Ida-Virumaa kultuurilooline kaartJõuga ERA II 215, 459/60 (4) Jõuga mees kuulis vanemate meeste suust juttu, et sääl pidi asuma vanade eestlaste matmispaik. Et ta teadis, et eestlased oma surnutele panid kaasa kõiksugu väärtuslikke asju, otsustas ta minna kaevama. Kalmistu asus metsas ja ta on praegu arvatavasti riigimetsas. Läinud öösi kaevama, ise kangesti hirmu täis, kuid kaevanud edasi. Viimaks leidis kuldsõrmuse ja kuldmõõga pära. Viinud leiud koju ja mõtelnud, et nüüd saan ikka natuke raha, kui ära müün. Kuid süda piinas teda, nagu oleks ta nad varastanud. Heitnud magama ja mõtelnud, et see läheb mööda. Kuid nagu oleks kiusaja vaim ta juures istunud, ei saanud ta silmi kinni. Nõnda kestis see kaks nädalat, et oleks öösiti magada saanud, alati näris miski asi ta südant. Kuid siis tuli mees mõttele, et tuleb vist neid tagasi vist viia, ja öösi viis ja mattiski maha, kus ta oli nad leidnud. Ja ta sai rahu, sest arvatavasti olid need asjad sõnadega pandud, nagu vanarahvas ütleb. ERA II 166, 519/20 (37); KKI 20, 142 (29);
ERA II 166, 336 (14); ERA II 125, 433 (5); ERA II 125, 432 (2); ERA II 125, 207 (28); ERA II 125, 88 (45); ERA II 215, 430 (10)
|
Tagasi esimesele lehele Tagasi kihelkonnakaardile
Jõuga kääpad |
