Ida-Virumaa kultuurilooline kaart

Jõuga

RKM II 61, 13/4 (1)

Jõuga järvedest

Jõugalt Kuremäe poole minna paremat kätt tee ääres on mäe sees kaks järve. Seal lähedal Jõuga nõmmel, kus praegu on maantee, on kitsas paik. Kahel pool teed olid tümad linaleod. Sügisel linaleotamise ajal tulid linakuprad neist aukudest Jõuga koolitoa kaevu, mis on ligi kaks kilomeetrit järvest eemal. Korra läind künnihärjad linalikku ja uppunud ära. Pärast leiti ikketükid allikatelt, kust vesi üles ajab, umbes 7-8 versta eemalt, iketel sarvedki küljes.
Jõuga järved on hiigla sügavad ja muda põhjaga, mida arvatakse põhjas mitu sülda olevat. Järve põhjast läheb aga maa-alune veetee, mida mööda sõidab rootsi kindral.
Vene-Rootsi sõja ajal pidi rootsi kindral vene sõjaväe kätte vangi sattuma. Kindral käskis kutsarit otsekohe mäest alla järve sõita, mis ka kutsar, kes muidugi kindrali käsu vastu ei tohtinud panna, täitis. Kutsar ajas kolm paari hobuseid otse järve, kus kõik ära uppusid. Venelased nägid seda hiigla surmasõitu ja arvasid, et kindral sai omale külma haua. Kindral aga oli karanud kadakapõõsasse ja pärast Jõuga külasse läinud. Seal võttis ta omale külamehe käest külamatsi riided, mis omale selga pani, ja nii pääsis oma eluga jälle Rootsi.

ERA II 125, 304 (10)

Jõuga nõmmel järvede juures on ka üks rauasulatamise ahi. Keskel õli sääl savist pott, kuus tolli paks. Muidu on tiiliskivist lõõrid ehitatud. On kõhe näha, et rauda on sulatatud, niisikesed suured kampad on maas ja sääl, kus on tilkund, sääl õlid pikad niidid suland.

järgmine leht

GPS

006-93-705 E

065-62-061 N

Tagasi kihelkonnakaardile Tagasi üldkaardile
Ajalugu

Jõuga järved