Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Teoorjus - Kohustised

Iga peremees pidanud teomehe ja vaimu välja saatma. Peale selle nõutud veel lisajõudu seemendamise ja teiste kiiremate tööde puhul.
EKLA, f 199, m 47, 55 (III-5b) < Ambla khk., Ambla v., Ojaküla, Jaarsemetsa t. - Berta Tomasson < Juhan Wõrk, 76 a. (1930)

Jutustaja käinud 13–14-aastaselt mõisas teol. Peale teomehe ja vaimu olnud täita veel terve rida abikohustusi peremehel ja perenaisel. Nii olnud veel viinaköögipäevad, peremehepäevad, korranädalad, karvanoppimise päevad, lina- ja viljaketrus. Linad pidanud nõnda peenikesed ketrama, et 1200 lõnga läbi sõrmuse läheks. Kui nõutud arv läbi pole läinud, antud 2 naela linu karistuseks juure kedrada. Ketramise juures pidanud linapeod pikuti olema. Villu antud ketramiseks 20 naela.
EKLA, f 199, m 47, 55 (III-5b) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Vahemetsa t. - Berta Tomasson < Anna Bils, 87 a. (1930)

Tapa külas pidanud ka käsitöölised – sepad, rätsepad, kingsepad –mõisale tegu tegema. (Määra ei teata.)
EKLA, f 199, m 47, 55 (III-5b) < Ambla khk., Tapa k., Kõrtsi t. - Berta Tomasson < Juhan Tipner, 75 a. (1930)

Naistevälja külas (Nõmküla vald) asuv Pika koht olnud teoorjuse ajal ühe päeva koht. Talu suurus: 2 tiinu põldu ja ühine karjamaa 14 talule. Ühe päeva kohad pidanud aga 2 päeva mõisas teol käima, teine päev makstud välja. Peale selle tulnud lõigata 4 vakamaad tali-, 4 vakam[aad] suivilja ja teha 10 kartulinoppimise päeva.
EKLA, f 199, m 47, 56 (III-5b) < Ambla khk., Nõmküla v., Naistevälja k., Pika t. - Berta Tomasson < Hans Uudevald, 47 a. (1930)

Jutustaja on tegelikult teoorjusest osa võtnud, käinud ühe aasta mõisas vaimuks. Olnud 4 päeva koht: teomees pidanud 4 päeva nädalas aasta läbi teol olema, vaim 6 päeva nädalas jüripäevast mihklipäevani, pääle selle rehepeksmine.
Kahe päeva kohtadelt pidanud teomees 2, vaim 3 päeva väljas olema. Neid nimetati ½ kohta.
Teomees ja vaim teinud päämiselt põllutööd, kuna mõisateenijad-tüdrukud olnud tubaste tööde jaoks.
Peale selle terve rida lisakohustisi:
1)talvel korranädalad mõisa karja tallitamiseks. Korranädalate rohkus olenenud küla suurusest, käidud kordamööda perede kaupa;
2)ketrus ja kudumine, mis sündinud osalt mõisas, osalt kodus. Mõisast antud 8 naela linu, 2 naela tulnud omast käest juure panna, pääle selle takud ja villad. Mõisa ketrus sündinud läbi sõrmuse, kust üle tuhande niidi läbi pidanud minema;
3)mõisa pesu pesemine, mis perenaiste kohustiseks olnud. Käidud viiekaupa korraga, pestes kahe künaga, kummagi juures 2, kuna viies tuld kohendanud;
4)rehepeksmine, mis kestnud sügisest kuni küünlapäevani. Teomees ja vaim käinud peksmas. 10 koormat pandud korraga ülesse, pekstud 5 paariga, käies lademed 3 korda läbi. Nii tulnud iga rehe ajal läbi käia viied lademed. Olnud äärmiselt väsitav.
EKLA, f 199, m 47, 56/7 (III-5b) < Ambla khk., Nõmküla v., Naistevälja k. vstm. - Berta Tomasson < Leenu Tamjärv, 90 a. (1930)

5)12 sõnnikuvedamise ja -laotamise päeva;
6)12 leheriisumise päeva;
7)10 kartulinoppimise päeva;
8)vooril käimine;
9)peremehe päevad viljakülvamisel;
10)tuulinädalad;
11)viljakuivatamine;
12)nabrasepäevad.
Vaimu päevade arv pole igal pool ühesugune olnud. Näit. käinud jutustaja 4 päeva kohalt 7 a. mõisas vaimuks jüripäevast mihklipäevani 4 päeva nädalas, heinaajal 6 päeva nädalas.
EKLA, f 199, m 47, 57 (III-5b) < Ambla khk., Nõmküla v., Nõmküla Wainorahva t. - Berta Tomasson < Kai Ohvard, 92 a. (1930)

Peale eelpool loetletud abikohustiste olnud veel:
13)viinaköögipäevad;
14)perenaistel linade sugemine ja
15)lammaste niitmine.
Ka vabadikud kedranud, kudunud ja noppinud sulgi.
EKLA, f 199, m 47, 58 (III-5b) < Ambla khk., Ambla v., Linnapää k. - Berta Tomasson < Lowiisa Berendsen, 78 a. (1930)

Jutustaja ema käinud mõisas vaimuks. Päeval olnud tööl, 3 ööd kestnud järjest rehi. Uni ja väsimus olnud nii suur, et kuidagi pole süüa saanud, piim läinud karpi valamisel ikka maha, pole saanudki valada – joonud üle lähkri ääre.
EKLA, f 199, m 47, 58 (III-5b) < Ambla khk., Ambla v., Linnapää k. - Berta Tomasson < Lowiisa Berendsen, 78 a. (1930)

Teoorjuseaegseid kohustisi ei ole üksi eluajal vaid ka pääle surma täita tulnud. Korra vooril olles haigestunud üks teomees ja surnud Kadrina kohal ära. Surnud(t) pole aga kuhugi jätta olnud, käidud Narvas ära. Nõnda olnud surnu 8 päeva vooril.
EKLA, f 199, m 47, 58 (III-5b) < Ambla khk., Ambla v., Linnapää k. - Berta Tomasson < Lowiisa Berendsen, 78 a. (1930)

Vaimude tööjõudu pole üksi mõisa välistöödel tarvitatud, vaid ka mujal, kus mõisatööjõudu tarvis. Nii olevat Sipelga surnuaia väravatorni ehitmisel 1847. a. Pruuna mõisa vaimud töölistele savi kätte kandnud.
EKLA, f 199, m 47, 58/9 (III-5b) < Ambla khk., Ambla v., Sipelga surnuaia juures - Berta Tomasson < Ann Evardu, 71 a. (1930)

Jutustaja hakanud teomeheks 14-aastaselt, sest mehi olnud vähe, 3 korda aastas võetud soldatiks. Olnud 4 päeva nädalas teomees, öösel pekstud rehte – 3 rehte nädalas. Vaim pidanud käima 6 päeva nädalas jüripäevast mardipäevani, talvel olnud 6 korranädalat, 18 perenaisepäeva ja koduse tööna linad, takud, villad kedrada ja kududa. Omast käest pidanud ketrama 3 naela linu nn margalinad. Peremehed pidanud tarviduse piirides külvamas käima ja 18 päeva viinaköögis töötama. Jutustaja isa olnud moonakas, peale viimase surma pidanud naine tegema nn vabapäeva jüripäevast mihklipäevani (1 päev nädalas). Samuti teomehe naine, kelledel polnud jalatäitki maad.
EKLA, f 199, m 47, 59 (III-5b) < Ambla khk., Ambla v., Raudla k., Mäe t. - Berta Tomasson < Jüri Mussak, 90 a. (1930)

Kes sundijate meele järele osanud olla, vabanenud sageli mõnestki kohustisest. Tapa mõisas olnud keegi Pakardi-nimeline teomees, kes olnud 9 j[alga] 4 tolli pikk. See käinud igal parajal juhul kubja ees kummardamas, mis viimasele nalja ning ühtlasi häädmeelt teinud. Kubjas vabastanud kummardaja sageli seks päevaks määratud tööst.
EKLA, f 199, m 47, 59/60 (III-5b) < Ambla khk., Lehtse - Berta Tomasson < Otto Hinzenberg, 54 a. (1930)

Näitena teomeeste kohustistest toon siin väljavõtte Tapa mõisaherra kontraht[ist] teomeestega 1867. a. (Andmed leidsin Lehtse vallaarhiivist).
Teomees tuleb 4 päeva nädalas vara tööle ja on suvel korraviisi tööloojuste juures karjas, talvel tallmeistri juures abiks. Talvel küünlapäevani mardipäevast tallmeistril abiks tööriistu parandamas ja muud tööd toas. Teomeeste naised 1 päev jürip[äevast] mardipäevani ja kedravad talvel 3 naela linu.
Tasu: 15 setverikku rukkeid, 15 setv. odrad, 10 rbl raha ja 4 tündri alla põllumaad, kapsa- ja koplimaad ja iga nädal 1 päevaks saab mõisast tööloojuse ja tööriistad oma põllu harimiseks. Teomeeste pääraha makstakse mõisa poolt. Kes hästi töö teeb ja sõnakuulelik on, saab aasta lõpul kingi, kas raha ehk muu asjaga. Järgnevad teomeeste nimed, kellega leping tehtud.
EKLA, f 199, m 47, 60/1 (III-5b) < Ambla khk. - Berta Tomasson (1930)