Ida-Virumaa kultuurilooline kaart

Iisaku

ERA II 166, 327 (77)

Vana Hansen oli Iisakus koolmeistriks ja köstriks sel ajal, kui veel raudteed ei olnud. Hansen õpetas vallarahvale koorilaulu. Parajasti peeti Tartus laulupidu ja Iisaku koor ka läks. Pungerja mõisas oli postijaam, sealt võeti õige suur kaheksahobuse vanker ja sõideti otse Tartu, kõik lauljad valged kui luiged.

RKM II 251, 507/9 (12)

Iisaku koolimajas avanesid kõikide klasside uksed suurde saali, mis oli ringmängudeks sobiv.
Vahel mängiti neid peaaegu igal päeval kõik vahetunnid järjest, siis nagu tüdineti; kevade tulekul leiti muud ajaviidet. Ringmängust võtsid osa nii poisid kui tüdrukud. Mängiti ka koolipidudel. Kui peol oli palju täiskasvanuid, tantsiti akordioni saatel ka polkat, valssi, kaera-jaani, jooksupolkat, vähem krakovjakki ja “Kannaga-varbaga”. Perekonnavalssi siis veel ei tantsitud. Populaarsemaks ringmänguks olid “Peab käima” ja “Kaks meetriga lindu”. Sõja ajal oli kool suletud ja pärast sõda tulid 7. klassi lõpetama paljud neiu- ja noormehe-ealised. Siis mängiti eriti sageli “Üksinda kõnnin ma”, “Me austame peremeest” ja “Üks ühte”. Kui edaspidi klassikoosseisud nooremaks jäid, muutusid need vähem populaarseks. Ringmängude mängimine oli massiline seni, kuni pärast sõda kooli alustanud kooli lõpetasid.

RKM II 283, 15/6 (11); ERA II 166, 321/2 (68); ERA II 166, 322/3 (70); ERA II 166, 320/1 (67); ERA II 215, 430 (11); RKM II 280, 432/3; ERA II 166, 320 (66); ERA II 215, 465/6 (7)

GPS

006-89-810 E

065-55-601 N

Tagasi esimesele lehele Tagasi kihelkonnakaardile
Tagasi üldkaardile

Iisaku kool