Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Töö- ja elatamisvõimalused

Raharendi ja taludeostu ajal tarvitanud mõis päiviliste tööjõudu, kelleks rohkesti kasutatud saunikuid, makstes neile päiviti. Saunahurtsiku eest pidanud viimased tegema abitegu (4 vakamaad sui-, 4 vakam[aad] talivilja kokku panema ja puid lõikama).
EKLA, f 199, m 47, 98 (III-5e) < Ambla khk., Lehtse v., Pruuna m. < Läti - Berta Tomasson < Jaan Navenitsky, 82 a. (1930)

Saunikud elatanud endid suvel päevatööst mõisas ja taludes, saades 30–35 kop päev. Talvel lõiganud mõisale metsas puid, 40–45 kop süld ja pidanud hoolitsema kõigi tarbeasjade eest nagu luuad, köied, kütked jne, mis mõisale tarvis. Naised kedranud ja kudunud. Koigi mõisnik v. Kursell tähendanud saunikute kohta: „Ega neid või kaotada, need meid toidavad.”
EKLA, f 199, m 47, 98 (III-5e) < Ambla khk., Nõmküla v., Loodevälja k. - Berta Tomasson < Juuli Veebeck, 72 a. (1930)

Päivilise päevapalgaks olnud 20–30 kop, oma toit. Töö kestnud päevatõusust loojaminekuni.
EKLA, f 199, m 47, 98 (III-5e) < Ambla khk., Lehtse v., Läste k. - Berta Tomasson < Juula Kirsipuu, 79 a. (1930)

Alevikkude ja linnade kasvamisega rahvas tõrkunud juba mõisa tööle minemast ja otsinud tööd linnadest, kus olnud tasu parem ja töö kergem.
EKLA, f 199, m 47, 99 (III-5e) < Ambla khk., Lehtse v., Põrnu - Berta Tomasson < Leena Kukepall, 71 a. (1930)

Koigi mõisa moonameestel olnud Oskar Kurselli ajal 6 vakam[aad] põldu – selle eest pidanud naine iga nädal ühe päeva tegema. Moonamees olnud mõisas 6 päeva nädalas – jala, mõisa tööriistadega.
Moonamehe palk olnud: 30 rbl raha, 4 kuli (á 9 pd. [puuda]) rukkeid, 20 pd. [puuda] otre. Mõisnik Herman Ungern-Sternbergi ajal vähendanud maad 4 vakam[aa] pääle. Naine pole siis enam päeva teinud ja moona antud natuke rohkem (rukkeid 5 kuli).
EKLA, f 199, m 47, 99 (III-5e) < Ambla khk., Nõmküla v., Loodevälja k. - Berta Tomasson < Jaan Laukov, 74 a. (1930)

Moonanaistele antud õhtul päevatöö eest 2 toopi tangu, mis sageli olnud tuliseks läinud.
EKLA, f 199, m 47, 99 (III-5e) < Ambla khk., Nõmküla v., Loodevälja k. - Berta Tomasson < Juuli Veebeck, 72 a. (1930)

Vaeseid vaba inimesi olnud palju. Nad elanud päämiselt vabadikkudena perede juures ning elatanud endid juhuslisest päevatööst mõisas ja taludes. Neil pole sammugi maad olnud, kuid pidanud siiski mõisale tasuta päivi tegema. Mehe surma järel käinud isegi lesed naised mõisas päivi tegemas.
EKLA, f 199, m 47, 99/100 (III-5e) < Ambla khk., Pruunakõrve, Vahemetsa t.; Äpliku t.; Lepasilla k., Jüri t. - Berta Tomasson < Anna Bils, 87 a.; Joosep Freymann, 56 a.; Gustav Wöhlmann, 70 a. (1930)

Jäneda ümbruskonnas, kus olnud suured metsad, leidnud hulk vaba inimesi teenistust metsatöödest.
EKLA, f 199, m 47, 100 (III-5e) < Ambla khk., Ambla v., Jäneda - Berta Tomasson < August Lubi, 52 a. (1930)