Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Majanduslik seisukord - Elamud

Jutustaja kasvueas elanud kõik suitsutaredes, korstnaid hakatud ehitama alles raharendi ajal.
EKLA, f 199, m 47, 103 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse v., Läste k. - Berta Tomasson < Juula Kirsipuu, 79 a. (1930)

Elamud olnud jutustaja nooreseas (praegu 76 a. vana) eranditult suitsutared, kehvematel akendeta ja savipõrandaga. Valgus paistnud uksest nn altuks, millel keskel auk; ööseks pandud teine nn suuruks ette. Suurematel kohtadel olnud siis juba klaasiga aknaid.
Laudpõrandaid ja aknaid hakatud tegema vähe aega enne taludeostu, umbes 50 a. tagasi. Kes osanud mõisniku meele järele olla, saanud seks otstarbeks mõisast palke.
EKLA, f 199, m 47, 103/4 (III-5f) < Ambla khk., Ambla v., Ojaküla, Jaarsemetsa t. - Berta Tomasson < Juhan Wõrk, 76 a. (1930)

Suitsutaredele hakatud korstnaid ehitama umbes 70 a. tagasi. See edenenud aga väga visalt.
EKLA, f 199, m 47, 104 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Vahemetsa t. - Berta Tomasson < Anna Bils, 87 a. (1930)

Lepsilla külas tehtud esimene korsten ja pilpakatus 1875./6. a. Hoogsamalt hakatud korstnaid ehitama umbes 30 a. tagasi.
EKLA, f 199, m 47, 104 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse v., Pruunakõrve k., Äpliku t. - Berta Tomasson < Joosep Freymann, 56 a. (1930)

Ümbruskonda hakatud korstnaid ehitama 1880-dates aastates. Kambripõrandad tehtud tahutud palkidest, sest laudu pole olnud.
EKLA, f 199, m 47, 104 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse v., Lepsilla k., Jüri t. - Berta Tomasson < Gustav Wöhlmann, 70 a. (1930)

47 a. tagasi olnud Pruunakõrves ainult ühel talul korstnaga elamu. Talude päriseksostuga 1883. a. alanud ka korstnate ehitamine.
EKLA, f 199, m 47, 104 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse v., Vaigita t. < Harjumaa - Berta Tomasson < Thomas Kuuskmann, 69 a. (1930)

Tapa külla hakatud korstnaid ehitama umbes 50 a. tagasi. Enne seda olnud korsten üksi koolimajal. Aknaid olnud küll varem, kuid tibatillukesed ja nendelgi klaasi asemel sageli – viimase purunedes – riidest tuust.
EKLA, f 199, m 47, 104/5 (III-5f) < Ambla khk., Tapa k., Kõrtsi t. - Berta Tomasson < Juhan Tipner, 75 a. (1930)

Loodevälja külas olnud jutustaja nooreseas (praegu 74 a. vana) kõik suitsutared pisikese aknaga ja savipõrandaga. Alles viimane Koigi mõisnik Ungern-Sternberg lasknud umbes 20–25 a. tagasi korstnad teha.
EKLA, f 199, m 47, 105 (III-5f) < Ambla khk., Nõmküla v., Loodevälja k. - Berta Tomasson < Jaan Laukov, 74 a. (1930)

60 a. tagasi pole Koigis olnud ühtegi korstnaga maja.
EKLA, f 199, m 47, 105 (III-5f) < Ambla khk., Nõmküla v., Kalle k., Luha t. - Berta Tomasson < Leenu Sauenberg, 80 a. (1930)

55 a. tagasi olnud Räsna külas ainult suitsutared, kuid mõni aasta hiljem hakatud uusi korstnatega maju ehitama. Mõis andnud palgid, mis Jootma ja Räsna küla ühisel jõul kohale vedanud. Iga aasta ehitatud üks maja – järjekorras üks Räsnale, teine Jootmale.
EKLA, f 199, m 47, 105 (III-5f) < Ambla khk., Ambla v., Räsna k., Lepiku t. - Berta Tomasson < Hans Winter, 87 ½ a. (1930)

Linnapää külas olnud 43 a. tagasi ainult 1 korstnaga maja pääle koolimaja. Siis hakatud kambri sooje müüre tegema, et suits kambri ei pääseks. Korstnad tekkinud päämiselt uute majade ehitamisega aastaid 30 tagasi.
EKLA, f 199, m 47, 105/6 (III-5f) < Ambla khk., Ambla v., Linnapää k. - Berta Tomasson < Ann Luts, 73 ½ a. (1930)

Kukevere külas tehtud elamutele esimesed kortnad pääle talude päriseksostu, üle 40 a. tagasi.
Linnu talus olevat veel praegu suitsutare, kuid uhke sõidusaraban olemas.
EKLA, f 199, m 47, 106 (III-5f) < Ambla khk., Ambla v., Kukevere k., Otsa t. - Berta Tomasson < Tõnu Kirnmann, 72 a.; Mari Kirnmann, 64 a. (1930)

1896. a. olnud Ambla kihelkonnas korstnatega elamuid vahest 1%. Ãœldine rahva majanduslik seisukord samal ajal keskmine.
EKLA, f 199, m 47, 106 (III-5f) < Ambla khk., Lehtse - Berta Tomasson < Otto Hinzenberg, 54 a. (1930)