Asjalised mälestised - Vanad kalmed ja matmisepaigad

Läbi Lepsilla küla Konokõrve poole üle Osja mäe minnes algab varsti Kalma nõmm, mida Rootsi ajast pärit arvatakse olevat.
EKLA, f 199, m 47, 11 (I-f) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Äpliku t. - Berta Tomasson < Joosep Freymann, 56 a. (1930)

Üks verst Aegviidu jaamast Tallinna poole Krikil olevat üks vana matmisepaik, kust raudtee ehitamise ajal surnuluid välja tulnud. Varem olnud nimetatud kohal suur palgimets, nüüd võsastik. Päritolu aega traditsioon ei tea.
EKLA, f 199, m 47, 11 (I-f) < Ambla khk., Lehtse v., Rekka t. - Berta Tomasson < Kustas Rekka, 62 a., Aleksander Rekka, 42 a. (1930)

Ambla vallas Prümli külas leiduvad järgmised vanad kalmed:
a) Sepa talu maa pääl suurem kivikuhjatus – sõõrikujuline, 4–5 sülda läbimõõt. Vanus teadmata.
b) Vankri talu maa pääl terve hulk – ka ümmargused.
c) Mardi talu maadel lõhutud üks niisugune kalm umbes 30 a. eest üleaedse peremehe poolt ära, leitud inimese hambaid.
d) Prümli metsas olnud nn kalmude lage – lage plats, mille keskel kalm. Jutustaja seda leidnud ei ole.
e) Traditsioon räägib ka kahest kiviristist Prümli mõisa maadel, milliseid enam leida pole.
EKLA, f 199, m 47, 11/2 (I-f) < Ambla khk., Ambla v., Prümli k., Lõngu t. - Berta Tomasson < Elmar Graup, 19 a. (1930)

Koigi koolimaadel leidub kivirist, millest traditsioon räägib kui rootsiaegsest kalmest.
EKLA, f 199, m 47, 12 (I-f) < Ambla khk., Nõmküla v., Koigi algkool - Berta Tomasson < Jakob Kuuskmann (1930)

Sama kiviristi kohta rääkivat traditsioon, et sinna olevat üks sõjaülem maetud.
EKLA, f 199, m 47, 12 (I-f) < Ambla khk., Nõmküla v., Loodevälja k. - Berta Tomasson < Juuli Veebeck, 72 a. (1930)

Traditsioon räägib Nõmküla vallas Savandu külas Männiku talu soos olnud verisest kondist, mis otsast verist vahtu välja ajanud. Traditsioon nimetab seda kohta Rootsi sõja aegseks matusepaigaks.
Rootsi sõja aegse matmisepaigana mainib traditsioon Savandu külas asuvat Surnumäge – mändadega kaetud kivihunnik – , kust inimluid välja tulnud.
Nõmküla vallas Uudekülas olevat ka liivavõtmisel palju inimluid välja tulnud. Arvatakse olevat katkuaegne matmisepaik.
EKLA, f 199, m 47, 12 (I-f) < Ambla khk., Nõmküla v., Alupere k. < Virumaa - Berta Tomasson < Emilie Münther, 76 a. (1930)

Nõmküla vallas Naistevälja külas Hõbemäe talu heinamaa serval asub vähe künkline nn Kalmumägi, mida traditsioon märgib rootsiaegse matmisepaigana.
EKLA, f 199, m 47, 13 (I-f) < Ambla khk., Nõmküla v., Naistevälja k., Vana-Kubja t. - Berta Tomasson < Jakob Trilljärv, 69 a. (1930)

Nõmküla vallas Järvajõe asunduses Vainjärve krundis leitud vanu luid. Vanasti olnud seal ka kivirist. Traditsioon märgib nimetatud kohta vana matmisepaigana.
Kalle küla ligidal Nõmküla mõisa maadel asub vana, lepikuga ümberkasvanud kivine küngas. Korra tahetud seal kaevamisi ette võtta, kuid pole lubatud. Täpsemalt traditsioon ei räägi.
EKLA, f 199, m 47, 13 (I-f) < Ambla khk., Nõmküla v., Naistevälja k., Pika t. - Berta Tomasson < Hans Uudevald, 90 a. (1930)

Läpikülas Lehtse vallas Otsa talu õues olnud vanasti 2 risti. Räägitud, et rootsiaegsete sõjaväeülemate hauad.
EKLA, f 199, m 47, 13 (I-f) < Ambla khk., Ambla v., Linnapää k. - Berta Tomasson < Ann Luts, 73½ a. (1930)

Käravete külas Ambla vallas. Päeva talu praeguse küüni kohal olnud kalmistu vanadest sõjaaegadest.
EKLA, f 199, m 47, 13 (I-f) < Ambla khk., Ambla v., Käravete algkool. - Berta Tomasson < Heinrich Kraupmann (1930)

Vana matmisepaigana mainib traditsioon kohta Kukevere külas (Ambla vald) Reinu talu põllul, kus praegu näha nelja kanti asetatud suuri kive – keskkoht kõrgem.
Alles mõne aasta eest toimetanud keegi Brasched Paidest nimetatud kohal väljakaevamisi. Leitud sõjakirves, paari jala pikkune oda – arvatud 1000 a. vanuseks esemeks – , samuti vanu rahasid 1283., 1636. [aastast] ja hilisemast ajast.
EKLA, f 199, m 47, 13/4 (I-f) < Ambla khk., Ambla v., Kukevere k., Otsa t. - Berta Tomasson < Tõnu Kirnmann, 72 a. (1930)

Kukevere küla Karja talu põllul asub nn Hundiaugu mägi – s.o mullamägi, kuhu suured kivid kokku veetud. Siit olevat leitud puupääga põueoda, hõbevits ümber pää. Traditsioon märgib nimetatud kohta vana kalmena.
Samast külast Jaani pere põllult Kilgimäelt olla leitud vana mõõk, inimluid ja pusse. (Kuhu leiud jäänud, ei teata).
EKLA, f 199, m 47, 14 (I-f) < Ambla khk., Ambla v., Kukevere k., Otsa t. - Berta Tomasson < Tõnu Kirnmann, 72 a.; Mari Kirnmann, 64 a. (1930)