Ida-Virumaa kultuurilooline kaartTudulinn ERA II 70, 402 (5) Oli suur mets, sääl elasid väga jõukad inimesed. Kesk metsa oli mägi. Inimestele ei piisanud väikestest onnidest, nad hakkasid mäele ehitama linna, suurt ja toredat. Mis päeval ehitati, see lõhuti öösel Peipsi sortside poolt. Mingi nõidusega suudeti siiski sortsid peletada igaöistest külastustest. Linn valmis ja valmis. Ent ühe vanaeide kaudu said sortsid nõidusest teada. Linn oli peaaegu valmis, kuid ühel ööl said sortsid nõialt vasturohtu ja ilmusid linna juurde ja tõstsid käed, et saada igavest õnnetust linnale. Vaevalt said nad käed tõsta, kui linn vajus hirmsa mürinaga maa alla. Järele jäi vaid suur auk. Hommikul oli üllatus suur, kui leiti linna asemel vaid auk. Kõik kogunesid augu kaldale, leinama oma kätetööd. Keegi öelnud siis: “Tudu, linn!” (maga, linn). Hakatudki maakohta kutsuma Tudulinnaks, millest välja kujunenud ta praegune nimi. ERA II 70, 402 (6) Elanud kusagil kaks venda. Kord läinud tülli ja noorem vend Tuutu lahkus kodust ja asus elama sügavasse metsa, kus olnud ilus mägi. Ehitanud maja, harinud põldu ja saanud rikkaks meheks. Inimesed, kellega varem koos elanud, ütelnud: "Tuutu elab nagu linnas!" Hakatudki ta elukohta nimetama “Tuutulinnaks”, millest hiljem kujunes nimi Tudulinn. RKM II 310, 472 (10) Tudulinna ja Avinurme Minu poisikesepõlves ütlesid tudulinlased oma murraku iseloomustamiseks: Õrav istus õkaspuu õtsas, sõi õkkaid ja õksendas. RKM II 202, 378/9 (1); RKM II 202, 396/7 (13); RKM II 210, 18 (15); RKM II 251, 480/2 (1); ERA II 215, 413/4 (6); RKM II 321, 344/50 (3); ERA II 249, 473/4 (1); ERA II 249, 109/10 (1); ERA II 249, 89/90 (1); ERA II 249, 273/4 (1); ERA II 249, 276/8 (4a)
|
Tagasi esimesele lehele Tagasi kihelkonnakaardile
Tudulinna |
