Ida-Virumaa kultuurilooline kaartKuremäe ERA II 125, 263/5 (1) See õli juba vana-vana-vanal ajal, võibõlla sada aastat, võibõlla veel rohkem tagasi. Siis õli Kuremäel, sääl kus praiga kirik on, puhas sarapuumets. Nojah, vana kirik ikke. Sääl, kus nüüd klooster ja uus kirik on, sääl õli meie krunt. Selle nad võttasid alles minu mälestuses meilt ära, siis kui siia kloostri hakkasid ehitama. Aga sellest ma räägin pärast. Nüüd ma räägin, kuda need venelased üleüldse siie tulid ja misjaust nad selle kiriku siie ehitasid. Vot see lugu on niisikene: karjatsed käisid siis Kuremäel karjas. Siis õlid need künkad kõik metsa täis, sinne on ikke sadamed aastad. Ühekõrra nemad õlid leidand jumalaema kuju. Vai pildi, mis see õli. See on praiga vana kiriku ukse kõhal, kui tahad, mene vahi. Venelased viisid selle Sirentsi. Sääl õli kirik, siin ei õld. Ühekorra karjatsed leiavad jälle kuju. Seesama õligi, jälle. Tagasi tuli. Venelased viisid jälle minema. Kolmas kõrd jälle. Siis nägid, et jumalaema ei tahagi siit mäelt ära minna, ja tegid kujule pisikese putkakese siie. Käisid teist siin iga suvi pühitsemas. Siis tegidki selle esimese kirikumoelise siie. Õlgkatusega ja ühtepidi kolm, teistpidi neli sülda. Et on, kus vaid kummardada. Venelased uskusid, et jumalaema on siie surnud, ja pühitsevad nüüd surmapäeva. Inimesed õlla näht, kuda jumalaema käis allikal silmi pesemas. Siis vana Räbina vanamees õli teht esimese linnupuuri sinne tamme, mis nüüd nendel püha on. Sääl räästapuuris pidi elama. Õli nähtud, et istub õksa pääl. Praiga on see puur tamme all Žešovnas. Õli kuulutatud pühaks ega lubatud vanal Räbinal enam puu ligigi minna. Vana kirik on praiga kolmas.
|
Tagasi kihelkonnakaardile Tagasi üldkaardile
Kuremäe |
