Asjalised mälestised - Kirikud

Ambla kirik on üks vanematest Eestis. Juba 1253. a. olla katoliku preester Amblas vaimulikku tallitust pidanud. Kiriku ehitamise aeg on teadmata, arvatakse et see sündinud 14. sajandil. Ehituse viis – gooti stiilis, mis sarnaneb Ojamaa saare kirikutele –, laseb oletada, et Ojamaa meistrid ka Ambla kiriku on ehitanud. Kirik on pühendatud püha neitsi Maarjale ja kannab Suure Maarja – Ampla Maria – nime, mis praegu veel kiriku pitsatis säilinud ja mis Ambla nime tekkimist seletab. Dokumentaalsed teated kiriku ajaloost on kiriku arhiivis 1711. a. alates, mil suure sõja ja katku läbi laastatud kogudus –mõisnikud ja talupojad – ühisel jõul oma lõhutud ja rüüstatud kirikut korraldama on hakanud.
EKLA, f 199, m 47, 1 (I-a) < Ambla khk., Ambla v. - Berta Tomasson < Johannes Willberg, 66 a. (1930)

Traditsioon räägib Ambla kiriku ehitamisest järgmist: pole jõutud otsusele kiriku koha küsimuses. Lastud härgadel palgikoormatega vabalt minna ja otsustatud sinna kohta, kus härjad peatuvad kirik ehitada. Härjad jäänud kiriku praegusele kohale seisma ja karjunud: „Ambla, ambla!” Ehitatudki sinna kohta Ambla kirik.
EKLA, f 199, m 47, 2 (I-a) < Ambla khk., Ambla v., Linnapää k. - Berta Tomasson < Lowiisa Berendsen, 78 a. (1930)

Ambla vallas Prümli metsas asub nn kalmude lage – lage plats, mille keskel olnud kalm. Rahvatraditsiooni järele tahetud sinna vanasti kirikut ehitada, mis aga päeval ehitatud, see öösel lõhutud tundmata jõudude poolt.
EKLA, f 199, m 47, 2 (I-a) < Ambla khk., Ambla v., Prümli k., Lõngu t. - Berta Tomasson < Elmar Graup, 19 a. (1930)