Ajalooline traditsioon: Ambla.

Suusõnaline traditsioon - Sõjad vanematest aegadest peale


Traditsiooni järele liikunud Konokõrves (Lehtse vald) peale Põhjasõja Vene röövsalgad. Rahvas põgenenud metsadesse
Kord tulnud kasakad tallu. Perenaine, kes parajasti leiba küpsetanud, pugenud voodi alla. Kedagi mitte leides peale kätkis oleva rinnalapse, kelle nad surmanud, seadnud nad endid vihtlema. Lahti riietudes näinud perenaine, et võõrad olnud kõik naisterahvad. Nüüd tulnud naine voodi alt välja, võtnud kasakate relvad ja tapnud vihtlejad ja lapsemõrtsukad ära.
EKLA, f 199, m 47, 29 (III-2) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Äpliku t. - Berta Tomasson < Joosep Freymann, 56 a. (1930)


Konokõrve talu lähedal asub Venejärv, kuhu traditsiooni järele Rootsi sõja ajal palju Vene sõjamehi ära uppunud.
Sama sõja ajal läinud salk venelasi Konokõrve sauna vihtlema. Talutaat visanud tugevasti leili ja pannud ise ukse kinni. Vihtlejad lämbunud ära.
EKLA, f 199, m 47, 29 (III-2) < Ambla khk., Ambla v., Ojaküla, Suure-Jaani t. - Berta Tomasson < Jakob Wõrk, 69 a. (1930)

EKLA, f 199, m 47, 30 (III-2) < Ambla khk., Ambla v., Prümli k., Lõngu t. - Berta Tomasson < Paul Graup, 52 a. (1930) Sisestas Heli Laas 2006
Ühe vana sõja ajal (jutustaja olnud sündinud 1835. a.) läinud keegi vanainimene oma kraamiga metsa peitu. Mõisahärra saatnud aga koju tagasi.


Jutustaja mälestuste järele olevat Türgi sõja ajal toodud rannast härgadega soola.
EKLA, f 199, m 47, 30 (III-2) < Ambla khk., Ambla v., Ojaküla, Suure-Jaani t. - Berta Tomasson < Jakob Wõrk, 69 a. (1930)

Tapalt läinud sõdurid hobustega läbi – läinud Mahtra sõtta. Tagasitulekut pole jutustaja näinud.
EKLA, f 199, m 47, 30 (III-2) < Ambla khk., Ambla v., Kukevere k., Otsa t. - Berta Tomasson < Tõnu Kirnmann, 72 a. (1930)

Krimmi sõja ajal räägitud, et inglismann on Tallinna all. Paugud kostnud Amblasse.
EKLA, f 199, m 47, 30 (III-2) < Ambla khk., Ambla v., Prümli k., Lõngu t. - Berta Tomasson < Paul Graup, 52 a. (1930)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!