Eesti mõistatuste andmebaas on rajatud Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas. Baasi aluseks oli 2800 Word 7.0 formaadis andmetabelit, mille põhjal toodeti akadeemilise väljaande "Eesti mõistatused" (edaspidi: EM) põhiköidete I (2001) ja II (2002) käsikiri.

Andmebaas on kasutatav kolmes variandis:

• "baas-lugemik", mis esitab 95751 eesti mõistatusteksti kirjed 1000 kirje pikkuste osadena EM I–II tüüpide ja tekstide järjekorras ning võimaldab otsinguid ainult brauseri vahendite abil;
• nn lihtotsing, mis peab silmas laiemat kasutajaskonda ning võimaldab päringuid ja tulemuste järjestamist mõistatuste tekstist ja lahendist pärit leksikaalsete elementide põhjal, mõistatuste kogumiskoha (kihelkond, maakond) ja aja ning koguja nime järgi üksikult või omavahel kombineeritult;
• nn täisotsing, mis on mõeldud folkloristidele jt professionaalsete huvidega kasutajatele.

Täisotsing võimaldab ID-üksuste päringuid kõigi lähtetabeleis sisalduvate väljade ja nende konjunktsioonide põhjal:

• kirje ID-number või numbrite list;
• EM-i trükiväljaande tüübinumber või numbrite list;
• redaktsioon (st omavahel sarnaste tekstide rühm) EM-i vastavas tüübis;
• kirje staatus EM-is (tsiteeritud / tsiteerimata / tiiteltekst);
• mõistatuse tekstist ja lahendist pärit leksikaalsed elemendid (vabajärjenditena või täissõnadena);
• päritolukoht (kahes variandis: kihelkonna- või maakonnalühendite järgi või rippmenüüst valitavate maakondlike vm suuremate territoriaalüksuste kaupa);
• üleskirjutamise või trükis ilmumise aasta(d) (täpselt või vahemikena või post quem või ante quem);
• koguja(te) nimed (vabajärjenditena või täissõnadena);
• allikaviidad (vabajärjenditena või täissõnadena);
• kontaminatsiooniliste üksiktekstide (st kahe või enama tüübialgme liidete) tüübinumbrid ja redaktsioonitähised või tüübiliidete terviknimistu rippmenüüst;
• EM-is toodud võrdlused sarnasust või sugulust ilmutavate tüüpide, tekstirühmade või üksiktekstide vahel või täisnimistutena rippmenüüst "Liited ja võrdlused".

Mitmetelt väljadelt on võimalik teha päringuid konjunktiivselt ("see JA too") või disjunktiivselt ("see VÕI too"), näiteks:

• teksti- või lahendiväljast täissõnade või vabajärjenditena "koer + kass" või "koer | kass";
• kogujaväljast täissõnadena "Sarv + Veskisaar" või "Sarv | Veskisaar" või vabajärjenditena "I. Sarv + E. Veskisaar" või "I. Sarv | E. Veskisaar";
• otsing "H II | E | ERA II" allikaviitade väljalt annab vastuseks kirjed, mis pärinevad Hurda kogu II seeriast või Eiseni kogust või ERA kogu II seeriast.

Sellest keerukamat otsinguloogikat andmebaas ei võimalda.

Päringutulemusi on võimalik järjestada kahel tasandil enamiku otsinguväljade järgi (ID- ja tüübinumbrid, tekst, lahend, kohalühend, aasta(d), koguja, allikaviit).

Lahendi-, koha- ja kogujarea päringuoptsioonide hulgas on veerg "Välista tühjad" – see võimaldab välistada päringust ilma lahendita kirjapanekud ja/või dubletseid ja omaloomingulisi tekste esitavad kirjed ja/või mõned liigid tüübiliidetest või võrdlustest.

Rahvaehtsad kirjed ilmuvad päringutulemustesse mustas kirjas, tekstoloogilistel põhjustel toodud dubletid ja omalooming helesinises kirjas, EM-tüübitiitlite kirjed vastavalt mustas või helesinises bold-kirjas.

Teksti- ja lahendivälja otsijärjendid on päringutulemustes kollase värviga esile tõstetud.

Päringusüsteem on läbinisti tõstutundetu.

Täisversioon mõõdab päringuvastuse suuruse: loendab selles esinduvate kirjete hulga (või rahvaehtsate kirjapanekute hulga, kui geograafilise päritoluta kirjed on otsingust välja lülitatud), mõistatustüüpide hulga ning tüübinumbrite loendi (vt "Arvandmed tabelina: Tüübiloend").

Vastuse teksti- ja tüübistatistika on seotud ka geograafilise (kihelkondliku) leviku andmetega (vt "Arvandmed tabelina: Tekstihulk" ja "Arvandmed tabelina: Tüübihulk").

Samuti on neid levikuandmeid võimalik vaadelda graafilises projektsioonis – arvandmete, nelinurksete ikoonide või hele-tumedamaks varjutatud värvipindadena vastuskirjete geograafilist päritolu näitavail levikukartogrammidel.

Andmebaasi juurde kuulub veel rida abimaterjale:

• põhimõtteliselt kogu EM I–II trükiversioonis leiduv teave
• lahendite temaatiline register
• Eesti kihelkondade kontuurkaart kihelkonnalühenditega
• mõistatuste andmebaasi suhtes autonoomne üldotstarbeline kartografeerimismasin

Nimetatud kaardistaja toodab kihelkondliku täpsusega levikukaarte mistahes folkloorsete, etnograafiliste, dialektoloogiliste vm nähtuste kohta ning võimaldab:

• kanda ühele kartogrammile kuni 5 eri nähtuse levikuandmed ning tähistada need erineva kuju ja värviga kaardimärkidega;
• esitada üksiknähtuste sagedusi ~ hulki eri kihelkondades värvitoonide heleduse-tumeduse kaudu ja numeraalselt ning selliseid kartogramme siluda;
• sisestada arvandmeid käsitsi või kleepida neid "peistikastidesse" mistahes tabeliformaati tundva programmi failidest (Word, OpenOffice, Notepad, Excel, Statistica vm), kus nad on esitatud kaardistaja jaoks õigesti äratuntaval viisil (106 kihelkonnarida, sh kihelkondliku üksusena käsitatav Setumaa, alfabeetilises järjekorras);
• varustada kartogramme vajalike legendidega ning väljutada tehniliselt korralikke avaldamiskõlblikke must-valgeid või värvilisi tulemeid.