Ida-Virumaa kultuurilooline kaart

[---] Pärisin temalt siis Elisejevi lossi pargis oleva mäe ja metsa kohta. Selle nime üle seletust – mis ajast on see nimi Nõiamets saanud, aga tema ei teadnud, Lossi-, Linna- ja Keldrimägedest nimetas tema küll, et nendel nimed olla – ja kust nemad tulnud, aga rohkem ei saanud ma teada. Seda aga nimetas tõe olevad, et Toila mõisast kuni Udria mere kaldale, vana lossivaremeteni, praeguse Kotschnevi suvemaja ligi maa-alune tee olla, kus tema noore mehena Udria kaldal sülda 10 olla sees käinud. Nõiamäest ei teadnud tema aga midagi. Lossi-, Linna- ja Keldrimägedest on kindlad teadused, aga Nõiamäest ei teadnud ka peale tema keegi pikemalt jutustada. Jutustas aga oma unenägemist, mida tema olla näinud peale seda, kui tema metsavahi ametist lahti saanud. Olla temale unes näidatud ja kästud Udria vanast lossist tagumise seina alusmüürist seestpoolt kolm kivi välja kangutada ja sealt 3 tündrid silku ära võtta. Sedaviisi olla tema kolm ööd järgimööda näinud. Et temale aga Udria rand võeras olnud, tulnud tema Udriasse, võtnud veel sealt kaks meest, kellegi Paulus ja Tenniiseni, ja läinud nendega otsima. Pole aga siiski midagi leidnud. Kuid nüüd aga pidada ikkagi Tenniisen kusagil kitsaroopalise raudtee ääres, jaama tema ei mäletanud, kaupmees olema, aga kust tema selle raha saanud, ei teadnud Bluum, arvas aga: “Küll nemad mind vist petsivad, sest mina olin võeras ja pärast leidsivad raha, kellega maja ja poodi ostis.” Nii vana J. Blumi jutt. Maa-alust käiku ütles aga vastu Kotschnevi suvemaja jõekalda sees küll olema, mida ka nooremad mehed tõendasivad, kes Konsa peres olivad, sest nemad teadsivad kui Udria küla elanikud seda väga häste. Jutustan sellest käigust edaspidi rohkem. Linnamäega on aga lugu nii, et keegi naisterahvas olla laevaga kord sinna randa tulnud ja koha leidnud, mis temale meeldind, ja sinna lossi ehitanud. Koht ise, Oruks nimetatud, on kaunis kaugele mere sisse ulatand - kõrge kallastega maanina, mida kahelt poolt orud piiravad, mis kalda läbi lõikab, orgudevaheline kõrge järsku kallastega küngas, nimetatakse Nõiametsaks. Rohkem aga keegi ei tea. Sinna on, endise põhjatuma suure kuusemetsa sisse nüüd palju ilustusi ja teesid tehtud. Pargiks ümber muudetud.