööda läinud. Tunne, nagu oleks keegi mulle halli koti pähe tõmmanud. Tuleb äkki meelde, et näitsikud kangesti keelasivad mind öösel koju minemast. Oli valgevalu, kui jõudsin koju. Näen, et metsaveerest tuleb välja ka veli, pill kotiga seljas. Ja kohe kukub mind nöökama, et on sul aga kombed, poeb salaja minema Helmi poole, nagu ma ei teaks! Ei räägi ma temale oma ööbimisest midagi. Olgu tal hea arvamine, et olin Helmi kaisus. Aga kauaks ajaks tegi see kännukummardus mind araks, et ei julenud enam pimedal ööl koju tulla läbi metsa. Alati sai käidud ennem, kuid mis võim keerutas seekord rabasse, ei oska mõelda. Hiljem kuulsin vanadelt juttu, et kui sind kangesti keelatakse, ära siis seda teed mine. Veli tuli aga otseteed, Simumäe sihti mööda. Mina kavatsesin aga tulla Nõmme teed mööda, mis ei olnud nii porine. Ja otse keegi kutsus nagu küüni, heintele puhkama. Vend oli sääl. See läbielamine oli Iisaku kihelkonnas, Virumaal, Mäetaguse vallas, Väike-Pungeril, isakodu Puusepa ja Simumäe talu vahelises suures metsas a. 1920, augustis 15., s.o. Kuremäe kloostri päeval, kus päeval ka käisime koos külanoortega.

RKM II 297, 539/40 (557) < Tori khk. < Rakvere l. - Elisabet Tuisk < Elisabet Tuisk (1972) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kirjutan oma mälestusi. See oli 1911. aastal. Olin külas karjas, selle talu piir läks vastu riigimetsa. Aprillikuus lasti kari metsa, õhtuti anti lauta kuiva toitu, nii käisin iga päe karjaga suures riigimetsades. See juhtus keset suve, mina eksisin kogu karjaga metsa ära. Ilm läks palavaks, tuli hakata karjaga koju minema. Mina hakasin loomi ajama sinnapoole, kus teadsin kodu olema. Sain kodu põllu äärde, vaatan, nii võeras koht, nii võerast kohta mina pole elus näinud. Vaatan ja vaatan - võeras. Ei tea arvata ka, mis koht see on. Ajasin loomad metsa ja ika sest tundmata kohast kaugemale. Ajan ja ajan. Natukese aja pärast olen jälle sammas tundmata kohas tagasi. Nii paha tunne, et nutt varaks. Ilm läks ka palavaks, parme kole palju, loomad kipuvad sinna võera talu poole, mina tõrjun ika metsa tagasi, nii kuda jaksan. Viimaks loomad lõid eest ja takka üles, hirmsa jooksuga minust mööda ja sinna võera tallu. Ja mina suure nutujoruga loomadele järgi. Saan õue, lauda ukse juurde, siis alles näen: see meie oma laut. Perenaine küsib: "Täna jäid kauemaks karjaga metsa, kas parme ei olnud?"
Rääkisin perenaisele eksimise loo ära, perenaine õpetas: "Kui veel juhtub, et ära eksid, kei loomadele järgi, ära mingil põhjusel loomadest maha jää, loomad toovad alati su koju."
Rohkem ma enam sel suvel ära ei eksind.

RKM II 297, 541 (558) < Tori khk. < Rakvere l. - Elisabet Tuisk < Elisabet Tuisk (1972) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Teine eksimine oli umbes 1918. aasta paiku. Läksin metsa siinele. Vihma tibutas sadada, korjan seeni, korv sai täis. Lähen kodu, lähen hulk aega, järsku näen: olen sammas kohas tagasi, kust minema hakasin. Need seenekontsud maas, sealt lõikasin omale kepi, ka see kepi känd. Ajas naerma: ma olen eksind. Hakasin otse minema, et ma kuskilt enam tagasi ei pööra, aga põesaste ümber tuli ike käia. Käin nii kaua aega, peaks juba heinamal väljas olema, aga ika mets, ja siis sain jälle sinna kohta tagasi kust minema hakasin, ja juba teist korda. Siis tuli väike hirm peale, kisub juba pimedaks, et mis nüüd teha. Ometi hakas kodus koer haukuma. Siis läksin joostes koera hääle poole, sain koju.

RKM II 297, 542 (559) < Tori khk. < Rakvere l. - Elisabet Tuisk < Elisabet Tuisk (1972) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kolmas kord olin eksind, kui olin 65-aastane. Läksin vihmase ilmaga siinele, see oli karjama võsastik, harv mets kodu ligidal. Seeni oli vähä, õhtu hakas tulema, hakasin koju minema. Läksin. Varsti olin sammas kohas tagasi, kust minema olin hakanud. Võtsin jälle suuna koju poole, aga jälle jõudsin tagasi selle koha peale kust minema hakasin. Nii proovisin veel üks kord, tulemus endine. Nii tegin kolm ringi, siis istusin kuuse alla maha, pitsitasin silmad kinni. Nii seisin seal veerand tundi, siis hakasin minema ja sain koju. Mina olen suuredes metsades mitu suve karjas käind, palju kordi kaugel metsades marjul käinud. Ma leidsin, et mul oli alati hea organiseerimise [sic!] võime, rohkem eksind ei ole kui kolm korda.

RKM II 297, 66/7 (6) < Simuna khk., Mariküla k. - Linda Palu < Anni Kask, s. 1900 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Haldja jälgedel.
Kui metsas ära eksida, siis tuleb silmad kinni panna ja ümber keerutada. Siis, kui avad silmad, siis näed, kuhupoole puude oksad längus on. Siis saab haldja võimust välja ja oskad suunda leida. Puude oksad on lõuna poole rohkem längus. Metsas karjas käies olen ise seda ka teinud, kui olin ära eksind. Siis hakkab kohe aru saama, kuhupoole minna. Siis näed längus oksi ja oskad suunda leida.

RKM II 297, 71 (11) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. - Linda Palu < Johannes Klammer, s. 1890 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kuidas eksija metsas jälle õige tee leiab.
Vanasti räägiti ja usuti, et kes oli ära eksind, see pidi särgi ümber pöörama ja uuesti selga panema, siis leiab õige koha, kuhupoole minna.
Minu isa oli 15-aastane poisike. Ta läks metsa samasse kodu lähedale hobuseid otsima ja leidis metsast mehe, kes pööras särki. See oli päeva ajal. Mees oli metsa ära eksind ja ei teadnud, kuhupoole minna. Isa juhatas siis mehe metsast välja.
See on minu isa jutt.

RKM II 297, 79/80 (3) < Rakvere khk. < Rakvere l. - Linda Palu < Helene Timmel, s. 1901 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Haldjate jälgedel.
Olin veel laps, kui läksin teiste lastega metsa seenele. Kui hakkasime koju minema, siis eksisime metsa ära, ei leidnud koduteed. Käisime aga metsas ringi. Siis panime ühe kepi maa sisse püsti, et kas tuleme selle kepi juurde tagasi, ja tulimegi kepi juurde tagasi. Siis tuli ühel tüdrukul meelde, et ema oli talle rääkind, et kui metsa ära eksida, siis on haldja jälgedele sattund ja siis tuleb lugeda meieisapalve ära. Siis selgineb silmade ees. Tüdruk laskis põlvili maha ja luges meieisapalve ära ja siis nägime kõik, et olime päris kodu lähedal. Kodu hooned paistsid ära puude vahelt.

RKM II 298, 173/4 < Koeru khk., Edru k. - Villem Viirmann < Lilli Rehesaar, 82 a. (1973) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Metshaldjas.
Kunagi läind mees Kodikülas hobust metsast ära tuoma, kuid juhtund haldja jälgedele. Hobul olnud kell kaelas, soand hobu kätte, kuid samas leind, et on hoopis võõras paigas, suur mets kohiseb tema ümber. Mees sidund hobuse kuuse külge kinni, kuid see kuusk olnud nii jäme, et tema vaevalt ulatand ümber haarata. Mõelnud kohe, et on haldja jälgedel, asund siis oma riideid pahurpidi keerama ja ka palvet lugema. Siis äki kadund suur mets ja hobu olnud seutud teibajämhese puu külge, kuid see paik oli hiljemgi paha. Kui keegi tahtis Kärust Kodikülla tulla, siis läks ta ikka kuhugi mujale.

RKM II 298, 174/5 < Koeru khk., Edru - Villem Viirmann < Lilli Rehesaar, 82 a. (1973) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Siis veel Edru küla heinamaadel see on Edru Piibe tee ääres. Heinamaa tee käib üle Seljamää. Varem oli Piibes vesiveski. Edru mees tulnud veskilt. Näeb, kuupaistel tee ääres kivi peal kaks naist, suurrätid ümber, istuvad kivil. Mees mõelnd, et naine ja tüdruk temale vastu tulnud. Hõikab: "Leena, Liisa, tulge lähme koju!" Aga naised pole vastand. Tema sidund hobuse lähedal oleva küüni külge kinni ja läind naiste juurde. Aga naisi pole enam kivil olnud, tema löönd käega ja asund hobuse poole minema, kuid ei ole jõudnud hobuseni, vaid leind ennast Piibe jõe ääres tutvas paigas. Mees ei ole siis enam asund kolama, vaid istund mättale teind suitsu ja ootand homikud. Ja siis olnud tee selge. Jõudnud hobuseni, see hirnund, mees sidund hobu lahti ja läind kodu. Kuit naised ei olema kuskil käinud. See kivi on praegu alles.

RKM II 3, 527 (25) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lehmal on äkine, siis tõmmatakse üheksa tikku, kolm tükki korraga, lehma nina alla põlema ja tehakse tõrvasuitsu.

RKM II 300, 211/2 (1) < Tori khk., Sindi l. < Tori khk., Tammiste v. - Edur Maasik < Liisa Kask (Paan), s. 1898 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kari kadunud.
Kari kadunud Mulkis ära. Karjane tulnud õhtul nuttes koju, olnud väga kohkunud. Peremees ajanud õhtul otsima. Karjane läinud suure nutuga. Peremees oli tütarlast narrind: "Kui isätse tulevä ja möllama hakkad, siis saad äiakse (lapse)." Tüdrukul olnud see hirm. Läind metsa äärde, kuulnud üht huikamist, läind sinnapoole, huikamine kordund. Nii jõudnud ta mullikate juurde. Siis huikamine kadunud ära. Ajanud mullikad kodu ja rääkinud peremehele: "Muidu ma ei oleks leidnudki, aga üks huiganud." Peremees ütelnud: "See oli metshaldjas või paganapoiss."

RKM II 300, 46/7 < Pöide khk., Laimjala v., Pahavalla k. - Orest Koel < Orest Koel, s. 1914 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Metshaldjas.
Üks niisugune koht, kus inimesed ära eksivad, on Kalda mets. Kalda mets või heinamaa asub Saaremaal Laimjala kolhoosi piires Mustla küla lähetal. Rahvas räägib nii: et sinna Kalda metsa mäele olla vanal ajal üks kuri mõisnik, nimega Ritter, ära maetud või rahva poolt maha löödud ja sinna metsa maetud. Seal Kalda metsa mäel olla vanasti väga palju inimesi ära eksinud, koht olla muutnud võeraks, puud olla kõik suured pikad ja kõik mets olla muutnud tundmatuks. Muud põlla seal eksinud midagid ette võtnud, käinud nii kaua metsas ringi, kunni leidnud mõne tuntud koha, sedamoodi saanud nad jälle õigele teele. Nende kohta räägib rahvas nii: "Need kohad, kus inimesed metsas ära eksivad, olla vanad surnumatmise kohad. Noored ei ole seal ära eksinud ja metshaljast ei ole kedagid näinud.

RKM II 301, 267 < Helme khk. - Hilja Kala < Amalie Kalda, 75 a. (Altegrentsmann) (1968) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkiline haigus, kui ärä suri, lendäje lõi läbi. Kui loomal soolikse mustas lätsive, sis lendäje lõi läbi.

RKM II 305, 127/30 (3) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulanka as. - Rosalie Ottesson < Rosalie Ottesson, s. 1899 (1973) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Metshaaljas.
Ennevanasti inimesed rääkisivad, et metshaaljad on olemas, kes inimesi eksitavad. Nad on inimeste näolised jäneste, kitsede ja ka lindude seas. Neid enne nimetati metsatatadeks ja metsamammadeks ja ka praegusel ajal on need ütelused elus. Räägiti, et metshaaljaid on marjametsades, seenemetsades, ka teede peal olemas.
Räägin mõne jutu, mida ma inimeste suust olen kuulnud.
L. Leena rääkis meile, mismoodi nad emaga olivad ära eksinud, kui nad ükskord olivad Ülem-Soetukki sõitnud. See olnud veel üksik eluaeg.
Ühel ilusal laubasepäeval talvesel ajal olivad emaga rakendanuvad hobuse saani ette. Päev olnud juba tublisti üle lõuna olnud. Enne ju inimesed tegivad kõik päeva järele. Kella ju ei olnud. Väga harva, kellel seinal kell rippus. Sõitnuvad juba hea parts maad ära. Korraga mitu teeharu ees. Kummagil pole enam meeles olnud, missugune tee Ü. Soetukki viib. A kedagi hinge ei vasta pole tulnud ega ka järele. Viimaks näinuvad, et üht teed pidi läheb naisterahvas. Nii ruttu ja ruttu läinud edasi. Nad keeranuvad hobuse selle tee peale, mille pidi naisterahvas läheb. Sõitnuvad juba hulga maad ära, aga naisterahvast kätte ei saa. Ja pole saanuvadki. Naisterahvas kadunud nende silmade alt äragi.
Siis saanuvad aru, et see oli metsamamma.
Siis pööranuvad hobuse ringi, hakanuvad nende teeharude poole tagasi sõitma. Sõitnuvad ja sõitnuvad. Pime juba käe... Teeharusi pole kuskil. Täielikult olivad ära eksinuvad. Ümbruskoht kõik muutunud võõraks. Ei ole kuhugile enam mõistnuvad minna. Viimane lootus olnud kõik hobuse peale. Kuhu hobune viib sinna lähme. Viimaks kuulnuvad, et koerad hauguvad ja kuked laulavad. Omakeskis emaga rääkisime: "Siin vist on mingisugune küla. Olgu missugune küla ta ei ole. Päästsime tuisu kääst eluga. Niikuinii mingisugune vene küla. Oleme siin öö ära. Küll me homikul siit Ü-Soetukki läheme." Aga kumbki meist aru ei saanud, et meie tulime oma külasse tagasi.
Aga hobune ilma ajamata otseteed nii kiirustas, hoia aga teda kinni. Korraga hobune keeras ühte väravasse, jäi seisma.
Ema ütles mulle: “Sa oskad natukene vene keelt. Mine küsi öömajale.” Ma läksin akna taha, kopitasin ja küsisin vene keeles: "Äîðîãèå õîçÿåâà, ïóñòèòå íàñ íî÷åâàòü." (Kallis pererahvas laske meid majale.)
Majast kuulus küsimus: "Êòî âû òàêèå?" (Kes teie olete?)
Leena ütles: "Siis sain aru, et see on minu venna hääl... Siis nagu silmad läksid mul lahti, et ma olen oma toa akna all ja küsin öömaja." Nuta või naera. Häbi silmad täis. Vennad jäänuvad kodu. Teine vend ütelnud teise vennale: "See on Leena hääl. Kas nad nii ruttu Soetukist tagasi tulivad... Nüüd veel narrivad meid... Küsib öömaja. Veel vene keeles." Tulnud tuast välja, vaadanud: omade hobune on reisijatega väravas. Hobune oli hirnunud. Kodune hobune oli vasta hirnunud.
Vend teinud värava lahti, lasknud hobuse reisijatega õue. Küsinud: "Miks te nii ruttu Soetukist tagasi tulite?” Muidugi seletanuvad vendadele loo ära. Need naernuvad, nii et silmist jooksnud vesi.
Homikul rakendanuvad hobuse ette, hakanuvad jälle Soetukki sõitma. Siis ikka olivad saanuvad Soetukki. Enam pole nad teisa teeharusi näinuvad. Üks tee viinud neid nii kaua kui Soetukki.

RKM II 305, 127/30 (3a) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulanka as. - Rosalie Ottesson < Rosalie Ottesson, s. 1899 (1973) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Inimene võib väga kergesti ära eksida metsas kui ka teel.
Mõni sõna, mismoodu meie 1944. a. ära eksisime.
See oli lumepõlves. Nooresi mehi arvestati Rai sõjaülemuse poolt. Ma seekord külanõukogus olin sõjameiste arvestaja. Tuli noordega ühes sõita Voenkomati. Niisugune oli käsk. Määratud päeval mitte hiljem kui kell 9 pidime juba Karatosi Voenkomatis olema. Nii et pidime juba päe enneb kodust välja sõitma, et õigeks kellaajaks saame ette.
Ülem-Bulanist sõitsime nekrutitega välja pealt lõuna. Tuli üle kolhoosi "Stalinski putt" sõita. See kolhoos oli seekord Ülem-Bulani nõukogu all. Jõudsime "Stalinski putti", päe hakkas looja minema. Kolme reega olime, iga ree peal oli neli inimest. Kõik olivad nekrutid. Aga mina nende komantiir (natsalnik). Stalinski puti poistel olid juba hobused ees, ootasivad meid, et üheskoos sõita. Nii oli meil kokku räägitud. Neil oli ka kolm rege ja iga ree peal 4 inimest.
Sõitsime kolhoosist välja. Stalinski puti omad sõitsivad ees, sest et neil hobused olivad puhanud. Tee oli halb, et ajavad teed, et meie hobustel on kergem minna. Me hobused puha umblume pidi sõitsivad juba 15 km ära. Aga peale 30 km jäi veel sõita. Sõidame ja sõidame. Tundi kolm juba sõitsime. Õiguse järele me oleks pidanud Matorski sovhoosi fermast läbi olema ja juba Karatosi tee peal. A kus me olime, ükski meist sottu ei saanud.
Pidasime hobused ühe heinarõugu ääres kinni. Hakkas koitma. Stalinski puti hobused vahtus. Me lasime oma hobused ette. Me hobused viisivad meid õigele teele.
Tuli välja, et meie öö läbi sõitsime Stalinski puti steppi pidi.
Homikul Bulani külanõukogu esimees ja Stalinski puti kolhoosi esimees sõitsivad (homikul) ka Karatoosi. Saivad meid Karatosi stepis kätte. Ütlesivad, et meie selle ööga mitte vähem kui 30 km sõitsime maha. See oli alles eksimene. Kuus hobust, peale 20 inimese, öö läbi sõitsime ja sõkkusime Stalinski puti stepis.
Miskit metshaaljast siin ei võinud olla. Stalinski puti hobused iga päev sealt stepist vedasivad heinu. Stepp oli neil tutav. No ja vedasivad meid kogu öö läbi steppi pidi ühest määst alla, teisest ülesse. Nelja kilomeetri taga, küla taga.
Nii kui õige tee ülesse leidsime, hakkasime minema. Poisid muidugi järele ei vaadanuvad. Hobused keerasivad teelt ära jne. A meil ülepea see ümbruskoht oli võõras.
Me otsisime oma hobustega õige tee ülesse. Me hobused teest kõrvale ei keeranud. Oma jalgadega tundsivad ära, mis õige tee ja mis vale tee on.
Mäletan veel: Meil oli üks hobune. Kui isa hakkas teda ette panema, ütles hobusele ära, kuhu minna. Nii kui väravast välja läks pani ohjad vankri. Hobune läks täpselt selle koha peale, kuhu oli vaja minna. Vanad inimesed alati rääkisid: "Hobusel on niisamasugune aru peas, nagu inimeselgi. Saab kõik aru, kui temaga räägid. Nii palju on aga vahet, et ta ei räägi." Need hobused, kes teesi ei pea, nende hobustega on ula käidud. Hobust peab juba noorest peast õpetama teed tundma. Iga kord, kui hobust ette paned, pead talle ütlema, kuhu tuleb minna. Siis sind ei vii teelt ükski maru eksi. Nii ta saab ka vist olema.

RKM II 305, 134/5 (4) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulanka as. - Rosalie Ottesson < Rosalie Ottesson < Jaan T. (1973) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Jaan oli olnud heinamaal, niitnud. Tunnud väsimust. Läinud heitnud puu alla, muidugi kase vilusse. Jäänud magama. Korraga löödud talle külle pihta, ööldud: "Käi tee pealt eest. Mul on vaja minna." Jaan ütles: "Ma tegin silmad lahti vaatan, minu juures seisab hall vanamees, kepp kääs. Ma ütlesin: "Ega ma su ees ole, mine.” Korraga vaatan: see ei olegi vanamees, vaid metskits. Hüppas hopti üle minu ja läks, ei vaadanud tagasigi.”

RKM II 305, 135/6 (5) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulanka as. - Rosalie Ottesson < Rosalie Ottesson < Miina T. (1973) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Nemad olnuvad veel plikad. Mitmekesi läinuvad Kibesse äärde sõstramarjule. Korraga nende juure ilmunud naisterahvas, ütelnud neile: "Siin on viletsad marjad. Tulge, ma näitan teile, kus head marjad on.” Viinud plikad niisugusesse kohta... Ise oli ära kadunud. Plikad olivad hulga aeg puterdanuvad, enne kui metsast välja saanuvad. Miina rääkis: "Me karjusime, nutsime. Siis justkui keegi meile võõra häälega metsast ütles: "Nutke nüüd, ära tulnud minu marjametsa."
Miina ütles: "Siis hakkasime kartma veel rohkem." Kui metsast olivad välja saanud, siis jooksnuvad kodu poole. Ei ole vaadanuvad tagasigi. Tulnuvad kodu, rääkinuvad sellest oma vanematele. Vanemad olivad ütelnud: "See oli metshaaljas (metsamamma), kes inimesi eksitab. Ärge enam metsa minge."

RKM II 305, 136 (6) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulanka as. - Rosalie Ottesson < Rosalie Ottesson < Juss T. (1973) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Tema üks õhtu sõitnud metsast kodu. Jõudnud uulitsa vahele, vaadanud: ta on ühes võõras külas. Jäänud uulitsale seisma, mõtelnud: "Mis küla see õige on. Motorsk ta ei ole, Lätiküla ka ei ole, Bulan ka ei ole. Korraga vaatan: Minu oma naine tuleb minule vasta. Siis sain aru, et ma olen omas külas. Aga millal ma oma majast mööda sõitsin? Ei tea."

RKM II 305, 137/43 (1) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulanka as. - Rosalie Ottesson < Rosalie Ottesson, s. 1899 (1973) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Nüüd ma natukene räägin metsade kõnest.
Ma oma lapsepõlvest saadik olen metsa läheduses ülesse kasvanud... Palju kordasi põllul ööd olnud. Meil põllud olivad 7 km külast kaugel kole toreda koha peal... Põldusi ümbritses paks taigumets. Mäed, orud, logad ja kuristikud. Kaugelt ilmus jõgi, mis meie põllu alt läbi jooksis. Selle jõe mõlema pool jõge oli ilmalai ja lõpmata pikk soo, mis suure sooga ühenes. Selles jões oli palju veikseid kalu, nimetati neid kalu pissukatest. Me tihtilugu käisime neid püüdmas. Jõeäärt pidi oli paks toominga- ja sõstramets. Marju oli nii palju, et ei jõudnud neid ära korjata. Mäed olivad metsmaasikaid ja lillakaid täis... Istusime maas ja korjasime. Maasikad rõõsa piimaga olivad väga maitsevad. Aga seenesi oli igal pool igasugusi, et ei jõudnud ära korjata.
Aga kui trehvasid üksi neis metsades olema, siis igasugused hääled tulivad kõrvu. Vilistamised, laulmised, löömised, raksumised, mödinad, igasugused salalised sahinad, rääkimised jne. Mida rohkem seda metsakõnet kuulasid, seda rohkem sa kartma hakkasid. Viimaks mets lööb kõik teiseks, võõraks. Silmad löövad sul nagu pimedaks. Ei saa enam aru, kus kohas sa oled. Pärast pea läheb nii segasest, et ei saa enam aru, kust kandist sa metsa sisse tulid...
Minuga mitu korda niisugune asi juhtus. Ükskord korjasin sõstramarju. Sain korvi marju täis, hakkan metsast välja tulema. Ei oska... Kuhu poole ei lähe, ümbruskoht on võõras. Viimaks istusin maha, pigistasin silmad kinni. Korraga keegi minu selja taga ütles mulle "laisk". Ma ehmatasin ära, tõusin ülesse, vaatasin ringi. Vaatasin, lind kase otsas laulis: "Laisk, laisk!” Oh sa londrus! Või mina laisk! Mul korv marju täis korjatud, aga tema sõimab mind laisaks. Viskasin lindu kepiga. Lind lendas ära.
Viimaks ikka puterdasin padrikust välja. Tulin siisiku juure, rääkisin isale, et ma eksisin metsa ära. Isa ütles mulle: "Sa kartsid metsa kõnet, sellepärast sa ka eksisid ära. Metsa kõnet ei ole vaja karta. Siis sa ilmaski metsas ära ei eksi. Mets ja rohi kasvavad, teevad igasugusi häälesi, sahinaid. Aga peale puite ja rohu metsas elavad loomad, nagu kitsed, jänesed, hundid jne. Peale selle igasugused linnud. Vot need metsloomad karjuvad... Nende kisa eho... kuuldub kaugele ära. Võta metskits, ta karjub ouh! pläuh!" Kitsetall nagu nutab "me-e! me-e!" Hundid uluvad "auu!... hu-u-u!"
Vot need uutamised kõlavad kaugele... Oma kisa ehod. Metsloomad ei kuule mitte üksi, vaid ka kõik teised metsloomad. See kisa eho kombel ulatab ka inimeste kõrvu. Kes seal metsas on.
Mine praegu metsa, karju, laula, uuta. Kõik need hääled, kordavad sulle mitte üksi vasta vaid sinu kisa. Laulu ja huiked kuulevad kõik metsas olijad, loomad, linnud ja ka inimesed. See on "eho". Niisama on ka linnulauluga lugu. Vot öökull ütleb: "Kuub. Kuub..."
Peoleo ütleb: "Peolinu! Peolinu!"
Üks lind oigab: "Oeh! Oeh!"
Koovit ütleb: "Koovit! Koovit!"
Üks lind ajab tööle: "Käi tööle." Jne.
Peale nende on veel lindusi. Aga nad on kõik kaugetes metsades olemas. Kui need linnud sinust kaugemal häälitsevad... Su kõrvu kuulub nagu kõik mets sinuga räägib. Iga krops, iga sahin näitab sulle, et keegi tuleb, tahab sind krabada. Hirmu läheb su keha täis, paned metsast minema. Hirmu pärast unustad ära, kust kandist sa metsa sisse tulid. Silmade ees lööb sul kõik ümbruskond ja mets võeraks. Ja oledki eksinud. Süüta siis, et metshaldjas eksitas sind metsas ära. Siin ei ole süüdi metshaldjas, vaid inimese argtus ja tähelepanematus. On vaja metsakõnet õppida tundma... Kas see kõne on sinu ligi, või kuskilt kaugelt tuul toob eho sulle kõrvu. On vaja rohkem julgem olla, see on üks. Teiseks, kui lähed metsa, õpi metsa kiri ära.
Kui tead, et unustad, pane vehid ehk löö puu peale märk, siis ilmaski ära ei eksi" ütles mulle isa.
Siis, kui üksik elu oli meil veel, üks meisterahvas oli sõitnud metsast kodu. Sõitnud teist teed külasse sisse. Kesk küla hakanud karauuli karjuma. Lähemalt inimesed kuulnuvad, üks inimene karjub uulitsal karauuli. Jooksnuvad ta juure, vaadanuvad, T. Juss!
“Mis karjud?” küsinuvad inimesed. “Ma olen eksinud... Olge nii heaks, ütelge, mis küla see on?” ütelnud Juss. Inimesed hakanuvad suure häälega naerma. Ütelnuvad: "Kas sa siis aru ei saa, et sa oma külas oled?" Jussi oma naine kuulnud ka, et keegi karjub uulitsal karauuli. Jooksnud ka sinna vaatama. Kes see on? Saanud ligi - tema mees Juss. Anna võtnud Jussi kääst piitsa, annud Jussile paar korda üle piha. (Anna oli ta naise nimi.) Küll siis Juss teadnud, kus kodu on. Pööranud hobuse ringi. Võtnud naise peale, sõitnud kodu. Jussil pole enam aega ütelda olnud, et metshaaljas eksitas ta ära, kui piitsaga üle piha sai.
Vanasõna ütleb: "Kes otsib, see leiab. Kes küsib, sellele antakse. Kes koputab, sellele tehakse lahti."
Nüüd mõni sõna mödinatest ja mötsudest, mis metsas kuuldub. Mõned mädand puud kukuvad maha, maa mörtsub. See mörts kostab kaugele, nagu keegi metsas lõhuks. Metsloomad jooksevad, maa mödiseb. Selle mödina maa annab edasi. Metsas on kuulda laksumist ja raginad. Need kuivad oksad murduvad puide küllest maha, teevad igasugusid mörtsumisi. Mõni kuiv oks jääb puu külge rippuma, lööb teise puu külge. See kuuldub kaugele, nagu puid raiutakse. Seda nimetatakse metsakõnest. Seda on vaja kõiki teraselt kuulata ja tähele panna. Aga mitte karta.

RKM II 305, 143/50 (2) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulanka as. - Rosalie Ottesson < Rosalie Ottesson, s. 1899 (1973) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Nüüd metsatatadest ja metsamammadest. [mets]
Ennevanasti oli palju röövlid ja vargapoissa. Tööd ei viitsinuvad teha, hulkusivad metsi pidi. Vaatasivad, kas kuskilt mõne hobuse või looma saaks ära varastada, ära müüa. Nende hulgas oli ka naisterahvaid olemas. Tapsivad ja röövisivad ka teereisijaid ära. Sui ajal elasivad metsades grupade kaupa. Sõivad, jõivad ja tegivad tuld. Hirmutasivad marjulisi, võtsivad marjuliste kääst marjad ära... Naisterahvad lasivad oma juuksed õlgade peale laiali, silmad juukste sisse. Ihualasti... Marjulised seda nähes jätsivad marjakorvid ja jooksid kodu, hirmu täis. Üksi, kaksi ei tohtinud marjule minna. Tuli mitmekesi minema ja kedagi meisterahvast omaga kaasa võtta. Vot need olivadki metsamammad. Oli niisugusi juhtumisi:
Inimesed läksivad metsa heinamaale ehk lõikama, võtsivad omaga toitu ühes. Niikui vankri riiete ja söögikraamiga endast kaugele jätsivad, nii olivad neist ilma. Metsatatad ja metsamammad tulivad ja viisivad nad ära. Vanger riietega ja söögikraamiga tuli alati oma läheduses hoidma (hoida).
Mäletan veel juhtumist:
Isa, õed ja tädipoeg läksivad meile metsaheinamaale. Isa teinud hobused lahti. Pannud kamitsa, ajanud nad logasse sööma, ütelnud pojale (Tõnis oli poja nimi.): “Sa vaata järele, et vargad hobuseid ära ei vii.” Ise läinuvad loole. Tõnis söönud mää peal marju. Korraga näeb, kaks meest tulevad metsast välja, valjad kääs, läinud hobuse juure, pannud hobusele valjad pähe. Teine mees läinud teise hobuse juure. Hobune pole meest ligi lasknud., tõmmanud kõrvad lingu ja jooksnud mehele tormi peale. (See oli meil niisugune hobune. Kedagi võõrast oma ligi ei lasknud. Ainult isa.) Siis need metsatatad võtnuvad köie ja hakanuvad köiega hobust kinni püüdma. Selle aja sees Tõnis jooksnud looliste juure teatama, et vargad viivad hobused ära. Loolised jooksnuvad kisaga - appi! Vargad jätnuvad hobused rahu ja jooksnuvad metsa.
Isa viinud siis hobused senna, kus loogu võtsivad.
Vargad ja röövlid ongi need metsaisad (tatad) ja metsaemad (mammad), kes metsas elasivad ja oma imetegusid korraldasivad, inimesi ihualasti ajasivad taga ja marjulisi hirmutasivad, endid marjamaa ja seenemetsa isadeks ja emadeks nimetasid. Miskid seenemetsa ja marjade kaitsjad nad ei ole, vaid vargapoisid ja röövlid.
Marjade kaitsja on lehed, seenekaitsja rohi, puukaitsja oksad lehtedega. Nii rääkisivad enne targad inimesed. Needsamad metsaisad ja metsaemad tegivad ka külas kurja...
Öösel, kui inimesed magasivad, võtsivad tasa akna eest ära, läksid tuppa, viisivad riided minema. Mõnikord trehvas perenaine lastega kodu olema, võtsivad naise kõrist kinni: "Anna raha. Kui ei anna, poon su ära." Naine hirmuga andis viimased kopikad varga kätte, et ta aga elusse jätaks. Niisugusi juhtumisi oli meil Ülem-Bulanis nii palju kui küll, oli niisugune juhtumine:
Ema elas oma tütrega. Ema oli maganud, läbi une oli kuulnud, korraga kast teinud kõps... Ta mõtelnud, et kass hüppas. Jäänud jälle magama. Korraga kuulnud, et keegi tuas käib. Ta mõtelnud, et kass. Ütelnud jälle "kõtt". Teinud silmad lahti, vaadanud: suur pikk mees seisab akna juures. Liisa ütles: “Ma ei tea, missuguse kõriga karjusin, ütlesin: “Miili, tõuse ülesse. Meil on vargad tuas!"" (Miili oli tütre nimi.) Siis see pikk mees hüpanud aknast välja. Ja panivad minema. Need riided, mis olivad kastis, viimatseni viisivad ära... soojad seljariided ka... Isegi ahjukardinad olivad maha võtnud ja ära viinuvad. Võta kinni, kuhu kanti läksid. Mets ümberringi.
Isegi päisipäeva aeg, kui pererahvas oli metsas tööl, vargapoisid murdsivad tuauksel luku eest ära, võtsivad majast, mis neil tarvis oli, ja läksivad metsa... Väga kiiduväärt metsaisad ja metsaemad olivad, kes ei hoolitsenud üksi seenemetsade ja marjamaade ja metsade eest, vaid ka inimeste tubade ja majakraami eest... Tegivad taigumetsadesse maa sisse koopad ja elutsesid seal. Kes neid seal tülitas. Ei keegi... Sõivad, jõivad, ka puuokstel kiikusivad ja trallisivad, laulsivad ja tantsisivad. Needsamad olivadki need haldjad, kes metsas tule ääres istusivad, huigasivad ja igasuguseid viguraid tegivad. Muid metshaldjaid ei olnud ja ka praegusel ajal ei ole.
Mõne sõna ühest juhtumisest. Meil oli veel kolhoos. Töö tehti enamisti kõik käsitsi. Hobuste jõudu oli ka vähevõitu... Mõnede töölistel tuli jala metsa minna. Ma seekord olin kolhoosis revisoori esimees, nagu seekord nimetati.
Ühel ilusal homikul brigadiir korjas lapsed ja naised kokku ja saatis nad metsa põldusi rohima. Minu õe, Tildu määrati svenavoodiks. Öeldi, kuhu minna. Rohijad võtsivad leivakoti selga, piim ja vesi nõude sees, ja läksivad tööle. Läksivad metsa, jätsivad leivakotid ja piimapudelid metsa ääre vilusse, ise läksivad rohima. A selle ajaga varas läks varastas nende tagast toidukraami kogu riietega ära. Rohijad tulivad lõunale. Kõik ära viidud. Lapsed hakanuvad nutma. Korraga neist eemal ihualasti inimene tulnud põõsast välja. Tilde ütles: sellest oli küll. Ei me tunnud, et meil kõht on tühi, ja ka lastel nutt olnud katki. Jooksime kodu poole, nii et kas või murra jalaluud katki.
Ma ütlesin õele: “Miks te ära jooksite? Hulgakesi, läinud vaadanud, kes ta oli.”
Katsu minna. Mine tea, kui palju neid seal võis olla. Oleks meid kõiki maha löönuvad.
Kes need seal võisid olla? Muud keegi kui vargapoisid (metsaisad.)

RKM II 305, 157/8 (5) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulanka as. - Rosalie Ottesson < Rosalie Ottesson, s. 1899 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Nüüd metshaldja teedest.
Inimeste jutu järele, et on ikka metsades eksitavaid kohtasi, mida nimetakse metshaldja teedeks. Kui keegi selle tee peale trehvab minema, eksib ära. S. Tilde rääkis: Ükskord ta oma aia taga oli korjanud marju. Korraga ta silmade ees kõik mets oli teiseks muutunud... Ei ole enam osanud kodu tulla. Ütles: "Kus ma käisin ja puterdasin. Ma ei saanud ise aru." Viimaks oli leidnud ennast sovhoosi loomade ferma tagast.
Ütles, et kuulsin, et kuskil koerad hauguvad ja kuked laulavad. Aga kus kantis nad hauguvad ja laulavad, miskit aru ei saanud. Oma küla ka läks võõraks. Nii segane oli pea olnud. Viimaks oli segadus peast ära lahkunud. Oma mõistus oli pähe tagasi tulnud: "Sain kohe aru, kus ma olen." Aga muidu, kuspoole oli läinud, aed olnud ees, läbi pole saanud.
Inimesed kujutavad metshaldjat mitmed moodi ette. Mõned räägivad, et metshaldjas on inimese moodu. Mõni räägib, et metshaldjas on jänese, linnu ja kitse moodu. See on ainult mõte, sellepärast et keegi pole teda näinud. Metshaldjas ennast kellelegi ei näita ja teda ei saa keegi nägema.

RKM II 305, 159/61 (6) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulanka as. - Rosalie Ottesson < Rosalie Ottesson, s. 1899 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanapoiss.
Millalgi kuskil riikis elanud mees ja naine. Neil olnud poeg. Poeg saanud juba täieealiseks. Vanemad sundinuvad poega omale naist võtta. Poeg oli nõus olnud naist võtma, no ükski tüdruk pole talle meeldinud. Vanemad soovitanud talle ühte ja teist. Ei poiss pole tahtnud, ütelnud: “Nad ei meeldi mulle.” Isa saanud poisi peale vihaseks, ütelnud poisile vihaga: "Mis kuradi mees sa oled. Üks tüdruk sulle ei meeldi ega teine. Keda sa siis tahad? Metshaldja tütart või?"
Poeg ei ole isale midagi vastanud. Möödunuvad aastad. Poeg küsinud isa kääst: “Isa, kus kohal metshaldja tütar elab?”
Isa vastanud pojale poolnaljalt: "Eks ta metsapuite ja rohu sees ela."
Poeg pole isa kääst ka rohkem midagi küsima hakanud, saanud aru, et isa pilkas teda.
Poisil vanemad surnud ära. Poeg jäänud üksi... Juba vanapoiss, ükski tüdruk pole talle enam naiseks läinud. Ütelnuvad: "Sul on juba hundi hais juures, kes sulle tuleb... Kellel sind tarvis on."
Ühel ilusal homikul poiss rakendanud hobuse ette, sõitnud metsa puid tooma. Jõudnud metsa, hakanud puud raiuma. Korraga metsast tulnud ütlemata ilus naisterahvas poisi juure. Poiss seda nähes oli ära kohkunud, aga siiski oli küsinud naisterahva kääst: “Kust sa siia ilmusid?” - “Ah mina? Mina elangi siin metsas. Ma olen metshaldja tütar. Me isaga kaitseme oma metsa, et keegi teda lahastama ei tule.”
Poisil kukkunud kerves kääst maha. Tulnud isa sõnad meele, mis isa talle palju aastaid tagasi oli ütelnud.
Korraga metsast tulnuvad kaks meest sõjariistus välja. Poiss saanud aru, et ta kukkus röövlite kilda, aga midagi enam teha ei võinud. Röövlid olivad poissi nii kaua pigistanuvad, kui poiss oli kõik ära rääkinud, kus ta raha peidus on. Röövlid olivad poisi ära tapnuvad. Öösel tulnuvad poisi majasse, võtnuvad raha ja paremad riided, viinuvad ära... Niisugusid juhtumisi oli palju olnud.

RKM II 305, 161/2 (7) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulanka as. - Rosalie Ottesson < Rosalie Ottesson, s. 1899 (1973) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ma mäletan veel. Kui ma juba neljandas klassis käisin, me ükskord andsime kooliõpetaja Mäeotsale küsimuse: “Kas on ka metshaldjaid olemas?” Õpetaja vastas: “On küll.” “Missugused nad on?” küsisime meie õpetaja kääst. Õpetaja seletas: "See on looduse jõud, mis muudab metsapuid ja rohtu mitmed moodu. Kogu metsa olemise karva päevas muudab mitmed moodu ära. Ühiselt ka muudab metsas olijate inimeste silmade seletuse ära. Inimene kaotab oma mälestuse ära. Inimesel pia läheb segaseks. Viimaks asi läheb nii kaugele, et eksib ära, kautab mõistuse, kõik koht läheb võõraks... Silmade ette tulevad kõiksugused viirastused... Kui kellelgi niisugune asi juhtub, on vaja maha istuda, silmad kinni pigistada. Olla nii kaua, kui su oma mõistus pähe tagasi tuleb. Siis näed, et mets muutub uuesti tagasi niisamasuguseks, missugune ta oli siis, kui sa metsa tulid.
Siis saad kindlasti aru, et see ei olnud muud keegi kui sinu oma veri, mis sinu oma silmis ühes metsaga muutus... See ongi seesama metshaldjas, kes inimesi eksitab,” ütles meile õpetaja Mäeots. Ta rääkis meile ka, mismoodi ta ükskord ära oli eksinud.

RKM II 308, 139/40 (9) < Karula khk., Koobassaare k., Keeni t. - Mall Hiiemäe < Olga Kivirähk, s. 1901 (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kiiviti pernaine oll kodu tullu, siis oll teda veetu kõik üü aigu, mitte kodu ei ole saanu. Ja tema lätsi ütskõrd tütre poole Valgamaale ja ma küsse, kas oll õige. Ütel, et oll küll. Pannu tee veeren känga jalga ja eksin nii är, et kõik virtsaaugu ja metsa, mäe käinu läbi, es saa kodu.

RKM II 308, 362 (3) < Karula khk., Koobassaare k. < Karula khk., Palu metsavahikoht - Kristi Salve < Minna Kohk, s. 1902 ja Ella Usseljonok, s. 1905 (õed) (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Emä kõneli, et ta läts mõtsa seenile, es oleki kaugel, aga oll är essünü. Vedasiva ümbretsõõri koplin, vaimu vedasiva.

RKM II 308, 366 (1) < Valga l. < Urvaste khk., Uue-Antsla v. - Kristi Salve < Berta Lindegrön, 75 a. (1973) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Sääl om üts Sandisoo, kos minu mamma kodu olli. Sääl olliva koolilatse essünu. Sis pidi suka jalast är võtma, ümbre pöörama ja uvvesti jalga panema.

RKM II 34, 119 (5a) < Tallinn < Keila khk., Ääsmäe v. - Eduard Kriitmäe < Kustas Päsmann (1943) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ka siis peab pahema jalaga risti tegema, kui metsavaim, jõevaim või näkk sinuga kõnelema tuleb. Ei tee sa risti, siis oled sa tema eest kaitseta. Aga kui sa risti teed, siis ta pettused on sinule nähtavad.
Nagu näha, et suurema jõul jõe-, järve- ja metsavaimudel on ikka püie kurja teha. Kuid on ka häid vee- ja metsavaimusi, kes head tegevad.

RKM II 34, 119/21 (6) < Tallinn < Hageri khk., Ruila k. - Eduard Kriitmäe < Anna Petlem, s. 1885 (1943) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Siis veel oleks üks juhus, kus metsavaim kurja tegi. Kord olnud keegi poisike karjas. Metsast tulnud vana vanamees välja ja küsind, kust saab kõige parem jõe äärde. Poisike olla juhatand. Vanamees ütelnud, et ta ei ikka oska minna tulgu poisike talle teed näitama. Poisike läinud ja näidanud, kust tee jõe poole läheb. Vanamees üteld, ta ikka ei saa aru, sest et teed võivad ka hargneda, ja ta võida vale teed minna. Poisike läind vanameest teele juhatama kunni jõeni. Saanud jõe kaldale, vana mees küsind, kas siin silda ka ei ole. Poisike öölnud: "Sild on siit kaugel, kui tahad üle jõe minna siis peab mööda kallast minema kunni sillani." Vanamees neid sõnu kuuldes üteld: "Miks ma sealt ringi lähen, kuid sinu selgas on hea üle jõe sõita." Ja visand poisikese jõkke, isi kadund ära nagu aur paja kohal. Poisike ujund kaldale ja peasend vaevu eluga, sest keegi möödamineja olla kuulnud poisikse appihüüdu jooksnud sinna, kust appihüüe kostnud ja näind, et seal, kus poisike elu ja surma peale vees võidelnud, kaldalt tõusnud suur hall kull ülesse ja lennand metsa poole.

RKM II 34, 121/2 (7) < Tallinn < Hageri khk., Ruila k. - Eduard Kriitmäe < Anna Petlem, s. 1885 (1943) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Siis on jälle ka hea metsavaim olemas olnud. Sest kord kadunud poisikesel kari ära. Peremees olnud liiga ahne ja ajanud karjalapse homiku juba enne kukelaulu reht rabama. Poisike olla karja minnes olnud nii väsinud, et kui karjaga karjamaale läind, jäend magama. Loomad läinud süües metsa ja kadund ära. Poisike, kui ärgand, olnud nii hirmu täis olnud, et tahtnud minna jõkke uputama. Jõest tulnud hall vanamees välja ja üteld: “Mis sa teed või teha tahad, on rumalus. Ära tee mitte, sa oled tulevikus selle talu peremees.” Selle peale kuulnud poisike ühe lehma ammumist ja läind lehma ammumise peale välja ja leind oma karja ja kõik koosseisus kätte. Ja kui poiss olla suureks kasvand, saanudki temast selle talu peremees.

RKM II 34, 165/8 (21) < Tallinn < Hageri khk., Ruila k. - Eduard Kriitmäe < Mart Järsman, 70 a. (1943) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvahaigus.
Et vahel kariloomad järsku haigeks jäid, see on, naa ei söönud ja norutasid. Ehk ilmnes muud tundemärki. Siis sai kohe kodu jookstud ja toodud vana inimene vaatama. Järsk haigus nimetadi loomadel ja ka see tabas inimesi. Oli lendvarabandus. Seda rabandust on ka silmaga nähtud. Must nool, tiivad selgas [joonis] niimoodi tegi liiva peale Ruila Uuetoa vana peremees Mart Järsman. Tema kui endine kiriku vöölmölder ei võind seda valetada. See pidi tõsi olema ja seda kinnitas ta mitu korda, kuida must nool või lendva on teda kord taband. Ta ütles: “Ma kündsin oma isa talus Kermu Kehral, just nelipühi laupäeval. Isa tegi õlut eelmisel päeval ja käitas õuel õlut. Kõik olid sel korral majas tegevad: naesed kütsid vihtlemise ahju ja valmistasid pühade vastu. Ma puhkasin härgi, ilm oli selge ja soe, puud õitsesid. Korraga hakkab mul hirmus külm ja nägin, kui suur must nool tuleb ülevalt alla ja otse minu peale lendab ja lööb laiali nagu must suits. Ja mina kukun maha ja kange külm. Kange külm, nii et hambad pauguvad. Ei saa liigutada ka, nii kangeks tõmbas keha. Ei tea, kui kaua ma seal olin. Isa vaadand üle õueaia ja näind, et ma olen põllal aia eares selili ja vehin kätega. Tuli mu juure ja ütleb: "Noh, Mart, mis sul on?" Ma ütlen, niipalju kui ma ka ütelda jäksan: "Lendva tuli peale. Rabas mind!?" Isa läks tõi püssirohtu ja lõngaõlivett, andis neid sisse. Siis talus mu koju ja pani kasukate alla ja andis lõngaõlivett ja tehti pajaauru. Anti palavad piima ja anti püssirohtu sisse. Selle peale ma hakkasin koledasti higistama. Siis ema keetis rabanduserohtusi ja jõin seda vett. Eks juba peale lõunat võisin künni nelipühiks ära lõpetada.
Lendvarabandus sünnib niimoodi, et kuri inimene saadab sõna tuulde. Ja see sõna tuleb kui nool selle peale, kellele ta saadab.

RKM II 34, 204 (13) < Tallinn < Keila khk. - Eduard Kriitmäe < Villem Reintam, 60 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Oli vanal ajal lehm või lammas või härg haige, siis lasti kõrvast ja sabaotsast verd, pandi riie selja peale, anti püssirohtu leivaga sisse ehk süüdati nina all põlema. Suitsetadi silmakivi-triivistükki ja naabri ukse alt varastud prügi ehk lõigatud ukse alt laastusi, segu looma kõhu all ehk ka nina all, nii et loom võis seda suitsu sisse hingata. Ja see ka aitas, kui oli loom "ära tehtud" või kui oli rabandus.

RKM II 34, 204 (14) < Tallinn < Keila khk. - Eduard Kriitmäe < Villem Reintam, 60 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ka rabandus oli kurja mõtte ja kurja silma tegemine. Kurja mõtte vastu löödi vikat uksepiida sisse, nii et teistele silma ei paistaks, sest kui paistab "kurja silmale" kätte, võib kuri silm ehk kuri hammas paha sõna teisalt tuulda lasta.

RKM II 34, 58 (42) < Tallinn < Keila khk. - Eduard Kriitmäe < Juhan Pikmann (1943) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Siis on veel, et karjalapsi hoiatadi vanemate ja pererahva poolt mitte midagi kui on näha jões või järves, midagi niisugust nägemust, ja kui see peaks kutsuma vette suplema või kui peaks midagi pakkuma, mitte minna, ei suplema ega ka mitte tema käest vastu võtma. Sest on olemas haldijaid vees kui ka metsas ja ka mujal, mis on kurjategijad. Veehaldijad ikka uputavad ära. Metsahaldijad viivad metsa ja eksitavad ära, kõige tigedam on "külmking". Tema on see, kes eksitab ja isi tunneb sellest lõbu. Ta tuli vana vanamehe või ka koera või soku ehk ka kitse näul lastega sõprust tegema, kuid lõpeks ikka tegi midagi paha.

RKM II 34, 617 (43) < Tallinn - Eduard Kriitmäe (1948) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
/---/
Ja keegi tahtis rabandusekivi. Seal küsis keegi äkilduse rohtu.
/---/

RKM II 49, 238 (28) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Õie Orro < Marie Hakmann, 84 a. (1955) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui matusele minnes tuli vastu esimene mets, siis joodi viina ja lõigati puu sisse rist, et surija ei tuleks tagasi.

RKM II 6, 33 (89) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Roosi Ansperi, s. 1906 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkilise vastu on üheksa tiku väävel.

RKM II 6, 33 (90) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Roosi Ansperi, s. 1906 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
9 kala pöit vöeti sisse äkilise ajal.

RKM II 6, 334 (41) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Nõmme küla inimestelt (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Tuleb loomale äkine haigus pääle. Loom viskab järsku maha, kukub otse jala päält järsku maha karvömm. Seda äkist seuksed va kurjad inimesed saatvad. Selle vastu vöötakse püssirohtu. Rohi pannakse lauatüki pääle looma nina alla ja siis lastakse järsku pölema. Rohi lahvatab ja kohutab äkise kohe päält äe.

RKM II 6, 40 (130) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Riina Aus, 1881 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkilise vastu aitab, kui hingata mullaluhti sisse. Et inimene ka on muld, siis mullaolu arstida.

RKM II 6, 40 (131) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Riina Aus, s. 1881 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkilise vastu on, kui vasema käega võtta mingit marja 9 tükki 3 haaval.

RKM II 68, 171/2 (21) < Simuna khk., Salla k. - Evi Pohlak < Villem Pohlak, s. 1878 (1955) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kord ma läksin metsa hagu raiuma. Kui ju küllast tööd olin teind, mõtlesin, et hakkan nüüd koju minema. Arvasin heaks veel enne kojuminekut piipu teha. Istusin siis haohunniku äärde ja hakkasin piipu tõmbama. Jäin enese teadmata magama. Äkki müksas keegi minule külge ja hüüdis: "Tee pealt eest!" Kui ma silmad lahti tegin, ei näinud midagi. Arvasin, et nägin unes. Võtsin kirve kaenlasse ja seadsin sammud koju poole. Äkki paistab imelik lugu. Tee on puhta võõras ja tundmata. Lähen edasi, mets läheb suuremaks ja paksemaks. Puud nagu oleksid koletu pikad ja tea ma neid nagu kunagi varem näinud. Jään siis seisma ja katsun meelde tuletada, kas olen varem kunagi siin metsas käinud või ei ole, ehkki ma olin selle metsa nooremalt risti ja põiki läbi käinud. Kuid nüüd midagi ei ole tuttavat, mille järgi kodusuunda määrata. Hakkab juba pimedaks minema, aga mina tammun ikka metsas. Lõpuks jõuan Väike-Rakke jõe äärde välja, kus on suur Siniallikas, mida ma nii hästi tunnen ja millest olen õige mitmed korrad käinud joogivett viimas. Siis alles leidsin õige tee koju. Kodus manasin ma haldjaid, kes minu metsas ära eksitasid ja allika äärde välja tõid.

RKM II 69, 18 (14) < Jüri khk., Lagedi as., Vaskjala k. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpilane < Mari Põldmäe, s. 1878 (1957) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lagedil on karjamaa linnaaru. Ükskord üks vanamees läinud hobusekarja ja ise kartnud ka veidi, et vaat, kui metshaldjad tulevad.
Järsku kuulnud: keegi laulab. Läinud vaatama: olnudki haldjas - poolhobune, poolinimene, nägu ei olnud ei inimese, ei hobuse, ise laulnud:
"Meil on targad tallipoisid,
hoolelikud hoostepoisid.
Teen aga tallid taevasse,
latrad ligi-lähedale."
Vanamees ehmatanud ära ja pistnud jooksu.

RKM II 69, 216 < ? - Aleksander Mohrfeldt (1896-97) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendva laskmine.
Suurele pastlinõelale pandi pikk nöör taha ja siuti 9 sõlme sisse, siis visati nõel 30 sammu kauguselt aiateibasse. Kui nöör lõi ümber teiba loogeldes, siis oli lendvale pihta lastud ja ta kadus. Kui aga mitte, pidi veel kord tabama märki.
Nii lasti lendvad loomade ja inimeste küllest ära.

RKM II 72, 432 (8) < Urvaste khk., Antsla l. - Antsla Keskkooli õpilased < kohalikelt elanikelt (1858) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Mis oli "lendva"?
Kui haigusehoog tuli loomale äkki peale, nimetati seda "läbilööjaks" ehk "lendvaks" ehk "kuutõbi". Lendva puhul muutusid looma sooled mustaks.

RKM II 73, 337 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Läägi k. - Ellen Veskisaar < Viia Usin, 63 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Äkisehaigesõnad.
Arbevoled seine junkes seine und leise b naad sojen jem amen water naad jojen water und ser tertubist Im hemel amen.
[Äkinehaige on seesama, mis santhaige - loom ajab täis.]

RKM II 74, 158 (48) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kuremetsa k., Kuuste t. - Rudolf Põldmäe < Marie Riis, 73 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui lamba kallal äkiline haigus oli - see oli ka saadetud - löetsutas kangesti. Lambrine oli kohe arst: kalakarbiga andis külma vett sisse ja puhus kolm korda sohe [suhu], kolm korda sülitas ning loeti issameie - lammas oli terve.

RKM II 75, 374 (32) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. < Mustjala khk., Rahtla k., Nõmme t. - Erna Tampere < Tiina Valdov, 83 a. ja Sofia Seebart, 65 a. (1958) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui äkiline haigus oli, siis võõti võisoolvett.

RKM II 76, 60/1 (26) < Kärla khk., Sauera k., Lauri t. - Jakob Laul (1933) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Linnukäre - mis puu otsas. Aga on ka sakukäre.
Sandi haige vastu: Raiu käret, maas põlemas. Astuda ühe sammuga üle suitsu, teisega ümber pöördes risti tagasi ja siis koju, tekk üle pää, voodi - teisel homikul terve.
Sandi haige kohta püssirohusuitsu sisse hingata - ehk loomal kõhu all - lauluraamatu leht anti loomale leevaga sisse.
Kolm tilka vasaku kõrva verd leiva pääl anti sisse loomale. Sant või äkine on ükskõik.

RKM II 8, 18 (5) < Viru-Nigula khk., Iila k. - August Krikmann < Nigulas Matti, 1887 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Aga Pritsuga Mardil käis küll lendava läbi. Raius reitua ees hagu katki, ühäs kirvega kukkus maha ja hakkas oksendama vällä ja vällä. See oli veel onnest, et p..se lahti läks, siis sai nagu henge lahti, muidu oleks mees mättä lähänd.
(Nigulas Matti, Iila külas 1887.)

RKM II 8, 18/9 (6) < Viru-Nigula khk., Malla v., Iila k. - August Krikmann < Mai Puusepp, 1887 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Pajustigo eidel old suurest varbast lendav läbi lähänd. Eit kondind ja kondind - ühä kerraga paremba jala varvas löönd kovast. Vahtind, varvas punane kui jovikamari. Eit en pääst enamb edesi; hakkand heeruma käsivahel, siis andand järälä.
(Mai Puusepp, Malla-Iilas 1887.)

RKM II 8, 34 (7) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendavahaiguse vastu püssirohtu ja lendavat kulda võeti sisse.

RKM II 8, 36 (20) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Rabanduse ajal võeti püssirohtu, lõngaõli vett, sibulat ja rõõska piima sisse.

RKM II 81, 398/9 (d) < Vigala khk., Vanamõisa k. - Mihkel Priimets < Tõnis Ermann (1957-58) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Haldjas: Haldjast räägiti, et neid olle häid ja pahu. Keegi polla neid just täitsa selgeste kuskil näind, aga puude vahelt ja põesaste takka nagu viirastusi nähä olnd vahest. Öösse pimedas kusagil padus või rabas oo vahest kuulda, nagu karjuks keegi appi. Kes olla seda vaatama läind, põle änäm tagasi tulnd.

RKM II 88, 231 (39) < Mustjala khk., Rahtla k. - Erna Tampere < Mare Pook, s. 1852 (1959) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lehmal oli äkine haige, kui oli täis ja viskas pikka maha. Lasti tõrvasuitsu, võeti tõrv pilpa pääle, põletati, lasti suits lehma nina ala. Ka lasti kusta pahema jala kinga kontsa sisse ja anti sisse.

RKM II 9, 285 (3) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - Emilie Poom < Anna Vinter, 78 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ma olen isi näind asju, mis mulle tänapäävani on arusaamata. Sest on ummes viiskümmend aastat tagasi. Ma tulin veskilt koju. Oli kahepaikne tee, käidi vankriga ja reega, mina olin vankriga. Oli öö aeg. Nägin, Orgita metsa vahel tuleb suur must kogu mulle vastu, oli nagu suur heinakoorm. Mõtlesin, teomehed toovad salaja omale metsast puid. Läksin edasi, kogu läks ikka vähamaks. Mida ligemale sain, seda vähamaks läks, ja mul hakkas hirm. Viimaks oli nagu hall aur koos, küll mul oli hirm. Kui üsna juure sain, oli nagu hall tekk maas. Seal tee ääres ligidal oli kolmeharuline kask ja mo hobune vahtis kangeste selle kase poole. Ei ma julgend vaadata, kartsin, ehk on mõni seal kase taga.
Tulin koju, rääkisin testele, ei nad uskund, ütlesid: “Ei tea, mis so silma ees oli.”
Teene pää läksin jälle veskille. Oli tuuleveski, õhtu tuul vaikis ja jahvatus jäi pooleli. Siis läksin reega, vagasem sõita. Vaatasin seda kohta, kus ma öösse olin seda näind, aga ei olnd mitte jälgegi seal näha. Aga öösse ma ometi nägin kõik nii selgeste ja ma kartsin nii kangeste.

RKM II 92, 274 (II) < Kambja khk., Ani as. - Anna Relli < Anna Lehesaar, s. 1901 (1958) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kui esines lendva, seda öeldi, arstida ei saanud. See võttis korraga maha. Mõni uskus ja ütles, et lendva tuli sellest loomale, kui mõni lind lendas kõhu alt läbi.

S 104539/40 (3) < Setu, Vilo v., Truba k. - Nikolai Oinas < Maria Nurm, s. 1896 (1935) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lindajasõna.
Must miis, hahk särk
Mine üle teie, üle vesse
Üle kivve, üle kanda
Mine üle kivitse kerigu
Üle karrastõ katustõ
Suurtõ suuhu, lak'a laandõ
Patja paiu räestiku
Sinnä oodõdas häti ja viku
Koh kika õi kiri
Kana õi kõõruda
Sinnä oodõdas häti ja viku.
Aamen. Aamen. Aamen.
Must miis, hahk särk
Mine üle teie, üle vesse
Üle kivve, üle kanda
Mine üle kivitse kerigu
Üle karrastõ katustõ
Suurtõ suuhu lak'a laandõ.
Patja paiu räestiku
Sinnä oodõdas häti ja viku
Koh kikas ei kiri
Kana õi kõõrida
Sinnä oodõdas häti ja viku
Aamen. Aamen. Aamen.
Must miis, hahk särk
Mine üle teie, üle vesse
Üle kivve, üle kanda
Mine üle kivitse kerigu
Üle karrastõ katustõ
Suurtõ suuhu lak'a laandõ
Patja paiu räestiku
Sinnä oodõdas häti ja viku
Koh kikas ei kiri
Kana õi kõõrida
Sinnä oodõdas häti ja viku
Aamen. Aamen. Aamen.

S 108052/4 (10) < Setu, Vilo v., Saputje k. - Fedot Paloots < Peetsa Sepamägi (1935) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lindajasõnah
(kolm korda).
Must miis, hahk särk
Mine üle teie, üle vessi
Üle kivve, üle kanda
Mine üle kivedse kerigu
Üle karrastõ katustõ
Suurdõ suuhu lak'a landõ
Patja paiu rääestiku
Sinnä oodõtas häti ja viko
Koh kika õi kirih
Kanah ei kõõruda, sinnä
oodõtas häti ja viko
Aamen. Aamen. Aamen.
Must miis, hahk särk
Mine üle teie, üle vessi
Mine üle teie, üle kanda
Mine üle kividse kerigu
Üle karrastõ katustõ
Suurdõ suuhu, lak'a laandõ
Patja paiu rääestiku
Sinnä oodõtas häti ja viko
Koh kika õi kiri
Kanah õi kõõruda
Sinnä oodõtas häti ja viko
Aamen. Aamen. Aamen.
Must miis, hahk särk
Mine üle teie, üle vessi
Mine üle kivve, üle kanda
Mine üle kividse kerigu
Mine üle karrastõ katustõ
Suurdõ suuhu, lak'a laandõ
Patja paiu rääestiku
Sinnä oodõtas häti ja viko
Koh kika õi kiri, kanah
õi kõõruda
Aamen. Aamen. Aamen.

S 12445/6 (7) < Setu, Vilo v., Molnika k. - Viktor Ruusamägi < Anastasia Paloots (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lindajasõna.
Must miis, hahk särk, üle teie, üle puie, üle kivve, üle kanda, üle kividse kerigu, üle karrastõ katustõ, üle vessi ja merri suurdõ suuhõ ja lak'a laandõ, koh kika kiri-i ja kana kõõrida, patja paiu räbastiku, koh kiäki käuje, sinnä hädä ja viia. (Sülitab kuralõ poolõ.) Amin.
Must miis, hahk särk, üle teie üle puie, üle kivve, üle kanda, üle kividse kerigu, üle karrastõ katustõ, üle vessi ja merri, suurdõ suuhõ ja lak'a laandõ, koh kika kiri-i ja kana kõõrida-ai, patja paiu räbastiku, koh kiäki käuje, sinnä hätä ja viia. (Sülitab kuralõ poolõ.) Amin.
Must miis, hahk särk üle teie, üle puie, üle kivve, üle kanda, üle kividse kerigu, üle karrastõ katustõ, üle vessi ja merri, suurdõ suuhõ ja lak'a laandõ, koh kika kiri-i ja kana kõõrida-ai, patja paiu räbastiku, koh kiäki käuje, sinnä hädä viia. (Sülitab kuralõ poolõ.) Amin.

S 23619 (3) < Setu, Rootova v., Zilli k. - Timofei Linna < Avdotja Vislapuu (1930) Sisestas Salle Kajak, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Rabahaminõ. Mõnõvoori trehväs inemisõl, ku' timä rabatas ar', nõrgatas ar' ja nakkas õssõndama. Ja nakkas pää ümbre minemä'. Jovva-ai' üleväh õnnõ. Kõik kotusõ värisäse, õnnõ nigu' külm om. Sis tuu rabahaminõ om saanu' tuust, ku' määne rüäkõrs om lävi viisutükü põllu pääl kasunu' ja tuul omma' saanu' terä' ja tuu om ar jahvatõd, om saanu' leevä sisse ja om saanu' no' kottu.

S 34475 (4) < Setumaa, Vilo v., Mitkovitsi-Sagorje k. - Anna Tammeorg < Olga Tammeorg, s. 1879 (1930) Sisestas USN
Lindaja sõna.
Lindaja lüüd, lindaja lüüt,
siibolda sa lindad,
hambilda purõd,
kost sa olt' tulnu',
sinnä' sa mingu':
taivast sa olt tulnu',
taivahe sa mingu,
kuulõ kuijoku, pääväle laoku,
tõele laoku perägi,
kuijonu kaoma,
kui vanakuu kuijos-kaos taivahe.
Elläki sust rahu päsema.
Märkus: Neid ka loetakse kolm korda läbi, kellel om, kas loomal või inimesel nii siis öeldakse viimane sõna: Elläi sust rahu päsema / Inimene sust rahu päsema.

S 48066/7 (4) < Setu, Mäe v. - Nikolai Sõrmus (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kost saava' lindva'?
Lindva saava' sis, kui määntselge lehmäl kolm vasikat sünnüs, sis kolmas sünnüs lindva näol ja tuud ei olõ nätäke. Ainult sis võit timmä nätä, kui sündömise man - man olõt, - sis võit nätä, kui tä laudast vällä lindäs. Muidö om tä nägemäldä ja ei näe mitte keäke. Sis saasõ timä jumala käsüalotsõst ja täüt Jumala käska. Nii näütüsest, kui om mõni üleannõtõnõ inemene, kes ei panõ Jumalat tähele, või jäl võhlitsõs tõise, tuulõ inemesele tege lindva kurja. Kas lööse sis timä eläjet, latse või kedäge muud elosat olõvuist. Elotuid lindva ei putu, ei nuhtlõ.
Märkus: Lindval olõvat välguga midäge ühist. Mõlõmba ommava jõuküllasõ - väiga tugõva. Vahe um ainolt tuuh, et välko om nätä, kui lööse ,ja välk purutas lüüdävä asja ar. Lindvat aga ei olõ nätä ja lindva ei puruta lüüdävät ar, lööse ainolt mulgu sisse (2-3 cm).

S 48070/1 (6) < Setu, Mäe v. - Nikolai Sõrmus (1932) Sisestas Salle Kajak, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Jutt (lindvast). Imelik lugu, mis juhte üte seto naasega.
Rahvasuust om vahepääl kuulda imelikka lugusid. Mitte ammu, oll üts külänaane lännü umastõ puulõ kostõlõ. Pandno tõõnõ ka kesvävadsa puuho, kostist. Lännü sis tõõnõ rahuliku süämega minemä. Inne kostõlõ jõudmist aga tulno naaselõ suur kraav (kanaali sarnane) vasta. Ja naane pruumse üle kraavi karada. Aga sis kõrraga kuuld naane, et kesvävadsa siseh oll üts põksahus. Võtno kesvävadsa vällä ja löüdnö, et kesvävadsast om lindvä läbi löönü ja tuusama ajaga, kui timä üle kraavi karas.
Märkus: Seo lugu või ka naljalugu olla, kellelgi umast pääst vällä mõtõldu, tuuperäst, et lindva lüüse ainolt eläjet, mitte elotuid asjo - kesvävatsko.

S 48196/7 (7) < Setu, Mäe v., Võõpsu k. < Setu, Järvesuu v., Võparsova k. < Setu, Mäe v., Varesemäe k. - Nikolai Sõrmus < Marie Kütte, s. 1862 (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kusmuudo saat lindvat kätte püüdä?
Lindva saasõ muidöge sis, kui lehmäl kats vasikat sünnüs - kolmas sünnüs kah', aga tuu sünnüs lindva näol - olõvat tõõsõl siivo' küleh kõik jah. Kui tahetas timmä kinni püüdä, sis pantagu inne vasikedi sündömist laudaläve pääle niidsene sõgõl ja tõmmatagu sõgla põhja pääle riste-räste pal'lo riste, sis lindavat sinnä sõglapõhja pääle lindva, nii kui lopsahtas õnnõ. Ja säält tä ei saa inne ar minnä, kui lasõt. Aga ega timmä pal'lo ar ei lasta, kia kätte saias, lindvast tetäs ruuht. Lindva pandas pudelehe vii sisse ja peräst kui tuud vett anda kellelege eläjäle, kedä lindva ar lööse, kolmge tsilka, om kõrraga terveh.

S 48197 (8) < Setu, Mäe v., Võõpsu k. < Setu, Järvesuu v., Võparsova k. < Setu, Mäe v., Varesemäe k. - Nikolai Sõrmus < Marie Kütte, s. 1862 (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Võõpsu, või koh küläh no tuu ollge, ei mälehtä inämb häste küll, aga Illö Prasko nimelisel naasel oll lindva löönü ka lehmä ar ja Prasko kui va julgõ inemene tahtsõ kaia, määne tuu lindva om. Lahkseva lehmä lahke, oll olnu tõõne õkva süämehe löönü, õkva kui tsisask, siivo' küleh kõik. Ka Prasko pand tä pudelehe ja sai niimuudu hää arstiruuh tälle.

S 48203 (13) < Setu, Mäe v., Võõbsu k. < Setu, Järvesuu v., Võparsova k. < Setu, Mäe v., Varesemäe k. - Nikolai Sõrmus < Marie Kütte, s. 1862 (1932) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lindvast.
Üteh tõõsõh paigah lõi lindva jäl lehmäle puusa sisse. Lehem lõppe ar. Perremiis lõigas lehmä lahke ja otsõ lindvat, aga es lövvä mitte kostke. Aga lõpuks sai sis see peräjala sisest kätte, oll tõõnõ kui lutsukala, muudkui katõharoline oll õnnõ.

S 52731/3 (8) < Setu, Vilo v., Vilo k. - Aleksander Põhi < Agasina Lepistik (1933) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lindajasõna. (Lindvasõna)
Must miis, hahk särk;
Üle teie, üle puie,
üle kivve, üle kanda,
üle kivedse kerigu,
üle karrastõ katustõ,
suurdõ suuhu,
lak'a laandõ,
patja paiu räbästiku,
koh kika kiri-i,
kana kõõrida-ai
sinnä oodõtas hätti ja viku.
(Sülgas.) Ptüi. Aamen.
Must miis, hahk särk,
üle teie, üle puie,
üle kivve, üle kanda,
üle kivedse kerigu,
üle karrastõ katustõ,
suurdõ suuhu, lak'a laandõ,
patja paiu räbästiku,
koh kika kiri-i,
kana kõõrida-ai
sinnä oodõtas
hätti ja viku.
(Sülgas.) Ptüi. Aamen.
Must miis, hahk särk,
üle teie, üle puie,
üle kivve, üle kanda,
üle kivedse kerigu,
üle karrastõ katustõ,
suurdõ suuhu,
lak'a laandõ,
patja paiu räbästiku,
koh kika kiri-i
kana kõõrida-ai
sinnä oodõtas
hätti ja viku
(Sülgäs.) Ptüi. Aamen.

S 57882/3 (131) < Setu, Vilo v., Saputje k. - Anna Tammeorg < Marija Taptal(a) (1933) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lindajasõna.
Lindaja lüüd, lindaja lüüd,
Siibolda sa lindat,
Hambilda purõt.
Kost sa olt tulnu,
Sinnä sa mingu.
Taivast sa olt tulnu,
Taivahe sa mingu.
Kuulõ kuiogu,
Pääväle laoku.
Täele laoku perägi,
Kuioma ja kaoma
Kui vana kuu
Kuios, kaos taivahe.
Elläi sust rahu päsemä
Ja rahu nägemä.

S 61454 (25) < Setu, Mäe v., Varesemäe k. - Nikolai Sõrmus < Natalie Palm (1933) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Kost lindva' sai.
Innevanast tennö vana nõid terävet haavapulkõ; tegi pulga valmest ja ütel:"Puilõ, eläjele või inemisile, kelle külge putut, tuu piät langõma!”

S 66832 (55) < Setu, Petseri v., Lääpa k. - Anna Tammeorg < Ode Kütt, s. 1890 (1933) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lindajasõna.
Lindaja lüüd,
Lindaja lüüd.
Kost sa olt tulnu,
Sinnä sa mingu.
Taivast sa olt tulnu,
Taivahe sa mingu.
Kuulõ kuiogu,
Pääväle laoku,
Täele laoku perägä.
Kuioma, kaoma,
Kui vana kuu kuios,
Vaos taivahe,
Elläi sust rahu päsemä.
Need sõnad loetakse üheksa korda läbi, selle haigusõlõ, mis liiga äkki tuleb manu.

S 77662 (47) < Setu, Vilo v., Raakva k. - Tatö Uiboaed < Hökla Haug, s. 1896 (1934) Sisestas Salle Kajak, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2006
Lindaja ommõ suurõst võhlusõst.

SKS, Niemi II 1827 < Kärla khk. - Willem Tasa (1899) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005
Kui üks häkkine haigus so lomad üks ehk kaks on ärra vötnud siis otsi üks nii suggune koht kus sa vöid tedda ärra matta pea põhha tule sisse seljali üks hallik või üks hallikajöggi mis kuivaks ei lehhe agga nenda et kegi sedda kohta ei tunne igga ei näe kus sa tedda panned. Siis kui sa keik tassaseks olled teinud siis mulju vassako jallaga 3 kord seie ma sind pannen siit savad keik ma-ilm sind maida. Ka on hea kui sul üks ehk kaks suurt hobbust mis ei sünni nenda matta häkkine on ärra vötnud siis minne pärris piri ja too seält üks lep ja leika loma rind löhki ja se süddame vahhe ots võtta ärra ja leika riste lõhki ja aia senna leppa sisse auk ja panne se süddame vahhe ots üllesbiddi senna sisse ja puin ette ja toa ahjo kirjä kohta pari külge ehk vahhele siis ei tulle se vigga sulle mitte ennam.

SKS, Niemi II 796 < Kärla khk. - Th. Sõmer, köster (1898) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005
Kui sant aige on (rabandis rabandis) siis peab vassaku kinga kanna seest 3x vett jooma (ka 9x ihu poul puhuma.)

SKS, Niemi II 797 < Kärla khk. - Th. Sõmer, köster (1898) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005
Kui elajal sant aige on, siis risti + külma vett pangiga üle selja kaltama ja kõrva otsast ja saba otsast verd leiva peale tilguta ja seda loomale sisse anda - siis peab äkine aigus kaduma (ehk sant aigus).

TEM 1, 2 (10) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005
Kui looma rabandus on löönud on tarvis ta alt rohuga risti püssi lasta (üks kord pikuti ja teine kord põigiti) ehk üheksa tikku korraga nina all polema tõmmata.

vetH III 17, 966 (34) < Ambla khk. - Jakob Tannenthal (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kui loomadel ravandus on, siis on tarvis kinganõela iga kolme kandi peale rist teha ja siis pahema käega maa sisse vajutada, siis pidada loomad terveks saama.

vetH III 25, 232/3 (179) < Valjala khk., Lööne v. - Johan Evert (1895) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Salle Kajak 2005, korrektuur Eva-Kait Kärblane 2006
Kes kõige enne näeb, et elaja landaja (ka äkiline haigus) lasknud on, see puhugu teiste täädmata loomale elavat õhku ninasse, siis saada loom terveks.

ÕES, EK 178, 2 (3) < Kodavere khk., Alatskivi v., Lahepera k. - Juhan Weitzenberg < Jaan Rääbis (1861) Sisestas Mare Kõiva 2002, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Lendvatõbe vasto.
Kos Jeesus Kristus riistiti?
Jordanni jõe ääres,
Punase mere sees. -
Tagane ära, roojane vaim,
Üle tuhande, sadande penikoorma taga!
Tule nüüd õiguse ja õnnistusega
Jeesuse Kristuse sõnade läbi;
Siis peasta nüüd seda inimiist (elajat)
Ära suurest hädast. - Aamen.

ÕES, SK 163, 5 (2) < ? - Georg Schultz (?) Sisestas Mare Kõiva 2002, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
(lendva) GEGEN DEN LENDRABBANDUS - DRACHENSCHUSS.
handsaba (pisohand).
Tuli üks tulihand
Kinni so käed
Kinni so jalad
Kinni so südamesooned
Alt leivalaua
Pealt leivarasukest.
Issa meie etc.
Es kam ein Feuerbrand
Fest deine Hände
Fest deine Füsse
Fest deine deine Herzenssehnen
Unten der Brod Tisch
Oben die Brodkrume
Vaterunser etc.
Diese Verfluchung wurde also freier übersetzt dieses Inhalts rein. Möge, du böser Geist, deine Hande und Füsse so wie die Krafte deines Herzens gelehmt werden Gastfreundschaft sollst du nicht in ihr von dir erwahlten Wohnung erhalten, denn unter dem Brodte möge dir
der Tisch verschwinden und von dem Tische das Brodkrümchen. - Das Vaterunser ist der Zusatz christl. Zeiten. Das Heidenwesen wurde vermischt mit den Formeln der christl. Religion und da sie das Austreiben der Teufel im neuen Testament wörtl. nahmen so ist ein Beharren in diesem Aberglauben zu entschuldigen um so mehr da wir selbst gelehrte Manner in dieser Ansicht verweilen sehen.