Ida-Virumaa kultuurilooline kaartIisaku ERA II 215, 463/5 (6) Lugu juhtunud umbes 300 a. tagasi. Elanud Iisaku mõisas parun, kelle nime jutustajal ei olnud meeles. Et tal järeltulijaid ei olnud ja sugulastele ka ei raatsinud anda, siis peitis ta oma suure hulga kulda suurte vanade kaskede alla Klobaku mäele ja millest üks kask arvatavasti praegugi alles on säilinud. Kuid umbes 270 a. läks mööda, oli jälle Iisaku mõisas uus parun, kes oli selle paruni sugulane, kes mattis kulla. Ja sel parunil olid teadmised, et kuskil kohas pidi asetsema see kuld. Sel ajal teenis ka Iisaku mõisas noor kutsar Mihelev. Mihelev kõndinud, näinud ta, et Klobaku mäel põles tuli. Ka härra juhtunud nägema seda tuld ja ütles Mihelevile: "Mine too see kuld ära, sest vaata, mis tuli sääl põleb, on kulla tuli ja sa saad selle suure varanduse omale.” Kuid Mihelev, kes oli mulle ka selle jutu rääkija, ütles, et mul kukkus süda "saapa säärde", ja kuld jäigi sinna. Ja teisel hommikul lagunes hirmus uudis laiali, et härra on ära surnud. Sellel parunil oli nagu ülesandeks tehtud seda enne surma üles tunnistada. Mitmed on käinud seda kulda otsimas, kuid see on jäänud kõik tagajärjetuks. Kuid vanarahvas arvab, on see varandus sõnadega pandud.
|
Tagasi kihelkonnakaardile Tagasi üldkaardile
Iisaku mägi ja mõisa park |
