Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Majanduslik seisukord - Toitmisolud

Raharendi ajajärgul söödud mõisates ja taludes enamasti puhast leiba. Mõisateenijatele antud nädalas 16–18 naela puhast leiba, suppi, piima ja vahetevahel ka liha.
EKLA, f 199, m 47, 101 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse v., Läste k. - Berta Tomasson < Juula Kirsipuu, 79 a. (1930)

Harilikuks toiduks teoorjuse ajal olnud haganane leib, rukkijahukört ja sool, mida silgu asemel tarvitatud, sest mõisnik pole lubanud silku muretseda. Liha nähtud harva. Jõukamates peredes söödud ka puhast leiba.
Toitmisolusid olevat tuntavalt parandanud kartulikasvatamise levinemine, mis umbes 70 a. tagasi hoogu võtnud. Enne seda kasvatatud vaid 2–3 vagu talu õues. Jutustaja isal seisnud talvel toober kartuliseemnega tagakambris – hoitud kui kallist vara.
EKLA, f 199, m 47, 101 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Vahemetsa t. - Berta Tomasson (III-5f) < Anna Bils, 87 a. (1930)

Toiduks olnud odrajahukört, -pudru ja läätse- või hernesupp. Supp keedetud pühapäev valmis, liha antud teopoisile ja vaimule kaasa, pere söönud suppi. Mõnes peres olnud nii rabe leib, et saanud ainult näpuga kotist võtta ja süüa. Leivakõrvaseks silk, jõukamates kohtades ka liha, mis paas keedetud, panni olevat loetud liha raiskajaks.
EKLA, f 199, m 47, 101/2 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Äpliku t. - Berta Tomasson (III-5f) < Joosep Freymann, 56 a. (1930)

Jutustajate peredes pole aastaid 70–80 tagasi enam haganast leiba söödud, vaid puhast leiba, mida ka teomehele kaasa pandud. Küll tarvitanud aga vaesem kiht magasiviljast, mis olnud vana, must ja tolmune, valmistatud leiba, samuti haganast leiba, millele tulega läheneda pole võinud.
EKLA, f 199, m 47, 102 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse v., Lepsilla k., Jüri t.; Ambla v., Jäneda - Berta Tomasson < Gustav Wöhlmann, 70 a.; August Lubi, 52 a. (1930)

Saunikute lastele vahetanud talulapsed koolis rõngaste ja nööpide vastu puhast leiba, mis esimestele maiustuseks olnud. Piima olnud ka nõnda vähe, et sellele tulnud tangusuppi juure lisada.
EKLA, f 199, m 47, 102 (III-5f) < Ambla khk., Tapa k., Kõrtsi t. - Berta Tomasson < Juhan Tipner, 75 a. (1930)

Mõnes mõisas segatud rukistele maisi hulka. Värskelt pole leival väga viga olnud, mõne päeva pärast olnud aga kuiv kui toht.
EKLA, f 199, m 47, 102/3 (III-5f) < Ambla khk., Nõmküla v., Loodevälja k. - Berta Tomasson < Juuli Veebeck, 72 a. (1930)

Jutustaja ajal (90 a. vana) pole peredes enam harilikult haganaleiba söödud, ainult vilja lõpukorral segatud haganaid juure. Seda kutsutud vahelikuleib, millest pidanud jatkuma vaheks vanast uue rukkini.
EKLA, f 199, m 47, 103 (III-5f) < Ambla khk., Nõmküla v., Naistevälja k. vstm. - Berta Tomasson < Leenu Tamjärv, 90 a. (1930)