Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Teoorjus - Külade lammutamine

Vastu Näoküla rada Tapa lähedal olnud vanasti Pussu küla, mis terveni hävinenud. (Aega traditsioon ei tea.)
EKLA, f 199, m 47, 68 (III-5b) < Ambla khk., Tapa k., Kõrtsi t. - Berta Tomasson < Juhan Tipner, 75 a. (1930)

Prümli mõisa juures olnud vanasti Prümli küla, mis arvatavasti Põhjasõja ajal hävinenud. Jutustaja vanaisa ajal olnud nimetatud kohal veel ahjuvaresid leida.
EKLA, f 199, m 47, 68 (III-5b) < Ambla khk., Ambla v., Prümli k., Lõngu t. - Berta Tomasson < Elmar Graup, 19 a. (1930)

Koigi mõisa juures olnud vanasti Koigi küla, mis terveni lammutatud ja mõisaga liidetud. Rahvas aetud enam ääre- ja metsamaadele asuma.
EKLA, f 199, m 47, 68 (III-5b) < Ambla khk., Nõmküla v. - Berta Tomasson < Jakob Kuuskmann, Jaan Laukov, 74 a. (1930)

Karkuse külas Adopere põldudel olnud vanasti (vist enne Rootsi aega) Võllasvere mõis, selle juures Vaiguvere küla, mis praegu täiesti hävinenud. Enne maade kruntidesse ajamist olnud endise mõisa kohal näha kiviridu – vist hoonete asemed, ka leitud säält nuge ja kahvleid; kaev olnud veel hiljuti lahti. Praegust Karkuse mõisa siis ei olevat olnud.
EKLA, f 199, m 47, 68 (III-5b) < Ambla khk., Nõmküla v., Karkuse k., Tooma t. - Berta Tomasson < Jüri Nei, 78 a. (1930)

Traditsiooni järele olevat Ambla kihelkonnas mõisate järele nimetatud küladest lammutatud Koigi, Kuru, Karkuse, Järvajõe ja Uudeküla. Järvajõe küla, mis asunud Nõmküla vallas praeguse Naistevälja küla kohal, lammutatud I korda 1645.–48. a. Millal küla uuesti tekkinud, pole teada, küll olevat ta teist korda lammutatud arvatavasti 1850.–1880. a. vahel. Jutustaja isa ajal 1880-dates aastates olnud küla ahervarred veel näha. Maad liidetud mõisaga.
Samasugune saatus olevat tabanud ka naabruses olevat Uudeküla, kas lammutamine ühel ajal Järvajõega sündinud ja millal küla uuesti tekkinud, pole teada.
EKLA, f 199, m 47, 69 (III-5b) < Ambla khk., Nõmküla v., Naistevälja k., Vaino t. - Berta Tomasson < Aleksander Sepmann, 34 a. (1930)