Ida-Virumaa kultuurilooline kaartJõuga järved Jõuga järved jäävad oosidevahelisse metsa kui omapärane hiidjääpankade sulamisasemeis asetsev neljaosaline järvestik. Siia kuuluvad Pesu-, Liiv-, Lina- ja Armise järv (1,1-1,4 ha suurused). Sügavaim neist on Pesujärv (9,5 m). Tegemist on endise vähetoitelise järvega, kinnituseks paarkümmend aastat tagasi leitud haruldased plankterid (mitmed ikkesvetikad, järve-kammjalg, raba-jämekoodik, ogaaerik jt) ning põhjaloomad. Pehmeveelist umbjärve on rikkunud alaline pesupesemine ja rohked suplejad (järvel on kõvad kaldad). Praegu on veeõitsemine tavaline nähtus, see toimub isegi talvel 20 cm paksuse jääkihi all. Ülemised veekihid on hapnikuga üleküllastunud, süvakihid aga hapnikuta ja rikkad väävelvesinikust. Kaladest suudab elus püsida vaid koger. Pesujärves (samuti Liivjärves) elab ka veekonn. Linajärve on rikkunud omaaegne linaleotamine, ometi on siit leitud haruldasi ikkesvetikaid, vesikirbulisi (järve-kammjalg) ja väheharjasusse. Paremas seisus on Liivjärv, kus elab huvitavaid põhjaloomi (Rhyacodrilus coccineus jt). Armise järv on soostunud kallastega, seni uurimata.
|
Tagasi pärimusteksti juurde Tagasi üldkaardile Jõuga järved |