Suusõnaline traditsioon - Asustamisküsimus, sisse- ja väljarändamine

Lehtse vallas Pruunakõrves leidub terve rida vanemaid talusid, mis 4–6 põlve sama suguvõsa käes.
EKLA, f 199, m 47, 27 (III-1) < Ambla khk. - Berta Tomasson (1930)

Rebase talu, mis 6 põlve sama suguvõsa käes, olevat vanal ajal Rebase Mardi poolt saunana Tõõrakõrve karjamõisast praegusele kohale toodud. Siin olnud siis suur mets – Rebasearu. Liignimede andmise ajal saanudki nime Rebase – esimese koha asutaja järele.
Traditsiooni järele on nimetatud koha pidajad olnud: 1. Rebbase Mart; 2. Ei ole teada; 3. Rebase Hindrek; 4. Rebase Tõnu (sünd. 1833. a. – säilinud mälestustähe järele); 5. Rebase Jakob; 6. Rebase Friedrich-Priidik – praegune pidaja.
EKLA, f 199, m 47, 27 (III-1) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Rebase t. - Berta Tomasson < Friedrich Rebane, 53 a. (1930)

Jutustaja suguvõsa arvatavat R-ist [Rootsist?] põlvnevat. Peale Põhjasõja olevat keegi rootsiaegne mõisnik või talunik Pruunakõrve metsadesse põgenenud. Hiljem asutanud Konokõrve talu, mis kaua aega Freymannide suguvõsa käes olnud. Jutustaja vanaisa (isaisa) jätnud koha ja läinud Pruuna mõisa rehepapiks. Nimi Freymann arvatavat sellest tulnud olevat, et esivanemad Konokõrves vabaduses elanud.
EKLA, f 199, m 47, 27/8 (III-1) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Äpliku t. - Berta Tomasson < Joosep Freymann, 56 a. (1930)

Vaigita talu vana Hanseni isaisa olevat hurdakoera vastu siia vahetatud.
EKLA, f 199, m 47, 28 (III-1) < Ambla khk., Lehtse v., Lepsilla k., Jüri t. - Berta Tomasson < Gustav Wöhlmann, 70 a. (1930)

Otsa pere (Nõmküla vald) esivanemad olevat Rootsist pärit. Olevat mitmed põlved tagasi koera vastu vahetatud.
EKLA, f 199, m 47, 28 (III-1) < Ambla khk., Nõmküla v., Naistevälja k., Vana-Kubja t. - Berta Tomasson < Jakob Trilljärv, 69 a. (1930)