Värvitoonikaartide koostamisel on võimalik kasutada kahte täiendavat lisaoptsiooni:
1. Levikuandmete kahesuunalist esitamist ("Kahesuunaline kaart")
2. Levikuandmete silumist

Kahesuunaline kaart on selline värvitoonikaart, kus sisestatud lähteandmed jaotatakse mingi arvu (see arv määratakse ära optsiooniga "Eraldusraja") juures kaheks. Sellest arvust suuremate väärtustega kihelkonnad esitatakse pruunis koloriidis (värvitoon tumeneb vastavalt väärtuste suurenemisele) ja sellest arvust väiksemad väärtused esitatakse sinises koloriidis (värvitoon tumeneb vastavalt väärtuste vähenemisele). Samuti esitatakse erinevate värvidega "Eraldusrajast" üles- ja allapoole jäävad numbrilised näitajad.

Koostame lihtsa kahesuunalise värvitoonikaardi. Lihtsuse ja parema arusaadavuse huvides kaasame antud näitesse ainult 10 esimest kihelkonda ja anname neile väärtused vastavalt 1-st 10-ni. Lähteandmete tabel näeks välja järgmiselt:

1. Kogu tegevus selles näites on sarnane eelmise peatüki "Värvitoonikaartide tegemine" näitele 1, ainus erinevus on see, et värvitooni rippmenüüst valime seekord "2-suunaline".
2. Oletame, et soovime andmed eraldada väärtuse '5' juures. Selleks kirjutame veeru "Eraldusraja" väljale väärtuseks '5'.

3. Klikime nupul "Kuva kaart".

Tulemuseks saame järgmise kaardi:

Nagu kaardilt näeme, on kõik eraldusrajast (antud näite puhul oli selleks '5') väiksemaid väärtusi omavad kihelkonnad kuvatud sinise värvitooniga ja tooni tumenemine toimub väärtuste vähenemise suunas ning eraldusrajaga võrdset või sellest suuremat väärtust omavad kihelkonnad on kuvatud pruuni värvitooniga ja tooni tumenemine toimub väärtuste kasvamise suunas. Samuti on kuvatud erinevate värvidega kummagi poole arvulised näitajad, ühel juhul on need mustad, teisel juhul punased.

Kahesuunalise värvitoonikaardi esitusloogikat antud näites aitab selgitada järgmine diagramm:

Antud näide on analoogiline eelmisega, ainult seekord kaasame kaardistamisse kõik 106 kihelkonda. Lähteandmetena võime kasutada näiteks järgmist andmemassiivi:

26 7 18 25 51 23 38 24 95 20 78 94 25 37 70 20 33 31 36 19 85 60 21 31 44 9 24 21 26 10 15 67 24 54 61 59 43 9 17 27 16 149 20 21 28 118 10 9 18 19 33 30 67 25 37 10 17 27 78 12 52 34 8 36 97 26 72 27 103 29 72 66 38 32 43 31 18 32 34 42 35 82 32 15 43 89 41 139 116 167 118 26 41 59 28 18 60 125 23 13 97 8 2 43 106 48

Kuna lähteandmete väärtused selles näites on tunduvalt suuremad kui eelmises, siis parema näitlikkuse huvides on mõistlik suurendada ka eraldusraja väärtust. Valime selleks väärtuseks näiteks '80'.

Tulemuseks saame järgmise kaardi:

Optsiooni "Eraldusraja" võib kasutada ka tavaliste (mitte kahesuunaliste) värvitoonikaartide puhul. Sel juhul toimub numbriliste näitajate esitamine analoogiliselt kahesuunalisele kaardile, kuid ei toimu kihelkondade endi kahesuunalist värvimist.

Koostame tavalise ühesuunalise värvitoonikaardi koos eraldusraja kasutamisega. Lähteandmetena kasutame näitest 1 tuttavat 10-realist tabelit.

1. Kleebime andmed kaardimasinasse.
2. Rippmenüüst valime värvitooni, olgu selleks näiteks roheline.
3. Eraldusraja väärtuseks valime '5'.

4. Kuvame kaardi.

Ühesuunalise eraldusrajaga värvitoonikaardi esitusloogikat antud näites aitab selgitada järgmine diagramm:

Kui kaasata antud näitesse kõik 106 kihelkonda ja märkida eralduraja väärtuseks '80', saame tulemuseks järgmise kaardi:

Samuti võib optsiooni "Eraldusraja" kasutada selliste kaartide puhul, kus värvitoon puudub (värvitooni rippmenüüst on valitud "Puudub") ja nähtusi esitatakse vaid numbriliste näitajate kaudu. Numbriliste näitajate esitamine toimub sel juhul analoogiliselt kahesuunalisele kaardile.

1. Koostame kaardi näites 2 kasutatud lähteandmete põhjal.
2. Rippmenüüst valime värvitooniks "Puudub".
3. Eraldusrajaks valime näiteks '80'.

4. Kuvame kaardi

Optsioon "Siluja" võimaldab värvitoonikaartidel väärtuste silumist-tasandamist. Lihtsamalt öeldes on see kõrvuti asetsevate kihelkondade nähtuste väärtuste ühtlustamine ja erisuste vähendamine. Seda optsiooni on mõistlik kasutada siis, kui eri kihelkondade nähtuste kontrast osutub niivõrd suureks, et kaardi visuaalne informatiivsus kipub kaduma. Mida suurem on siluja väärtus, seda ühtlasemaks muutub kaardi visuaalne pilt.

Valime antud näites sellised lähteandmed, kus mingi kihelkonna nähtuste hulk on märkimisväärselt suurem teiste kihelkondade omast. Näiteks sõna 'maa' esinemine mõistatuse tekstis oleks antud juhul suurepärane näitematerjal.

16 5 13 19 22 8 31 75 123 19 83 101 25 43 46 8 36 29 23 36 85 41 18 32 38 19 75 10 20 7 11 98 12 23 35 34 77 56 16 28 13 138 24 22 21 57 8 9 27 27 32 48 47 39 28 11 14 58 157 7 57 23 7 25 87 31 50 59 121 50 56 35 34 41 25 16 16 20 47 141 73 79 72 478 57 87 48 107 59 178 74 20 97 34 25 67 49 120 22 5 44 10 0 88 56 51

1. Kleebime andmed kaardimasinasse ja kuvame kõigepealt tavalise värvitoonikaardi:
(* See samm on vajalik puhtalt võrdlusmomendi eesmärgil antud näites)

Nagu kaardilt näeme, on Setumaal antud nähtuse esinemine kordades suurem kui ülejäänud kihelkondades, tulemuseks on maksimaalse toonitugevusega esitatud Setumaa ja üksteisest suhteliselt vähe eristuvad ülejäänud kihelkonnad. Et kaart muutuks visuaalselt paremini tajutavaks, on mõistlik rakendada silujat. Siluja rippmenüüst on võimalik valida silumisringide arvuks 1–3. Mida suurem see arv on, seda rohkem nähtuse väärtusi ühtlustatakse ja seda tasasemaks muutub ka kaardi visuaalne pilt.

2. Seejärel rakendame siluja, määrates silumisringide arvuks '1'.

3. Kuvame kaardi:

Nagu kaardilt näha, on kontrast suurt nähtuste väärtust omava Setumaa ja teiste kihelkondade vahel vähenenud ning levikuandmete "jõujooned" joonistuvad välja pisut selgemalt kui algsete lähteandmete puhul.

Silumist võib väga edukalt rakendada ka koos kahesuunaliste kaartidega. Koostame kahesuunalise kaardi nii, nagu on seda tehtud näites 2. Lisaks aga rakendame kaardistamisse ka siluja.

Algne kahesuunaline värvitoonikaart, silumist pole rakendatud:

Silutud kahesuunaline värvitoonikaart, silumisringide arv 1:

Silutud kahesuunaline värvitoonikaart, silumisringide arv 2: