Asjalised mälestised - Lahingupaigad

Tapa külas Lehtse koolimaja juures arvatakse olevat vana, vist rootsiaegne lahingukoht. Kohta ehib praegugi väike kivirist.
EKLA, f 199, m 47, 7 (I-e) < Ambla khk., Lehtse vallamaja - Berta Tomasson < Gustav Laupa, 46 a. (1930)

Tapa külas Lehtse koolimaja juures asub mäekünkal 2 suure männi all nägus kivirist. Traditsiooni järele olevat sinna maetud keegi kõrge sõjapäälik Rootsi ajast. Kes nendesse mändidesse puutuvat, see jäävat haigeks või vigaseks. Nii olevat keegi mees jalutuks jäänud.
Traditsioon räägib koguni kahest ristist nimetatud kohal, vanematest inimestest aga keegi kahte näinud ei ole.
EKLA, f 199, m 47, 7 (I-e) < Ambla khk., Tapa k., Kõrtsi t. - Berta Tomasson < Juula Tipner, 78 a., Juhan Tipner 75 a. (1930)

Jutustaja seletuse järele olevat nimetatud ristikivi juba 1878. a. sääl olnud.
EKLA, f 199, m 47, 7 (I-e) < Ambla khk., Ambla v., Jootma end. koolimaja. - Berta Tomasson < Johan Muchel, 73 a. (1930)

Eelpooltoodud ristikivi kohta räägib traditsioon täiendavalt, et esialgu arvatud selle päritolu küll Põhjasõja ajast, hiljem aga Ivan Hirmsa ajast, mil olevat seal langenud üks lugupeetavamaid vene sõjapealikuid. Ivan Hirmus lasknud siis tuua 2 suurt katelt, asetanud sinna mäekünkale, kus ümbruskonna rahvast surnuks keeta lasknud. 2 nädalat kestnud keetmine ööd ja päevad läbi.
EKLA, f 199, m 47, 7/8 (I-e) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Äpliku t. - Berta Tomasson < Joosep Freymann, 56 a. (1930)

Ambla vallas Ojakülas Valli talu krundis asub trepiastmete kujuline mägi, mida rahvasuus Patareimäeks hüütakse. Traditsioon arvab olevat vana lahingupaiga.
Umbes 120 a. tagasi tarvitatud nimetatud mäge sõjalise õppuse ajal laskesihtkohaks, lastud Arukuruku lagedale nn patareidesse.
EKLA, f 199, m 47, 8 (I-e) < Ambla khk., Ambla v., Ojaküla, Jaarsemetsa t. - Berta Tomasson < Juhan Wõrk, 76 a. (1930)

Sama lugu eelpooltoodud Patareimäest. Kuulid käinud vuhisedes Liivaku talu maadest läbi, võttes maha puid nakst ja nakst.
EKLA, f 199, m 47, 8 (I-e) < Ambla khk., Ambla v., Ojaküla, Suure-Jaani t. - Berta Tomasson < Jakob Wõrk, 69 a. (1930)

Pruunakõrves Saare talus leiduvat palju rauapuru (rauatagi). Sealt leitud ka vana mõõk. Pikemalt traditsioon ei räägi.
Pruunakõrves Kongilt leitud enne ilmasõda kaevamistel luukeresid. Traditsioon arvab olevat vana lahingupaiga.
Traditsioon mainib Põhjasõja-aegse lahingupaigana Konokõrvet (Lehtse vald). Sääl asuva väikse umjärve Venejärv kohta räägib traditsioon, et sinna Põhjasõja ajal üks Vene väesalk ära uputatud, millest ka järve nimetus. Järvest leitavat sageli kalameeste poolt mitmesuguseid asju nagu hobuseriistu, pandlaid jne. Keegi kalapüüdja näinud korra järves haljast asja, arvatavasti mõni mõõk, mida aga välja võtta pole saanud.
EKLA, f 199, m 47, 8/9 (I-e) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Äpliku t. - Berta Tomasson < Joosep Freymann, 56 a. (1930)

Sama lugu Venejärve kohta: venelaste väesalk piiratud eestlaste poolt Rootsi sõja ajal ümber ja aetud järve, kuhu uppunud.
Traditsioon räägib Konokõrve põldudel asunud kaitsekraavidest – vanade sõdade aegsed – kust jutustaja kruusa võtmisel sääreluid leidnud.
Praegu on nimetatud kohal näha lohk, mis ümbritsetud kõrgematest äärtest.
EKLA, f 199, m 47, 9 (I-e) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Konokõrve t. - Berta Tomasson < Jüri Kuuskmann, 71 a. (1930)

Tapa mõisa väljal asuvad liivaaugud milledest traditsioon räägib, et sinna surnuid olevat maetud. Aega ei teata ära määrata.
EKLA, f 199, m 47, 9 (I-e) < Ambla khk., Tapa k., Kõrtsi t. - Berta Tomasson < Juhan Tipner, 75 a. (1930)

Traditsioon mainib Roosna metsa sõjaaegse lahingu- ja matmisepaigana.
EKLA, f 199, m 47, 10 (I-e) < Ambla khk., Ambla v., Jootma end. koolimaja - Berta Tomasson < Johan Muchel, 73 a. (1930)

Rootsiaegse lahingu- ja matmisepaigana mainib traditsioon Karkuse küla Nõmküla vallas, kus Mäe talu krundist umbes 20 a. tagasi inimese luid leitud.
EKLA, f 199, m 47, 10 (I-e) < Ambla khk., Nõmküla v., Karkuse k., Tooma t. - Berta Tomasson < Jüri Nei, 78 a. (1930)

Traditsioon märgib Põhjasõja-aegse lahinguväljana Kukevere mõisa välja Ambla vallas, kust hiljem rohkesti luid ja mitmesuguseid asju olevat leitud.
EKLA, f 199, m 47, 10 (I-e) < Ambla khk., Ambla v., Kukevere k., Otsa t. - Berta Tomasson < Tõnu Kirnmann, 72 a.; Mari Kirnmann, 64 a. (1930)

Traditsiooni järele olevat ristikivi nagu Tapaküla koolimajagi juures olnud ka Raudla külas Jaagu pere krundis. Nimetatud kivist traditsioon pikemalt ei räägi, ka pole teda enam nimetatud kohas leida.
Kolm kiviristi olevat olnud ka Raka mõisa tuuleveski ligidal. Pikemalt ei teata.
EKLA, f 199, m 47, 10 (I-e) < Ambla khk., Ambla v., Kukevere k., Otsa t. - Berta Tomasson < Tõnu Kirnmann, 72 a. (1930)