Ida-Virumaa kultuurilooline kaart
Üks vana inimene jutustab, et kui järv möllas vanal surnuaial, siis liivast väljauhutud puusärgid, pealuud ja kondid korjati kaldalt kokku ja maeti uuesti uuel surnuaial. Selle vanainimese sõnade järele inimese pealuul on kirjutatud selle inimese terve saatus ja tema elu. Kuid neid kirju ei võinud keegi lugeda. "See Jumal meile teadmata kirjaga kirjutas inimese pealuule terve tema elusaatuse". Praegu Peipsi järve kaldal seisab väike ja lihtne mälestussammas, millist on mitu korda vesi paigalt liigutanud. Vasknarva elanikkond on suuremalt jaolt väljast sisse rännanud ja sinna peatuma jäänud. Sellega nad tahtsid ennast päästa Venemaa mõisnikute orjusest ning sõjaväeteenistusest. Rootsi riigi valitsuse ajal, oli ehitatud Sõrenskis (Vasknarvas) loss, mille varemed senini on säilinud. Selle lossi nimeks oli "Neuschloss". Lossi katus olevat olnud vasest. Sõrenski läheduses elutsenud eestlased nimetasid Sõrenskit Vask-Narvaks. Ja ka praegune Sõrenski nimetus on Vasknarva. "Neuchloss'i" loss oli purustatud sõja ajal rootsiga võideldes. Kuni 1908-1910 aastani võis veel Vasknarvas tänavatel näha kümneid kivist kuulisi, läbimõõduga umbes 35-40 cm. Pärastpoole viidi neid Vasknarvast ära. Ühe vana kalamehe jutustuse järele järves kalda ligidal olevat uppunud lodja kuulide koormaga. KKI 20, 105 (2); KKI 20, 110 (19)
|
Tagasi esimesele lehele Tagasi kihelkonnakaardile
Vasknarva |
