Suusõnaline traditsioon - Ajaloolised isikud - Enam-vähem kohaliku tähtsusega tegelased - Mõisnikud

Traditsioon mõisnikkude kohta on väga puudulik. Mõisnikku nimetati rahvasuus lihtsalt härraks, eesnimesid ei teata, seega ei olnud ka võimalik selgitada, kes Ambla kihelk. asuvaid mõisaid kunagi pidanud. Traditsioon räägib päämiselt viimastest mõisnikkudest, nende vägitegudest või häädusest. Eriti rohkesti nimetatakse Lehtse mõisnik v. Huenet, kes üle kihelkonna kuulus oma karmusega. Laseme traditsioonil rääkida:
EKLA, f 199, m 47, 46/7 (III-4b) < Ambla khk. - Berta Tomasson (1930)

Jutustaja mäletab Lehtse mõisnikku parun Eduard Huenet [Friedrich Alexander Georg Hoyningen-Huene], kes sündis. 6. V 1843. a., surnud Saksamaal pääle mõisate riigistamist, maetud Ambla surnuaiale. Eduard Huene isa olnud hirmus kuri, poeg aga hea, jumalakartlik, pidanud iga pühapäeva õhtul rahvale maakeeles ettelugemisi. Ta olnud ka pool-arsti – lossis tuba olemas, kus haigeid ravitsenud. Vaestele annud isegi rohtusid ja tarbe korral saatnud arsti juure. Jutustajale annud ka silmarohtu, millega praegugi ümbruskonnas silmi ravitavat.
Lehtses olnud ka Huenede Selts: iga suguvõsa liige pidanud abiellumisel maksma 500 rbl seltsi kassasse, millistest summadest makstud vaesenemise puhul suguvõsa liikmetele pensioni. Lehtse härra olnud nimetatud seltsi president, kus ka iga 3 aasta järele koos käidud seltsi asju korraldamas.
EKLA, f 199, m 47, 47 (III-4b) < Ambla khk., Lehtse m. - Berta Tomasson < Jüri Lindemann, 85 a. (1930)

Eduard v. Huene asutanud Amblasse haigemaja (1789. [1879?] a.), mis olnud tema esimese abikaasa käsk.
EKLA, f 199, m 47, 48 (III-4b) < Ambla khk., Lehtse as. - Berta Tomasson < Elfriede Gutverk, 29 a. (1930)

Lehtse mõisnik olnud haigetele, hädalistele, leskedele ja vaestele abiks, neid arstides ja rohtu andes, tarbe korral koguni arsti juure saates.
EKLA, f 199, m 47, 48 (III-4b) < Ambla khk., Lehtse v., Läste k. - Berta Tomasson < Juula Kirsipuu, 79 a. (1930)

Lehtse mõisniku isa – vana Hiin [Hoyningen-Huene] – olnud väga karm, käinud rahvaga toorelt ümber.
EKLA, f 199, m 47, 48 (III-4b) < Ambla khk., Ambla v., Ojaküla, Suure-Jaani t. - Berta Tomasson < Jakob Wõrk, 69 a. (1930)

Vana Lehtse Hiin [Hoyningen-Huene] läinud alati kõps-kõps talli peksu vaatama, proua nutnud toas, härra olnud aga hirmus verejanuline. Tallist tagasi tulles aga äiganud ja oiganud – vist olnud patt südamel. Kui Hiin [Hoyningen-Huene] ära surnud, olnud madu puusärgi kaanel, kadunud sealt alles õpetaja tulles, kirikumehe seletuse järele.
EKLA, f 199, m 47, 48 (III-4b) < Ambla khk., Ambla v., Linnapää k. - Berta Tomasson < Ann Luts, 73 ½ a. (1930)

Lehtse härra parun Huene olnud kiriku eestseisja ja seega koolide ülevaataja. Olnud väga vanameelne mõisnik, keelanud koolides kõnekoosolekud ära. Sel ajal peetud koolimajades ka jutlusi, mida jutustaja tarvitanud kõnede pidamiseks. Huene keelanud ka jutlused ära. Jutustaja pidanud aga edasi, millel ka suuremaid tagajärgi pole olnud, sest inspektor olnud viimase poolt.
EKLA, f 199, m 47, 48/9 (III-4b) < Ambla khk., Ambla v., Jäneda - Berta Tomasson < August Lubi, 52 a. (1930)

Pruuna mõisnik kindral parun Eduard Dellingshausen (sündinud 1857. a., s[urnud] 1915. a.) olnud väga õiglane ja vastutulelik mees, kõik mis võtnud või teha lasnud, maksnud kinni. Rahvaga saanud hästi läbi.
EKLA, f 199, m 47, 49 (III-4b) < Ambla khk., Lehtse v., Pruuna m. < Läti - Berta Tomasson < Jaan Navenitsky, 82 a. (1930)

Traditsiooni järele põlvenevat parun Dellingshauseni suguvõsa talupoja seisusest Saaremaalt Teljeotsa kohalt. Esivanem, keda Teljeotsa Jaaniks hüütud, olnud ilus külanoormees ja tubli poiss. Kord keisrinna Katariinaga kokku puutudes meeldinud noormees viimasele ja ta tõstetudki rüütliseisusesse ja antud paruni tiitel.
Pruuna mõisat olevat Dellingshausenid pidanud 3 põlve: I Friedrich Adolph v. Dellingshausen – surnud 1839. a.; II vist ka Friedrich v. Dellingshausen; III Eduard Dellingshausen (sünd. 1857. a., surn. 1915. a.).
EKLA, f 199, m 47, 49/50 (III-4b) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Äpliku t. - Berta Tomasson < Joosep Freymann, 56 a. (1930)

Kuru, Jootma, Räsna ja Uudeküla mõisa omanik Carl von Maydell olnud kihelkonna parim mõisnik. Tema kõige pahem sõna olnud: „Paikene, paikene,” kui keegi midagi halvasti teinud. Tema õed olnud misjonitöö toetajad ja edendajad.
EKLA, f 199, m 47, 50 (III-4b) < Ambla khk., Ambla v., Jootma end. koolimaja - Berta Tomasson < Johan Muchel, 73 a. (1930)

Koigi mõisnikud v. Kursellid olnud väga kurjad. Vana Kurselli isa (vist August v. Kursell) olnud nii kuri, et pole lasknud tütreidki mehele minna. Mõisavaimud pidanud kandma suuri kive ja tegema mõisa põldude ümber kiviaedu.
EKLA, f 199, m 47, 50 (III-4b) < Ambla khk., Nõmküla v., Loodevälja k. - Berta Tomasson < Jaan Laukov, 74 a. (1930)

Linnapää kindral Baumgarten sõnanud iga väiksemagi asja pärast: „Sa kuradi lurjus, sa kuradi lurjus.”
EKLA, f 199, m 47, 50 (III-4b) < Ambla khk., Ambla v., Linnapää k. - Berta Tomasson < Leenu Gehard, 83 a. (1930)

Käravete parun Wrangell olnud ka tubli mees, söönud ühes lauas lauljatega, kes talle mõnikord lauluga meelehääd tegemas käinud.
EKLA, f 199, m 47, 50 (III-4b) < Ambla khk., Ambla v., Jootma end. koolimaja - Berta Tomasson < Johan Muchel, 73 a. (1930)

Töö juures olnud Käravete Wrangell aga väga nõudlik, käinud veel 27 a. tagasi mööda põldusid sõnades töölistele: „Noppige kärmemalt, noppige kärmemalt.”
EKLA, f 199, m 47, 51 (III-4b) < Ambla khk., Ambla - Berta Tomasson < Juuli Vadewits, 70 a. (1930)

Jäneda mõisnikkudest mäletab traditsioon Aleksander v. Benckendorffi, kes 1907/8. a. surnud, siis poeg Hermann v. Benckendorff kuni 1910. a., siis vend Joan (Hans), kes Eesti sõja ajal mõrtsuka ohvriks langenud.
EKLA, f 199, m 47, 51 (III-4b) < Ambla khk., Ambla v., Jäneda - Berta Tomasson < August Lubi, 52 a. (1930)

Aleksander v. Benckendorff olnud tubli mees ja viimastel aegadel rahva poolt. Noores eas olnud aga väga karm haagikohtunik. Nõudnud talumeestelt teda kohates mütsi maha võtmist. Kord talumeest mütsis kohates karjunud: „Võta müts maha, võta müts maha!” Mees võtnud mütsi pihku, keeranud käes ringi ja lausunud: „See mu oma müts, maksab oma raha,” ning pannud mütsi uuesti pähe.
EKLA, f 199, m 47, 51 (III-4b) < Ambla khk., Ambla v., Linnapää k. - Berta Tomasson < Leenu Gehard, 83 a. (1930)

Prümli mõisnik Wessentrick olnud sõjamees, nõudnud et talupojad lühidalt ja selgelt räägiks. Mõisas olnud kroonu magasiait, kus vahid öösel valvamas olnud. Hommikul pidanud üks vahtidest härrale ette kandma järgmiselt. Härra küsinud: „Kas nahklapp oli naelaga?” (Nahklapp luku ees.) Vastus: „Jah, nahklapp oli naelaga.” „Kas pitsat oli paelaga?” „Jah, pitsat oli paelaga.” Kes kogelenud, saanud vastu pääd.
EKLA, f 199, m 47, 51/2 (III-4b) < Ambla khk., Ambla v., Prümli k., Lõngu t. - Berta Tomasson < Paul Graup, 52 a. (1930)

Rava mõisas olnud kord väga kuri proua, keegi Stackelberg. Proua pannud vaimudele krapid kaela, et siis kuuleks kui tööd tehakse, sest krapid liikudes helisevad. Vaimud olnud aga targemad ja liigutanud ainult krappe, tööd pole aga teinud.
EKLA, f 199, m 47, 52 (III-4b) < Ambla khk., Ambla v., Prümli k., Lõngu t. - Berta Tomasson < Paul Graup, 52 a. (1930)

Rava mõisas antud XIX sajandi teisel poolel talurahva seadusi välja.
EKLA, f 199, m 47, 52 (III-4b) < Ambla khk., Rava m. - Berta Tomasson < Viktor Raudna, 34 a. (1930)