Ida-Virumaa kultuurilooline kaartRKM II 215, 23/7 Auvere küla hävis täielikult Suure Isamaasõja päevil. Ühelgi küla endisist asukaist polnud võimalust oma põlistesse elukohtadesse tagasi tulla pärast evakueerimist 1944. aastal. Maad võeti sovhoosile. Just Koortide talu kohal on praegu Sinimäe sovhoosi Auvere osakonna karjalaudad, ainult kaev lauda lähedal on säilinud ja täidab nüüdki oma ülesandeid. Endised Auvere elanikud, nagu paljudest teistestki endise Vaivara kihelkonna küladest, elavad laiali mööda Eesti NSV-d. Kord aastas, nimelt surnuaiapühadel, tulevad nad, kellel vähegi võimalik, Vaivarra, ja peale omaste haudade külastavad tavaliselt ka oma endisi elukohti. Sel päeval võib kõikjal näha nii jalgsimatkajaid, kui ka igasuguseil masinail oma endistel koduradadel liikuvaid vaivaralasi. Kui aga keegi neist sureb, siis alles asub ta tagasi oma kodumulda. Keegi omastest sõidab ette ja valmistab kohalike lähedaste inimeste abiga haua. Matmispäeval jõuab kohale auto kadunu põrmu ja omastega, kuna kalmistule on kogunenud vähemal või suuremal hulgal neid kohalikke, kes matmisajast teada on saanud. Matmise ametlik talitus on toimunud tavaliselt seal, kus kadunu ajutiselt elas, haual lauldakse, öeldakse järelhüüdeid. Kui kõik toimetatud ning haud lillede ning pärgadega ehitud, võetakse soojal ajal siinsamas kalmistul, kodukalmistul, einet, kui see ei ole korraldatud kuskil ümbruskonna asulas sugulaste või omaste juures, kui neid siin on, või sõidetakse matust pidama sinna, kus kadunu elas, kui see koht ei ole väga kaugel.
|
Tagasi esimesele lehele Tagasi kihelkonnakaardile
Auvere |
