Projekti Radar tutvustus

Projekt Radar on interaktiivne õppevahend Eesti kultuuriloost. Radari peamiseks materjaliks on Eesti folkloorne kohapärimus. Kohapärimuse - lugude ja legendidega konkreetsetest paikadest kohalikul maastikul jne - abil on elanikud ennast sajandite vältel identifitseerinud oma lähimas ümbruskonnas ja kujundanud selle abil „meie-nemad“ tunde, mis on oluline iga väiksemagi ühiskonna säilimiseks ning (enese)määratlemiseks. Viimaste aastakümnete jooksul toimunud elustiili muudatused maakultuuris on endisi identiteedimäärangute põhimõtteid suuresti lõhkunud. Seega on Radar vajalik õppevahend koolidele, oluline infokogu teistelegi institutsioonidele ning kindlasti huvitav materjal neile, kes tunnevad huvi oma mineviku ja juurte vastu.

Radari põhiallikaks on rahvajutud. Enamasti on selline materjal koondatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kultuuriloolisesse Arhiivi. Samas võetakse töö käigus kasutusele ka Eesti kohalike muuseumite ning koduloolaste kogutud materjal. Kõik rahvajutud digitaliseeritakse, koondatakse andmebaasi, objektid otsitakse seejärel üles maastikul, mõõdetakse GPSiga, fotografeeritakse ning saadud info kantakse digitaalsele kaardile.

Radariga tegelev meeskond on interdistsiplinaarne. Siia kuuluvad mitmete erialade uurijad, enamuses folkloristid, aga ka kirjandusteadlased, arheoloogid jt. Enamus uurijaid töötab Eesti Kirjandusmuuseumis. Konsultatsioonideks ning välitöödeks kaasatakse teistegi institutsioonide spetsialiste. Meeskonda kuuluvad kunsti- ja kultuuriteadlased, kes valmistavad ette digitaalse kaardikihi kunsti- ja kultuurimälestiste kohta.

Eraldiseisvate kihtidena lisanduvad Muinsuskaitseameti andmebaasist info kaitsealuste arheoloogiamälestiste ning Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS) looduskaitsealuste objektide kohta. Nii mahuka materjali puhul luuakse andmebaas ning selle põhjal digitaalne kaart etappide kaupa. Esimese etapi lõpuks, 2008. aastaks, on Radari meeskonna plaanis läbi töötada kogu Ida-Eestit (ajaloolised Viru-, Tartu-, Võru-, Setumaa) hõlmav materjal. Samuti jääb andmebaas avatuks ning seda täiendatakse pidevalt.

Radari andmete struktureerimisel otsustati jääda ajaloolise kihelkondliku ja maakondliku jaotuse juurde. Ajaloolised kihelkonnad moodustasid omaette kultuuritervikud, mis on jätnud jälje nii vaimsesse kui materiaalsesse kultuuri. Samuti on vanemat kihelkonade jaotust arvestatud rahvaluule-, keele- ning etnoloogiakogude komplekteerimisel 19. sajandi keskpaigast alates.

Loodetavasti avardab projekt Radar ja selle andmestik Radari kasutajate ja teiste huviliste enese määratlust sügavama ajalootunnetuse kaudu.